Astmevahelduseta tegusõnad töötama : töötada : töötan : töötain : töötagu : töötav : töötanud : töötatakse : töötatud (muutuma, kaotama, tuututama) tulema : tulla : tulen : tulin : tulgu : tulev : tulnud : tullakse : tuldud (surema, minema) müüma : müüa : müün : müüsin : müügu : müüv : müünud : müüakse : müüdud (viima, lööma, tooma, jooma, looma) Laadivahelduslikud tegusõnad käskima : käskida : käsin : käskisin : käskigu : käskiv : käskinud : kästakse : kästud (kiskuma, laskma) pelgama : peljata : pelgan : pelgasin : peljaku : pelgav : peljanud : peljatakse : peljatud (hülgama, sülgama, jändama, värbama, embama, undama) karglema : karelda : karglen : karglesin : karelgu : karglev : karelnud : kareldakse : kareldud (kaeblema, püüdlema, õmblema, riidlema, juurdlema, liuglema, ristlema)
Sõnaliigid Käänduvad sõnad Tegusõnad Muutumatud sõnad Nimisõnad, pöörduvad sidesõnad, Omadussõnad, hüüdsõnad, Arvsõnad, määrsõnad, Asesõnad kaassõnad Tegusõnad Käändelised vormid(19) pöördelised vormid(11)
Mineviku pööramine: Ich- lernte, habe gelernt. Du- lerntest, hast gelernt. Er/Sie- lernte, kommen- tulema, sein- olema, werden- saama kellekski, danken- tänama, lernen- õppima, brauchen- hat gelernt. Wir- lernten, heben gelernt. Ihr- lerntet, habt gelernt. Sie- lernten, heben gelernt. kasutama, machen- tegema, sparen- säästma, putzen- pesema, frühstücken- hommikust sööma, nehmen- Tegusõnad: fiern- tähistama, füttern- toitma, häkeln- heegeldama, regnen- sadama, schicken- saatma, võtma, bekommen- samma, sammeln- koguma, schlafen- magama, sehen- nägema, sprechen- rääkima, stören- segama, stricken- kuduma, weinen- nutma, wünschen- soovima, aufräumen- koristama,
- - - NB! -- juurde, mööda, ( tänu kellele, millele?) (eessõnad) - tegusõnad 1. - andma 2. kirjutama 3. kinkima 4. jutustama 5. rääkima 5. ? helistama 7. kellele? meeldima 8. seletama 9. nõu andma 10
enam sõnu · Noored kasutavad rohkem negatiivse kui positiivse varjundiga sõnu Töö ülesehitus · 2 osa · Teoreetiline ülevaade noorte sõnavarast · Uurimus · Internetist otsitud sõnad · Grupeering Näited otsitud sõnadest · Positiivsed · Nimisõnad nt alko (alkohol), tobi (suits) ja savi (ükskõik) · Omadussõnad nt nunnu (armas), tõsiselt änksa (väga lahe) ja cool (lahe) · Tegusõnad nt sebima (muretsema, saama), trippima (ringi reisima) ja pablama (muretsema) · Fraasid nt rebis kildu (tegi nalja) ja tõsiselt änksa (täitsa lahe) · Negatiivsed · Nimisõnad nt eit (naine/tüdruk), urgas (koht) ja nolifer (elumõtteta inimene) · Omadussõnad nt rõve (kole) ja totakas, debiil (loll) · Tegusõnad nt siiber saama(üle viskama), kolkima (peksma) ja näkku panema ( käkki keerama)
Eesti keel Homonüümid Homonüümid on sõnad ,mille kirjapilt on ühesugune, aga tähendus erinev.Nt sõna puuri võib tähistada nii linnupuurina kui ka tööriistana. Homonüümid võivad kokku langeda kõigis käändevormis. Tegusõna ehk verb. Tegusõnad tähistavad lauses: Tegevust Liikumist Protsessi või seisundit Tundeid Tegusõnad vastavad mitmesugustele küsimustele nt: Hüples- mida tegi? Liuglevad- mida teevad? Kõhatada- mida teha? Nohisesin- mida tegin? Pööramine Muutmisviisi poolest on tegusõna pöördsõna, sest seda saab pöörata . Eesti keeles on 3 pööret, igal pöördel nii ainsus kui ka mitmus, seega kokku 6 pöördevormi.: Ainsus Mitmus Ma õpin/A1 Me õpime / M1
Sõnajärje puhul on nii nagu eesti keeles ka hispaania keeles verb teisel kohal. Kuid üldiselt on sõnajärg siiski hispaania keeles veel vabam. Näiteks ,,Juani kass" ,,El gato de Juan". ( Peerna: 40 ) Tegija Hispaania keeles kasutatakse tegusõnu tavaliselt ilma tegijata. Kui tegija tegusõnale ette panna, siis tundukse see liigse rõhutamisega, kuid samas poleks see vale. Näiteks ,,Yo no soy espanol" Ma (yo) ei ole hispaanlane. ( Kehr 28 ) Pööramine Nagu ka eesti keele tegusõnad, võivad ka hispaania keele tegusõnad muutuda nii isikus, ajas, arvus ja tegumoes. Tegusõnad jagunevad hispaania keeles pöördumise järgi kahte rühma: reeglipärased ja ebareeglipärased. Ning just need ebareeglipärased sõnad teevadki hispaania keele välismaalastele raskeks neid on palju ning need peab kõik pähe õppima, et hispaanlane aru saaks. ( Peerna 61 ) Tähestik Hispaania keeles on kasutusel Hispaania tähestik, mis on tegelikult Ladina tähestik, kuhu on
