vägikaika vedamine. Võib täita kaht erinevat rolli : 1. Olla ühendverbi osa määrsõna 2. Olla nimisõna juurde kuuluv tegusõna. :vastu seisma vastu seismine uuenduste vastu vägikaika vedamine. Võib täita kaht erinevat rolli : 1. Olla ühendverbi osa määrsõna 2. Olla nimisõna juurde kuuluv tegusõna. :vastu seisma vastu seismine uuenduste vastu seismine. Tegevusnimed kirjutatakse mine liitega lahku : magama heitmine magada tahtmine. Abstraktse tähendusega nimisõnad : -us, -mus , -lus ja ndus. us: seismine. Tegevusnimed kirjutatakse mine liitega lahku : magama heitmine magada tahtmine. Abstraktse tähendusega nimisõnad : -us, -mus , -lus ja ndus. us: omadusnimed ; tark+us, nõrk+us, vaene- vaes+us. lik+-us = -LIKKUS. Kahekordne k säiliks kõigis käänetes
Tegusõna käändelised vormid M. Tsirkova Narva Vanalinna Riigikool 2014 Tegusõna käändelised vormid Tegevusnimed Kesksõnad lugema lugenud kogeda kogetud lugev kogetav Tegevusnimed on ma- tegevusnimi ja da- tegevusnimi da- tegevusnime tunnus on ma- tegevusnime tunnus on -ma -da, -ta, -a Saab moodustada 4 Saab moodustada 1 käändevormi käändevormi Seesütlev: laul/mas Seesütlev: (kus) (kus) laul/des Seestütlev: laul/mast kuula/tes (kust) tööta/des Saav: laul/maks
Tegusõna vormistik Käändelised Pöördelised Tegumood isikuline Tegevusnimed ja Kesksõnad umbisikuline käänded -da -ma minevik -nud(isikuline) Kõneviis kindel -des -mas -tud(umbisikuline) tingiv -mast olevik -v(isikuline) käskiv -maks -tav(umbisikuline) kaudne -mata Kõneliik jaatav
Kaashäälik e konsonant k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Kaassõna e adpositsioon muutumatute sõnade liik, kuulub lauses iga nimisõna võ asesõna juurde Kesksõna e partitsiip tegusõna käändeline vorm( nud, tud ja tav kesksõna. Kirjakeel ühtne ja korrastatud keel, mida kasutatakse ametlikul suhtlemisel. Kuulutus Avalikult välja pandud või ajakirjanduses avaldatud teadaanne. Käändeline vorm tegusõnast saadud tegevusnimed ja kesksõnad. Käändelõpp sõnatüvele lisatav käänet väljendav lõpp. Käändsõna sõna mida saab käänata: nimi, omadus,arv, ja asesõnad. Laadivaheldus sulghääliku või si kadumine sõnatüvest või asendumine teise häälikuga sõna käänamisel või pööramisel. Lihtminevik tegusõna ajavorm, väljendab minevikus toimunud tegevust. Liidetüvele lisatav sõnaosa, mis annab sõnale uue tähenduse või muudab sõnaliiki.
