A-tüvi Käändsõnal ainsuse omastav Pöördsõnal kindla kõneviisi oleviku ainsuse I pööre 2 B-tüvi Käändsõnal ainsuse omastav Pöördsõnal dategevusnimi 3 Sõnastikuvorm Käändsõnal ainsuse nimetav Pöördsõnal mategevusnimi 4 Tüvevaheldused eesti keeles II Astmevaheldus Vokaalivaheldus Kujuvaheldus 5 Astmevaheldus Laadivaheldus Vältevaheldus 6 Laadivaheldus Käändsõnad jala: jalga hamba: hammast süsi: söe: sütt Pöördsõnad anda: annan õmmelda: õmblen 7 Vältevaheldus Käändsõnad laulu: l'aulu mõ'tte: mõtet Pöördsõnad sei'sta: seisan leinata: l'einan 8 Välte ebavaheldus Käändsõnad tuli: tule: tuld pesa: pesa: pesa: pessa Pöördsõnad tulla: tulen olla: olen
kämmal, kämbla, kämmal t (kirjapilt) hüppa n, hüpa ta (kirjapilt) 2. Vokaalivaheldus tüvevahldus, milles tüvevokaal asendub teise vokaaliga õnnelikum, õnnelikem silma, silmi pärna, pärni 3. Kujuvaheldus tüvevaheldus, mille käigus sõnade käänamisel ja pööramisel on sõnatüvel nii vokaalkuju kui ka konsonantkuju mida teen, mida teha? akna, aken de (ains om, mitm om) (võrdle : matka, matka de) anna n, an da (võrdle : jahi n, jahti da) Astmevaheldus jaguneb 1. Laadivaheldus 2. Vältevaheldus Laadivaheldus 1. on seotud häälikutega K, P, T, G, B, D, S võivad tüvest kaduda, võivad juurde tulla või mõne teise häälikuga asenduda (enamasti tüve teise silbi alguses) 2. nende olemasolu sõna tüves viitab tüve tugevale astmele 3. nende puudumine tüves viitab tüve nõrgale astmele LV käändsõnades 1. võrdleme A- ja B- tüve, oluline on muutus teise silbi alguses sõna tüves. 2
ASTMEVAHELDUS = tugeva ja nõrga astme seaduspärane vaheldumine sõna muutmisel laadivaheldus (LV vältevaheldus (VV) sõna sisehäälikutes sulghääliku või sõna välte muutumine sõna muut- s-i muutumine või teisenemine sõna muutmisel misel ASTMEVAHELDUSE MÄÄRAMISEKS 1.Moodustan a) käändsõna puhul ains nimetava, omastava, +(osasatava) käände b)pöördsõna puhul da-infinitiivi ja oleviku I p (mida teha?) (mida teen?) 2.Määran sisehäälikud
EESTI KEEL 7. KLASSILE MÕISTED Argikeel normimata, mitteametlikul suhtlemisel kasutatav keel. Arv käändsõna ja tegusõna ainsus nind mitmus( kass, kassid; hüpleb, hüplevad) Arvsõna e numeraal käändsõna liik, näitab hulka, järjekorda(kui palju? Mitu) Asesõna e pronoomen käändsõna liik, asendab lauses teisi käändsõnu(ta, keegi) Astmevaheldus nõrga ja tugeva astme vaheldumine sõnatüves(laadivaheldus ja vältevaheldus) Heliline häälik kõik täishäälikud ja j, l, m, n, r, v Helitu häälik sulghäälikud ja f, h, s, s, z, z Häälikuühend kõrvuti asetsevad erinevad täisvõi kaashäälikud; täishäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks erinevat häälikut/tähte. Hüüdsõna e interektsioon muutumatute sõnade liik, mis väljendab kõneleja tundeja tahteavaldusi, häälitsusi, loodushääli, vms. Järgarvsõna arvsõna, mis näitab järjekorda, vastab küsimusele mitmes? Kaashäälik e konsonant k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Kaassõna e adpositsioon muu...