Sidamo keel kasutas Etioopia kirjasüsteemi kuni 1993. aastani. Ladina tähestiku on kasutanud alates 1993. aasast. (Ethnologue 2015. 28.10.15) Sidamo keel on aglutinatiivne keel, kus peaaegu kõik tuletusliite morfoloogia ja kõik fleksiooni (sõnavormi moodustamise) morfoloogia sisaldab afikseid. Enamik afiksid on sufiksid. Selles keeles puuduvad eesliited. Reduplikatsioon pole Sidamo keeles midagi ebaharilikku, kuigi see pole produktiivne. Mõned tegusõnad kasutavad reduplikatsiooni, et väljendada korduvaid või intensiivistatud tegevusi. (Kawachi, Kazuhiro (2007) "A grammar of Sidaama (Sidamo), a Cushitic language of Ethiopia": lk 311. 28.10.15) Sidamo keel on nominatiiv-akusatiiv keel, mis kasutab pigem alust ja sihitis kui ergatiivi ja absolutiivi. Alused on nominatiivses käändes, otsesed sihitised akusatiivses käändes ning kaudsed sihitised on daativi käändes. Sõnajärjekord lauses on kujul alus – sihitis – tegusõna (verb)
tegusõnad korjama tegema ujuma kuulama parandama hoidma sõitma jalgrattaga ratsutama tantsima (pidulikku) lõunat sööma müra joonistama jooksma õhtust sööma harjama sõitma õppima kartma ma kardan ämblikke küpsetama hommikust sööma kandma tuul vaatama pesema lõunat sööma kaevama ronima
Vene keeles moodustavad kestvat ja ammendatud tegevust väljendavad tegusõnad aspektipaare ( ) : / Eesliidet ei ole Eesliide on Järelliide on Järelliide on - - - - - - Abisõnad - - lugema - - joonistama - - parandama - - koristama --triikima --sööki valmistama
saare põhja- ja lääneosas (Wivell, 1981: 1); kõnelejaid on 3 200 (Paul jt 2015). 1.3 Kirjaviis ja murded: kirjutatakse ladina tähtedega. Wivelli (1981: 191) järgi on kümme murret (koragur, shagur, rumlal, serasin, shem, yiwun, sup, maram, yuo ja worn). Uuemate andmete loetelus teadaolevaid murdeid ei esine (Paul jt 2015). 2. Morfoloogia 2.1. Arv ehk numerus: esineb ainsus, mitmus ja duaalsus. 2.2 Sõnaliigid/fraasid: Kõikides maailma keeltes on vähemalt nimi- ja tegusõnad. Eesti keeles on kaheksa sõnaliiki, Kairiru keeles on nad ka olemas, eraldi kirjeldusena Wivelli (1981) töös välja toodud sõnaliigid on kirjeldatud tabelis 1. Tabel 1. Sõnaliigid Nimisõna esineb kolme sorti nimisõnafraase: lihtnoomenifraas (Simp NP), liitnoomenifraas (Camp NP) ja eestäiendiga noomenifraas (App NP) (Wivell 1981: 37). Omadussõn esineb kahte liiki märgatavalt erinevaid omadussõnu, ühed mis määravad
KEELEÕPETUSE TUND Konspekti koostaja nimi, aeg: Nimi, kuupäev Tunni toimumise aeg: kl 9.10 Tunni toimumise koht ja sihtrühm (klass): Eesti kool, 4. klass Juhendaja nimi: Tere Hommikusy Tunni teema: lause Tunni eesmärk (eesmärgid): 1) Õpilane tunneb ära tegusõnad ning selle järgi lausetüübi (liht-, liitlause) Tunnis kasutatavad vahendid: töölehed, slaidid Aeg, etapid, võtted Õpetaja kõne ja tegevus Lapse kõne ja tegevus Abi, märkused kl 9.25 Tere! ORGANIS. Mis kuupäev täna on? Kes on *häälestus korrapidaja? * kordamine + Sul oli kodus tv-st mõned ülesanded kodutöö kontroll teha. Kontrollime lk 32 harjutust 24.
Inglise keel. Ebareeglipärased tegusõnad + tavalised tegusõnad + muud asjad. 1. Be was/were been - olema 2. Break broke broken katki tegema 3. Bring brought brought- tooma 4. Built built built - ehitama 5. Buy bought bought ostma 6. Catch caught caught kinni püüdma 7. Come came come - tulema 8. Dig dug dug - kaevama 9. Do did done - tegema 10.Draw drew drawn - joonistama 11.Drink drank drunk - jooma 12.Drive drove driven autot juhtima 13
Infinitiiv on tegusõna algvorm, mille lõpus on tavaliselt - (, ), harvem - (, ) ja - (, ). Eraldi rühma moodustavad enesekohased tegusõnad, mille lõpus on tagaliide - (, ). 1. . 1. .... (süüa)! 2. , .... (aidata). 3. .... (minna). 4. .... (kasvada) 20 . 5. .... (käituda)! 6. .... (heita voodisse) . 7. .... (leida) . 8. .... (küpsetama) . 9. .... (hoida) . 2. . Tuleta meelde enesekohaste tegusõnade pööramist. http://www.russianword.ru/2009-02-08-07-51-10 1. (, ) ............ . 2. (, ) .............. . 3. (, ) ................ . 4. (, ) .............. , (, ) ........
