Annely Peebo Isiklikku · Neiuna Anne Sarv · Sündis 16.novembril 1971, Võhma linnas · Eesti ooperilaulja (metsosopran) · Poegi Leon (6) ja Lauri (3) Annely Peebo elust · Lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise erialal (1990) Elo Kaarepere juhendamisel · 1994. aastal alustas ta kammer- ja ooperilaulu õpinguid Gerhard Kahry juhendamisel Viini Muusika- ja Draamakunsti Ülikoolis · Samas õppis ka lied'i ja vokaalsümfooniliste suurvormide esitust Kurt Equiluzi juures ning töötas ooperiklassis Kurt Malmi ja Uwe Theimeri juhendamisel · Aastatel 19901994 laulis Peebo Eesti Filharmoonia Kammerkooris (sh ka
Annely Peebo Annely Lindmets Annely Peebo Annely Peebo (sündinud 16. novembril, 1971a. Võhma linnas). Elukutselt eesti ooperilaulja (metsosopran). Pojad Lauri ja Leon. Haridus Tallinna Muusikakeskkool- koorijuhtimine. Viini Muusika Kõrgkoolis, kus ta õppis kammerlaulu. Saavutused Debüteeris Viini Riigiooperis. Laulnud ooperirolle koos Plácido Domingo'ga. Mänginud Prantsusmaa filmis "Les leçons de ténèbres". Marko Matverega juhtinud 2002.aasta Eurovisiooni lauluvõistlust.
Annely Peebo Karl-Tõnis Truup VKHK 2012 Sisukord 1. Elulugu, amet 2. Haridus 3. Saavutused 4. Ooperirollid 5. Pilte.. 6. Konserdid 7. Välislingid 8. Viited Annely Peebo Annely Peebo (sündinud 16. novembril, 1971a. Võhma linnas) Elukutselt eesti ooperilaulja (metsosopran). Haridus Peebo on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, kus ta õppis koorijuhtimise eriala ja klaverimängu, ning Viini Muusika Kõrgkoolis, kus ta õppis kammerlaulu Saavutused Debüteeris Viini Riigiooperis Laulnud ooperirolle koos Plácido Domingo'ga koos Marko Matverega juhtinud 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust Mänginud Prantsusmaa filmis "Les leçons de ténèbres" Ooperirollid Benjamin Britten "Kruvipööre" Giuseppe Verdi "Rigoletto"
I KÄÄNDKOND · Pearõhust lugedes 1-silbilise tüvega noomenid · Tüvi lõpeb pika vokaali või diftongiga · Enamikus substantiivid, lühendid, tähtede ja nootide nimed jm · Näiteks: jää, luu, tee, vöö, hai, krae, täi, või, argoo, halvaa, kanuu, revüü, epopöa, kakao, hea, hää, pai, prii, prostoi, truu, muu. · Võõrsõnadest: aaloe, kardavoi, meierei, salvei. PÕHITÜÜP PUU · Puu, puud, puusse, puude, puid e puusid, puudesse e puisse · Omasõnad: -aa, -oo, -uu, -öö. · Võõrsõnad: -ee · Näiteks: kuu, luu, maa, muu, soo, suu, truu, töö, vöö, öö, hää, pää, hea, pea ·Võõrsõnadest: abee, apogee, bidee, defilee, dekoltee, epee, fuajee, konferansjee, kupee, livree, mosee, relee, turnee, varietee. VORMISTIKUST: · Ains part: -d (kuud, sood, truud, turneed) · Ains illat: -sse (karreesse, luusse, öösse). Ka masse e ma...
