Rooma traditsioonile põhinevast nimevaramust Juba vanaladina perioodiks kujunes välja, et vabal meessoost roomlasel oli vähemalt 2 nime: eesnimi (praenomen, nt Marcus) ja perekonnanimi (noomen, nt. Tullius), mõnel aga ka lisanimi, mis pärandati perekonnasiseselt (cognomen, nt Cicero). See erineb oluliselt teistest antiikrahvastest, kelle juures kujunes iga inimese lisanimi jälle uuesti patronüümikonist (isanimest) (vrd tänapäeva islandlasi või taanlasi). Kogu Euroopa tänapäevane isikunimetraditsioon järgib kahekomponendilise isikunimega antiikset Rooma traditsiooni. Rooma meeste eesnimevaramu oli klassikalisel ajal suhteliselt piiratud (meestel ainult 18 eesnime,
Kuigi isegi partei nägi et kolhoosid, ei näidanud ta algatust asja parandada vaid piilus ise alandlikult Moskva poole, kolhooside peale aga kortsutati kulmu. Juba 1952. Ja 1953. Aasta talvel juhtus Keila ja Otepää kandis kohalike rajoonivõimude vaikival kaasteadmisel seda, et loomi anti kolhoosilaudast inimestele koju söödaks, peaasi et nad ise nälga ei sureks. Kuidagi sai siiski Käbin asjast teada ning otepää rajoonikomitee sekretär Arnold Adams ning täitevkomitee esimees Noomen ametist maha. Jõulude ajal 1953 aastal oli vili peksmata 68 hektarilt.
Ühte sõnaliiki kuuluvatel täistähenduslikel sõnadel on tavaliselt ka ühesugune üldisem tähendus ehk kategoriaalne tähendus. Sõnaliigi üldine tähendus võib olla asja, omaduse või tegevuse tähendus. Sõnad jaotatakse muutuvateks ja muutumatuteks. Muutuvad sõnad jagunevad käändsõnadeks ja pöördsõnadeks vastavalt sellele, kas neile saab lisada käände-või pöördelõppe. 4. Sõnaklassid: Käändsõna ehk noomen on käänduvate sõnade ühisnimetus. Eesti keeles kuuluvad käändsõnade hulka nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad ja asesõnad. Eesti keeles on käändsõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ehk kaasus ja arv ehk nuumerus. Pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis võib kuulub öeldise koosseisu. Muutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata. Muutumatute sõnade klassi
manu (manus `käsi') manu/faktuur, manu/skript milli (mille `tuhat', märgib tuhandikku) milli/meeter, milli/gramm mini (minimus `vähim') mini/arvuti, mini/golf, mini/seelik multi (multus `palju, mitu') multi/miljonär, multi/tsüklon plaan (plnum `pind') bi/plaan, delta/plaan post (post `pärast') post/modernism, post/skriptum pre (prae `enne, ette, esi, eel') pre/sident, pre/tsedent pro (pro `ees, eel, eest; abi, ase') pro/tsent, pro/seminar, pro/noomen, pro/rektor radio (radio `kiirgan') radio/aktiivne, radio/meeter re (re `taas, uuesti, tagasi') re/konstrueerima, re/noveerima, re/animatsioon retro (retro `tagasi, tagurpidi') retro/spektiivne, retro/film senti (centum `sada', märgib sajandikku) senti/meeter, senti/liiter sub (sub `lähis; alam, all, ala') sub/troopiline, sub/ordinatsioon, sub/produkt, sub/kultuur, sub/tiiter super (super `üle, peal, ülem, üli') super/intendent, super/latiiv, super/staar
morfotaktika- määrab morfeemide omavahelist järjestust morfosüntaks- praktikas on süntaksit ja morfoloogiat raske teineteisest lahutada, kuna lause osade vahelisi suhteid väljendatakse ka morfoloogiliste vahenditega. Vormi- ja lauseõpetuse vahelisi seoseid silmas pidades räägitaksegi morfosüntaksist. nasaalkonsonant e. ninahäälik, iseloomulik tunnus, et õhk väljub ka nina kaudu negatsioon e. eitus nominaalne- rõhutab, et vormidel on noomenitele tüüpilisi omadusi noomen e. käändsõna noorgrammatism- saksa noorgarammatism oli 19. sajandi silmapaistvaim ajaloolise keeleteaduse koolkond. Noorgrammatikud pidasid eriti tähtsaks häälikulugu ja häälikumuutusi reguleerivate seaduste uurimist. normatiivsed e. preskriptiivsed grammatikad- neis antakse reeglid ja juhised, millest tuleb korrektse keelekasutuse nimel kinni pidada. nostraatiline hüpotees- selle järgi on algselt sugulased olnud altai, indoeuroopa, semi-hami,
Sugukond,gens sugukond sugukond Perekond,familia perekond perekond · Sugukond- ühiskondlik ühik, mis moodustus perekondadest, tähtsal kohal oli nimetraditsioon · Nimetraditsioon-roomlaste nimi koosnes kolmest osast:eesnimi ehk praemomen.Sugukonna nimi ehk noomen. Lisanimi ehk cognomen. Algul kasutati seda patriitside perekondades ja seda pärandati perekonnas. Lapsendatud pojad said kasuisa kolm nime, aga nime lõppu pandi veel anus. Kuningate perioodi seisused Patriitsid (ladina keeles isasid omavaid) - pärinesid senatisse kuuluvatest suguvõsadest. Algselt nad moodustasitki Rooma rahva. Plebeid - esialgu oli nad need kodanikud, kes ei põlvnenud senati suguvõsadest, lihtrahvas. Plebeid jagunesd kaheks. 1