Käändsõnad -nimisõnad (nimetab asju, olendeid, nähtusi. päike) -omadussõnad (näitab omadusi, millised need asjad, olendid, nähtused on. särav) arvsõnad (näitab nimetatud asjade olendite, nähtuste arvu) asesõnad (asesõna asendab juba nimetatud asju, olendeid nähtusi, see) Põõrdsõnad -tegusõnad väljendavad tegevus paistab Muutumatud sõnad -hüüdsõnad (Tere aitäh jah nonoh) -sidesõnad seovad ja või ning et -kaassõnad "käivad kaasas" (minu) pool pärast (kooli) -määrsõnad määravad -aega-eile -kohta - eemal viisi - soojalt
Elus taha ? Keda alla ø Algvormis Tegusõnad: , , Elutu Elutu Elutu , , Mida ,
Ladina keel Tegusõnad Audire kuulma Conténdere ruttama Dare andma Debére pidama Dicere ütlema Docére õpetama Ducere juhtima Esse olema Exspectare ootama Habére omama Iubére käskima Légere lugema Licet tohib Ludere mängima Placére meeldima Pugnare võitlema Scribere kirjutama Spectare vaatama Studére õppima Venire tulema Eessõnad ab + abl eemale, ära Ad + acc poole, juurde Ante + acc enne, ees Apud + acc juures, kõrval Cum + abl koos De + abl kohta, eemale Ex + abl välja, ära In + abl kus? In + acc kuhu? Post + acc pärast, taga Sine + abl ilma Sub + abl -all
kaashäälikut (Eki, 2012). Nende keelte sarnasus seisneb selles, et nendes on tähed, mida ei saa hääldata, vaid kirjutada. Vene keeles on need tähed Ъ ja Ь, riifi keeles - ə(„Schwa“) (Eki, 2012) (Taskutark, s.a.). Erinevus vene ja riifi keele vahel on selles, et nad kasutavad erinevaid tähestikke: riifi keel – laadina tähestikku, vene keel - vanaslaavi tähestikku. Morfoloogia ja süntaks Riifi keele sõnaliigid on järgmised: nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, määrsõnad, arvsõnad, asesõnad, kaassõnad, sidesõnad, küsisõnad, eitussõna (Mylanguages, 2015). Vene keele grammatikas eristatakse 10 sõnaliiki: nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, määrsõnad, arvsõnad, asesõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad (Calc, s.a.). Riifi keel Riifi keele nimisõnad eristuvad soo (mees- ja naissugu) ja numbri (ainsus ja mitmus) järgi.
prantsuse keel 24.09.2012 Controle Lecon 13. Vt nii õpik, TV kui moodle. - sõnavara (sh lisakuulamisharjutustest, vt transkriptsioon moodle) - tegusõnad: partir/sortir/dormir/prendre (ka prendre tuletised, nt "apprendre" - õppima, "comprendre" - aru saama) - kellaaeg (kuulamisharjutus ilmselt) - nädalapäevad, kuupäeva väljendamine Kuupäevadest, kellaajast, nädalapäevadest on põhjalik info moodle'is ------------------------------------------------------------------------------------------------------------- geograafia 25.09.2012 Korrasta lk. 14 ül. 1-6
Präsens - olevik 1. Du ja Er,Sie,Es ja Ihr pöördes tuleb lisada pöördelõpu ja tüve vahele -e, kui tüvi lõppeb –d, -t, -m või –n tähega: Ich arbeite Du arbeitest Er arbeitet Wir arbeiten Ihr arbeitet Sie arbeiten Sõnad, mis kuuluvad sinna gruppi: antworten; arbeiten; atmen; beobachten; bilden; bitten; finden; gründen; heiraten; mieten; öfnen; rechnen; reden; retten; trocknen; warten; zeichnen (Erandid on tegusõnad, milles on lm, ln, rm ja rn. Nt. Lernen; qualmen jne.) 2. Du pöördes ei panda pöördelõppu –s tähte, kui seal on –s, -ß, -x või –z: Du tanzt, du mixt, du grüßt Sõnad, mis kuuluvad sinna gruppi: beweisen; heizen, mixen, reisen, reißen, reizen, sich setzen, sitzen, tanzen, heißen, faulenzen, grüßen, rasen jne. 3. Ich pöördes, lükatakse –e välja, kui pöördelõpus on –eln: Ich hand(e)le, ich samm(e)le, ich büg(e)le
Saksa keele ebareeglipärased tegusõnad Beginnen Begann Begonnen Bleiben Blieb Geblieben Brechen Brach Gebrochen Bringen Brachte Gebracht Denken Dachte Gedacht Essen A Gegessen Fahren Fuhr Gefahren Fallen Fiel Gefallen Finden Fand Gefunden Fliegen Flog Geflogen Geben Gab Gegeben Gehen Ging Gegangen Haben Hatte Gehabt Helfen Half Geholfen Kommen Kam Gekommen Laufen Lief Gelaufen Lesen Las Gelesen Nehmen Nahm Genommen Schlafen Schlief Geschlafen Schreiben Schrieb Geschrieben Schwimmen Schwamm Geschwommen Sehen Sah Gesehen Sein War Gewesen Singen Sang Gesungen Sitzen Sa Gesessen Sprechen Sprach Gesprochen Springen Sprang Gesprungen Stehen Stand Gestanden Treffen Traf Getroffen Trinken Trank Getrunken Tun Tat Getan Waschen Wusch Gewaschen Werden Wurde Geworden Wissen Wusste Gewusst
Nimisõnad-vastavad küsimusele kes? mis? Nt: koer, pudel, laud Omadussõnad- väljendavad omadusi ja vastavad küsimusele missugune? Nt: kullakarva, iselaadi,punane Arvsõnad- väljendavad arve. Nt: esimene, sajas, neliteist Asesõnad- asendavad sõnu mida on varem mainitud Nt: ma, sa, see, teine Tegusõnad väljendavad tegevust ja vastavad küsimusele mida tegema? Nt jalutama. Määrsõnad muutumatud sõnad, mis väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist jm. Nt: väljas, täna, kiiresti, lahti, palju, kahjuks. Kaassõnad kuuluvad käändsõna juurde ja annavad sellele ligilähedaselt samasuguseid tähendusi nagu käändelõpud. Nt kuni, enne, ees, tõttu Sidesõnad muutuvad sõnad, mis seovad lause osasid ja lauseid omavahel. Nt ja, ning, ent, kuna, sest