Retsensioon ´´ Annely Peebo, Dave Bentoni ja ETV Lastekoori jõulukontserdid´´ Ma käisin koos emaga 22.12.2012 Vanemuise Kontserdimajas vaatamas Annely Peebo, Dave Bentoni ja ETV Lastekoori jõulukontserdid. Need toimusid detsembri kuus 19- 22 Viljandis, Pärnus, Tallinnas ja Tartus. ETV Lastekoor juhatusel Lii Liitmaaga, kui ka suurepärane ansambel. Rahvusvahelist karjääri nautiv Annely Peebo elab ja töötab Viinis juba 18 aastat ning on viimastel aastatel osalenud jõulukontsertidel Eestis ja andnud välja jõuluplaadi´´ Jõulureis läbi ajastute´´. Alates maikuust on Annely Peebo heategevusfondi ´´Minu unistuste päev´´
5. SOO 153 25,05 3832,65 348,183 3484,467 6. JÄRVI 165 28,35 4677,75 534,105 4143,645 7. AATOS 181 18,9 3420,9 257,598 3163,302 8. PADAR 134 25,2 3376,8 247,896 3128,904 9. MUST 171 24,48 4186,08 425,9376 3760,1424 10. PEEBO 142 32,15 4565,3 509,366 4055,934 11. AABRAM 165 28,35 4677,75 534,105 4143,645 12. ISOP 181 18,9 3420,9 257,598 3163,302 13. KALAMEES 134 25,2 3376,8 247,896 3128,904 14. KALDUR 171 24,48 4186,08 425,9376 3760,1424 15
nägemuse järgi peaks lugu jääma siiski meesterahva esitusse, just nagu ette nähtud. Samas, kes kuulab lugu, selleks et saada elamus Hansoni köitvast hääletämbrist, mitte niivõrd loo sõnumist, on esitus ja kõik muu seal juures õnnestunud. Muinaslugu muusikas · Karavan Laul tuttav ja teada. Lüüriline ning harmooniline, kuigi tegemist on armastuslooga jääb sooloesitus pisut kuivaks. · Marko Matvere ja Anneli Peebo Vastupidiselt Karavanile teeb Matvere ja Peebo duett laulust hoopis sensatsiooni. Mõlemad lauljad on äärmiselt andekad ja tugevate, kuid piisavalt hellade häältega, et välja mängida ülim armastuslugu lihtsalt ning kõigile mõistetavalt. See esitus on ka minu isiklik lemmik sadade laulude seast ning just uues kuues Peebo ja Matvere versioonis! Sinilind
Napoli laul soololaul, mehed esitavad. Melanhoolne ja sentimentaalne, poeetiline. viiulimeitstrid: niccolo amati, antonio stradivari, andrea guarneri (viiul vioola tsello kontrabass) Pillid: akordion, torupill, flöödid, tamburiin, kastanjetid, triangel BARTOLOMEO CRISTOFOR-Haamerklaver. heliloojad: claudio monteverdi, gaetano donizetti, instrumentaal: antonio Vivaldi, luciano berio koloratuursopran-margarita voites. Metsosopran-Annaliisa Pillak, annely Peebo Alt-karmen puis, iiris oja sopran-pille lill Tenor-urmas põldma,juhan tralla bariton-jassi Zahharov,rauno elp bass-mati palm, priit volmer
Sinised Mitu Eesti naist on pälvinud Vabadussõja risti? Üks. Mis kuu on Mihklikuu? September. Mis aastal sai eesti endale esimese presidendi? 1938 Mille puhul antakse inimesele Lõvi märk? Tulekahjus või veeõnnetuses kellegi elu päästmise eest. Millised on Koidula kolm eesnime? Lydia Emile Florentine Mitu maailmarekordit püstitas Jaan Talts? 43 Kes konfeerisid Tallinnas toimunud Eurovisiooni lauluvõistlust? Annely Peebo, Marko Matvere Mitu liiget kuulub Tallinna linnavolikokku? 63 Kuidas nimetatakse Eesti teise astme kohtuid? Ringkonnakohtud Millal kinnitati Eesti riigi vapp? (pp/kk/aa) 19.06.1923 Millal sai Eesti Euroopa Liidu liikmeks? (pp/kk/aa) 1.mai 2004
