SIHILISED JA SIHITUD TEGUSÕNAD Sihilised verbid esinevad koos sihitisega ja väljendavad tegevust, mis on suunatud mingile objektile; sihitud verbid esinevad ilma sihitiseta ja väljendavad tegevust, mis ei ole millelegi suunatud. SIHILISED SIHITUD Alustama (mida?) Kirjanik alustab uut raamatut Algama Algas uus aasta Arendama (mida?) Plaanis on arendada majandust Arenema Sõprus arenes armastuseks Eemaldama (O) Näitleja eemaldab grimmi Eemalduma Laev eemaldus rannast Ehmatama (keda?) Koer ehmatas last Ehmuma Ma ehmusin mürast Eristama (keda? mida?) Kaksikuid on võimatu eristada Erinema Tüdruk erines sõpradest
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 10 a klass Washington Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2008 Andmed Washingtoni osariik inglise State of Washington Washingtoni osariigi pitsat Washingtoni osariigi lipp Pindala: 184 824 km² Elanikke: 6 468 424 (2007) Pealinn: Olympia [Elanikke: 42 514 (2000)] Suurim linn: Seattle [Elanikke: 594 210 (2007)] Ameerika Ühendriikide osariik 1889. aastast Washingtoni osariigist Kuigi eurooplased jõudsid Washingtoni rannikule juba 1543, rajati esimene asula alles 1811. Washingtonist sai USA osariik 18...
Selles keeles puuduvad eesliited (kui välja arvata negatiivse tähendusega di, mida kasutatakse pigem verbi eesliitena, mitte iseseisva kliitikuna). (Kawachi 2007: 311) Sidamo keeles on vähemalt kaks viisi, kuidas klassifitseerida tegusõnu. Üks viis põhineb sihitu ja sihilise tegusõna tunnusjoonte vahel. Teine määratulus põhineb erinevaid tegevusi kajastavate verbide ja seisundi muutusi kajastavate verbide vahel. Sihilised verbid peavad „endaga kaasa võtma“ sihitise, kuid kaused verbid seda tegema ei pea. Peale selle peab verb olema sihiline, et temast saaks moodustada kaudse vormi. (Kawachi 2007: 115-116) Reduplikatsioon pole sidamo keeles haruldane nähtus, kuigi see pole kuigi produktiivne. Mõned verbid kasutavad reduplikatsiooni, et väljendada intensiivset või korduvat tegevust. Selline verbide hulk taandub tegusõnadele, mille sõnajuure moodustab ainult üks silp. Tervet sõnajuurt siiski ei
Otstarve: Kirjeldab oda lendu vastavalt viskenurgale. Käivitub oda viskamise nuppu vajutades. Muutujad: Gravitatsioon - programmisisene gravitatsioonikonstant. Vaikesättena 2. Xkiirus - x-telje shiline oda liikumise kiirus lennu ajal. Ykiirus - y-telje sihiline oda liikumise kiirus lennu ajal. Tegevused: * Kontrollib kas viset saab sooritada, ehk karakter peab jooksma, et saaks oda visata. * Seab vastavalt viskenurgale x-telje ja y-telje sihilised oda liikumise kiirused. * Liigutab oda x-telje ja y-telje sihis, seades samal ajal ka oda nurka. * Kontrollib, et oda ei langeks pildist välja. * Kuvab väljadesse TegelikNurk ja Kaugus viske nurga ning oda lennukauguse väärtused. Otstarve: Lõpetab mängu suvalisel ajahetkel. Käivitub Lõpu nuppu vajutades. Tegevused: * Seab mänguväljaku algasendisse * Lõpetab kõik protseduurid Otstarve: Aitab kontrollida käskude täitmise aega pauside abil. Parameetrid:
e t s t p s * 5) Leiab esi ja põhijäljed tasandile mis on antud 3 punktiga ning siis toimib nagu punktis 1 53. Sõnastage sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmise käik. * 1) * 2) 54. Mis sihilised on tasapinna normaali projektsioonid? * Tasapinna normaali p e a l t v a a d e on risti tasapinna horisontaali pealtvaatega (ja põhijäljega), e e s t v a a d e aga on risti tasapinna frontaali eestvaatega (ja esijäljega). 55. Joonestada valitud punktist A tasapinna (p;e) normaali n projektsioonid. A'' e n'' n' * A' p 56