· Sõna maa, kohanimega kokku. N: Saaremaa. Lahku: · Kohanimi kirjutatakse liigisõnast lahku kui ta käändub, teda saab ilma liigisõnata kasutada samas tähenduses. N: Pärnu linn · Sõnad tänav, manatee, väljak, plats lahku. N: Nooruse tänav. · Kui kohanimi on käänduv. · Sõna maad kirjutan kohanimest lahku kui kasutan seda riikide märkimiseks N: Skandinaavia maad. Tegusõnad: Kokku: · Liitegusõnad. N: Esietenduma Lahku: · -ma tegevusnimed. N: Jalga laskma. · -da tegevus nimed. N: Valmis kirjutada · -des võrmid. N: Käsi pestes · Tegusõna pöördelised vormid. N: Olin pähe õppinud
ilmaütlev -ta kaasaütlev -ga Pöördsõnad Verbi tüve puhta vormi leiab: oleviku eitus (ei taha), ainsuse käskiva oleviku 2. pööre (sina tee) Tüve leiab ma-tegevusnimest, milles –ma jäetakse eraldmata -nud on isikulise tegumoe minevik, -tud on umbisikulise tegumoe minevik Umbisiksus on alati markeeritud (nagu minevik) Tunnused: *Tegevusnimed: da-infinitiiv (-da/ta/a), vat-infinitiiv (-tavat), ma-tegevusnimi (-ma, mas, mast, mata, maks) *Kesksõnad: -nud/-tud, v- ja tav-kesksõnad (töö/tav) *Oleviku kesksõnad: -v, -tav *Mineviku kesksõnad: -nud, -tud, -dud *Des-vorm: -des, -tes, -es *Ainsuse 1. pööre: -n *Ainsuse 2. pööre: -d, 0 *Ainsuse 3
need tuletises kokku! Paksupõhjaline pott, saja-aastane raamat, truusüdamlik poolehoid Kui tuletusalus koosneb rohkem kui 2 sõnast, siis kirj. need ka tuletises lahku. Sada viiskümmend lehekülge saja viiekümne leheküljeline raamat kaks ja pool kilo kahe ja poole kilone pakk Nimisõnatuletus. tegevus: -mine (istumine), -us (karistus), -e (karje), -k (püük) Pealt vaatama pealtvaatamine ära minema äraminemine kodust ära minemine Tegevusnimed kirj. järgnevast mine-liitelisest teonimest harilikult lahku. Magama heitmine, magada tahtmine isik: -ja (õpetaja), -lane (sugulane), -line (külaline), -kas, -nik, -is, -mik. Bulgaarlane, kaukaaslane, brasiillane - aasialaine, sofialane ese, loom, taim: -i (osuti), -ja (avaja), -kas (purjekas) koht: -la (söökla), -k (rinnak) Verbituletus. Tegevus: - ta (da)- (pai-ta-b), -sta- ( lõbu-sta-b), -ne- (kalli-ne-mine). Häälestama, pimenema, kõhnuma, sulisema, titatsema.
O-õpin LM-õpisin TM-olen õppinud EM-olin õppinud · Tingiv- tunnus on -ksi O-õpiksin LM- puudub TM-oleksin õppinud EM-puudub · Käskiv-mina vormi pole O-õpi LM-puudub TM-olgu õppinud EM-puudub · Kaudne- tunnus on -vat O-õppivat LM-puudub TM-olevat õppinud EM-puudub 6) Tegevusnimed ehk infinitiivid I. Ma- infinitiiv · Õppima · Õppimas · Õppimast · Õppimaks · Õppimata II. Da-infinitiivid · Õppida/joosta/lüüa · Õppides/joostes/lüües 7) Partitsiiibid I. Oleviku kesksõnad · Õppiv · Õppitav/lauldav II. Mineviku kesksõnad
O-õpin LM-õpisin TM-olen õppinud EM-olin õppinud · Tingiv- tunnus on -ksi O-õpiksin LM- puudub TM-oleksin õppinud EM-puudub · Käskiv-mina vormi pole O-õpi LM-puudub TM-olgu õppinud EM-puudub · Kaudne- tunnus on -vat O-õppivat LM-puudub TM-olevat õppinud EM-puudub 6) Tegevusnimed ehk infinitiivid I. Ma- infinitiiv · Õppima · Õppimas · Õppimast · Õppimaks · Õppimata II. Da-infinitiivid · Õppida/joosta/lüüa · Õppides/joostes/lüües 7) Partitsiiibid I. Oleviku kesksõnad · Õppiv · Õppitav/lauldav II. Mineviku kesksõnad