Kert Soitu Kaspar Täpsi 20002003 v Aastal 2000 hakati välja jagama Eesti Muusikaauhindasid. Selle auhinnaga tunnustatakse silmapaistvamaid eesti muusikuid v 2001. a Kopenhaagenis toimunud Eurovisiooni lauluvõistlusel saavutasid Eestit esindanud Dave Benton ja Tanel Padar lauluga ,,Everybody'' esimese koha v 2002. a toimus Eurovisioon Eestis. Õhtujuhtideks olid Annely Peebo ja Marko Matvere, kelle esitatud R. Valgre ,,Muinaslugu muusikas'' sai suure menu osaliseks. v 2002 alustas tegevust bänd Sõpruse Puiestee. Looga 1905 tõusid nad kiirelt edetabelite tippu v 2003 alustas tegevust bänd nimega Tanel Padar & The Sun. Mais ilmunud esiksingel kandis nime ,,Big Lie'' 20042007 2004 sügisel avati Eesti Muusika ja Teatriakadeemias jazzmuusika osakond
aastatel. Eesti kirjakeele grammatika: EKG I ja II (1993; 1995), Eesti keele käsiraamat (1997) Foneetika ja fonoloogia: suurteoseid pole, aga kaks doktoritööd foneetikast ,,Studies on Quantity and Stress in Estonian" (1994), fonoloogiast ,,Eesti keele astmevahelduse ja prosoodiasüsteemi tüpoloogilised probleemid" (1997) Morfoloogia: Ülle Viks ,,Väike vormisõnastik" (1992) Sõnamoodustus: Krista Kerge ,,Vormimoodustus, sõnamoodustus ja leksikon" (1998), Jaak Peebo ,,Eesti keele muutkonnad" (1997) Süntaks: Helle Metslangi doktoriväitekiri ,,Temporal Relations in the Predicate and the Grammatical System of Estonian and Finnish" (1994) Tüpoloogiline suunitlus ja tekstikorpused: 1996. aastast TÜ eesti keele õppetooli toimetiste allsari: ,,Estonian: Typological Studies" Kirjakeele sõnavara: ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" (al 1988, aga hoo sai sisse 90ndatel); Asta Õim ,,Sünonüümisõnastik" (1991) Keele varieerumine, registrid, allkeeled
kord kogu oma rammu kokku korjanud, enne kui ta sootuks ära lõppes, sest tema ots oli ligi jõudnud.’ Kirjakeele ajaloo uurimine. Põhiline uurimiskeskus on alates 19. sajandi algusest olnud Tartu Ülikool. Vana kirjakeelt on uurinud professorid Jaan Jõgever, Andrus Saareste, Julius Mägiste, Arnold Kask, Paul Ariste, Paul Alvre, Huno Rätsep. Praegu tegutseb TÜ-s vana kirjakeele uurimisrühm (Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo, Pille Penjam, Külli Prillop, Kristel Ress). Eesmärgiks on vanade tekstide ja sõnaraamatute põhjal elektrooniliste kogude loomine ning vana keele sõnavara ja grammatika uurimine tänapäevaste meetoditega. Teine oluline keskus on Tallinnas Eesti Keele Instituudis, kus Kristiina Rossi juhtimisel luuakse eesti piiblitõlke ajaloolist konkordantsi ja uuritakse piiblitõlke ajalugu. Kirjandust Epp Ehasalu, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo, „Eesti keele vanimad
Kirchschlager, Andrea Rost, Michael Schade, Bo Skovhus, Bryn Terfel and Ramón Vargas. Hetkel kuulub kollektiivi 36 dirigenti, näiteks Yves Abel, Marco Armiliato ja Philippe Auguin ja 77 nais- ja 108 meessolisti. Viini filharmooniaorkestrisse kuulub ka osa Viini riigiooperi orkestrist, seega võib öelda, et see on ülemaailmselt tunnustatuim orkester. Viini Riigiooperis on laulnud tähtsaid ooperirolle ka Eesti ooperilauljanna metsosopran Annely Peebo. Näiteks Verdi "Rigoletto" ja Benjamin Britteni "Suveöö unenägu". Juba viiendat hooaega töötab Eesti kuulsaim bass Ain Anger Viini Riigiooperi solistina.