X p ja siis leitakse nurk 1 täisnurkse kolmnurga meetodil Nurk tasandi ja esiekraani vahel, frontaalilit tõmmakse esilangusjoon g mis on g'' X f'' ; g'' Xe ja siis leitakse nurk 2 täisnurkse kolmnurga meetodil 36. Sõnastage sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmise käik. · läbi antud sirge pannakse abitasand risti põhi- või esiekraani, · tuletatakse antud tasandi ja abitasandi lõikesirge, · leitakse lõikesirge ja antud sirge lõikepunkt. 37. Mis sihilised on tasapinna normaali projektsioonid? Tasapinna normaali pealtvaade on risti tasapinna horisontaali pealtvaatega (ja põhijäljega), eestvaade aga on risti tasapinna frontaali eestvaatega (ja esijäljega). 38. Millise nurgaga mõõdetakse kahe tasapinna vahelist nurka? Nende tasandite normaalide vahelise nurgaga. 39. Nimetage põhilised lisaprojektsioonide saamise võtted. · Lisaekraani võte(muudetakse ekraani ja vastavate kiirte asendit paigale jääva objekti suhtes).
on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. f. Transitiivne lause/verb - Sihilisus ehk transitiivsus on tegusõna omadus väljendada sihilist, suunatud tegevust ja siduda endaga grammatiline objekt ehk sihitis. Transitiivsus kuulub öeldise leksikaalsete kategooriate hulka. Laused, mille öeldist laiendab sihitis, on transitiivlaused. Verbid, mis tavaliselt esinevad koos sihitisega, on sihilised tegusõnad ehk transitiivverbid: arvama, mõistma, usaldama, petma, üllatama. g. Intransitiivne lause/verb - laused, milles öeldise juures sihitis puudub. Verbid, mis tavaliselt koos sihitisega ei esine, on sihitud tegusõnad ehk intransitiivverbid: olema, jääma, elama, meenuma, pagema. 2. Sõnaliigid - sõnade üldisim rühm, mis kajastab nende põhilisi morfoloogilisi, süntaktilisi ja semantilisi sarnasusi ning erinevusi.
Silindrilise ristkülikud, koonilise - kolmnurgad 65. Kuidas liigitatakse aksonomeetrilisi kujutisi projektsiooni liigi (moondetegurite vahekorra) alusel? Isomeetrilised ehk võrdmõõdulised my=mx=mz Dimeetrilised ehk kahemõõdulised mx=mz; mxmy Trimeetrilised ehk kolmemõõdulised mxmymz 66. Skitseerige konstruktsioon koordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi pooltelgede pikkuse määramiseks taandatud moondeteguritega ristisomeetria jaoks. 67. Mis sihilised on koordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi teljed ristaksonomeetrias? Koordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi lühem telg on ringi tasandiga risti oleva koordinaattelje kujutise sihiline, pikem aga sellega risti. 68. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid. Ristisomeetria ja horisontaalne kaldisomeetria, sest nende moondetegurid on umbes 1 69. Skitseerige standardse ristdimeetrilise teljestiku konstruktsioon ja märkige telgede juurde moondetegurid. 70
Koonilised pinnad, silindrilised pinnad ja puutujapind. 57. Skitseerige konstruktsioon koordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi pooltelgede pikkuse määramiseks taandatud moondeteguritega ristisomeetria jaoks. Tõmbad joone punktidest, kus ringjoon lõikab xy või xz või zy telgede vahele, tõmbad sirge saadud sirgega risti nii, et see läbiks ringjoone keskpunkti, saadud sirgele kanda samast punktist koordinaat telgede vahelise sirge pikkus. a=1,22r ja b=0,71r 58. Mis sihilised on koordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi teljed ristaksonomeetrias? Ellipsi lühem telg on ringi tasandiga risti oleva koordinaattelje kujutise sihiline, pikem on sellega risti. 59. Skitseerige standardse ristdimeetrilise teljestiku konstruktsioon ja märkige telgede juurde moondetegurid. 60. Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias (kaldaksonomeetrias) ? Ristaksonomeetrias ring, mille raadiusteks on 1,22r (isomeetria) ja 1,06r (dimeetria).