d) ne- ja line-omadussõnad: KOKKU LAHKU meetrilaiune, mäekõrgune nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune kuueteistkümneaastane, kahekümne kolme aastane, T-kujuline, 25- L.Koidula aegne, Atlandi ookeani tagune, aastane(25aastane), maja ja aia vaheline Koidula-aegne, Atlandi-tagune 5. Tegusõnad: a) käändsõnad, määrsõnad ja tegusõna tegevusnimed kirjutatakse tegusõna pöördelistest ja käändelistest vormidest LAHKU, nt puu on vette kukkunud, vette kukkunud puu, remonti vajav mootor, lauldes tehtud tõõ; b) liit- ja ühendtegusõnad - LIITTEGUSÕNAD ÜHENDTEGUSÕNAD KOKKU LAHKU abielluma, alahindama ette võtma (võtan ette, on ette (alahindan), ebaõnnestuma, võetud), kooskõlastama aru saama, juttu ajama, meelde jääma
milleta?) -ta (raha/ta); 14) kaasaütlev e komitatiiv (kellega? millega?) -ga (noa/ga). 3. Võrdluskategooria 1) algvõrre e positiiv. Tunnuseta; 2) keskvõrre e komparatiiv: -m : -ma (tunnus liitub omastava tüvele); 3) ülivõrre e superlatiiv: kõige + keskvõrre; i-ülivõrre (kahtlase/im, kaune/im); tüveülivõrre (kahtlasím, kením). PÖÖRDSÕNA MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD Käändelised vormid e infiniitvormid Tegevusnimed e infinitiivid 1. da-tegevusnimi, tunnused -da (ela/da, veen/da); -ta (tõmma/ta, haka/ta); -a (tull/a, pann/a, käia/a. tund/a, need/a, kest/a). 2. vat-tegevusnimi, tunnus -vat (nägin teda tule/vat, kuulsin sellest räägi/ta/vat). 3. ma-tegevusnimi e supiin, tunnused -ma, -mas, -mast, -maks, -mata (kuul/ma, kuul/mas, kuul/mast, kuul/maks, kuul/mata). Kesksõnad e partitsiibid 1
nimisõnaga, kui tekib omaette nimisõnast, kui ta esineb kolmveerand tundi tähendusega sõna hulgasõnana ja käändub TEGUSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE käändsõnad, määrsõnad ja On vette kukkunud, kollaseks verbide tegevusnimed värvitud, lauldes tehtud töö, õitsema hakkav liittegusõnade osad Abielluma, abielluti, on abiellunud, abiellutakse, olevat abiellunud kui ühend- või väljendverb Äraminev külaline, Üle vaatama, ette ruttama, aru vastab küsimusele missugune
7) Tegusõna vormistik Tegusõnadel on pöördelised ja käändelised vormid. Tegusõna pöördelised vormid väljendavad isikut ja arvu (mina, sina, tema, meie, teie, nemad), aega (olevik, minevik), kõneviisi (kindel, tingiv, käskiv, kaudne), tegumoodi (isikuline, umbisikuline) ja kõnet (jaatav ja eitav. Tegusõna käändelised vormid väljendavad tegevust üldiselt. Tegusõna käändelised vormid on tegevusnimed (ma-tegevusnimi ja da-tegevusnimi) ja kesksõnad oleviku kesksõna ja mineviku kesksõna). OLEVIK MINEVIK Lihtminevik Täisminevik Enneminevik (on + nud) (oli + nud) Ma laulan laulsin olen laulnud olin laulnud Sa laulad laulsid oled laulnud olid
