Võib täita kaht erinevat rolli : 1. Olla ühendverbi osa määrsõna 2. Olla nimisõna juurde kuuluv tegusõna. :vastu seisma vastu seismine uuenduste vastu vägikaika vedamine. Võib täita kaht erinevat rolli : 1. Olla ühendverbi osa määrsõna 2. Olla nimisõna juurde kuuluv tegusõna. :vastu seisma vastu seismine uuenduste vastu seismine. Tegevusnimed kirjutatakse mine liitega lahku : magama heitmine magada tahtmine. Abstraktse tähendusega nimisõnad : -us, -mus , -lus ja ndus. us: seismine. Tegevusnimed kirjutatakse mine liitega lahku : magama heitmine magada tahtmine. Abstraktse tähendusega nimisõnad : -us, -mus , -lus ja ndus. us: omadusnimed ; tark+us, nõrk+us, vaene- vaes+us. lik+-us = -LIKKUS. Kahekordne k säiliks kõigis käänetes...
Tuletusalus ehk alussõna on sõna, millest moodustatakse tuletis. Selle tüvi on alustüvi. ürg ürg+ne, kala kal+ur Sufiks; prefiks. Prefiks eesliide. Eba-, (poolprefiks mitte). Sufiks järelliide. +lik, +tu, +sta(ma) jne. Derivatsioon. Derivatsioon ehk tuletus on sõnamoodustusviis, kus olemasolevale tüvele lisatakse tuletusliide. Nulltuletus. (Otsetuletus). Nulltuletus (ilma liiteta tuletus) ehk konversioon uus sõna saadakse sõnaliigi muutmise teel. Kamm kammima, kuiv kuivama. Nim, om., asesõna, abissõna. --> verb Liite 3 funktsiooni. Liite abil saame moodustada uut mõistet väljendava sõna. (Eesti eestlane, must - mustikas) Liite abil saame täpsustada tuletusaluses märgitud tähendust. (Laulja lauljanna) Liide võimaldab muuta tuletusaluse sõnaliiki vastavalt sellele,millise lauseliikmena sõna esineb. (arukas om, arukus nim, arukalt määrus) Tuletise tähendus. Tuletustüve...
Tegusõna vormistik Käändelised Pöördelised Tegumood isikuline Tegevusnimed ja Kesksõnad umbisikuline käänded -da -ma minevik -nud(isikuline) Kõneviis kindel -des -mas -tud(umbisikuline) tingiv -mast olevik -v(isikuline) käskiv -maks -tav(umbisikuline) kaudne -mata Kõneliik jaatav...
KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline. Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes)....
· Sõna maa, kohanimega kokku. N: Saaremaa. Lahku: · Kohanimi kirjutatakse liigisõnast lahku kui ta käändub, teda saab ilma liigisõnata kasutada samas tähenduses. N: Pärnu linn · Sõnad tänav, manatee, väljak, plats lahku. N: Nooruse tänav. · Kui kohanimi on käänduv. · Sõna maad kirjutan kohanimest lahku kui kasutan seda riikide märkimiseks N: Skandinaavia maad. Tegusõnad: Kokku: · Liitegusõnad. N: Esietenduma Lahku: · -ma tegevusnimed . N: Jalga laskma. · -da tegevus nimed. N: Valmis kirjutada · -des võrmid. N: Käsi pestes · Tegusõna pöördelised vormid. N: Olin pähe õppinud...
Täisminevik abitegusõna olema + -nud. Kindlakõneviisil puudub tunnus. Tingival kõneviisil on tunnuseks -ks. Käskivakõneviisi tunnuseks on -ke, -ge. Kaudsekõneviisi tunnuseks on -vat. Möönvakõneviisi tunnuseks on -gu, -ku. TEGUSÕNA KÄÄNDELISED VORMID ehk INFINIITSED VORMID Need on tegevusnimed ehk infinitiivid (ma- ja da- vormid) ja kesksõnad ehk partitsiibid (v-, tav-, nud-, tud- vormid). ma- vorm da- vorm Osastav Õppi|da Sisseütlev Õppi|ma Seesütlev Õppi|mas Õppi|des Seestütlev Õppi|mast Saav Õppi|maks...
Eveli Soika Tallinna Kristiine Gümnaasium kevad 2007 HÄÄLIKUD vokaalid ehk täishäälikud konsonandid ehk kaashäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, v, j k/g, p/b, t/d f h, s, s helilised häälikud helitud häälikud (neile liitub liide -gi) (neile liitub liide -ki) HÄÄLIKUTE PIKKUSE MÄRKIMINE KIRJAS LÜHIKE PIKK ÜLIPIKK erandlikult padi paadi...