Aglutinatsioon ja tüvevaheldus Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustusviisi, mille puhul tüvele lisatakse liiteid. Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamisviisi, mille puhul muudetakse sõnetüve. Tähtsamad tüvevaheldused on astmavaheldus, vokaalivaheldus ja konsonandivaheldus. Astmevahelduse liigid Astmevahelduse on tüvevaheldus, mille puhul sõnetüve üks variant on tugevas astmes, teine nõrgas astmes. Laadivaheldus sõna tugeva astme vormis on 2. silbi alguses sulghäälik või s, aga nõrga astme vormis mitte. Laadivaheldus võib toimuda 3 erineval moel. 1. häälik kaob vägi: väe: väge 2. häälikud sarnastuvad lammas: lamba: lammast 3. häälikud asenduvad halb: halva: halba nälg: nälja: nälga tahtma: tahan: tahta raad: rae: raadi siht: sihi: sihti kõndima: kõnnin: kõndida jõud: jõu: jõudu
1. Nimeta 3 tähtsamat eesti keele tüvevahelduse liiki. Eesti keele kolm tähtsamat tüvevahelduse liiki on astmevaheldus, vokaalivaheldus ja kujuvaheldus. 2. Nimeta eesti keele astmevahelduse alaliigid. Astmevahelduse alaliigid on laadivaheldus ja vältevaheldus. 3. Mis on A-tüvi ja B-tüvi? A-tüvi on käändsõnal ainsuse omastav (kelle?, mille?) ja pöördsõnal oleviku ainsuse 1 pööre (mida teen?). B-tüvi on käändsõnal ainsuse osastav (keda?, mida?) ja pöördsõnal da-tegevusnimi (mida teha?). 4. Mis on astmevaheldusmall? Tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasusi nimetatakse astmevaheldusmalliks. 5. Kuidas nimetatakse välte ebareeglipärast vaheldust? 6
....................................................9 Välde............................................................................................................................................9 Sünonüümia, homonüümia, polüseemia. ..................................................................................10 Astmevaheldus...........................................................................................................................10 Laadivaheldus........................................................................................................................10 Silp.................................................................................................................................................10 LÜHENDAMINE..........................................................................................................................11 Keeled ja keelkonnad.....................................................................
ASTMEVAHELDUS Astmevahelduse liigid: Laadivaheldus: sõna tugeva astme teise silbi alguses klusiil või „s“. LV liigid on kadu, asendumine, assimilatsioon (sarnastumine). Vältevaheldus: II ja III astme vaheldumine (ainult II ja III, mitte I). Jaguneb vältemuutuseks ja pikkusmuutuseks (nõrgenev ja tugevnev). Määramine: LV – tugevas astmes on klusiil või „s“ säilinud, nõrgas astmes pole või on asendatud VV – tugevas astmes III välde, nõrgas astmes II välde LN – laadivahelduse nõrk vorm LT – laadivahelduse tugev vorm VN – vältevahelduse nõrk vorm VT – vältevahelduse tugev vorm V? – jääb lahtiseks, nt eranditega I välte puhul Testvormid AV leidmiseks: Käändsõnad: ainsuse nimetav – omastav – osastav Erandid : põder (I) - põdra (II, nõrk) - põtra (III, tugev) nali – nalja – nalja Pöördsõnad: ma-tegevusnimi – da-tegevusnimi – oleviku ainsuse esimene ...
Tekstid koosnevad lausetest, need omakorda sõnadest, sõnad moodustatakse häälikutest. Kõigis on täis- ja/või kaashäälikud. Loov süsteem, milles on võimalik moodustada lõpmatu arv lauseid. Eristatakse nimisõnu ja tegusõnu. Peaaegu kõigis on sõna ainsus- ja mitmusvorm einevad. Eesti keele omadused: Ei ole eraldi tulevikuvorme Ei ole nais- ja meessoo kohta erinevat asesõna I, II ja III välde Vältevaheldus Laadivaheldus 14 käänet Liitsõnade rohkus Palju tuletisi Rõhk sõna esisilbil Tagasõnad Sõnades palju täishäälikuid Onomatopoeetilised sõnad