• Sõna pool kirjutatakse järgnevas nimis-st lahku, kui ta esineb hulgasõnana ning käändub:pool aastat, pool tundi hiljem • Määrsõna pool ‘pooleldi' kirjutatakse järgneva sõnaga alati kokku:poolsurnud, pooljoostes, poolnuttes, pooltoores • Samuti kirjutatakse ka sõnad veerand ja kolmveerand: veerand aastat, kolmveerand tundi, aga: veerandaasta, kolmveerandtaktis TEGUSÕNADE KLK • Üldreegel: käändsõnad, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku, • Üldreeglist kõrvalekaldeid on liit-, ühend- ja väljendtegusõnade ortograafias: - Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleeastuise teel:abielluma, alahindama, autasustama, ebaõnnestuma, esietenduma - Liittegusõnade osad kirjutatakse kõigis vormides kokku:alahindama, alahinnata,
omaette tähendusega sõna kui ta esineb hulgasõnana ja käändub tundi TEGUSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE ■ käändsõnad, määrsõnad ja On vette kukkunud, kollaseks verbide tegevusnimed värvitud, lauldes tehtud töö, õitsema hakkav ■ liittegusõnade osad Abielluma, abielluti, on abiellunud, abiellutakse, olevat abiellunud ■ kui ühend- või väljendverb vastab Äraminev külaline, andeksantav ■ ühend- ja väljendtegusõnade osad ära minev, andeks antav eksimus,
esimene häälikunihe p->f, primus –> Frau -> first, I häälikunihe muutis p->f ja metateesi tõttu liikus r teiselt kohalt kolmandale. minevikuolevikuverb (preterite-present verb) – Tegusõnad jagunevad tugevateks ja nõrkadeks. Minevikuolevikuverbid paistavad silma sellega, et neil on nii nõrkade kui tugevate tegusõnade tunnused. Suur osa neist on modaalverbid. Oleviku ajad moodustatakse ablauti abil ja mineviku vormid dentaali abil. tegevusnimed (infinitiiv) on 0 astmes – lisatakse u. murdumine (breaking) – nullaste – ablauti vokaalivahetuse kolmas aste, seda märgitakse sümboliga ø nõrk verb – nõrk verb on see, mille minevik moodustatakse dentaali lisamisega. See on germaani keelte uuendus, sest tänapäeval ei ole mineviku moodustamine ablauti abil produktiivne. Selle asemel on lihtsam moodustada uusi verbe nimiõnadest ja mineviku tähistada dentaali lisamisega
Samuti rasked erinevad fraseologismid ehk piltlikud väljendid. Rasked on muidugi ka kõlalt ja tähenduselt sarnased sõnad. Gramaatiline interferentson samuti see, mis vajab just mõtlemiskeele tasandil tööd. Kasutame gramaatilisi morfeeme, tüvevaheldust ja erinevaid lauseehitusi ( mis on kohustuslikud lauseliikmed ja mis järjekorras need on). Tüvevead on sõnajärje vead. Kõige keerulisemad on sihitiskäänded, tüvede vale kasutus, -ma ja -da tegevusnimed, abisõnad, umbisikuline tegumood , täisminevik ja ühildumisvead. Muukeelsetel lastel on nende omandamine raske ja on vaja õppida. Süntaksit ja morfoloogiat omavahel võrreldes on morfoloogia ikkagi raskem. Paradigmaatiline interferents on see kuidas öelda õiges kohas õigel viisil õiget asja.
Kohanimed Kohanime esiosa iseseisva Emajõgi, Munamägi nimena ei tarvitata Kohanime omadussõnaline Pühajärv, Keskväljak nimeosa ei käändu Kohanimes on liigisõna maa Eestimaa, Baltimaad 3 TEGUSÕNAD TEGEVUSNIMED 1) ma-tegevusnimi (mida tegema?) nt ronima Seesütlev ronimas Seestütlev ronimast Saav ronimaks Ilmaütlev ronimata 2) da-tegevusnimi (mida teha?) nt ronida, hüpata, süüa des-vorm (mida tehes?) nt ronides, hüpates, süües KESKSÕNAD 1) v- ja tav-kesksõna (mida tegev? mida tehtav?)