Missugused inimesed nad tegelikult on? Mitmendas klassis Mari käib? 6) umbmäärased (indefiniitpronoomenid) Viitavad mingile täpselt määratlemata või tundmatule asjale, nähtusele või tunnusele. iga,igaüks, igamees,kõik, mõlemad, kumbki,emb-kumb, kogu, terve, keegi, miski, mingi, mingisugu ne, miskisugune,ükski, mitu, mitmes, mitu-setu, mitmes-setmes, mõni, mõningane, paljud,üks, tein e. 9. Tegusõna e verb, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Tegusõnad on tüüpjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis muutuvad sõnad, mis väljendavad tegevust ja esinevad lauses öeldisena. Nt Ta elab Pärnus. Nad sõitsid suveks maale. Vormiliselt jagunevad tegusõnad liht-, liit-, ühend- ja väljendtegusõnadeks. Lihttegusõnad on tegusõnad, mis koosnevad ühest (liht- või tuletatud) tüvest, nt elama, õppima. Liittegusõnad on tegusõnad, mis koosnevad kahest tüvest, mis moodustavad liitsõna, nt alakoormama
Umbmäärane Määrav Umbmäärane Määrav auto see auto lennuk see lennuk Ainsus en bil bilen et fly flyet Üldine Kesksugu Mitmus biler bilerne fly flyene c) Norra piiratud tegusõnad on painutatud vastavalt meeleolule soovituslik / kohustuslik / tingivas. Tingivas kõneviisis on sunnitud vaid käputäis tegusõnad. Soovituslik tegusõnade pingeline: praegune / minevik / tulevik. Infinitiivisüsteem, oleviku ja mineviku vormis ka passiivne vorm. Mõne murded, soovituslik tegusõnu ka konjugeeritud arvu järgi. Leping on unustatud Norra. e) Norralased võivad uusi sõnu luua liitmise teel, näiteks ejendomsavancebeskatningsloven
ainsuses ja mitmuses 3) arvsõnad Neli , neljas põhiarvsõnad Neli , kakskümmend järgarvsõnad Neljas , kümnes 4) asesõnad Mina , see , missugune Pöördsõnad Hüppama , jooksma , Ainsuses 3 ja mitmuses 3 tegusõnad kuduma , õppima , pööret leppima Muutumatud sõnad ei 1) määrsõnad Kaua , hiljuti , kahekesi käändu ega pöördu 2) kaassõnad (minu) vastu, pärast(kooli) 3) sidesõnad ja , ning , et , või 4) hüüdsõnad oi , ahah , ehee , hurraa Astmevaheldus
Näide: haige (omadussõna) koer lamas minu ukse taga. Omadussõna. Mingi eseme, asja omadusi näitavad sõnad, sellisteks omadussõnadeks (käändumatud omadussõnad) nimetataks neid, mis esinevad ainult ühes vormis. Näide: Inglise kirjandus, kuldkarva kuu. -nud ja -tud 8 lõpuga sõnad. Näide: võidnud särk, tapetud siga. ! Vormiliselt on -nud ja -tud lõpuga tegusõnad, kuid lauses võivad na käituda nimisõna ees omadussõnana. Näide: Töö saab (tegusõna) homseks tehtud. Tehtud tööd (omadussõna) on ilusad. Asesõnad väljendavad arvu. Jagunevad põhi- (kui palju ?) ja järgarvsõnadeks (mitmes?). Asesõnad on oma rühmitus nime saanud sellest, et asendavad lauses varem mainitud sõnu. Neid on hea kasutatakse, et vältida sõna kordust. Neid võib jagada kolme liiki:
morfeemid, mis lisatakse sõnadele näiteks käändelõppude ja mitmuse tunnustena. Tegusõnade ajavormi ja isikut eristatakse sõnalõppude alusel. Kui sõna lõpus on eristamiseks vokaal, siis võib esineda ,,vokaalharmoonia'' olukord, kus üks vokaal teiseneb teiste sõnas olevate vokaalide tõttu, et kõlada ühtsema ja ,,harmoonilisemana''. Eesti kirjakeeles sellist nähtust ei esine, küll aga näiteks Võru murdes. Bengali keeles on 9 sõnaliiki nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, asesõnad, sidesõnad, määrsõnad, eessõnad ja hüüdsõnad, arvsõnad. Eesti keeles on sõnaliike samuti 9 nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad, asesõnad, sidesõnad, arvsõnad, kaassõnad, hüüdsõnad ja määrsõnad. (Bengali, 2017)(Erelt jt, 2017)(Language Bengali, 2017) Bengali keele sõnajärg on SOV ehk subjekt-objekt-verb, mis tähendab, et esmalt on lauses alus, seejärel sihitis ja lõpuks tegusõna. Nende sõnajärg võib
Arvsõnad väljendavad arve. Arvsõnad jagunevad: 1) Põhiarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitu?) 2) Järgarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitmes?) Asesõnad asendavad sõnu, mida on varem mainitud. Arvsõnad jagunevad kolmeks: 1) Nimisõnalised asesõnad, näiteks (ma, sa, ta, me, te, nad) 2) Omadussõnalised asesõnad, näiteks (see, too, missugune laud) 3) Arvsõnalised asesõnad, näiteks (mitu, kõik, kogu) PÖÖRDSÕNAD Tegusõnad väljendavad tegevust ja olekut ning vastavad küsimustele (mida tegema?) Näiteks: mängima, lööma, jooksma, naerma, sõitma MUUTUMATUD SÕNAD Määrsõnad väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist. Määrsõnad jagunevad: 1) Kohamäärus 2) Ajamäärus 3) Viisi-ja seisundimäärus 4) Kvantiteedimäärus 5) Rõhumäärus Kaassõnad kuuluvad nimisõna juurde. Jagunevad eessõnadeks ja kaassõnadeks.