Allkeeled, üldpilt Allkeelte süsteem sotsiolingvistikas (+ netikeel) · Põhimõiste on variant (variety), väga üldine termin igasuguste erijoontega allkeelte kohta Jagatakse kolmelt aluselt: · standardkeel ja mittestandardkeeled (Standard ja Nonstandard Variety) · kasutajakesksed variandid ehk dialektid (dialect) · kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register või style). Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa. · Mõlemad omavad sõnavara ja grammatikat, mis võib osalt kattuda · SV erineb muudest variantidest selle poolest, et ta on normitud, st välja on valitud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks. Teised variandid/dialektid norminguid ei oma. Teine: Dialektid ehk murded kohamurded ja sotsiolektid (nt sl...
O-õpin LM-õpisin TM-olen õppinud EM-olin õppinud · Tingiv- tunnus on -ksi O-õpiksin LM- puudub TM-oleksin õppinud EM-puudub · Käskiv-mina vormi pole O-õpi LM-puudub TM-olgu õppinud EM-puudub · Kaudne- tunnus on -vat O-õppivat LM-puudub TM-olevat õppinud EM-puudub 6) Tegevusnimed ehk infinitiivid I. Ma- infinitiiv · Õppima · Õppimas · Õppimast · Õppimaks · Õppimata II. Da-infinitiivid · Õppida/joosta/lüüa · Õppides/joostes/lüües 7) Partitsiiibid I. Oleviku kesksõnad · Õppiv · Õppitav/lauldav II. Mineviku kesksõnad...
nt. Poolaasta, poolkuu, poolsaar, pooltoode. Määrsõna pool, "pooleldi" kirjutatakse järgneva sõnaga alati kokku. nt. Poolametlik, pooltoores, poolsurnud, poolnäljas, pooljoostes. Samuti kirjutatakse ka sõna veerand ja kolmveerand. nt. Veerand aastat, kolmveerand tundi. Erand: veerandaasta. Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine Üldreegel: Käändsõnad, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku. nt. Puu on vette kukkunud, metsas kasvavad taimed, lauldes tehtud töö. Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleasetamise teel. nt. Abielluma, alahindama, autasustama, ebaõnnestuma, nurisünnitama. Ühend-ja väljendtegusõnad on teatud määrsõna või käändsõnavormi ja...
Keeleteaduse alused, 1. pool 1. Loomuliku inimkeele tunnusjooni. Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli. Vaegkuuljad kasutavad vastavalt viipekeelt. ,,Loomulik" tähendab siinkohal kolme asja. a)esiteks: keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. b)teiseks: inimlaps omandab emakeele ehk esimese keel loomupäraselt, ilma õpetamiseta.Piisab sellest, kui ta saab suhelda teiste inimestega. c)kolmandaks: kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on palju tähendusi, nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Kui räägitakse mingi isiku, eriala või rühma keelest...
Võõrnimede käänamisel kasutatakse ülakoma, kui nimi lõpeb häälduses vokaaliga, aga kirjapildis konsonandiga või vastupidi. Nt Renault'ga, Joyce'ile, Balzacile, Sydneysse, Seattle'is, Dumas'le. TSITAATSÕNADE KIRJUTAMINE Tsitaatsõnad ja väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnu kirjutada teises, nt kursiivkirjas. Käänata tuleb neid ülakoma abil. Liitsõnas tuleb tsitaatsõna ühendada omasõnaga sidekriipsu abil. Nt performance'eid, macho-mees, moe-show, boutique'is, benji-hüpe, after-party'l, reality- show'sid VÕÕRNIMETULETISTE KIRJUTAMINE Võõrnimetuletised kirjutatakse nime ortograafiat säilitades. Üldsõnastumist näitab väike algustäht. Liited lik, -lane, -lus, -ism, -ist liidetakse nimele harilikult ilma ülakomata. Nt balzaclik, goethelik, kreutzwal...
Ta ehitas paati. Ta sõi suppi. Ta sõi supi ära. Moodus e kõneviis - Kõneviisi abil edastab kõneleja oma suhtumist verbiga väljendatavasse tegevusse. Kõneleja hindab, kas tegevus toimub kindlalt, oletatavasti, teatud tingimustel või käsu korras. Isik e pööre - Pöördelõpud, mis kujunenud grammatiseerumise teel sõnatüvedele liitunud pronoomenitest. Käändelised e infiniitsed vormid (3 rühma süntaktilise käitumise alusel): 1) infinitiivid e tegevusnimed võivad esineda sama lauseliikmena kui substantiivid (subjekt ja objekt), nt Reisida on tore; 2) partitsiibid e kesksõnad käituvad adjektiivide sarnaselt (täiendi rollis), nt loetud raamat; 3) gerundiivivormid kajastavad verbiga väljendatud sündmust, käituvad määrsõnade sarnaselt (määruse rollis), nt Süües kasvab isu. 6. Nimisõna e substantiiv - Substantiiv tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis?...