Sõna pool kirjutatakse jrg nimisõnaga kokku, kui ta moodustab sellega omaette tähendusega sõna ega käändu: poolaasta, poolkuu, pooltoode Määrdsõna pool 'pooleldi' kirj jrg sõnaga alati kokku pooltoores, poolametlik, poolsurnud, poolnäljas, pooljoostes, poolnuttes · Samuti kirjutatakse ka sõnad veerand ja kolmveerand veerandaasta, aga kolmveerand tundi, veerand aastat VI. TEGUSÕNADE KOLAKI Käänd-, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku puu on vette kukkunud, vette kukkunud puu, kollaseks värvitud aed, saalis (kus?) viibinud juristid, selgesti (kuidas?) loetav käekiri, palju kiidetud skulptuur, kannatada saanud hooned, hiljuti saabunud külalised Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade
omaette tähendusega sõna ega käändu. nt. Poolaasta, poolkuu, poolsaar, pooltoode. Määrsõna pool, "pooleldi" kirjutatakse järgneva sõnaga alati kokku. nt. Poolametlik, pooltoores, poolsurnud, poolnäljas, pooljoostes. Samuti kirjutatakse ka sõna veerand ja kolmveerand. nt. Veerand aastat, kolmveerand tundi. Erand: veerandaasta. Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine Üldreegel: Käändsõnad, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku. nt. Puu on vette kukkunud, metsas kasvavad taimed, lauldes tehtud töö. Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleasetamise teel. nt. Abielluma, alahindama, autasustama, ebaõnnestuma, nurisünnitama. Ühend-ja väljendtegusõnad on teatud määrsõna või käändsõnavormi ja
omadus- ja määrsõnadele. Lihtvormid ehk sünteetilised vormid on vormid, mis koosnevad ühest sõnast, nt elasin, elavat, elanuksime, elades. Liitvormid ehk analüütilised vormid on vormid, mis koosnevad kahest või kolmest sõnast, nt olen elanud, ei ela, ei ole elanud. Infiniitsed vormid Infiniitsed vormid jagunevad oma süntaktiliste kasutusvõimaluste alusel kolme rühma: a) nimisõnalaadsed tegevusnimed: da-tegevusnimi e da-infinitiiv, vat-tegevusnimi e vat- infinitiiv, ma-tegevusnimi e supiin, b) omadussõnalaadsed kesksõnad e partitsiibid ja c) määrsõnalaadne des-vorm e gerundiiv. 1 da-tegevusnimi da-tegevusnimi on pöördsõna infiniitne vorm, mis väljendab tegevust kui niisugust, edastamata sealjuures mingeid täpsemaid grammatilisi tähendusi. Süntaktilistelt
ligikaudu, üle, alla, peaaegu, umbes): kuni kahekilone raskus, ligemale viiemeetrine vahemaa, umbes kaheksatunnine ajavahe, alla viiekümneaastased mehed. Sõna pool kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku, kui ta esineb hulgasõnana ning käändub: pool aastat, pool tundi hiljem, poole kuu pärast, poolest veebruarist saadik, poole kilo kaupa. Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine Käändsõnad, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku. (puu on vette kukkunud, vette kukkunud puu, aed on kollaseks värvitud, kollaseks värvitud aed, aeda kollaseks värvima) Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleasetamise teel. (abielluma, alahindama, autasustama, ebaõnnestuma, eelsoojendama, eesõigustama,
puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, 6) F. R. Kreutzwaldi aegne, Atlandi ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad ookeani tagune, Esimese või nõrgendavad omadussõnaga maalilmasõja aegne) väljendatud omadust (ehtnaiselik, 7) Puu on vette kukkunud, vette puruväsinud, poolvillane, uhiuus) kukkunud puu 8) Ne- ja line-omadussõna kirjutatakse 8) ma- ja da-tegevusnimed eelneva käändsõnaga kokku 9) Määrsõnad kirjutatakse muudest (meetrilaiune, mäekõrgune, sõnadest lahku (väga hea, üsna tugev, jõulueelne, linnadevaheline, seal sees, tohutu suur, kuskil ees) suurejooneline) 10) Kaassõna kirjutatakse käändsõnast, 9) Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või mille juurde ta kuulub, lahku ( teed
LAHKU! Kohanimed Kohanime esiosa iseseisva Emajõgi, Munamägi nimena ei tarvitata Kohanime omadussõnaline Pühajärv, Keskväljak nimeosa ei käändu Kohanimes on liigisõna maa Eestimaa, Baltimaad TEGUSÕNAD TEGEVUSNIMED 8 ma-tegevusnimi (mida tegema?) nt ronima Seesütlev ronimas Seestütlev ronimast Saav ronimaks Ilmaütlev ronimata 9 da-tegevusnimi (mida teha?) nt ronida, hüpata, süüa des-vorm (mida tehes?) nt ronides, hüpates, süües KESKSÕNAD 1) v- ja tav-kesksõna (mida tegev? mida tehtav?)