TEGUSÕNAD vous faites il veut -ER LÕPULISED ils font nous voulons Travailler - töötama vous voulez je travaille ils veulent tu travailles Venir - tulema il travaille je viens nous travaillons tu viens Pouvoir saama, võima vous travaillez il vient je peux ils travaillent nous venons tu peux vous venez il peut ENESEKOHASED ils viennent nous pouvons Se lever - tõusma vous pouvez je me leve ils peuvent tu te leves Partir - lahkuma on/il se leve je pars nous nous levons tu pars Devoir pidama (kohustatud o.) vous vous levez il part je dois ils se levent ...
Kuna asesõnad asendavad lauses nimi-, omadus- või arvsõna, siis nad jaotatakse nii: a) asenimisõnad ehk prosubstantiivid, nt mina, tema, kes; b) aseomadussõnad ehk proadjektiivid, nt niisugune, missugune, iga, ja c) asearvsõnadeks ehk pronumeraalid, mida on ainult viis: mitu, mitmes, mitu-setu, mitmes- setmes, mitmendik. See jaotus pole range, sest üks ja seesama asesõna, võib kord asendada nimisõna, kord omadussõna. 9. Tegusõnad ehk verbid Tegusõnad on tüüpjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis muutuvad sõnad, mis väljendavad tegevust ja esinevad lauses öeldisena. NtTa elab Pärnus. Nad sõitsid suveks maale. Vormiliselt jagunevad tegusõnad liht-, liit-, ühend- ja väljendtegusõnadeks. 10. Määrsõnad Määrsõnad on muutumatud sõnad, mis esinevad lauses määrusena. Määrsõnade tähendusskaala on üsna lai. Olulisemad tähenduslikud liigid on järgmised. 1
TEGUSÕNA Tegusõnade algvorm Tegusõna infinitiivi ehk algvormi lõpp on -: rääkima vastama vaatama Vene keeles vastab infinitiiv eesti keele ma- ja da-infinitiivile: . Ma pean seda teksti tõlkima. . Ma ei taha seda teksti tõlkida. Tegusõnade pööramine Vene keeles jagunevad tegusõnad kahte pöördkonda. Infinitiivi lõpp näitab, millisesse pöördkonda tegusõna kuulub. 1. pöördkonna lõpud: ja + ühesilbilised sõnad (, , ) 2. pöördkonna lõpud: ja 1. pöördkond 2. pöördkond mõtlema õppima lugema armastama kirjutama vaatama aru saama rääkima töötama nägema Olevik
Kondikava, konnasilm, emakeel, isamaa 7)3 sõn. Nimis. Kirj. Kokku lasteaed,naiseriided,meestesokid,hingedepäev 8) Sõna osa jäetakse ära siis kui kasutatakse selle asemel - kaerahelbepuder,metalltreipink kase- ja vahtramahl, koolipoisid ja - tüdrukud Tegusõnad 1)Alati kir. Lahku ühend- ja väljend verbi pöördelised vormid 1)On ette öelnud;Edasi miema;ta on õppinud;ta *lihtverb on ühesõnaline tegusõna (õppima,lugema) e. verbid e 2)Liitverbid kirj. Alati kokku oli õppinud *Ühendverb kooaneb abi määrsõnast ja verbist. (juurde pöördsõnad 3)Tegusõnadest tuletatud teo ja tegija nimi (kes,mis) kir
,,Ema, aita mind!" ,,Soovin teile, kallid õpilased, ilusat suve!" 5) Sõnaliigid Laused koosnevad sõnadest ja sõnad liigitatakse erinevalt. Nimisõnad Tähistavad Mis? Kes? Koer, kapp Omadussõnad Iseloomustavad Missugune? ilus, punane Arvsõnad Näitavad hulka Mitu? Mitmes? Kolm, kuues Asesõnad Asendavad eelmisi Mis? Kes? Mitu? jne Meie, see Tegusõnad Väljendavad tegevust Mida tegema? jne Sööma, joome Määrsõnad Näitavad aega, kohta jne Kus? Kuidas? Miks? Eile, seal Kaassõnad On koos teiste sõnadega - Üle (tee), (seal) pool Sidesõnad Seovad sõnu, lauseid - et, ning, ja, aga Hüüdsõnad Annavad edasi hüüde - Ai, hurraa, appi 6) Sidesõnad
