Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Morfoloogia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis sa tast narrid ?
 
Säutsu twitteris

24. MORFOLOOGILINE PARADIGMA


Morfoloogiliseks paradigmaks nimetatakse kategooriate alusel kor­­ras­tatud sõnavormide hulka. Sõna paradigma koosseis sõltub sellest, mis­sugusesse morfoloogilisse sõnaklassi sõna kuulub. Sel alusel võib eristada käändsõna , pöördsõna ja tingimisi ka võrdlussõna paradigmat. Ühe sõnaklassi paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kate­goo­riad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv ole­neb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate liikmed annavad. Konkreetse sõna sõnavormide hulk võib paralleel­vor­mide võrra suurem olla.

Käändsõna paradigma


Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Nt sõna kala paradigma on järgmine:
kääne
arv
ainsus
mitmus
Nimetav
kala
kalad
Omastav
kala
kalade
Osastav
kala
kalasid ~ kalu
Sisseütlev
kalasse
kaladesse
Seesütlev
kalas
kalades
Seestütlev
kalast
kaladest
Alaleütlev
kalale
kaladele
Alalütlev
kalal
kaladel
Alaltütlev
kalalt
kaladelt
Saav
kalaks
kaladeks
Rajav
kalani
kaladeni
Olev
kalana
kaladena
Ilmaütlev
kalata
kaladeta
Kaasaütlev
kalaga
kaladega

Käändsõna formatiivivariandid


KÄÄNE
ARV
AINSUS
MITMUS
DE-MITMUS
VOKAALMITMUS
Nimetav
d
Omastav
te, de
VT
Osastav
t, d, 0, da
sid
id, VT
Sisseütlev
sse, 0, VT, de, hV
tesse, desse
isse , VTsse
Seesütlev
s
tes, des
is, VTs
Seestütlev
st
test, des
ist, VTst
Alaleütlev
le, lle
tele, dele
ile, VTle
Alalütlev
l
tel, del
il, VTl
Alaltütlev
lt
telt, delt
ilt, VTlt
Saav
ks
teks, deks
iks, VTks
Rajav
ni
teni, deni
VTni
Olev
na
tena, dena
VTna
Ilmaütlev
ta
teta, deta
VTta
Kaasaütlev
ga
tega , dega
VTga
Vajaduse korral võib kindlast kategooriast lähtudes rääkida ka all­para­digmadest. Näiteks käändsõnal võib arvukategooriast lähtudes eris­tada ainsuse paradigmat ja mitmuse paradigmat (kummaski 14 liiget).

Pöördsõna paradigma


Pöördsõna paradigma on palju keerukama koosseisuga kui käänd -sõna paradigma, sest pöördsõnal on rohkem kategooriaid ning nende võime omavahel kombineeruda on erinev. Pöördsõna paradigma koos­seisu teeb keerukaks seegi, et pöördsõna vormide hulka arvatakse infi­niitsed vormid, mis ei pruugi pöördsõna kategooriatega seostuda, ning liitvormid.