kategooriad saavad väljenduda vaid puudulikult. Seevastu võivad mõnes infiniitses vormis väljenduda hoopis käändsõna morfoloogilised kategooriad. Lihtvormid ehk sünteetilised vormid on vormid, mis koosnevad ühest sõnast, ntelasin, elavat, elanuksime, elades. Liitvormid ehk analüütilised vormid on vormid, mis koosnevad kahest või kolmest sõnast, nt olen elanud, ei ela, ei ole elanud. 29. Tegevusnimed e infinitiivid. Infiniitsed vormid jagunevad oma süntaktiliste kasutusvõimaluste alusel kolme rühm: a) nimisõnalaadsed tegevusnimed b) omadussõnalaadsed kesksõnad e partitsiibid c) määrsõnalaadne des-vorm 30. Kesksõnad e partitsiibid. Kesksõna on verbi infiniitne vorm, mis väljendab tegevust omaduse või seisundina. Seetõttu on kesksõna sõnaliigilt lähedane omadus¬sõna¬dele ja saab esineda täiendina, nt tõusev päike, praetud kartulid
ei elatavat ei olevat elatud / polevat elatud Paradigma Sõna elama paradigma (käskiv kõneviis): ela elagem elage ära ela ärgem elagem / ärme ela(me) ärge elage Morfoloogilised kategooriad Sõna elama paradigma (möönev kõneviis): elagu olgu elanud ärgu elagu ärgu olgu elanud elatagu olgu elatud ärgu elatagu ärgu olgu elatud Morfoloogilised kategooriad Sõna elama paradigma (infiniitsed vormid): Tegevusnimed: da-tegevusnimi elada, olla elanud, olla elatud vat-tegevusnimi elavat, olevat elanud / elanuvat ma-tegevusnimi elama, elamas, elamast, elamaks, elamata Kesksõnad: Oleviku kesksõnad elav, elatav Mineviku kesksõnad elanud,elatud des-vorm elades, olles elanud Paradigma Defektiivne paradigma on paradigma, mis ei sisalda kõiki ootuspäraseid vorme. plurale tantum-sõnadel puudub ainsuse vormistik (nt andmed)
Sõna pool, kui ta moodustab sellega omaette tähendusega sõna ega käändu Nt. poolaasta, poolkuu, poolsaar, pooltoode Määrsõna pool ‘pooleldi’ Nt. pooltoores, poolametlik, poolsurnud, poolnäljas, pooljoostes, poolnuttes Tegusõnade kokku ja lahkukirjutamine KOKKU LAHKU Liittegusõnad Nt. abielluma, alahindama, Käändsõnad, määrsõnad ja verbide autasustama, ebaõnnestuma, tegevusnimed verbi pöördelistest ja esietenduma, heakorrastama, käändelistest vormidest Nt. puu on kahekordistama, kooskõlastama, vette kukkunud, vette kukkunud puu, aed kuritarvitama, kuumsuitsutama, on kollaseks värvitud, selgesti loetav pealkirjastama, pealtväetama, käekiri, hiljuti saabunud külalised, lauldes rahvapärastama, salakuulama, tehtud töö, õppimata jäetud tükk, õitsema
Nt Ta ehitas paadi. Ta ehitas paati. Ta sõi suppi. Ta sõi supi ära. Moodus e kõneviis - Kõneviisi abil edastab kõneleja oma suhtumist verbiga väljendatavasse tegevusse. Kõneleja hindab, kas tegevus toimub kindlalt, oletatavasti, teatud tingimustel või käsu korras. Isik e pööre - Pöördelõpud, mis kujunenud grammatiseerumise teel sõnatüvedele liitunud pronoomenitest. Käändelised e infiniitsed vormid (3 rühma süntaktilise käitumise alusel): 1) infinitiivid e tegevusnimed võivad esineda sama lauseliikmena kui substantiivid (subjekt ja objekt), nt Reisida on tore; 2) partitsiibid e kesksõnad käituvad adjektiivide sarnaselt (täiendi rollis), nt loetud raamat; 3) gerundiivivormid kajastavad verbiga väljendatud sündmust, käituvad määrsõnade sarnaselt (määruse rollis), nt Süües kasvab isu. 6. Nimisõna e substantiiv - Substantiiv tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis?