fo-tog-raaf, te-le-skoop ~ te-les-koop, de-pres-si-oon ~ dep-res-si-oon; kui võõrsõna järelosa on eesti keeles iseseisva sõnana tarvitusel, on soovitatav liigendada liitsõnana, nt des-in-fekt- si-oon (mitte de-sin-fekt-si-oon), sub-troo-pi-ka (mitte subt-roo-pi-ka), mo-no-gramm (mitte mo-nog-ramm). 4. Sõnaliigid a) muutumisviisi järgi Käändsõnad Pöördsõnad Muutumatud sõnad 1.Nimisõnad 1.Tegusõnad 1.Sidesõnad 2.Omadussõnad 2.Hüüdsõnad 3.Arvsõnad 3.Määrsõnad 4.Asesõnad 4.Kaassõnad b) tähenduse järgi nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad jne... Tähenduse järgi liigituvad sõnad 2 rühma: 1.Iseseisvad sõnad - neil on tähendus üksisõnana (nt inimene, kodu, loodus), nad esinevad
Essere abitegusõna nõudvad tegusõnad 1. nascere -nato (sündima)/ morire - morto (surema) 2. andare -andato (minema)/ venire - venuto (tulema) 3. arrivare -arrivato (saabuma)/ partire - partito (lahkuma) 4. entrare -entrato (sisenema)/ uscire - uscito (väljuma) 5. restare -restato; stare - stato; rimanere - rimasto (jääma) 6. salire - salito (üles minema)/ scendere - sceso (alla tulema 7. essere - stato (olema) 8. cadere -caduto (kukkuma) Seasons The names of seasons (le stagioni) are not capitalized in Italian. la primavera--Spring l'estate--Summer l'autunno--Autumn l'inverno-- Winter Months The names of the months (i mesi) are not capitalized in Italian. gennaio--January febbraio--February marzo--March aprile-- April maggio--May giugno--June luglio--July agosto --August settembre--September ottobre--October ...
Ameerikasse, Aafrikasse ja Euroopasse ● Hispaania keelt kõnelevaid riike on 21 Hispaania keele ajalugu ● Hispaania keel kujunes Pürenee poolsaarel välja Rooma mõjuvõimu ajal ● Hispaania keele Kastiilia murre levis laialdaselt ning sai 15. Sajandil kogu Hispaania riigikeeleks Keele struktuur ja eripära ● Eessõnad kuuluvad abistavate muutumatute sõnade hulka ● Hispaania keeles jaotatakse ebareeglipärased tegusõnad kolme gruppi: AR-, ER- ja IR- lõpulised ● Kui eesti keeles on mitmuse tunnuseks enamasti –d, siis hispaania keeles on mitmuse tunnuseks –es või – s lõpp Hispaania keele häälikusüsteem, tähestik ja kiri ● Hispaania keele sulghäälikud on /p/, /b/, /t/, /d/, /k/ ja /g/ ● kolm nasaali ehk ninahäälikut: /m/, /n/ ja / ɲ/ ● Hispaania keel kasutab ladina tähestikku, lisades sellele kaashääliku ñ
SIHILISED JA SIHITUD TEGUSÕNAD Sihilised verbid esinevad koos sihitisega ja väljendavad tegevust, mis on suunatud mingile objektile; sihitud verbid esinevad ilma sihitiseta ja väljendavad tegevust, mis ei ole millelegi suunatud. SIHILISED SIHITUD Alustama (mida?) Kirjanik alustab uut raamatut Algama Algas uus aasta Arendama (mida?) Plaanis on arendada majandust Arenema Sõprus arenes armastuseks Eemaldama (O) Näitleja eemaldab grimmi Eemalduma Laev eemaldus rannast Ehmatama (keda?) Koer ehmatas last Ehmuma Ma ehmusin mürast Eristama (keda? mida?) Kaksikuid on võimatu eristada Erinema Tüdruk erines sõpradest Esindama (keda? mida?) Sportlased esindasid Eestit Esinema Laulja esines teatrilaval Huvitama (keda?) Sport huvitab paljusid Huvituma Mart huvitub spordist Jagama (O) Isa j...
. Tegusõna aspekt. Venekeelsetel tegusõnadel on eriline grammatiline kategooria, aspekt ehk laad, mida nimetekse . Aspekti järgi jagunevad tegusõnad kahte rühma: (); () väljendavad piiritlematud, kestvad, korduvad, tavapärast, kellegi või millegi omast tegevust. Vastavad küsimusele TEEN MIDA? väljendavad piiritletud, lõpetatud, viivulist, ootamatud tegevust. TEEN ÄRA MILLE? Ma lahendasin rasket ülesannet (mida?). . Ma lahendasin raske ülesande (mille?). . Ma lugesin seda raamatut (mida?) kaua aega. . Ma lugesin selle raamatu (mille?) kiiresti läbi. .