25. Käändsõna аrv


Arv ehk nuumerus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab asjade, olendite jms hulka.
Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget – ainsus ehk singular jamitmus ehk pluural –, mis eristavad üht (ainsus) kahest või enamast (mitmus), nt Mees vehkis käega. Mees vehkis kätega.
Arvuvastandus on ainult loendatavatel nimisõnadel, nagu mees, laud, tegevus (vt M 4). Loendamatutel nimisõnadel, nagu ilu, tõde, vanadus, gripp , leetrid , tavaline arvuvastandus puudub. Lisaks loen­da­ma­tutele nimisõnadele on keeles nimisõnu, mis märgivad küll põhi­mõtteliselt loendatavaid asju, kuid ei erista nende arvu, nt  püksid , käärid ; asjade arvu eristamiseks tuleb niisuguste sõnade korral kasutada leksikaalseid vahendeid, nn hulgasõnu, nt ühed käärid, seitsmed käärid, paar pükse , kolm paari pükse. Sõnad, mis on arvuvastanduse suhtes eriolukorras, esinevad tavaliselt kas ainsuse vormis või mitmuse vormis ja neid nimetatakse vastavalt ainsus­sõnadeks (ehk singulare tantum -sõnadeks) ja mitmussõnadeks (ehk plurale tantum -sõnadeks).
Kontekstis võib normaaljuhul mitteloendatavat asja tõlgendada ka loendatavana. Niisugusel korral saab tavaliselt ainsussõnana käituvast sõnast moodustada ka mitmusevormi, nt Tuleb arvestada ka iga konk­reetse rahva minevikuga, aga Ühise keele leidmiseks olid nende meesteminevikud olnud liiga erinevad. Tavaliselt mitmussõnana käituvatel sõnadel esineb fraseologismides või liitsõnades enamasti ka ainsuse­vorme, nt Jõulud olid sel aastal ilma lumeta, aga Tule jõuluks koju või Paneprillid ette, aga Prillisang oli katki.
Olulisemad ainsussõnade tähendusrühmad on järgmised:
  • abstraktmõisted, nt pimedus, hirm, õnn;
  • ained, nt suhkur, jahu, kuld ;
  • kogumõisted, nt mööbel, inimkond, kraam ;
  • haigused, nt gripp, köha, vähk ;
  • ainumõisted, nt ida, lääs, minevik .
    Olulisemad mitmussõnade tähendusrühmad on järgmised:
  • kahest või enamast sarnasest osast koosnevad objektid, nt prillid, püksid, veimed, andmed;
  • rahvakogunemised, pidustused, nt talgud, lihavõtted ;
  • haigused, nt leetrid, rõuged, sügelised ;
  • ained, jäätmed, nt tangud, rapped, heitmed;
  • inimeste ja olendite rühmad, nt kolmikud, omaksed.

    Ainsus


    Ainsus on arvukategooria liige, mis eristab üht asja vastandatuna kahele või enamale, nt raamat, mees, naine. Ainsus võib väljendada ka mingite asjade terviklikku kogumit, st kõiki vastavaid asju kui abstrakt­set liiki, nt Hunt on suurim kiskjaline koerlaste sugukonnast .
    Ainsusel puudub tunnus.

    Mitmus


    Mitmus on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele, nt raamatud, mehed, naised.
    Mitmuse väljendamiseks on eesti keeles põhiliselt kaks võimalust: de-mitmus (ntema/de/l) ja vokaalmitmus, mis avaldub omakorda kahe tüübina (nt `aasta/i/s, õnnelike/s).
    Lisaks de-mitmusele ja vokaalmitmusele võib mitmus väljenduda ka koos osastava käände tunnusega formatiivis sid, nt pesa/sid.
    Kahe asesõna mitmus väljendub ainult supletiivses tüvevariandis: mina : meie, sina : teie. Seitsmel asesõnal puudub üldse mitmuse vor­mis­tik: keegi, ükski, miski, iga, igaüks ja üksteise, teineteise, millel puu­dub ka ainsuse nimetava käände vorm.
    Kolmes sõnas esineb mitmuse tunnusena e, mis keeleajalooliselt pä­ri­neb hoopiskide-mitmusest: `silm : `silme, ` rind : `rinde, `jalg : ` jalge . Nii­suguseid omastava käände vorme kasutatakse ainult kinnis ­väljendeis, nt jalge all, silme ees, mistõttu neid ei loeta paradigmaatilise mitmuse vormideks.