Ämblik ämblikke Poiss poisse Talvi talvi Maakond maakondi Hetk hetki Latv latvu Väin väinu Sarapikk sarapikke Oma omi Kõrts kõrtse Kujuvaheldus on kaks tüvekuju, üks on vokaalkuju, teine on konsonant ühend. Kujuvaheldust saab määrata ,,a" ja ,,b" tüvist. Laadivaheldus on astmevahelduse liik, kus sõna tugevas astmes on sulghäälik või ,,s" Välte ebavahelduseks nimetatakse reeglipäratut vältevahelduseks. Reeglipärane vältevaheldus on teise ja kolmanda astme vaheldamine. Kui sõna ees on . siis see on kolmanda välte sõna. Käänete kordamine: Käänded: 1. nimetav tark poiss kes? Targad poisid 2. omastav targa poisi, tarkade poiste 3. Osastav tarka poissi, tarku poisse Sisekoha käänded
Eesti keel Käänamismallid A-tüvi on alati omastav kääne (mille? missuguse?) ja annab silpide arvu. B-tüvi on alati sõna osastav kääne (mida? missugust?). Astmevaheldus (AV) on sõna A- ja B-tüve muutus. Laadivaheldus (LV) on astmevahelduse alaliik, mille puhul k, p, t, g, b, d, s tekib või kaob (jalg). Vältevahelduse (VV) puhul muutub sõna rõhk II ja III välte vahel, kirjapildis ei muutu midagi (lill). Kujuvaheldus (KV) on tüvevaheldus, mille puhul sõnatüvi lõppeb mõnes vormis vokaaliga ja mõnes vormis konsonandiga (lamba/lammast). Eesti keele sõnad on 1-, 2- või 3-silbilised ja nende arvu tuleb lugeda A-tüvest. Mall Tüüpsõna Ains. os
Eesti keele vormiõpetus Tunnuste ja lõppude määramine Tunnused: arvukategooria (ainsus, mitmus); Lõpud: käändelõpud võrdluskategooria (alg-, kesk-, ülivõrre) o Puhta tüve vormi annab ainsuse omastav. nimetav - o Mitmus on alati markeeritud. omastav - o Käändsõnad on substantiivid, adjektiivid, osastav -t (-sid) numeraalid ja pronoomenid. sisseütlev -sse o –im on ülivõrde tunnus. seesütlev -s o Tunnuste otsimisel määra mõttes kolm esimest käänet. seestütlev -st o Tüvemitmuse puhul oleks kõige õigem tunnus poolitada, alaleütlev ...
Eesti keele lõputöö Sõnaliigid Sõnaliigid on käändsõnad, pöördsõnad ja muutumatud sõnad. Käändsõnad on sõnad mida saab käänata kõigis 14 käändes. NT: poisid, punane, hääl, koer... Pöördsõnad on sõnad mida saab pöörata: ma, sa, ta, me, te, nad. NT: töötavad, teevad, õppima... Muutumatud sõnad on sõnad mida ei saa käänata ega pöörata, kuid paljudes kohamäärsõnades on äratuntav 3 kohakäänet(alla,all,alt). NT: hästi, ohtrasti, mossis, alla... Õigekiri Käändsõna tüvi, tunnus ja lõpp Tüvi on sõna kõige tähtsama osa, mis jääb järgi peale tunnuse ja lõpu eraldamist. Käändsõna tunnus näitab, kas sõna on ainsuses või mitmuses. Ainsusel tähistus puudub, mitmusel on d, -de, -te Käändsõna lõpp näitab, mis käändes sõna on, tähistuseks on käände lõpud. Käändsõna lõpus võib esineda ka rõhuliide gi/-ki. NT:Võluri|te|ga, ranna|ni, kaunitari|lt|ki Laadivaheldus Laadivahelduses muutub sõna erivormides häälikute koosseis. La...
Eesti keel Inglise keel Tähestik Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Ss, Zz, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Tt, Uu, Zz, Tt, Uu, Vv, Ww, Õõ, Ää, Vv, Ww, Xx, Yy, Zz. Öö, Üü, Xx, Yy. Vokaalid a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü.(9) a, e, i, o, u (mõnikord ka y). (6) Konsonandid b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, b, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, s, s, z, z, t, v.(18) q, r, s, t, v, w, x, y, z.(21) Liitsõnad Eesti keeles kirjutatakse Inglise keeles võib liitsõnu liitsõna osad alati kokku, ...