· Nimisõnad Kes? Mis? Nimetavad olendeid, asju ja nähtusi. Korvpallur, vend, pall, treener, põlv, tulevik, tuul. · Omadussõnad Missugune? Milline? Väljendavad omadusi (värvust, kuju, suurust jms). Ilus, kartlik, kõrvaline, lumekarva. · Arvsõnad Mitu? Mitmes? Väljendavad arve. Neli, kaksteist, viissada. · Asesõnad Kes? Mis? Asendavad nimi, omadus ja arvsõnu. Sina, keegi, see, niisugune, igaüks. · Tegusõnad Mida teeb? Mida tehti? Mida tehku? Mida teeks? Väljendavad tegevust või seisundit. Sulab, söödi, seisku, laulaks. Muutmatud sõnad · Määrsõnad milline on tegevuse aeg, koht, viis, seisund, või muud asjaolud. Tagasi, kaugel, kaua, tihti, varsti. · Kaassõnad kuuluvad nimisõna juurde ja näitavad selle suhteid teiste sõnadega. Pärast, enne, heaks, kiuste, puhul. · Sidesõnad Seovad sõnu ja lauseid
Eesti keel Lapsed kirjutavad sellel aastal seotud kirjas. Algas pikk tee, mille eesmärgiks on välja arendada ilus ja isikupärane käekiri. Lapsed alustasid väikeste iseseisvate kirjelduste kirjutamist oma päevast, nii et läbi aasta on koostatud päevaraamatut. Kesksel kohal on siin kirjutamisrõõm. Keeleline mahlakus on olulisem, kui õigekiri. Aga ka õigekirjale pöörasime tähelepanu. Tegelesime sõnaliikidega nimisõnad,tegusõnad ja omadussõnad. Harjutasime usinasti ka lugemist. Lugesime R.Rohu raamatut"Jutte loomadest". Õppisime selgeks uusi rütmisalme ja luuletusi. Jutustavas osas kuulsid lapsed jutteVanast Testamendist ja lugusid vana aja töödest ning elust-olust. II epohhi põhiteemaks oli selgeks õppida ja esitada jõulunäidend, milles oli ühendatud muusika, laulud ning tekstid. Sellest sündis paljude õpetajate, õpilaste ja ka lastevanemate koostöös etendus,
, arv-mis?mitmes?, ase- (ma,sa,ta;see,too,sama,teine,muu,oma,iga,mitu,kõik,kogu), tegu-mida tegema?, kaas- (nimisõna juurde), määr-(kohta,aega,viisi,seisundit,määra,suhtumist) side- (ja,ning,ega,ehk,või,aga,et,kui,sest,kuigi,nagu jne), hüüdsõna Muutuvatele sõnadele võimalik liita tunnuseid ja lõppe: Käändsõna- lisa. käändelõppe, väljendavad asju, nähtusi, olendeid, arve ja omadusi.-nimi-,omadus-,arv-,asesõnad Pöördsõna-lisa. Pöördelõppe, väljendavad tegevusi-tegusõnad Muutumatud sõnad sama kujuga(võimalik 3 käänet)-määr-, kaas-, side-, hüüdsõnad 14 käänet; 2 arvu(ainsus, mitmus); 2 aega-minevik(liht,täis,enne), olevik; 3 isikut-mina, sina, tema; 4 kõneviisi-kindel, kaudne, tingiv, käskiv; isikuline ja umbisikuline; -ma,-ta tegevusnimi; kesksõnad-nud,-tud,-tav,-v
Mõned tegusõnad + mineviku vorm Avoir - omama Minevikus - Eu j'ai - mul on tu as - sul on il/elle a - tal on nous avons - meil on vous avez - teil on ils/elles ont - neil on Étre - olema Minevikus - Été je suis - ma olen tu es - sa oled il/elle est - tema on nous sommes - me oleme vous étes - te olete ils/elles sont - nad on Prendre - võtma Minevikus - Pris je prends tu prends il/elle prend nous prenons vous prennez ils/elles prennent Boire - jooma Minevikus - Bu je bois tu bois il/elle boit nous buvons vous buvez ils boivent Savoir - teadma Minevikus - Su je sais tu sais il/elle sait nous savons vous savez ils/elles savent Écrire - kirjutama Minevikus - Écrit j'écris tu écris il/elle écrit nous écrivons vous écrivez ils/elles écrivent Voir - nägema Minevikus - Vu je vois tu vois il/elle voit nous voyons vous voyez ils/elles voient Vouloir - tahtma Minevikus - Voulu je veux tu veux il/elle veut nous v...
Eesti k. KONTROLLTÖÖ PÕHIKÄÄNDED: Ainsuses » omastav, alates sisseütlevast moodustame kõik sõnad omastava Mitmuses » omastav PEAKÄÄNDED: AJAD: Ainuses» - ainsus · nimetav - mitmus · omastav · osastav PÖÖRDED: · sisseütlev ainsus » mitmus » Mitmuses» 1- mina 1- meie · omastav 2- sina 2 - teie · osastav 3- tema 3- nemad · sisseütlev -NUD ja -TUD liitelised sõnad ei käändu.. ! Algvõrre > keskvõrre > ülivõrre keskvõrre : ainsuse omastavast käändest. Ülivõrre: i-ülivõrre ja kõige ülivõrre TEGU...