sünnipäeva! Festival toimus pisut ,,uuemas kuues". Festivali formaadis uuendusi tehes lähtuti soovist pöörduda tagasi nn ,,vana hea Leigo juurde", pakkudes publikule personaalsemat lähenemist. Nende esinemispaikade atmosfäär oli intiimsem ja hubasem. Suuremat tähelepanu pöörati ka esinemispaikade ja kogu festivaliala kujundusele. Kontsertpäev on pühendatud maestro Neeme Järvi 75 juubelile Alustati suurejooneliselt Esineb Annely Peebo (metsosopran), kes astub esimest korda vabaõhukontserdil üles oreli saatel. Üsna ainulaadse koosluse teeb veel erilisemaks see, et orelikontserdid ei ole vabaõhulavadel just tavaline nähtus. Leigol on aga vabas õhus toimuv orelikontsert juba pikaajaline traditsioon, mis sai alguse ajast, kui Tallinna rahvusvaheline oreligala toimus veel Leigol. Kontsertpäeva kavas: Eesti noorte sümfooniaorkester, dirigent Neeme Järvi "Suuri avamänge läbi aegade". Esitustest jäid meelde :
Pjotr Tsaikovski, kes on maailmakuulsa balleti ,,Luikede järv" autor. Sergei Prkofjev ja Dmitri Sostakovits, kes kirjutasid värvikat sümfooniat ja lavamuusikat. AUSTRIA Asub Euroopa südames ja selle pealinn Viin on üks Euroopa tuntuimaid muusikapealinnu. Siin asub 1842. aastal loodud maailma kõrgetasemeline sümfooniaorkester. Kõrgelt hinnatud on ka Viini Riigiooper ja Viini Rahvusooper, kus tegutseb ka Eesti lauljatar Annely Peebo. Viini klassikuteks nimetatakse Joseph Haydnit, Wolfgang Amadeus Mozartit ning Lugvig van Beethovenit. Nendest sai eeskuju paljudele heliloojatele. Palujde laulude autor on Franz Schubert. Viinist on pärist maailmakuulus tants Viini valss, mis arenes välja austria rahvatantsust lendlerist. Viini valsi tegi oma loominguga kuulsaks Johann Strauss, keda nimetati ka valsikuningaks. Austria rahavamuusika on hoogne ja rõõmsameelne. Oluline osa on tantsumuusikal.
Alates 1930. aastatest teaduslik distsipliin eesti kirjakeele ajalugu. Süstemaatiline lähenemine kirjakeele ajaloole. Alates 1990. aastatest korpusepõhine lähenemine: sõnastikud, elektroonilistele andmekogudele tuginevad uurimused. Võimaldab nähtuste dünaamika väljatoomist Uurimiskeskused: TÜ vana kirjakeele töörühm, EKI Uurijad: TÜ: Huno Rätsep-sõnavara ajaloo uurija, käsitlus Stahli grammatikast. Jaak Peebo-uurinud Tartu keele varasemat perioodi. Valve-Liivi Kingisepp-sõnavara uurija, kandidaadiväitekiri ,,Kalevipoja" sõnavarast. Heli Laanekask-19 sajandi eesti keele uurija, artiklites taotleb ühist kirjakeelt. Külli Prillop, Pille Penjam, Kristel Ress, Külli Habicht; EKI: Kristiina Ross-piiblitõlke ajalugu. Külli Kuusk-sõnvara. Heiki Reila- doktoritöö Uue Testamendi kohta. Annika Kilgi-magistritöö morfoloogilise mõtte
Gutslaffi grammatikas Professor Paul Alvre hulgaliselt artikleid vana kirjakeele sõnavara ning omapäraste vormide kohta. Konstruktsioonide ja sõnatüüpide päritolule pühendatud käsitlused, nt terminatiivsetest konstruktsioonidest Tänapäev Emeriitprofessor Huno Rätsep sõnavara ajaloo uurija. Käsitlus Stahli grammatikast (1987) ja Jakob Hurda keelepoliitilistest seisukohtadest (1989). Etümoloogiline sõnaraamat pooleli. Emeriitdotsent Jaak Peebo uurinud põhiliselt tartu keele varasemat perioodi, k.a Wastse Testamendi keelt). Kandidaadiväitekiri Kreutzwaldi "Kalevipoja" sõnavarast. Emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp sõnavara uurija (vanimate tekstide sõnavara, O. W. Masingu sõnavara, H. Gösekeni sõnavara leksikograafia). Dotsent Heli Laanekask 19. sajandi eesti kirjakeele uurija. Artiklites kesksel kohal ühise kirjakeele taotlemise problemaatika, baltisaksa estofiilide keeleliste ideede kujunemine
Morfoloogia, sõnamoodustus:Aktiivne ja passiivne morfoloogia (vormide süntees regulaarne või mitte). Idee Toomas Helbilt. Morfoloogiaosa autor Kristiina Ross, toimetaja Ülle Viks. Martin Ehala (,,Eesti keele suhtluslävi", ,,Eesti keele struktuur"): A- ja B-tüvi, kahest tüvevariandist lähtuv vormisüntees. Mati Hint: morfoloogia muutumine. Kaasrõhu üldistumine 3. silbile vormid nagu kontserdite, kunstnikute. Sõnade jaotamine muutkondadesse: J.V. Veski, P. Alvre, E. Muuk, Jaak Peebo, Ü. Viks, T.-R. Viitso, V. Tauli. Sõnamoodustus 20. sajandil esiplaanil keelekorralduslik aspekt: kirjakeele sõnavara täiendamine ja korrastamine. J.V. Veski (-tu, -ta; -mata, -matu, -ng, -mine); J. Aavik (u-refeksiivid). Liidete tähenduse ja kasutuse ning ajaloolise kujunemise uurimine. Reet Kasik, Silvi Vare, Henn Saari, Helmi Neetar, Külli Habicht, Krista Kerge. Liitsõnade uurimine: Elli Riikoja, Rein Kull. EKG I sõnamoodustuse osa Reet Kasik ja Silvi Vare.