mõndaginäinutelt, oleks kõigil üht-teist õppida. Lihtvormid ehk sünteetilised vormid on vormid, mis koosnevad ühest sõnast, ntelasin, elavat, elanuksime, elades. Liitvormid ehk analüütilised vormid on vormid, mis koosnevad kahest või kolmest sõnast, nt olen elanud, ei ela, ei ole elanud. 29. Infiniitsed vormid Infiniitsed vormid jagunevad oma süntaktiliste kasutusvõimaluste alusel kolme rühm: a) nimisõnalaadsed tegevusnimed: da-tegevusnimi e da-infinitiiv(da-tegevusnimi on pöördsõna infiniitne vorm, mis väljendab tegevust kui niisugust, edastamata sealjuures mingeid täpsemaid grammatilisi tähendusi. Süntaktilistelt kasutusvõimalustelt on da-tegevusnimi kõige mitmekesisem pöördsõnavorm. Ta võib esineda mis tahes nimisõnalise lauseliikmena: a) alusena, nt Mõtelda on mõnus; b) sihitisena, nt Katsu selle peale mitte mõtelda;
13 Mineviku tunnused -s, -si, -i. Täisminevik abitegusõna olema + -nud. Kindlakõneviisil puudub tunnus. Tingival kõneviisil on tunnuseks -ks. Käskivakõneviisi tunnuseks on -ke, -ge. Kaudsekõneviisi tunnuseks on -vat. Möönvakõneviisi tunnuseks on -gu, -ku. TEGUSÕNA KÄÄNDELISED VORMID ehk INFINIITSED VORMID Need on tegevusnimed ehk infinitiivid (ma- ja da- vormid) ja kesksõnad ehk partitsiibid (v-, tav-, nud-, tud- vormid). ma- vorm da- vorm Osastav Õppi|da Sisseütlev Õppi|ma Seesütlev Õppi|mas Õppi|des Seestütlev Õppi|mast Saav Õppi|maks
anda tagasisidet · Kirjutaja ja lugeja on eraldatud. Kirjutajal ei ole tihti piisavalt konkreetset teadmist, kes ta lugeja on · Tulemus: kõne seotus ja kirja distantseeritus Fragmenteeritus vaba kõne: · Ideeüksus on tavaliselt üks clause · üksused on üksteise kõrval ilma sidenditeta või seotud üldiste koordinatiivsete sidenditega (and, but, so, because). Integreeritus kiri: · nominalisatsioonid (tegevusnimed, lauselühendid jms). Kirjas 10 korda enam · partitsiibid (-nud jms). 3-5 korda enam · atributiivadjektiivid (vana maja). 4 korda · Koondkonstruktsioonid (adjektiivid, noomenid). 5-8 · sequences of prepositional phrases (of, for). 8 korda · alluvad täiendkõrvallaused (that, to) 2-3 korda (Seda õnne, et sa naise võtaks, tuleb meil vist kaua oodata) · Relatiivlaused (See mees, kes mind aitas, oli Juhan). 2 (numbreid ei pea teadma)
kohanimed, üksikud eesti sõnad. Käsikirja lõpus on 2 eestikeelset palvet. Käsikirja on koostanud Lelow (Saareste seab kahtluse alla) ja Gulerth. Iseloomulikud jooned: ai pole veel ae-ks muutunud. Nõrga klusiili hääldus sõna keskel ja lõpus tugevam. Lõpu- ja sisekadu on toimunud. Genitiivi lõpp osaliselt säilinud. Kaasaütlev tekkimas. Imperatiiv juba t-lõputa. Eitussõna esineb kirdemurde kujul. On olemas ma-liitelised tegevusnimed. 1525 I eestikeelne mittesäilinud raamat pole säilinud, aga selle kohta on hävitamise märge Lübecki toomdekaani raamatus. Schleswigi arhiivi andmeil arestis Lübecki raad 1525 vaadi, sisaldades luterlikke raamatuid ja eesti, läti, liivi k missatekste (Lutheri kristliku jumalateenistuse läbiviimise juhised?), mida taheti Riiga saata. Annus arvas, et tegu võis olla tartukeelsete tekstidega, mille tõlkija võis olla Witte, kes hiljem tõlkis tartu keelde Lutheri katekismuse.