10. Abessiiviga (ilma): ilma teadmisteta 11. Komitatiiviga koos, ühes: koos saatjaga, ühes temaga. Erandlikult loetakse adpositsioonideks ka mõned vormiliselt ühilduvad juhtumid, nt igale poole, igal pool, igalt poolt. Genitiiv domineerib postpositsioonide puhul ilmselt seepärast, et algselt on postpositsioonid olnud substantiivide käändevormid, mida on laiendanud genitiivatribuut. See suhe on reanalüüsi käigus muutunud genitiivatribuut on tänapäevases käsituses noomen, millega koos esineb postpositsioon. Prepositsioonide levikut on ilmselt mõjutanud indoeuroopa keeled, nt vahendi tähenduses läbi on ilmselt tõlkelaenulist päritolu. Samas on aga sõnajärjetüübi muutust arvestades see siiski loogiline arengusuund. 13. Sidesõna e konjunktsioon - Sidesõna on muutumatu sõna, mis seob lauseosi või ühendab lauseid, st toimib lauses sidendina. Struktuurilt jagunevad sidesõnad: 1) lihtkonjunktsioonid (aga, sest, vaid);
sõnastik, ülejäänud osa on muu materjal (vanasõnad, mõistatused, religioossed proosadialoogid). Grammatika näitab, et Helle tundis hästi rahvakeelt. Grammatika on mõeldud praktiliseks keeleõpetuseks pastoritele, kes vajasid ametitalitustes eesti k, ja oli piibli tõlke alus. Grammatika eessõnas käsitletakse tolle aja keeleteaduse mõisteid. Ortograafia järgib Forseliuse-Hornungi kirjaviisi. Süntaksis tähelepanu ühildumisele: noomen ja verb on samas arvus. Morfoloogias grupeerib sõnu silpide alusel 1-3-silbilisteks sõnadeks, mida käsitleb erinevalt käänduvate tüüpidena. Sõnastikus on esimeseks keeleks eesti k, sisaldades ~7000 sõna. Sõnastiku lõpus on temaatilised sõnaloendid eesti, saksa ja ladina k (taimed, puud, voki osad, tähtpäevad jne), objektide nimetused, Eesti maakondade ja nende mõisate ning kirikute nimed. Lõpus on toodud saksa ja vene laensõnade loend
kategoriaalne tähendus. Sõnaliigi üldine tähendus võib olla asja, omaduse või tegevuse tähendus. Esimeses etapis jaotatakse sõnad muutuvateks ja muutumatuteks. Muutuvad sõnad jagunevad käändsõnadeks ja pöördsõnadeks vastavalt sellele, kas neile saab lisada ----käände-või pöördelõppe. 4. Sõnaklassid: käändsõnad, pöördsõnad, muutumatud sõnad. Käändsõna ehk noomen on käänduvate sõnade ühisnimetus. Eesti keeles kuuluvad käändsõnade hulka nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad ja asesõnad. Eesti keeles on käändsõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ehk kaasus ja arv ehk nuumerus. Pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis võib kuulub öeldise koosseisu. Muutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata
Nimi keeleteaduses ja loogikas. Nimed, numbrid ja terminid. Nimeteooria sai alguse Vana-Kreekast (2500a tagasi), kus üritati leida vastust küsimusele, mis on nimi. Tänaseni ei teata, mis nimi täpselt on. Nimi grammatikateoorias on segane: räägitakse üld- ja pärisnimest ning lisaks veel lihtsalt nimest. Nimi ja pärisnimi on enamasti sünonüümid. Vastuolu: üldnimi pole nimi. Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna. Kreeka k onoma prosegorikon ehk ladina k noomen appelativum on üldnimi. Pärisnimi on kreeka k onoma kyrion ja ladina k nomen proprium. Termin onoma, mis on ka sõnas „onomastika“ on ka vastuoluline: uuritakse nimesid ja mittenimesid. Kui küsida „kuidas asja X nimetatakse?“, siis mõeldakse selle üldnime, mitte pärisnime. Filosoofid, loogikud ja lingvistikud on nimeteooriaga seotud. Vaieldakse, kas läheneda nimele loogikaliselt või lingvistiliselt. Vana-Kreeka nimevaidlus: kas sõnad on jumala antud või kokkuleppelised
need laused on süvastruktuuri tasandil samad, kuid pindstru. tasandil on erinevad. Tema õpilased on väitnud, et mõttelised süvastruktuurid on samad erinevate keelte kõnelejatel, mida tõlgitakse läbi keelemasina pindstruktuuriks. Keel kui grammatiline masin: eesmärk luua ja kirjeldada keelt generatiivse grammatikana, süsteemina, mis suudab lauseid toota. esiteks: meil on lause, mis koosneb nominaal fraasist ja verbaalfraasist. (nimi ja tegusõna) Atribuut noomen verbaalfr. moodustavad: jne atribuudid võivad olla: paks, ilus suur nominaal: tüdruk mees, kartul modaal: tahab, kavatseb Verbaal. pesta, hammustada Chomsky teooriat on kasutatud ka: kuidas kirjeldada religioosseid rituaale. Toimus suur murre ka kirjanduse teoorias, mille algatas Roman Jakobson (18961982) Alustas Moskvas, hiljem Praha, siis USA. Tema töödes jäi kindlaks vene formalistide teesi, et kirjanduse analüüs eesmärk võiks olla täpsete lingvistiliste
annaabi.ee 