" N: Lääne-Eesti, Ees-Aasia. · Sõna maa, kohanimega kokku. N: Saaremaa. Lahku: · Kohanimi kirjutatakse liigisõnast lahku kui ta käändub, teda saab ilma liigisõnata kasutada samas tähenduses. N: Pärnu linn · Sõnad tänav, manatee, väljak, plats lahku. N: Nooruse tänav. · Kui kohanimi on käänduv. · Sõna maad kirjutan kohanimest lahku kui kasutan seda riikide märkimiseks N: Skandinaavia maad. Tegusõnad: Kokku: · Liitegusõnad. N: Esietenduma Lahku: · -ma tegevusnimed. N: Jalga laskma. · -da tegevus nimed. N: Valmis kirjutada · -des võrmid. N: Käsi pestes · Tegusõna pöördelised vormid. N: Olin pähe õppinud
üles, ajasime segi, astusid läbi; · väljendtegusõna, mis koosneb tegusõnast ja käändsõnast: murrame pead, õpin pähe, lasti jalga; · tegusõna pöördelise ja käändelise vormi ühend: võid kasutada, tuleb harjutada, hakkas naerma, tundub oskavat, näib tukkuvat. Eesti keeles väljendatakse tulevikku tegusõna olevikuvormide abil, saama-tulevikku peetakse ebasoovitavaks. Öeldisest oleneb temaga lauses seotud käändsõnavorm seda nimetatakse rektsiooniks. Tegusõnad, mille rektsiooniga sageli eksitakse: baseeruma, rajanema, põhinema millel? hooplema millega? kaasnema millega? kohanema millega? koonerdama millega? peegeldama mida? peegelduma milles? millelt? rõhutama mida? sarnanema millega? tuginema millele? ALUS Alus on tegevuse sooritajat ehk tegijat näitav sõna. NÄITEKS: Kaarel puurib auku. Anne lennutas lohet. Aluseks võib olla ka ese või nähtus.
ja mida polnud keele tekkimise ajal olemas. Seega sõnu väga palju miksitakse teistest keeltest kokku. Näiteks: Aviong ,,lennuk" (portugali avião), Televisong ,,televisoon" (portugali televisão). Samuti on paljud muud sõnad moodustatud portugali sõnadest millele on liidetud saksa sufiks. Näiteks: Canecache, "väike tass", portugali caneca, "tass" ja saksa sufiks chen. Liitsõnad nagu Schuhloja "kingapood" saksa Schuh ja portugali loja. Saksastunud portugali tegusõnad: lembreere "mäletama"; respondeere "vastama" (portugali lembrar, responder). Igatahes, olenemata kõikidest nendest laenudest-- grammatika ja sõnavara on siiski suuremalt jaolt saksa. Vaatamata sellele, et Riograndenser Hunsrückisch on kõige kasutatavam murre lõuna Brasiilias, selle kõnelejate arv väheneb. Hunsrik on ohustatud keelte nimistus 7. tasemel, mis tähistab ,,ohustatud" taset.
MORFEEMID (vormiõpetus ehk morfoloogia) moodustamisega tegelev vormiõpetuse osa morfoloogiline analüüs on sõnavormidest HÄÄLIKUD (foneetika, fonoloogia) arusaamisega tegelev vormiõpetuse osa (millest koosneb sõnavorm). MUUTUVAD SÕNAD JA MUUTUMATUD SÕNAD Pane õigesse lahtrisse: verbid (tegusõnad), adverbid (määrsõnad), substantiivid (nimisõnad), interjektsioonid (hüüdsõnad), adjektiivid (omadussõnad), konjunktsioonid (sidesõnad), numeraalid (arvsõnad), pronoomenid (asesõnad), adpositsioonid (kaassõnad) Pane õigesse lahtrisse: eile, tegema, mina, üks, maja, tohoh!, ilus, ning, taga Muutuvad sõnad Muutumatud sõnad Verbid (tegusõnad) tegema Adverbid (määrsõnad) eile
Nimisõnad Omadussõna Tegusõnad Väljaanded Kirjutis Ilustav Kirjutama Postimees Ajaleht Kirju Huvituma Delfi Raadio Pöörane Küsitlema AK Ajakirjanik Kiire Lugema ERR Reporter Huvitav Uurima Eesti Ekspress MEEDIA
ARVSÕNA 20 Põhiarvsõnade kasutamine nimisõnaga 21 Järgarvsõnade kasutamine nimisõnaga 22 Järgarvsõnade kasutamine ajamäärustes 23 TEGUSÕNA 24 Tegusõnade algvorm 24 2 Tegusõnade pööramine 24 Olevik 25 Minevik 28 Tulevik 30 Enesekohased tegusõnad 33 Tegusõna 35 Abitegusõnad , , , 37 Tegusõnade aspekt 40 Imperfektiivne aspekt 42 Perfektiivne aspekt 43 Kõneviis 44 Käskiv kõneviis 44 Tingiv kõneviis 46 Tegumood 47
Cornu, us n- sarv · sing plur Nom, voc cornu cornua Gen cornus cornuum Dat cornu cornibus Acc cornu cornua Abl cornu cornibus Erandlikud sõnad.... · IV KK kuuluvad ka mõned naissoost sõnad domus , us f maja Manus, us f käsi Acus, us f nõel Lisaks mõned puude nimetused Quercus, us f - tamm IV pöördkond coniugatio quarta i-tüvelised tegusõnad Venio, venire 4 tulema sing plur 1.Venio venimus 2.Venis venitis 3.Venit veniunt exercitationes · KÄÄNA ! Domus, us f maja Lacus, us m järv Quercus, us f tamm PÖÖRA! audio, ire 4 kuulma Dormio, ire 4 magama Finio, ire 4 - lõpetama · Manus, us, f käsi · Saltus, us, m mets · Cresco, ere 3 kasvaam parvus, a, um väike · Lacus, us, m järv · Cantus, us , - laul
annaabi.ee 