mille tõin sisse sissejuhatuses, kuna see on minu meelest parim ütlemine, mis murrete kohta iial öeldud. ,,Murretes on palju teaduse tuuma, ka vana aja tundmist, sest keel on ju terve inimese elu suur ilmutaja." (J. Hurt) 15 8. Kasutatud kirjandus Keem, H. 1970. ,,Tartu murde tekstid." Tallinn: Valgus Pajusalu, K., Hennoste, T., Niit, E. Viikberg, J., Päll, P. 2002. ,,Eesti murded ja kohanimed." Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus Peebo, K., Peegel, J. 1989. ,,Igal puul oma juured." Tallinn: Eesti Raamat Koost. Juhkam, E., Kallasmaa, M., Lonn, V., Raud, P., Ross, E. 1982. ,,Väike murdesõnastik I" Tallinn: Valgus Koost. Haak, A., Juhkam, E., Kallasmaa, M., Kask, A., Niit, E., Norvik, P., Oja, A., Simm, J., Viikberg, J. 1982. ,,Väike murdesõnastik II" Tallinn: Valgus http://www.eki.ee/murded/ 16 9.Lisad 9.1 Kaart 1 (Eesti murdealad) 17 9
Tallinna Ülikool, Ajaloo Instituut Eestlased Rootsis : ajalugu, rahvuslik tegevus, globaalne koostöö Referaat Koostaja: Maarja Peebo Kursus: 1. kursus Õppejõud: Väino Sirk Tallinn 2011 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Eestlaste ajalugu Rootsis......................................................................................
Ajalooline morfoloogia Paul Alvre Huno Rätsep Arnold Kask Julius Mägiste Tiit-Rein Viitso Eesti morfoloogia uurijaid Morfoloogia muutumine HelleMetslang Külli Habicht Martin Ehala Cornelius Hasselblatt Eesti morfoloogia uurijaid Morfoloogia omandamine (esimese keelena) Reili Argus Eesti morfoloogia uurijaid Uued morfoloogia- mudelid Toomas Help Ülle Viks Henn Saari Eesti morfoloogia uurijaid Morfoloogianormid Tiiu Erelt Udo Uibo Rein Kull Jaak Peebo Mati Hint Henn Saari Eesti morfoloogia uurijaid Arvutimorfoloogia Heiki-Jaan Kaalep Tarmo Vaino Heli Uibo Indrek Hein Ülle Viks Eesti morfoloogia uurijaid Morfoloogia vanas kirjakeeles Külli Habicht Pille Penjam Kristiina Ross Kasutatud kirjandus Ehala, Martin. 1997. Eesti keele struktuur. Tallinn. Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. 2000. Eesti keele käsiraamat. Tallinn. Haspelmath, Martin. 2002. Understanding morphology. London. Karlsson, Fred. 2002. Üldkeeleteadus
(1983), lind `linn(us)' (1999). 21. Vana kirjakeele uurimine tänapäeval (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Tänapäevane uurimisseis: · Huno Rätsep sõnavara ajaloo uurija. Käsitlus Stahli grammatikast (1987) ja Jakob Hurda keelepoliitilistest seisukohtadest (1989). Etümoloogiline sõnaraamat pooleli. · Jaak Peebo uurinud põhiliselt tartu keele varasemat perioodi, k.a Wastse Testamendi keelt). Kandidaadiväitekiri Kreutzwaldi "Kalevipoja" sõnavarast. · Valve-Liivi Kingisepp sõnavara uurija (vanimate tekstide sõnavara, O. W. Masingu sõnavara, H. Gösekeni sõnavara leksikograafia). · Heli Laanekask 19. sajandi eesti kirjakeele uurija. Artiklites kesksel kohal ühise kirjakeele taotlemise problemaatika,
