Määrsõna Jelizaveta Ivanova Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16-2 2012 Määrsõna on muutumatu või vaegmuutuv sõna, mis väljendab kohta (väljas), aega (täna), viisi (kiiresti), seisundit (lahti), määra (palju), suhtumist (kahjuks) jm. Kohamäärsõnad. - , , . : Kuhu? Kus? Kust? ( -sse,-s,-st; -le,-l,-lt) Läheme välja mängima. Väljas on külm. Väljast tulid lapsed. Sõidame sinna täna õhtul. Kaugele ei tohi minna. Läksime üles aeglaselt. Ülevalt näeb kaugele. Seal on ilus loodus. Kuhu? ? Kus ? ? Kust ? ? Ette Ees Eest Sisse Sees Seest Taha Taga Tagant Maha Maas Maast
Freitag (reede) am Freitag (reedel) Samstag/Sonnabend (laupäev) am Samstag/am Sonnabend (laupäeval) Sonntag (pühapäev) am Sonntag (pühapäeval) Montag, den 17.Juli Kellaaeg um 2 Uhr Arvsõnad Põhiarvsõnad eins, zwei, hundert Järgarvsõnad der/die/das erste, dritte Murdarvsõnad halb, drittel, viertel Kordust märkivad arvsõnad dreifach, fünffach Umbmäärased arvsõnad ganz, viel, wenig Määrsõna liigid Kohamäärsõnad wo (kus), hier (siin), da/dort (seal), oben (üleval), unten (all), aussen (väljas), drinnen (sees), wohin (kuhu), hin (sinna), her (siia) Ajamäärsõnad wann (millal), heute (täna), morgen (homme), gestern (eile), nun (nüüd), damals (tookord), sofort (kohe), bald (varsti), oft (sageli,tihti), immer (alati), wieder (jälle) 5
Marks will have been given · The Future Perfect Passive in the Past would have been + III pv Examples: I would have been watched. A book would have been read. Marks would have been given. Isikulise tegumoe umbisikuliseks muutmine Subject Object John love Mary Mary is loved by John Lause muutmine John gives flowers to Mary. Mary is given flowers by John. Flowers are given to Mary by John. Prepositons of place Kohamäärsõnad · In sees · On peal · Under all · Behind taga · In front of millegi ees · Between vahel · Above kohal · Up üles · Down alla · Into sees · Out of väljas · Towards suunas · From · By juures · Near lähedal · Across risti · Over üle · In the middle of millegi keskel · Opposite vastas · Around ümber
Frekventatiivsed tegusõnad väljendavad korduvat tegevust, limpsima. Kontinuatiivsed tegusõnad väljendavad kestvat, pidevat tegevust, nt vaatlema. Osa tegusõnu on tähenduse tõttu vaegmuutelised, st nende tähendusest tulenevalt ei saa neist teatud vorme kasutada. 10. Määrsõna e adverb, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Määrsõnad on muutumatud sõnad, mis esinevad lauses määrusena. Määrsõnade tähendusskaala on üsna lai. 1. Kohamäärsõnad ehk lokaaladverbid märgivad ruumilisi suhteid, nt Tule lähemale. Kaugelt kostis imelikke hääli. Nii nagu eesti kohakäänded, võivad ka kohamäärsõnad väljendada kolme ruumilise suhte vastandust. Sihtkohta väljendavad kohamäärsõnad vastavad küsimusele kuhu?, asukohta väljendavad kohamäärsõnad vastavad küsimusele kus?, lähtekohta väljendavad kohamäärsõnad vastavad küsimusele kust? Nt alla, all, alt, ette, ees, eest. 2
9. Tegusõnad ehk verbid Tegusõnad on tüüpjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis muutuvad sõnad, mis väljendavad tegevust ja esinevad lauses öeldisena. NtTa elab Pärnus. Nad sõitsid suveks maale. Vormiliselt jagunevad tegusõnad liht-, liit-, ühend- ja väljendtegusõnadeks. 10. Määrsõnad Määrsõnad on muutumatud sõnad, mis esinevad lauses määrusena. Määrsõnade tähendusskaala on üsna lai. Olulisemad tähenduslikud liigid on järgmised. 1. Kohamäärsõnad ehk lokaaladverbid märgivad ruumilisi suhteid, nt Tule lähemale. Kaugelt kostis imelikke hääli. 2. Ajamäärsõnad ehk temporaaladverbid märgivad sündmust iseloomustavaid ajalisi suhteid ja vastavad küsimustele millal? kui kaua? mis ajaks? kui tihti? jne, nt homme, täna, eile, ammu, kaua, kauaks, varsti, sageli, tihti, harva. Nt Hiljuti käisime paadimatkal. Ta külastab meid päris sageli. 3