1. Astmevaheldus Igal häälikul ja häälikuühendil on eesti keeles kindel pikkus. Varasematest kooliastmetest teate, et häälik või sõna võib olla lühike (nt vili), pikk (villi) või ülipikk (vill). Astmevaheldus on sisuliselt tüvemuutus (tüvevaheldus), mille puhul sõnatüvi on kord tugevas (III välde), kord nõrgas (II välde) astmes, nt lutti (mida?) luti (mille?). Astmevaheldus jaguneb kaheks: 1.) vältevaheldus, 2.) laadivaheldus. Kui sõna tugevusaste (hääldus) on igas vormis sama, on sõna astmevahelduseta! 2. Välted ja vältevaheldus Enamasti määratakse terve sõna välde. Eesti keeles on häälikul või selle ühendil (ka sõnal) 3 väldet ehk hääldustugevust: · I välde sõna (häälik või häälikuühend) on lühike ehk iga häälik esineb ühekordselt, v.a k, p, t olemasolul esisilpides ning häälikuühendi puhul
SILP JA SELLE LIIGID sAk/ sa s- algus A-tuum k-lõpp Eesti keeles on silbi kohustuslikuks osaks silbi tuum, milleks on üks või kaks vokaali. Silbid jagunevad P Pikk ja L lühike lühike silm on see mis lõppeb ainult ühe vokaaliga. NT: sA lA jA pikk silp on see kus lõpus on diftong e. Täishäälikuühend NT: kOI, mAA, tütar/tüttar tüdruk/tütruk K, P, T esinevad heliliste häälikute vahel kahekordselt. Ta/ba- ta/pa ta/pa tap/pa harjutus: pipi pikksukal on sada sünnimärki ja tuhat tedretähni - pi/pi pikk/su/ kal on sa/da sün/ni/mär/ki ja tu/hat te/dre/täh/ni L L P P P P L L P L P L P L L P L P L Ka Tommi ning Annika leiavad, et mida rohkem, seda uhkem- ka Tom/mi ning An/ni/ka lei/a/vad, et mi/da roh/kem, se/da uh/kem. L P L P P P L P P P L L P P L L P P Autobussi sisenes piletikontroll- Au/to/bus/si Si/se/nes pi/le/ti/kont/roll P L P L PL P L PL P P KÕNETAKT on kõnes esin...
nimetavas vokaaliga. Mõnel sõnal tuleb lisaks vaadata ka ainsuse osastavat, kui nimetav ja omastav on ühesilbilised, nt sõnad nagu jõud, pood. Ühesilbilisi tüvesid on väga vähe: puu- ja koi-tüüp ja asesõnade osastava käände tüvi, nt ke/da, mi/da. Tüvevokaal-on sõnatüve lõpul olev vokaal. Enamikul sõnadel avaldub see ainsuse omastavas käändes, st omastava käände lõpuvokaal ongi tüvevokaal. Laadivaheldus toob aga sageli kaasa vokaalimuutusi ja sellisel juhul tuleb vaadata ka osastavat käänet, nt lugu : loo : lugu, mägi : mäe : mäge, jõud : jõu : jõudu. Laadivaheldusliku s-ga sõnad on e-tüvelised, nt lääs : lääne, kaas : kaane. Ennekõike astmevaheldus. Kas sõna on astmevahelduslik või astmevahelduseta? Kui sõna on astmevahelduslik, tuleb otsustada, kas tegemist on laadi- või vältevaheldusega ja kas on tegu nõrgeneva või tugevneva astmevaheldusega
2. Et astmevaheldust ära tunda, on vaja võrrelda sõna kaht tüvevarianti: käändsõnade puhul võrreldakse omastavat ja osastavat sõnatüve. Nt: nim muie, om muige, os muiet. Tegusõnade puhul võrreldakse mina-vormi ja nud-kesksõna sõnatüve. Nt: ma- tegevusnimi lendama, mina- vorm lendan, -nud lennanud 3. Astmevaheldus jaguneb kaheks: laadivaheldus häälikud (k, p, t, g, b, d, s) kaovad või muutuvad. Nt: kadu muige muiet, muutus hülge hülje. Vältevaheldus sõna muutub ühest vältest teise. Nt: lükkan (III välde) lükanud (II välde) · Vokaalivaheldus: 1. See on seaduspära, mille abil saab nimetavast sõnast moodustada lühike mitmuse osastav (Keda? Mida?) sõna. Nt: koer koeri
Eesti keele lõputöö Sõnaliigid Sõnaliigid on käändsõnad, pöördsõnad ja muutumatud sõnad. Käändsõnad on sõnad mida saab käänata kõigis 14 käändes. NT: poisid, punane, hääl, koer... Pöördsõnad on sõnad mida saab pöörata: ma, sa, ta, me, te, nad. NT: töötavad, teevad, õppima... Muutumatud sõnad on sõnad mida ei saa käänata ega pöörata, kuid paljudes kohamäärsõnades on äratuntav 3 kohakäänet(alla,all,alt). NT: hästi, ohtrasti, mossis, alla... Õigekiri Käändsõna tüvi, tunnus ja lõpp Tüvi on sõna kõige tähtsama osa, mis jääb järgi peale tunnuse ja lõpu eraldamist. Käändsõna tunnus näitab, kas sõna on ainsuses või mitmuses. Ainsusel tähistus puudub, mitmusel on d, -de, -te Käändsõna lõpp näitab, mis käändes sõna on, tähistuseks on käände lõpud. Käändsõna lõpus võib esineda ka rõhuliide gi/-ki. NT:Võluri|te|ga, ranna|ni, kaunitari|lt|ki Laadivaheldus Laadivahelduses muutub sõna erivormides häälikute koosseis. La...