Olulisemad uurijad: Saareste (vanade kirjakeeletekstide iseloomustamine murrete põhjal) ja Mägiste (tekstide viimine soomeugrilisele taustale, püüdes tuvastada omasõnu laensõnadest). Hiljem on kirjakeele ajaloo probleemidega põhjalikumalt tegelenud Kask (periodiseering, ülevaade olulisematest autoritest ja sõnavarauurimused), Ariste (ülem- ja alamsaksa laenud, sõnavarauurimused), Valmet (mitmuse osastav, allikatutvustused nt Helle kohta), Alvre (sõnavara ja morfoloogia küsimused), Peebo (tartu kirjakeele varasem periood), Kingisepp (vana kirjakeele sõnavara), Laanekask (ühtse kirjakeele kujunemise probleemid, 19.saj I poole seisukohad eesti kirjakeele ühtlustamisel), Ross (piiblikeele areng, heebrea k laensõnad). 2. Vana kirjakeele mõiste ja kirjakeele ajaloo periodiseerimine (A. Kase ja H. Laanekase järgi) Vana kirjakeel nähtus, millega tegeleb kirjakeele ajalugu. Alguseks peetakse esmaseid kirjapanekuid 13.saj ja lõpuks
veel kolmaski tüvekuju, mis on tuletatav muutetüvest viimase vokaali ärajätmise teel; niisugust tüvekuju nimetatakse lühenenud muutetüveks (M'), nt inimene (L) : inimese (M) : inimes/t (M'). Tüvekuju, mis pole algvormist reeglipäraselt tuletatav, nimetatakse supletiivseks tüveks. Päris supletiivseid tüvesid kasutavaid sõnu on eesti keelesvähe, nt mine/ma (vrd lähe/n), ise (vrd enese), `hea (vrd pare/m). Jaak Peebo „Eesti keele muutkonnad“ (teemad 19-23) 19. Morfoloogilise klassifitseerimise eesmärgid. Muutkonnad, muuttüübid, erandid Morfoloogiasüsteemi kirjeldus peab andma täieliku ülevaate vormiõpetuslikult muutuvate sõnade struktuurist: leksikaalsetest morfeemidest e tüvedest ja grammatilistest morfeemidest e morfoloogilistest formatiividest, s.o tunnustest ja lõppudest. Need morfoloogiasüsteemi põhiüksused võivad varieeruda
Huvitaval kombel jätkas 1940. aasta suvel, hoolimata publiku vähesusest, endise hooga Narva-Jõesuu Rannasalong. Nii juhtuski, et Pärnust vallandatud Merry Swingers siirdus Nikolai Kultase kutsel, kes oli sel ajal Narva Kaubastu ühiskondliku toitlustamise osakonna juhataja (Lauri 1991: 43), edasi sinna. Raimond Valgre eelistas Pärnusse jääda, tema asemel hakkas klaverit mängima tartlane Leo Tauts. Narva-Jõesuu Rannasalongi alumises saalis mängis samal ajal suurem koosseis: Kaino Peebo ja Hans Jänes (as), Jossif Šagal (ts,v), Arnold Plees (tr), Rudolf Kivi (trb), Heino Uibopuu (kl), Meinhard Kask (b,v), Julius Marran (dr). Võimalik, et osales ka Gert Martinson (as) H. Jänese asemel (Ojakäär 2003: 130). 1940./1941. aasta talvehooajaks läks osa Tallinna pillimehi Tartu parematesse restoranidesse – Merry Swingers Sinimandriasse (olude sunnil ilma Valgreta, sest restorani peremees tegi
annaabi.ee 