Foneetika on teadus, mis uurib häälikuid ja nende füüsilisi omadusi. Palatalisatsioon-peenendus naaberhäälikute mõjul. Näiteks kass-kas, kõdu-kõdi, patt(viigiseis)-patt(pahe) 4) Sõnaliigid Sõnaliik on keeles ühtemoodi käituvate ja samade omadustega sõnade hulk. Sõnaliigid jagunevad muutuvateks ja muutumatuteks sõnadeks. Muutuvatele sõnadele on võimalik liita tunnuseid ja lõppe, muutumatud sõnad on alati sama kujuga. Määrsõnad: Kohamäärsõnad: ette, ees, eest, kõrgele, kukil, kohati, paiguti Ajamäärsõnad: eile, homme, viimati, suviti, ammu, varem, mullu, kaua, harva Viisi ja seisundimäärsõnad: halvasti, vapralt, salaja, kinni, lahti, lokkis, purjus, alasti Kvantiteedimäärsõnad: kahekaupa, palju, vähe, üsna, väga, veel, märksa Rõhumäärsõnad: võib-olla, arvatavasti, kahjuks, ju, samuti, eelkõige, hoopis, no Kaassõnad: Mõõdukaassõnad: kuni, ligi, üle
ei tööta kaasa) Kaks tegumoodi: -isikuline tegumood (poisid jooksevad staadionil) -umbisikuline tegumood (täna joostakse staadionil) Tegusõnade hulk on märksa väiksem kui nimisõnade hulk. Muutumatud sõnad 9 Need ei muutu. On koguaeg ühes ja samas vormis. Määrsõnad väljendavad kohta, aega, viis, seisundit, suhtumist. · Kohamäärsõnad väljendavad kohta, kus tegevus toimub või hakkab toimuma. Paljud kohamäärsõnad meenutavad ka seisukoha või väliskoha käändeid. Näide: eest, ee, ette, kõrgel, kõrgelt, kuskil, kuskilt. · Ajamäärsõnad väljendavad millal mingi sündmus toimuma hakkab või juba toimus. Näide: eile, täna, homme, viimati, suviti, kevaditi, talviti, sügiseti, ammu, varem, hommikuti, harva, kaua.
Hardly ei ole aga tähenduslikult tuletatud sõnast hard. Hardly= väga vähe, peaaegu üldse mitte · They were talking all the time. They were hardly listening. Can you imagine that Sam and Susy are getting married. They hardly know each other. Määrsõnade asend Viisimäärsõnad Viisimäärsõnad seisavad verbi järel. Sihitise korral asetseb sihitise järel. She sings perfectly. She sings the song perfectly. Kohamäärsõnad Kohamäärsõnad seisavad lause lõpus, rõhutamise korral lause alguses. Kui esineb ka ajamäärus, siis kohamäärus jääb enne ajamäärust. Here we like to get together. We will eat and talk here every Friday. Kindla aja määrsõnad Kindlat aega väljendavad määrsõnad seisavad kas lause lõpus või alguses. Tomorrow I will go to Latvia. I will sail by boat tomorrow. Umbmäärased ajamäärused Umbmäärased ajamäärused asetsevad 1. verbi ees; I always go to school by bus
Isikulised Enesekohased Vastastikused Omastavad Näitavad Küsivad-siduvad Määratlevad Umbmäärased 7. Muutumatud sõnad (määrsõna, asemäärsõna, rõhumäärsõna, kaassõna, sidesõna, hüüdsõna). Määrsõna-Määrsõna on täistähenduslik muutumatu sõna, mis märgib tegevuse või omaduse laadi, iseloomu, tegevuse aega, kohta, viisi; omaduse määra või hulka. Määrsõnad esinevad lauses adverbiaali e määrusena. Sisuliselt jagunevad: Kohamäärsõnad Ajamäärsõnad Viisimäärsõnad Seisundimäärsõnad Määramäärsõnad Asemäärsõna-ASEMÄÄRSÕNAD e proadverbid on muutumatud sõnad, mis esinevad lauses adverbiaalina ning viitavad kontekstist selguvale ja tekstis täistähendusliku adverbiga tähistatavale tunnusele, noomenile või suuremale süntaktilisele üksusele või ka kõnesituatsiooni elemendile. Tähendus võib jääda ka konkretiseerimata. Proadverbid täidavad asendusfunktsiooni. Umbmäärased üldistavad:
8. Umbmäärased e indefiniitsed (keegi, miski, mingi, ükski, mitu, mõni, mõningane, üks `keegi, mingi', teine `muu', mingisugune, paljud) viitavad täpsemalt konkretiseerimata asjale või tunnusele. 10. Määrsõna e adverb - Määrsõna on täistähenduslik muutumatu sõna, mis märgib tegevuse või omaduse laadi, iseloomu, tegevuse aega, kohta, viisi; omaduse määra või hulka. Määrsõnad esinevad lauses adverbiaali e määrusena. Sisuliselt jagunevad: 1. Kohamäärsõnad (küsimused kuhu? kus? kust?): alla, ees, pealt; allamäge, taha, vastutuult, vargile, külla. 2. Ajamäärsõnad (küsimused millal? kui kaua? mis ajast mis ajani?): alati, ühtelugu, hilja, varem, mullu, täna, kaua. 3. Viisimäärsõnad (küsimus kuidas?) nt altkulmu, otseteed, klõbinal, targasti, ruttu, viletsalt. 4. Seisundimäärsõnad märgivad asendit või olukorda, millles ollakse või millesse satutakse,
annaabi.ee 