ülipikk.On ka erandeid! · Sõna sisehäälikuteks on häälikud alates pearõhulise silbi esimesest vokaalist kuni järgmise silbi esimese vokaalini (viimane välja arvatud). Eesti keeles on pearõhk tavaliselt esimesel silbil, võõrsõnades võib rõhk langeda ka järgsilbile. Sisehäälikute hulka ei arvestata käände- ning pöördelõppe ja liite -gi, -ki häälikuid. · Eesti keeles on ka astme-,välte- ja laadivaheldus. · Muutumisviisi järgi jaotatakse sõnad muutuvaiks ja muutumatuiks. Muutuvad sõnad jagunevad omakorda käänd- ja pöördsõnadeks. · Käändsõnad jagunevad nimi-, omadus- ja arvsõnadeks. · Muutsumatud sõnad eesti keeles on määrsõnad, kaassõna, sidesõnad ja hüüdsõnad. 5 Eesti keele uurimine
14 ainsuse osastavat, kui nimetav ja omastav on ühesilbilised, nt sõnad nagu jõud, pood, roog, nt roog : roo : roogu < *rko : *rgon < *rkoda. Ühesilbilisi tüvesid on väga vähe: puu-ja koi-tüüp ja asesõnade osastava käände tüvi, nt ke/da, mi/da. Tüvevokaal - on sõnatüve lõpul olev vokaal. Enamikul sõnadel avaldub see ainsuse omastavas käändes, st omastava käände lõpuvokaal ongi tüvevokaal. Laadivaheldus toob aga sageli kaasa vokaalimuutusi ja sellisel juhul tuleb vaadata ka osastavat käänet, nt lugu : loo : lugu, mägi : mäe : mäge, jõud : jõu : jõudu. Laadivaheldusliku s-ga sõnad on e- tüvelised, nt lääs : lääne, kaas : kaane. Tüvesisesed muutused - Ennekõike astmevaheldus. Otsustatakse, kas sõna on astmevahelduslik või astme-vahelduseta. Kui sõna on astmevahelduslik, tuleb otsustada, kas tegemist on laadi- või vältevaheldusega ja kas on tegu nõrgeneva või tugevneva
kaod ja lühenemised, ja see lähenemisviis on viimasel ajal pooldajaid leidnud. Sel puhul on vältevahelduse põhjuseks peetud muutunud rõhu- ja kõnerütmisüsteemi, mille omakorda võis esile kutsuda Skandinaavias kõneldud muinaspõhja keele mõju. PRAEGUNE EESTI KEELE ASTMEVAHELDUS ON TEKKINUD RÕHU- JA KVANTITEEDISUHETE AJALOOLISE ARENEMISE TULEMUSENA. 6. Kuidas on tekkinud eesti keele laadivaheldus? Laadivaheldus – tugevas astmes esineb klusiil. Üks vanemaid astmevahelduse liike. On omane vanale sõnavarale, genuiinsetele sõnadele ja varasematele laenudele. Selle sünnitas sulghäälikute nõrkade vastete kadu või muutumine mõneks muuks konsonandiks pearõhulise silbi järel. Muutus arvatakse toimunud olevat XIV-XV sajandil, sest veel XIII sajandi kohanimedes on klusiili nõrk vaste säilinud, vrd. Kohanimed Andikevaerae
Tüvevaheldus Eesti keeles on 3 liiki tüvevaheldust 1) astmevaheldus (laadivaheldus ja vältevaheldus) 2) vokaalivaheldus 3) kujuvaheldus (vokaallõpulise ja konsonant lõpulise tüve vaheldumine) astmevaheldus = AV astmevahelduse puhul muutub sõna tüvi nimisõnadel kolmes esimeses käändes ja pöördsõnadel ehk tegusõnadel kindla kõneviisi oleviku esimene pööre ( mida teeb ja mida teha). Astmevaheldus jaguneb: 12. laadivaheldus LV Laadivaheldus esineb nendes sõnades kus sulghäälik või s kaob ära või asendub teise tähega. Pood poe poodi , kinnas kinda kinnast, lugema loe lugeda. 22. vältevaheldus VV vältevahelduse puhul vaheldub teine ja kolmas välde ülejäänud väldete vaheldusi ei peeta VV-ks. A- tüvi on ainsuse omastav ja tegusõnade puhul. B- Ainsuse osastav kääne ja tegusõnadel ta tegevusnime mis vastab küsimusele mida teha. Harjutamine
puhul tüvele lisatakse liiteid. Tüvevahelduse puhul muudetakse sõnatüve. Käändsõnade A-tüvi (ainsuse omastav) ja B-tüvi (ainsuse osastav). Tegusõnade A-tüvi (mina vorm) ja B-tüvi (da-tegevusnimi). Tüvevokaal on tüves avalduv vokaal nt. koera. 5 tüvevahelduse liiki Astmevaheldus (tüvevaheldus, mille puhul on sõnatüve üks variant tugevas astmes, teine nõrgas astmes) Jaguneb kaheks: (1) Laadivaheldus Laadivahelduslike sõnade tugevas astmes esineb sulghäälik või s, nõrga astme tüvavariantis see aga puudub või on asendunud teise konsonandiga. Nt: jala jalga, hamba hammast, anda- annan, õmmelda-õmblen (2) Vältevaheldus tugeva astme tüvi alati III vältes, nõrk aste aga II vältes. Nt: laulu-laulu, mõtte, mõtet, seista-seisan, leinata-leinan.
1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet Tähistaja- sõna"lill" tähistatav-lill...
(kuul 'kool), ee>ii (tii 'tee), öö>üü (üüse 'öösel) · Kõrged pikad vokaalid võivad diftongistuda: ii>ei (peim 'piim'), uu>ou (pou 'puu') · Afrikaadid: pudsu 'ebe, ude, puru', kats 'kaks' · Pudsunudsija tolmuimeja · H: hiussõq 'juuksed', huss 'uss', paugahhus 'paugatus', säläh 'seljas' · Palatalisatsioon konsonantühendi lõpposas: lat's 'laps' Morfoloogilised erijooned · Laadivaheldus: kõiv :kõo 'kask' · Esimese ja teise silbi piiril geminatsioonid: hopõn 'hobune', elläq 'elada', makõ 'magus' · Nelja tüvivariandi vastandused: lag'a:laja:lak'a:lak'k'a 'lai' · Kõrisulghäälik: häiermäq 'õied', saisaq 'seisa', kullõlnuq 'kuulnud', maq 'mina' · H-lised sufiksid: kotoh 'kodus', mõttõhe 'mõttesse', ilosahe 'ilusti' · Käänete kokkulangevused: tütrikah 'teenijatüdrukus, -tüdrukuna', pinilt 'koeralt' >
Morfoloogia ehk vormiõpetus Loeng aines "Keel kui süsteem" EKKI lektor Annika Kilgi (annika.kilgi[ätt]tlu.ee) Mis on morfoloogia ehk vormiõpetus? Keeleteaduse haru, mis uurib sõnavormide moodustamist ja sõnade struktuuri. Morfoloogia teistes teadustes Bioloogias: organismide ja nende osade kuju uurimine Morfoloogia teistes teadustes Astronoomias: taevakehade kuju uurimine Morfoloogia teistes teadustes Folkloristikas: rahvajuttude struktuuri uurimine Morfoloogia teistes teadustes Geomorfoloogia: Maa pinnavormide uurimine Morfoloogia teistes teadustes Jõemorfoloogia: jõgede voolusängide muutumise uurimine Morfoloogia põhimõisted Lekseem on sõnavara põhiüksus, eri vorme sisaldav üldistatud sõna. Paradigma on lekseemi kõigi muutevormide kogum. Sõnavorm e muutevorm on lekseemi konkreetne esinemisjuht tekstis, nt majadeni, majale. Morfoloogia Morfoloogia põhimõisted põhimõisted ...
