Alale kummaltki Saav kummakski Rajav kummakski Olev kummanigi Ilma kummatagi Kaasa kummagagi Nim seesama pidu Om sellesama peo Os sedasama pidu Sisse sellessesamasse peosse Sees sellessamas peos Seest sellessamast peost Alale sellelesamale peole Alal sellelsamal peol Alalt selleltsamalt peolt Saav sellekssamaks peoks Rajav sellesamani peoni Olev sellesamana peona Ilma sellesamata peota Kaasa sellesamaga peoga Tegusõnade põhi- ja peavormid Põhivormid: 1) ma NT: õppima 2) da õppida 3) oleviku a 1.p õpin 4) tud õpitud Peavormid: 1) ma NT: sööma 2) da süüa 3) oleviku a 1.p söön
astmevahelduslikud muutused (laadi- ja vältevaheldus). 35. Seosed vormide vahel. Noomeni põhi- ja peakäänded kogu vormistikus valitsevad suhteliselt kindlad kõik tüüpe haaravad seosed- on välja selgitatud vormid, mille alusel alati või enamasti moodustatakse teisi vorme selgelt formuleeritavate reeglite järgi. Põhivormid vormid, mille järgi enamikus tüüpides on võimalik moodustada kõik muud vormid. Peavormid vormid, mida kas üldse või ka ainult mõnes tüübis ei saa moodustada mingi põhivormi järgi. Noomeni põhikäänded ainsuse omastav, mitmuse omastav, mitmuse osastav (i-mitmuse käänete moodustamine) ja ainsuse osastav (t-lõpulise ainsuse osastavaga sõnadel on mitmuse omastavas tunnus te, d-lõpulise ja lõputa ainsuse osastavaga sõnadel mitmuse tunnus on de). Noomeni peakäänded ainsuse nimetav (algvorm), ainsuse osastav,
häälikuühendid. Näiteks saab III käändkonna kõne-tüüpi sõnu II käändkonna pesa-tüüpi sõnadest eristada ainult selle järgi, et kõ- ne-tüüpi sõnad lõpevad e-ga, pesa-tüüpi sõnad muu vokaaliga. II pöördkonnas moodustavad eri tüübi sellised verbid, mille tüvi lõpeb häälikuühendiga -ele- Ka astmevahelduslike sõnade mitmed põhitüübid on eristatavad tüve lõpuhääliku kaudu. 21. Seosed vormide vahel, põhi- ja peavormid. Põhivormideks nimetatakse niisuguseid vorme, mille järgi enamikus tüüpides on võimlaik moodustada kõik muud vormid. Põhivormid on vormid, mida kas üldse või ka ainult mõnes tüübis ei saa moodustada mingi põhivormi järgi. Noomeni põhivormid ja nende alusel moodustatavad käänded Noomeni vormistiku moodustamisel on põhivormidena järjekindlalt rakendatavad ainsuse omastav ja mitmuse omastav.
annaabi.ee 