    Arv


    de-mitmus on üldine kõikidele sõnadele ja puudub ainult asesõnadel mina ja sina, mille mitmust väljendab tüvevariant meie, teie.
    de-mitmus esineb kõikides käänetes, v.a osastav, mis kasutab alati vo­kaal­mitmust või formatiivi sid, nt `aasta: `aasta/d, `aasta/te, `aasta/te/sse, `aasta/te/s jne, aga`aasta/i/d.
    de-mitmuse tunnus liitub alati tüvele ja tal on kolm variantid, de ja te, nt ema/d, ema/de, `aasta/te.  Variandi valik oleneb osalt konkreetsest vormist , osalt sõnatüübist. Morfeemivariant d esineb alati ja ainult nime­tavas käändes, nt ema/d, `aasta/d. Kõigis teistes de-mitmuse kääne­tes esinevad de ja te, nt ema/de, ema/de/sse, ema/de/s, ema/de/st jne; `aasta/te, `aasta/te/sse, `aasta/te/s, `aasta/te/st jne.
    Valik morfeemivariantide de ja te vahel oleneb sõnatüübist.
    de
    I kk
    `koi/de, i`dee/de
    II kk
    ema/de, pesa/de, seminari /de, nime/de, tule/de
    III kk
    ratsu/de
    VI kk-st
    ` siili /de, `saia/de, pada /de, sõda/de,  lage /de, ` nalja /de, `sõpra/de,õnne` likku /de
    VII kk-st
    küünal /de
    te
    IV kk
    `aasta/te, redeli/te, `kringli/te, koleda/te, habeme/te, `õela/te,magasi/te
    V kk
    soolas /te, `jõulis/te, olulis/te, `juus/te
    VI kk-st
    suur/te, uu/te, küün/te, kä/te
    VII kk-st
    mõte/te, `pääsme/te, ratas/te, `armsa/te, `mandrite
    te ~ de
    VI kk-st
    koer/te ~ ` koera /de

    26. Kääne


    Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna (fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses . See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistus­seoseid (mis mida laiendab ) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimi­sõna(fraasi)ga tähistatu on tegija , tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet :
    Lisaks loetletuile on eesti keeles vähestest sõnadest võimalik moodustada kaviisiütlevat käänet ehk instruktiivi, nt palja jalu ~ paljajalu, lehvivi hõlmu. Niisuguseid vorme ei saa tänapäeva keeles siiski täis­väärtus­li­keks käändevormideks pidada, kuna neid saab moodustada ainult vähestest sõnadest.

    Nimetav kääne


    Nimetav on abstraktne kääne, mille põhifunktsiooniks on vormis­tada
     a) täisalust, nt Lind istub pesal.
    Samuti vormistab nimetav alusele lähedasi lauseliikmeid:
     b) absoluuttarindi tegevussubjekti, nt Lind istub pesal, tiivad sorgus;
     c) ütet, nt Võta end kokku,  Juku ;
     d) alusega ühilduvat öeldistäidet, nt Ilm on ilus.
    Kindlatel tingimustel (vt lähemalt SÜ 40–43) vormistab ta:
     e) täissihitist, nt  Praht  visati lõkkesse;
     f) täissihitise sarnast aja- või kvantumimäärust, nt Ootasin kolm päeva. Suusatasinviis kilomeetrit.
    Lisaks vormistab nimetav:
     g) eeslisandit, nt Küsige seda härra Tammelt;
     h)
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Morfoloogia #1 Morfoloogia #2 Morfoloogia #3 Morfoloogia #4 Morfoloogia #5 Morfoloogia #6 Morfoloogia #7 Morfoloogia #8 Morfoloogia #9 Morfoloogia #10 Morfoloogia #11 Morfoloogia #12 Morfoloogia #13 Morfoloogia #14 Morfoloogia #15 Morfoloogia #16 Morfoloogia #17 Morfoloogia #18
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor alisska Õppematerjali autor

    Märksõnad

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    14
    docx
    Morfoloogia
    9
    doc
    Morfoloogia
    42
    docx
    Morfoloogia alused
    8
    docx
    Morfoloogia konspekt
    16
    doc
    Morfoloogia-Eesti keele käänded
    4
    docx
    Morfoloogiline analüüs
    117
    ppt
    Morfoloogia ja vormiõpetus
    22
    doc
    Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun