Nimisõnade käänamine SAKSA KEELES JAGUNEVAD NIMISÕNAD AINSUSES KOLME KÄÄNDKONNA VAHEL: Naissoost nimisõnade käändkond; Tugev käändkond; Nõrk käändkond; Naissoost nimisõnade käändkond Nominativ eine Frau die Frau Wer? eine Katze die Katze Was? eine Puppe die Puppe eine Klasse die Klasse eine See die See eine Nacht die Nacht Naissoost nimisõnade käändkond Akkusativ eine Katze die Katze Wen? eine Frau die Frau Was? eine Puppe die Puppe eine Klasse die Klasse Wohin?
I käändkond -a II käändkond - o N. silva silvae N.hortus horti G. silvae silvarum G.horti hortarum D. silvae silvis D.horto hortis Acc. silvam silvas Acc.hortum hortos Abl. silva silvis Abl.horto hortis II käändkond um III Käändkond N.bellum bella N. Color colores G.belli bellarum G. Coloris colorum D.bello bellis D. Colori coloribus Acc.bellum bella Acc. Colorem colores Abl.bello bellis Abl. colore coloribus IV käändkond us IV käändkond - u N.fructus fructus N.cornu cornua G.fructus fructu|um G.cornus cornuum D.fructui fructibus D
I käändkond -a II käändkond - o N. silva silvae N.hortus horti G. silvae silvarum G.horti hortarum D. silvae silvis D.horto hortis Acc. silvam silvas Acc.hortum hortos Abl. silva silvis Abl.horto hortis II käändkond – um III Käändkond N.bellum bella N. Color colores G.belli bellarum G. Coloris colorum D.bello bellis D. Colori coloribus Acc.bellum bella Acc. Colorem colores Abl.bello bellis Abl. colore coloribus IV käändkond – us IV käändkond - u N.fructus fructus N.cornu cornua G.fructus fructu|um G.cornus cornuum D
I käändkond II käändkond III käändkond IV käändkond V käändkond (a-lõpulised) (us, er, um) (us, u-lõpulised) (es-lõpulised) Nom-kes? Terra Hortus Sol (m); mater (f); carmen (n) Iussus; cornu Res Ains/Mitm Terrae Horti Soles; matres; carmina Iussus; cornua Res Gen-kelle
KELLEGA? MILLEGA? 6) VOKATIIV (Voc.) ÜTTE KÄÄNE, kasutatakse otseses kõnes, reeglina sarnane nominatiiviga. Nimisõna põhivorm on ainsuse nominatiiv, genitiiv, sugu. Genitiivi tüvi, millest teised käänded moodustatakse, erineb sageli tunduvalt nominatiivi vormist; sõnastikes antakse genitiivist ainult lõpp koos muutunud tüveosaga. Praktiliselt saab käändkondi üksteisest eristada ainsuse genitiivi lõpu järgi. Käändkondi ehk deklinatsioone on viis. Käändkond Gen. Sing. Gen. Pl. Gen. Pl. I -ae -a-rum a-tüvelised II -i -o-rum o-tüvelised III -is -um, konsonant- ja -i-um i-tüvelised IV -us -u-um u-tüvelised V -ei -e-rum e-tüvelised Käändsõnad · LK, nagu saksa, kreeka ja vene keeles, on kolm grammatilist sugu. Soolise kuuluvuse määrab
? ? I Käändkond Naissugu: AINSUS MITMUS Meessugu: II Käändkond Meessugu: AINSUS MITMUS Kesksugu: III Käändkond Naissugu: AINSUS MITMUS tähistab Koos tegusõnadega objekti (? ?) (?) > Leena kirjutab kirja Suunda koos liikumisverbide(, , , ) ja eessõnadega (, , ) (?) > Nad läksid staadionile Koos asukohaverbide(, , , ) ja eessõnadega (, )suunda (?) > Pange raamatud kasti Koos eessõnadega (, , , ) aega ( ?) > Neljapäeval on Aljosal palju tunde.
Omadussõna käänamine Omadussõnal on kaks käändkonda tugav ja nõrk käändkond. Tugev käändkond Singular Singular Singular Plural Maskulinum(der) Neutrum(das) Femininum(die) Nominativ straker Wind frisches Brot helle Sonne schöne Ferien Akkusativ starken Wind frisches Brot helle Sonne schöne Ferien Dativ starkem Wind frischem Brot heller Sonne schönen Ferien
kellel? millel? Akusatiiv (css accstvus) - sihitise kääne, keda? mida? + eessõnad Ablatiiv (css abltvus) - määruse kääne, kellega? millega? kus? millal? mil viisil? mille pärast? Vokatiiv (css voctvus) - ütte kääne, kes? mis? Nimisõnade põhivormid I Culpa süü, hooletus; nom. sg. II ae gen. sg. lõpp, näitab käändkonda e deblinatsiooni III f sugu Declinätio I a (nom), ae f(sugu) Käänamise reeglid: Määrata II põhivormi ehk gen lõpu järgi käändkond Määra tüvi Liita tüvele käändelõpud culpIa nom lõpp I, 2, 4 ja 5 käändkonnas leitakse tüvi nominatiivi lõpu eraldamisel I käändkond [pecÜni]a, ae f raha PecÜniae raha pecÜniae pecÜniam raha pecÜniÄ rahaga pecÜnia pecÜniae pecÜniÄrum declinÄtio II I II III [Serv]us, m. [Bell]um, n. Nom lõpud ära võetud Kesksoost sõnade käänamise reeglid: Kesksoost sõnadel on alati nom, akusatiiv ja vokatiiv sama lõpuga
viis KÄÄNDKONDA e DECLINATIO • Tegusõnadel on neli PÖÖRDKONDA e CONIUCATIO * Kuus AJAVORMI: olevik, lihtminevik, lihttulevik, täisminevik, enneminevik, teine tulevik Sõnaraamatus.... /näide, millised andmed on sõnaraamatust leitavad.../ • Puella, ae f – tüdruk - Genitiivi lõpp –ae näitab sõna kuulumist I käändkonda - Tähis f (femininum) näitab, et sõna on naissoost • Discipulus, i m – õpilane - Gen lõpp – i = II käändkond - M (maskulinum) meessoost sõna • carmen, minis n – laul, luuletus - Gen lõpp – is = III käändkond - N (neutrum – kesksoost sõna Abiverb ESSE ´olema´ olevik • MINA OLEN --- SUM • SINA OLED --- ES • TEMA ON --- EST • MEIE OLEME --- SUMUS • TEIE OLETE --- ESTIS • NEMAD ON ---SUNT
Kes? Mis? Maa Maad Gen. Terrae Terraru m Kelle? Mille? Maa Maade Dat. Terrae Terris Kellele? Millele? Maale Maadele Acc. Terram Terras Keda? Mida? Maad Maid Abl. Terra Terris Kellega? Millega? Maaga Maadeg a Voc. Terra Terrae Kes? Mis? Maa Maad II Käändkond gen=i Mundus maailm, i m. ainsus mitmus Nom. Mundus Mundi Kes? Mis? Maailm Maailmad Gen. Mundi Mundorum Kelle? Mille? Maailm Maailmate Dat. Mundo Mundis Kellele? Millele? Maailmal Maailmatel e e Acc. Mundum Mundos Keda? Mida? Maailma Maailmaid Abl. Mundo Mundis Kellega? Millega
Tekst 22 16) Aliud est vendere, aliud emere; aliud est merx, aliud pretium üks on müümine, teine ostmine; üks on kaup, teine (ostu)hind. Harjutused: 9) Kasutades eessõnu in, ex, de, ad, pro, cum tõlkida ladina keelde. koos rahvaga cum populu toimikust ex acto 14) Tõlkida väljendid. Määrata kindlaks allajoonitud sõnade kääne ja arv. Nimetada lähtevormid. matrimonium cum manu abielu (koos) mehe võimuga manu manus, f., substantiivi deklinatsiooni IV käändkond actiones poenales kahjutasude / hüvitiste hagid actiones actio, actionis f., substantiivi deklinatsiooni III käändkond poenales poena, poenae f., substantiivi deklinatsiooni I käändkond 25) Määrata verbi isikulõpp ja ajavorm. Nimetada põhivormid. Tõlkida. Venit ven-, (praes. ind. act. sg. 3); venio, veni, ventum, ventire, IV pöördkond ta tuleb/saabub Pertinet pertin-, (praes. ind. act. sg. 3); pertineo, pertinui, -, pertinere, II pöördkond- ta
I käändkond Esimesse käändkonda kuuluvad (peamiselt) a-lõpulised naissoost nimisõnad, mille ainsuse genitiivi lõpp on -ae. * Käändelõpud liituvad I käändkonnas sõna nominatiivi tüvele, mis saadakse nominatiivi lõpu -a eraldamisel: puell-a. II käändkond * II käändkonda kuuluvad: a) us- ja er-lõpulised meessoost sõnad ja b) um-lõpulised kesksoost sõnad. * II käändkonna ainsuse genitiivi lõpp on –ī * Erandlikult on us-lõpulised II käändkonna maade, saarte, linnade ja puude nimed naissoost. Nt Aegyptus, ī f – Egiptus Parus, ī f – Paros (saar) pōmus, ī f – viljapuu / õunapuu * Erandlikult on kesksoost II käändkonna us-lõpulised sõnad: vulgus, ī n – lihtrahvas pelagus, ī n – meri
Abl febr-i febribus III PÖÖRDKOND coniugatio tertia · Tunnuseks on lühike sidevokaal e, mis liitub konsonandile või u-le Lego, legi, lectum, ere lugema Mina loen lego meie loeme - legimus Sina loed legis teie loete - legitis Tema loeb legit nemad loevad - legunt Exercitationes KÄÄNA! Lex, legis f seadus Canis, is m koer Nomen, is n nimi PÖÖRA! Scribo, ere 3 kirjutama Vivo, ere 3 - elama IV käändkond declinatio quarta · Us- lõpulised m sõnad ja u- lõpulised n sõnad; gen. Sing. Lõpp on us, tüve lõppvokaal - u Iussus, us m käsk, korraldus, otsus sing. Plur Nom, voc iussus iussus Gen iussus iussu Dat. iussui iussibus Acc iussum iussus Abl iussu iussibus !!
Isikunime Ilus deklinatsioon Ilus (Iulius, Iulii) meessoost isikunimi, II käändkond MASCULINUM SINGULARIS PLURALIS Nominativus Iulius Iulii Genitivus Iulii Iulirum Dativus Iulio Iuliis Accusativus Iulium Iulios Ablativus Iulio Iuliis Vocativus Iuli Iulii
? mida? . ? millest? . ? milles?millest? . . 1 . Nimetav kääne. ? ? kes mis? (nimisõna algvorm). (määratakse nimisõna sugu ja käänamise tüüpe e.käändkond). (lauses täidab aluse rolli). . Õpilased sõitsid ekskursioonile. . See raamat on mulle vajalik. : 1. (lauses täidab öeldistäidet rolli): . Moskva on Venemaa pealinn. . Tammsaare on suur kirjanik. 2. (pöördumise rollis): ,, . Vanaisa, jutusta, mulle oma lapsepõlvest. 3. (lisandi rollis): . Minu vend on inzener tehnoloog. NB! keda? mida?
dorsalis- selgmine coccygeus- õndraluu Vena portae- värativeen externus- väline costalis- roide Mucosa- limaskest horizontalis- horisontaalne jugularis- kägi- Tunica- kest internus sisemine pharyngeus- neelu- Flexura- painutaja lateralis- külgmine thoracicus- rinna- Urethra- kusejuha major- suur transversus- risti- Conjunctiva- sidekest medialis- keskne I käändkond Corona- kroon medianus- keskpidine Ala, ae f- tiib Ampulla- ampull medius- keskne Aorta- aort Apertura- avaus minor- väiksem Arteria- arter Cellula- rakk profundus- sügav Concha- karbik Fibra- kiud proximalis- lähimine Costa- roie Gingiva- ige sinister- vasak Crista- hari Glandula- nääre
jala + d Ains omastavas pole sõnal lõppe, see on tüvehäälik jalg on a- tüveline Kukk on e-tüveline Pall on i-tüveline Ains osastav siit tuleb mitm osastava tüvi jalg u (lühike osastav) Mitmuse osatav siit saame i- mitmuse vomid jalus, jalul, jalule VI käändkond On nõrgeneva astmevaheldusega (pall III v : palli IIv) Ülesanne 1 Vaata ÕS-ist, kuidas põhikändeis muutub sõna õlu, ja põhjenda niisugune käänamine VI käänkonna keerukaid sõnu Kontsert kändub nagu sõna sert, seega käidi kontsertidel Ül 2 Kääna põhikäändeis sõna asfalt VI kk veakriitilisi sõnu Üks: ühe: üht e ühte Kaks: kahe : kaht e kahte Aga ei tohi viite, kuute Küüs : küüne: küünt Lik-lõpulised käänduvad nagu sõna tikk
I KÄÄNDKOND · Pearõhust lugedes 1-silbilise tüvega noomenid · Tüvi lõpeb pika vokaali või diftongiga · Enamikus substantiivid, lühendid, tähtede ja nootide nimed jm · Näiteks: jää, luu, tee, vöö, hai, krae, täi, või, argoo, halvaa, kanuu, revüü, epopöa, kakao, hea, hää, pai, prii, prostoi, truu, muu. · Võõrsõnadest: aaloe, kardavoi, meierei, salvei. PÕHITÜÜP PUU · Puu, puud, puusse, puude, puid e puusid, puudesse e puisse · Omasõnad: -aa, -oo, -uu, -öö. · Võõrsõnad: -ee · Näiteks: kuu, luu, maa, muu, soo, suu, truu, töö, vöö, öö, hää, pää, hea, pea ·Võõrsõnadest: abee, apogee, bidee, defilee, dekoltee, epee, fuajee, konferansjee, kupee, livree, mosee, relee, turnee, varietee. VORMISTIKUST: · Ains part: -d (kuud, sood, truud, turneed) · Ains illat: -sse (karreesse, luusse, öösse). Ka masse e ma...
· Väike rühm tugeva käändkonna meessoost nimisõnu: der Staat die Staaten, der Strahl die Strahlen, der Motor die Motoren, der Doktor die Doktoren. NB! oren-lõpuga sõnadel liigub sõnarõhk viimasele silbile (der Doktor > die Doktoren). · Kõik nõrka käändkonda kuuluvad meessoost ja kesksoost nimisõnad (vt ka nimisõna käänamise nõrk käändkond). · Väike rühm kesksoost nimisõnu: das Auge die Augen, das Ohr die Ohren, das Herz die Herzen, das Ende die Enden, das Leid die Leiden, das Intress die Intressen, das Bett die Betten, das Hemd die Hemden. · ma- ja um-lõpuga võõrapärased kesksoost nimisõnad: das Drama die Dramen, das Zentrum die Zentren. 4. Sufiksiga -s moodustatav mitmus.