Lihtvormid ehk sünteetilised vormid on vormid, mis koosnevad ühest sõnast, nt elasin, elavat, elanuksime, elades. Liitvormid ehk analüütilised vormid on vormid, mis koosnevad kahest või kolmest sõnast, nt olen elanud, ei ela, ei ole elanud. Infiniitsed vormid Infiniitsed vormid jagunevad oma süntaktiliste kasutusvõimaluste alusel kolme rühma: a) nimisõnalaadsed tegevusnimed : da-tegevusnimi e da-infinitiiv, vat-tegevusnimi e vat- infinitiiv, ma-tegevusnimi e supiin, b) omadussõnalaadsed kesksõnad e partitsiibid ja c) määrsõnalaadne des-vorm e gerundiiv. 1 da-tegevusnimi da-tegevusnimi on pöördsõna infiniitne vorm, mis väljendab tegevust kui niisugust, edastamata sealjuures mingeid täpsemaid grammatilisi tähendusi. Süntaktilistelt...
Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
c) põhisõnadena: -ohtu, -võitu, -karva, -värvi d) ne- ja line-omadussõnad: KOKKU LAHKU meetrilaiune, mäekõrgune nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune kuueteistkümneaastane, kahekümne kolme aastane, T-kujuline, 25- L.Koidula aegne, Atlandi ookeani tagune, aastane(25aastane), maja ja aia vaheline Koidula-aegne, Atlandi-tagune 5. Tegusõnad: a) käändsõnad, määrsõnad ja tegusõna tegevusnimed kirjutatakse tegusõna pöördelistest ja käändelistest vormidest LAHKU, nt puu on vette kukkunud, vette kukkunud puu, remonti vajav mootor, lauldes tehtud tõõ; b) liit- ja ühendtegusõnad - LIITTEGUSÕNAD ÜHENDTEGUSÕNAD KOKKU LAHKU abielluma, alahindama ette võtma (võtan ette, on ette (alahindan), ebaõnnestuma, võetud), kooskõlastama aru saama, juttu ajama, meelde jääma...
Sõna pool kirjutatakse jrg nimisõnaga kokku, kui ta moodustab sellega omaette tähendusega sõna ega käändu: poolaasta, poolkuu, pooltoode Määrdsõna pool 'pooleldi' kirj jrg sõnaga alati kokku pooltoores, poolametlik, poolsurnud, poolnäljas, pooljoostes, poolnuttes · Samuti kirjutatakse ka sõnad veerand ja kolmveerand veerandaasta, aga kolmveerand tundi, veerand aastat VI. TEGUSÕNADE KOLAKI Käänd-, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku puu on vette kukkunud, vette kukkunud puu, kollaseks värvitud aed, saalis (kus?) viibinud juristid, selgesti (kuidas?) loetav käekiri, palju kiidetud skulptuur, kannatada saanud hooned, hiljuti saabunud külalised Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade...
Tegusõna pöördelised vormid väljendavad isikut ja arvu (mina, sina, tema, meie, teie, nemad), aega (olevik, minevik), kõneviisi (kindel, tingiv, käskiv, kaudne), tegumoodi (isikuline, umbisikuline) ja kõnet (jaatav ja eitav. Tegusõna käändelised vormid väljendavad tegevust üldiselt. Tegusõna käändelised vormid on tegevusnimed (ma-tegevusnimi ja da-tegevusnimi) ja kesksõnad oleviku kesksõna ja mineviku kesksõna). OLEVIK MINEVIK Lihtminevik Täisminevik Enneminevik (on + nud) (oli + nud) Ma laulan laulsin olen laulnud olin laulnud Sa laulad laulsid oled laulnud olid...
nimisõnaga, kui tekib omaette nimisõnast, kui ta esineb kolmveerand tundi tähendusega sõna hulgasõnana ja käändub TEGUSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE käändsõnad, määrsõnad ja On vette kukkunud, kollaseks verbide tegevusnimed värvitud, lauldes tehtud töö, õitsema hakkav liittegusõnade osad Abielluma, abielluti, on abiellunud, abiellutakse, olevat abiellunud kui ühend- või väljendverb Äraminev külaline, Üle vaatama, ette ruttama, aru vastab küsimusele missugune...
Kaassõna e adpositsioon muutumatute sõnade liik, kuulub lauses iga nimisõna võ asesõna juurde Kesksõna e partitsiip tegusõna käändeline vorm( nud, tud ja tav kesksõna. Kirjakeel ühtne ja korrastatud keel, mida kasutatakse ametlikul suhtlemisel. Kuulutus Avalikult välja pandud või ajakirjanduses avaldatud teadaanne. Käändeline vorm tegusõnast saadud tegevusnimed ja kesksõnad. Käändelõpp sõnatüvele lisatav käänet väljendav lõpp. Käändsõna sõna mida saab käänata: nimi, omadus,arv, ja asesõnad. Laadivaheldus sulghääliku või si kadumine sõnatüvest või asendumine teise häälikuga sõna käänamisel või pööramisel. Lihtminevik tegusõna ajavorm, väljendab minevikus toimunud tegevust. Liidetüvele lisatav sõnaosa, mis annab sõnale uue tähenduse või muudab sõnaliiki....