e– e– i (noore – noorem – noorim; olulise – olulisem – olulisim) i– i– 0 (lolli – lollim – 0, halli – hallim – 0) 15. Verbi infiniitvormid. Infiniitvormidel puuduvad mitmed verbile kui sõnaliigile omased tunnused: neid iseloomustavad mõningad substantiivi, adjektiivi või adverbi tunnused; ka puuduvad neil pööre ja kõneviis. Infiniitvormid ei esine lauses iseseisvalt öeldisena, nad kuuluvad tavaliselt sekundaartarindite koosseisu. 1) tegevusnimed: da-infinitiiv, vat-infinitiiv, ma-tegevusnimi e supiin (need on funktsioonilt lähedased substantiividele, nt Elada on ilus); 2) kesksõnad e partitsiibid – oleviku ja mineviku partitsiip – nud- ja tud, v- ja tav-kesksõna (need on sarnased adjektiividega, nt töötav laps); 3) gerundiiv e des-vorm, mis sarnaneb funktsioonilt adverbiga, nt tehes tööd, saame tublimaks. da-infinitiiv on pöördsõna infiniitne vorm, mis väljendab tegevust kui niisugust, edastamata
lauses on alus, kumb sihtis(kaks sõna samas kategoorias, nt subjekti ja objekti ühildumine) •rektsioon - üks põhisõna, mis määrab ka teise sõna vormi (kategooria), aga ise ei ole selle sõna kategoorias) •eraldi morfeem - näitab suhteid 3. Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. Siin määrab lauseliikmed sõnade järjekord. Selline nähtus toimub inglise keeles. Sõnaliigid: 1. Nimisõna(substantiiv) NP 2. Omadussõna (adjektiiv) AP (võib olla öeldistäide) 2. Tegusõna VP (tegevusnimed ja kesksõnad) 4. Määrsõna(adverb) AdvP 5. Arvsõna (numeraal) QP 6. Asesõna (pronoomen) 7. Määrsõna (kvantor) QP iseloomustab hulka: palju, väga 8. Abisõnad Lauseliikmed: •öeldis ehk (grammatiline) predikaat – tegusõna (mida tegema?) •alus ehk (grammatiline) subjekt - nimisõna (kes?mis?) •sihitis ehk (grammatiline) objekt - nimisõnaline, omastavas, osastavas või nimetavas käändes, mis väljendab objekti, millele tegevus on suunatud v mis on tulemus.
Verbide muutumiskategooriate hulka loetakse üldiselt ka nende infiniitsed või käändelised ehk nominaalvormid. Nimetus infiniitve osutab sellele, et vormid on enamasti määratletud nende muutmiskategooriate suhtes, mis muidu on verbidele iseloomulikud. Nimetus nominaalne rõhutab seda, et vormidel on noomenitele tüüpilisi omadusi. Traditsioonilises grammatikas jagatakse nominaalvormid süntaktilise käitumise alusel sageli kolme pearühma: Infinitiivid ehk tegevusnimed- saavad esineda samade lauseliikmetena kui substantiivid.s.o enamasti aluste või sihitistena. Partitsiibid ehk kesksõnad- käituvad nagu adjetiivid ja sobivad täiendiks. Gerundiumid ehk teonimed- kujutavad verbitüvega väljendavat tegevust kui niisugust ja lauseliikmena sobivad kas aluseks või sihitiseks või määruseks. 18. Mis on morfotaktika? Morfotaktilised reeglid on morfeemide omavahelist järjestust määravad reeglid, mis on igas keeles erinevad
Määrsõna pool `pooleldi' kirjutatakse järgneva sõnaga alati kokku: pooltoores, poolametlik, poolsurnud, poolnäljas, pooljoostes, poolnuttes. Samuti kirjutatakse ka sõnad veerand ja kolmveerand: veerand aastat, kolmveerand tundi, aga: veerandaasta, kolmveerandtaktis. Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine Üldreegel 34 Käändsõnad, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku. Nt puu on vette kukkunud, vette kukkunud puu, aed on kollaseks värvitud, kollaseks värvitud aed, aeda kollaseks värvima, remonti vajav mootor, metsas kasvavad taimed, andekaks peetav õpilane, saalis viibinud juristid; selgesti loetav käekiri, hiljuti saabunud külalised, palju kiidetud skulptuur, väga austatud juubilar, ruumist tasa lahkuma;
annaabi.ee 