The walked one after (behind) the other. 16 7. SAKSA KEELE KÄÄNDED JA EESSÕNAD Saksa keeles on neli käänet15: Naissoost Tugev Nõrk käändkond nimisõnade käändkond käändkond nimetav - - - nominatiiv osastav - -n, -en - Ainsus akusatiiv alaleütlev
Именительный падеж. Nimetav kääne. кто? что? kes mis? Именительный падеж – это исходная форма существительного(nimisõna algvorm).По именительному падежу определяется род существительных и тип склонения (määratakse nimisõna sugu ja käänamise tüüpe e.käändkond). Имя существительное в именительном падеже чаще всего выполняет в предложении роль подлежащего(lauses täidab aluse rolli). Ученики поехали на экскурсию. – Õpilased sõitsid ekskursioonile. Эта книга мне нужна. – See raamat on mulle vajalik.
grammatikas ja eesti keele käsiraamatus nimetatakse kõiki grammatilisi morfeeme tunnusteks, eristamata tunnuseid ja lõppe)). B. Erinevused tüvemuutustes. (Tüvemuutusi on kaht põhilist laadi: I. Mitteastmevahelduslikud muutused. II. Astmevahelduslikud muutused). -astmevahelduslikud tüvemuutused; Astmevahelduslike tüvemuutuste esinemise järgi jagunevad sõnad astmevahelduseta (I-V käändkond, I ja II pöördkond) ning astmevahelduslikeks sõnadeks (VI ja VII käändkond, III ja IV pöördkond). Tüve laadi- või vältevahelduslikke on oluline tunnus tüüpide ja alltüüpide piiristamisel. -tüve tugeva ja nõrga astme paiknemine vormistikus; Tüve tugeva ja nõrga astme paiknemist vormistikus arvestatakse astmevahelduslike sõnade jagamisel VI ja VII käänd konna ning III ja IV pöördkonna vahel. VI käändkonnas on noomenid, mille nimetav ja osastav kääne on tugevas, omastav nõrgas astmes. VII käändkonna noomenitel on
Substantiivide sugu(genus): Meessugu-genus masculium(lüh m.) Naissugu- genus femininum(lüh f.) Kesksugu-genus neutrum (llühend n.) ÕISIS KÄÄNDELÕPPUDE KOONDTABEL Käändkonnad ehk deklinatsioonid Genitiivide lõpud: I ae II i III is IV us V ei Käänamisreeglid tabeli jaoks: 1) Määrata II pv ehk genitiivi lõpu järgi sõna käändkond. 2) Leida sõna tüvi a) I, II, IV, V deklinatsioonis leitakse tüvi nominatiivi lõpu eraldamisel. b) III deklinatsioonis nominatiivi lõpp puudub, tüvi leitakse II-st pv-st genitiivi lõpus is eraldamisel. 3) Liita tüvele käändelõpud. Näited: II populus, i m. rahvas populi IV casus, us m. juhtum I poena, ae f. karistus V res, ei f. II iudicium, ii n. kohus Adjektiivid
itan-eat->essen. 2) Helitud klusiilid -> afrikaadid p->pf, t->ts (k->kh toimus ainult mõnes murdes). Seega piper-pepper->Pfeffer. twai-two->zwei, hairto-heart->Herz. 3) Helilised klusiilid -> helitud klusiilid b->p, g->k, d->t, þ->d. Seega rib-Rippe. bridge – Brück. beard->Bart, middle->mittel, cold->kalt, good-gut. þat-that->das, airþa-earth ->Erde. tugevad ja nõrgad nimisõnad Kui on tüvi lõppeb vokaaliga, siis on tugev nimisõna ja kui lõppeb kaashäälikuga siis on nõrk käändkond. Tugevad nimisõnad on need mille mitmus moodustub –s abil. Eye-eyes, kusjuures vanainglise keeles oli see sõna nõrk nimisõna eage – eagan. Nõrk nimisõna on see mille mitmus ei ole -s, inglise keeles seda väga palju ei ole, ox-oxen/criteria-criterion. tugevad ja nõrgad tegusõnad nõrk verb on see, mille minevik moodustatakse dentaali lisamisega. See on germaani keelte uuendus, sest tänapäeval ei ole mineviku moodustamine ablauti abil produktiivne. Selle