põhjuseks eelnevaid kadusid ja lühenemisi. Paul Ariste esitas vastupidise seisukoha: vältevaheldus põhjustas kaod ja lühenemised ja see lähenemisviis on pooldajaid leidnud. Sel puhul on vältevahelduse põhjuseks peetud muutunud rõhu- või kõnerütmisüsteemi, mille omakorda võis esile kutsuda Skandinaavias kõneldud muinaspõhja keele mõju. 6. Kuidas on tekkinud eesti keelde laadivaheldus? Laadivahelduse sünnitas sulghäälikute nõrkade vastete kadu või muutumine mõneks muuks konsonandiks pearõhulise silbi järel. Muutus arvatakse toimunud olevat 14.-15. sajandil. 7. Kuidas kadus vokaalharmoonia eesti keelest? Kadus enne 1800 AD. Kuigi tänapäeva eesti kirjakeeles ühtki vokaalharmoonia juhtudest ei esine, leidub vokaalharmooniat eesti murdeis, kõige järjekindlamalt võru murdealal. Sellepärast on põhjust arvata, et vokaalharmoonia on eesti keeles vana nähtus
Teema: kõne funktsioonid Mis on kolme kõne vormi erinevused funktsioonide ja vahendite osas? Suulise kõne peamiseks funktsiooniks on partnerite vahetu suhtlemine. Kõne on süntaktiliselt vähe hargnenud, oluline on intonatsioon, paralingvistilsed vahendid.Kasutatakse enimkasutatavaid sõnu, esineb sõnakordust ja palju asesõnu. Mõistmist soodustab situatsioon. Sisekõne peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine ja reguleerimine ning vaimse tegevuse teenindamine. Sisekõne areneb suulise kõne baasil ja on sellega võrreldes veelgi vähem hargnenud. Ei vaja täpset artikuleerimist, toetub ainult kujutlestele sõna hälikkoostisest. Kirjalikku kõnet kasutatakse peamiselt mittevahetuks suhtlemiseks. Mõistmist ei toeta paralingvistilised vahendfid ega situatsioon.Kirjalik kõne on kõige enam hargnenud, kasutatakse keerulisemaid lauseid, kirjavahemärke, sõnavalik on laiem. Mis on suulisele kõnele iseloomulikud tunnused? Suuline kõne on süntak...
‘öösel’); kõrged pikad vokaalid võivad diftongistuda: ii – ei (peim ‘piim’), uu – ou (pou ‘puu’); afrikaadid: pudsu ‘ebe, ude, puru’ (tolmuimeja: pudsunudsija), kats ‘kaks’; h: hiussõq ‘juuksed’, huss ‘uss’, paugahhus ‘paugatus’, säläh ‘seljas’; palatalisatsioon konsonantühendi lõpposas: lat’s’ ‘laps’; Morfoloogilised erijooned laadivaheldus: kõiv : kõo ‘kask’; I ja II silbi piiril geminatsioonid: hopõn ‘hobune’, elläq ‘elada’, makõ ‘magus’; nelja tüvevariandi vastandused: lag’a : laja : lak’a : lak’k’a ‘lai’; kõrisulghäälik: häiermäq ‘õiged’, saisaq ‘seisa’, kullõlnuq ‘kuulnud’, maq ‘mina’; h-lised sufiksid: kotoh ‘kodus’, mõttõhe ‘mõttesse’, ilosahe ‘ilusti’;
· Väike käsiraamat algajatele iseseisvaks õppimiseks. 34 lk grammatikat (ortograafia ja vormiõpetus), 100 lk saksa- eesti sõnastik (ca 2000 sõna) · Ei ole hääldamist, lauseõpetust, sõnamoodustust, muuttüüpe, eitavaid abivorme, harjutusmaterjali · Pearõhk eesti ja saksa ühisjoontel · Korrapäratu kirjaviis. Häälikute seas c, f, x, z. Pikka vokaali märgib h. (sahn) · Artiklid üx ja se. · Sõnatüvi ei muutu, ei teadnud, et eesti keeles on laadivaheldus · Kuus ladina käänet Johann Gutslaff 1648 lõunaeesti grammatika: · Saksa-ladina lõunaeesti sõnastik (2000 sõna). Hea keeletundmine. · Pikk vokaal: â, ô, û, ê. Palatalisatsioon: kotj, panj. · 5 käänet, eesti käänamine ei sobi, uuendus: rektiiv omapärane kääne, mis on aluseks teiste käänete moodustamisel. Heinrich Göseken 1660 põhjaeesti grammatika: · Sõnastik (9000 saksa ja ladina sõna eesti vastet, 17.saj suurim sõnavarakogu), grammatika