word Wort God Gott 5) þ>d toimus tegelikult 8/9s sajand, kuid see kuulub samuti teise häälikunihke hulka that das earth Erde three drei leather Leder Kui muutusi pole, on tegemist ilmselt hiliste laenudega tunnel- Tunnel Tugevad ja nõrgad nimisõnad – vokaaltüved e tugevad – käändelõpud lisati vokaaliga lõppevale tüvele; konsonanttüved e nõrgad – tüvi lõppes konsonandiga TUGEVAD üldine meessoo käändkond- mitmus –s 35% nimisõnadest stone, stones naissugu 25% tale, tales kesksugu (ne-utrum „no other”) 25% ship, ships -s, mis praegu on igal pool on üldistuse tagajärg. NÕRGAD- mitmuse tunnus –n, kõikidest sugudest 15 % Auge, Augen ox, oxen Tugevad ja nõrgad tegusõnad – tugevatel tegusõnadel moodustatakse üldmineviku (preteeritumi) ja mineviku kesksõna ablaudi abil. Algselt oli tugevatel verbidel olemas neli vormi: infinitiiv, preteeritumi
Kui esimene silp on lühike ja selle vokaaliks on u, toimub asendus a e, nt tuba : tube. Muudel juhtudel asendub a alati i-ga, nt pesa : pesi, `julm : julma : `julmi. ue ie ei a u kui esisilbis a, aa, i, ii, õ, õõ, ae, ai, ei, äi, õi, au, iu, õu a e kui lühikeses esisilbis u a i mujal Tüvemitmust saab moodustada ainult astmevahelduseta sõnadest (seminar-, pesa-, oluline-, jõuline-tüüp) või nõrgeneva astmevaheldusega sõnadest (VI käändkond). Astmevahelduse korral võib ka mitmusetüvi esineda erinevas astmes, nt `jalg : `jalgu : jalu/l, õnne`lik : õnne`likke, õnnelike/l. Tüvemitmuse moodustamisel võib olla fonoloogilisi piiranguid isegi siis, kui sõnatüüp üldiselt tüvemitmust lubab. Näiteks puudub tüvemitmus sai-tüübi u-lõpulistel sõnadel, vrd `sai : `saiu ~ `saia/sid, aga ainult `õu : `õue/sid. Eespool kirjeldatud keerulisel reeglistikul
Hinweisen auf das Suomi": doktoriväitekiri 1884 ,,Eesti keele Grammatik: Koolide ja iseõppimise tarvis kõikidele, kes Eesti keelt õigesti ja puhasti kõnelema ja kirjutama ning sügavamalt tundma ja uurima tahavad õppida. Kirja pannud Dr. K. A. Hermann": esimene eestikeelne eesti keele grammatika. Grammatikaterminoloogia loomine (suur osa kasutusel praegugi): käänete nimetused, ainus ja mitmus, häälik, kääne ja käänamine, pööre ja pööramine, käändkond ja pöördkond, asesõna, täisminevik ja enneminevik jpt. 1896 ,,Eesti keele Lause-õpetus. Eesti keele grammatika teine jagu" 9. Johannes Voldemar Veski ja keelekorraldus. 1912 ,,Eesti kirjakeele reeglid": keelekonverentside kokkuvõtted Keel kui muutuv ja arenev elusorganism; keelekorraldaja kui aednik. Informatsiooni, hariduse, teaduse vahend, tarbekeel. Arenguks vajaminev aines keeles endas olemas. 1918 ,,Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat": esimene eesti õigekeelsussõnaraamat
Õppid Leipzigis, kaitses seal oma doktori väitekirja eesti sõnatüvdest ja väldetest. Kodumaale naastes pühendus ajakirjanduslikule tegevusele. Ta avaldas esimese eestikeelse eesti grammatika 1884 ja see on tema tähtsaim tegu keeleteaduses. See oli mõeldud nii kooliõpikuks kui käsiraamatuks keelehuvilistele. Kuna see oli esimene grammatika, lõi Hermann ka grammatikaterminoloogia. Temalt pärinevad terminid ainsus, mitmus, häälik, kääne, käänamine, pööre, pööramine, käändkond, pöördkond, asesõna, määrsõna, täisminevik, enneminevik ja paljud teised. Grammatika hõlmab hääliku- ja vormiõpetuse osa. Kõige põhjalikumalt kirjeldas käänamist, tal on 15 käänet, nende hulgas ka sihitav e akusatiiv. Käändsõnad jaotatud kümnesse käändkonda ja need 42 tüüpkonda. See pole aga kõige õnnestunum süsteem. Ta tahtis oma grammatikas eristada tugevalt õiged ja valed vormid. Ta soovitas de-mitmust, sid-lõpulisi vorme mitmuse osastava puhul.
· Viimasel silbil rõhku ei ole · 2-silbilistel sõnadel on rõhk alati esimesel silbil m_ter, meus · 3- ja enamasilbilistel sõnadel on rõhk tagant teisel (eelviimasel) silbil, kui see silp on pikk nat_ra · kui eelviimane silp on lühike, asetseb rõhk tagant kolmandal silbil imperum, corpra Põhivormid Culpa süü, hooletus (nom) Ae (näitab käändkonda ehk deklinatsiooni) (gen lõpp) f (sugu) Käänamise reeglid · Määra teise põhivomi ehk genitiivi lõpu järgi sõna käändkond ehk deklinatsioon. · Leia sõna tüvi. Sõnatüvi leitakse esimeses, teises, neljandas ja viiendas deklinatsioonis nominatiivi lõpu eraldamisel. Nt culp/a a on käändelõpp. o Kolmandas deklinatsioonis leitakse tüvi genitiivi lõpu is eraldamisel. · Liita tüvele käändelõpud. I (nom) II(gen lõpp) III (sugu) (kõik 3. Deklinatisoon) II gen lõpp näitab muutust tüves. Idex(kohtunik) dicis m iudic/is
ett hus (üks) maja Määramata artikliga nimisõna tähistab üldiselt mingit varem mainimata isikut või asja: Det är en flicka. See on (üks) tüdruk. Där är ett hus. Seal on (üks) maja. u Nimisõna mitmus (määramata vorm) Rootsi keeles moodustatakse nimisõnade määramata vormi mitmus mitmuse lõp- pude abil. Nende lõppude järgi jaotatakse nimisõnad vastavatesse käändkonda desse: Käändkond Mitmuse määramata lõpp (Enamasti ) EN/ETT sõnad I -or EN II -ar EN III -er EN IV -n ETT V - ETT 1. Mitmuse määramata vormi lõpuks on or
Vana kirjakeele andmestik kantakse el. materjalikogudesse. sotsiaalmeedia (osa neist on ka korpustesse kogutud) – släng. MSN/FB tekstide kogumine. Neist tekstidest selgub, kuidas sotsiaalmeedia kasutajad end veebis väljendavad (nt slängisõnad, emotikonid, eripärane stiil (numbrid tähtede asemel)). sõnaraamatud – kogu info ühe sõna kohta on süsteemselt silme ees (nt tuletised, käändkond, näitelaused), nii et aeganõudvat lisatööd (st midagi lindistada, litereerida) pole vaja teha. küsitlused, ankeedid – släng, murded (kirjalik) päevikumärkmed – lapsekeel. Viimastel aastatel on leitud, et kõige parem on lapsekeele uurimisel kasutada materjali kogumiseks nii lindistamist (heli- ja videolindistus) kui ka päevikumärkmeid. Nii on tõenäosus, et midagi olulist andmete hulgast välja jääb, veelgi väiksem.
annaabi.ee 