või toiminguid, nt miäu, atsih, ha-ha- haa, plärts, põmm. Paljud sõnad on reduplikatiivsõnad, mis näitavad matkitava heli korduvust, nt auh-auh, röh-röh. 17. Tüve astmevaheldus. Definitsioon ja iseloomustus. Tüve tugeva ja nõrga astme paiknemine vormistikus. Astmevaheldus on sõna sisehäälikute muutumine käänamisel või pööramisel. Jaguneb välte- ja laadivahelduseks. Laadivaheldus, selle iseloomustus ja näited. Vältevaheldus, selle iseloomustus ja näited. Laadivahelduse korral eri astmes tüvevariandid erinevad teineteisest sulghääliku või s-i esinemise või puudumise poolest. kolle : `kolde Vältevahetuse korral muutub ainult sõna välde. `kapp : kapi Nõrgenev ja tugevnev astmevaheldus. Milliseid vorme võrreldes määratakse a) käändsõnade ja b) pöördsõnade astmevaheldus või selle puudumine? 18. Lõpuvaheldus
KÄÄNAMINE. Aktiivsed ja passiivsed käändtüübid. Ühed on avatud kõigile uutele sõnadele, passiivsed need, mida tänapäeval enam ei laiendata. Võõrnimed kuuluvad aktiivsetesse tüüpidesse. Võõrnimedes tüvevokaal i. Kui lõppeb s-iga ja pole rõhuline silp, siis on se. Kohanimedes võib olla ik arenenud iku. A-tüvevokaaliga käänduvad kohanimed: Jeruusalemm, Petlemm. Kreeka, Poola, Saksa a tuleneb käändeparadigmast. Käänamise erijuht on ka astmevaheldus. Laadivaheldus passiivne, vältevaheldus aktiivne. Vaheldus, mis tekitab küsimusi: New Yorgis ??? kohanimedes võib selliseid mugandusi malle kasutada. selle üle arutletud. Seda ei tohi laialt rakendada. Enamiku nimede puhul jääb klusiili pikkus muutmata. -burg lõpulised nimed. Hamburg. Varasemas kirjakeeles XX saj alguses mall, mis laadivahelduslik buri. Peterburi, Viiburi. Soome nimede käänamine. Soome keele oskajad käänavad soome keelele lähedasemalt. Nt Kettunen
Kõnetegevuse psühholoogia 1. Psühholingvistika aines Biheivioristlik psühholoogia, mis uurib inimese käitumist kui reaktsiooni stiimulile (S— >R). Keele kasutamine on vastavalt üks paljudest inimkäitumise vormidest (ingl. language as behaviour). Nimetatud teooria aluseks omakorda on I. Pavlovi õpetus refleksidest. Ratsionalistlik psühholingvistika, ka Chomsky-Milleri psühholingvistika, transformatsiooni- (muute-)psühholingvistika. Nimetatud teooria väidab, et iga väliskõne lause aluseks on mingi abstraktne süvastruktuur, mis kajastab selgelt kõiki pindstruktuuri lause väiteid baaslause või baaslausete ahela näol. H. Õimu järgi võiks seda näitlikult iseloomustada süvastruktuuri (A) ja pindstruktuuri (B) lausete võrdlus. Nimetatud teooria alusteks on: •Ratsionalistlik psühholoogia, mis seostab psüühika arengu tunnetuslike struktuuride ja tunnetusreeglite omandamisega. Kõneakte vaadeldakse kui indiviidi keerul...
ühtlasi tekstide adapteerimist ning sõnavaratööd enne tekstide lugemist. Mida madalam on õpilase suulise kõne tase, seda enam on vaja valida lugema ja kirjutama õppimisel kasutatavaid sõnu (arvestada mitte ainult sõnade häälikkoostist) ja lauseid. Emakeele iseärasuste arvestamine. Õppematerjali valikul tuleb kõigepealt arvesse keeleüksuste keerukus ja kasutamissagedus. Nimetatud tunnuseid arvestatakse kindlasti koos. Nt laadivaheldus ja häälikute pikkus on lastele käsitlemiseks küll rasked, kuid nimetatud keelenähtuste esinemissagedus ei võimalda nende õpetamist aastate kaupa edasi lükata. Teiseks, mitmed keelelised, eriti aga metakeelelised operatsioonid on keelespetsiifilised. St ei saa emakeele õpetamise metoodikat otseselt üle võtta mingist muust keelest. Alati on keelespetsiifiline näiteks lugema ja kirjutama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