arhitektuuris). 66. Skitseerige konstruktsioon kordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi pooltelgede määramiseks taandatud moondeteguritega ristisomeetria jaoks. Tõmbad joone punktidest, kus ringjoon lõikab xy või xz või zy telgede vahele, tõmbad sirge saadud sirgega risti nii, et see läbiks ringjoone keskpunkti, saadud sirgele kanda samast punktist kordinaat telgede vahelise sirge pikkus. a=1,22r ja b=0,71r 67. Mis sihilised on koordinaatpinnal asetseva kujutisellipsi teljed ristaksonomeetrias? Ellipsi lühem telg on ringi tasandiga risti oleva kordinaatelje kujutise sihiline, pikem on sellega risti. 68. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid . ristisomeetria ja horisontaalne kaldisomeetria, sest nende moondetegurid on umbes 1. 69. Skitseerige standardseristdimeetrilise teljestiku konstruktsioon ja märkige telgede moondetegurid. M=0,94 ja m1=0,47
Kronsteini seina külge kinnituseks kasutan M10 polte. Poldi ristlõike pindala valem kus d- on poldi diameeter. Sele 11. On toodud skeem kronsteini tagumisele seinale mõjuvate reaktsiooni jõudude kohta. Nurgad on võrdsed ning mõlemad reaktsioonijõu nurk x telje suhtes on 35° seega reaktsiooni jõud Fa ja Fb on võrdsed. Kuna on teada lõik l1 ja jõud F ning nurgad ja siis on võimalik välja arvutada x telje sihilised reaktsiooni jõud. Fx=cos 35°*F=5149 N y Fa a Fb x b 90 Sele 11. mm F
taevakoordinaadid. Asukoht määratud suunaga. · Taevavõlv ehk taevalaotus on taevas, niivõrd kui ta näib kuplikujulise võlvina. · Horisont on see koht, kus mõtteline kuppel kohtub maaga. · Seniit on punkt täpselt pea kohal. · Keskpäeva joon on horisontaaltasapinnal, mida mööda kulgevad keskpäeval vertikaalsete kehade varjud. Meridiaan on kujutletav lühim joon maakera pinnal geograafiliste pooluste vahel: pool suurringist, hulk lõputu, põhja-lõuna sihilised, üksteisest kõige kaugemal ekvaatoril ja koonduvad poolustel. Maa pinnale tõmmatud mõeldavaid ringjooni, mis kulgevad läbi põhja- ja lõunapooluse, nimetatakse meridiaanideks. Meridiaani suund langeb kokku kõikjal esemete poolt jäetava varju suunaga. Hakatakse lugema Greenwichi meridiaanist. Meridiaane võib tõmmata läbi mistahes punkti Maa pinnal. · Asimuut on nurk põhjasuuna ja mingi objekti vahel. Võib olla 0-st kuni 360 kraadini.
Trimeetrilised ehk kolmemõõtmelised 66. Skitseerige konstruktsioon koordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi pooltelgede määramiseks taandatud moondeteguritega ristisomeetria jaoks. Tõmbad joone punktidest, kus ringjoon lõikab xy või xz või zy telgede vahele, tõmbad sirge saadud sirgega risti nii, et see läbiks ringjoone keskpunkti, saadud sirgele kanda samast punktist koordinaat telgede vahelise sirge pikkus. a=1,22r ja b=0,71r 67. Mis sihilised on koordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi teljed ristaksonomeetrias? Ellipsi lühem telg on ringi tasandiga risti oleva koordinaattelje kujutise sihiline, pikem on sellega risti. 68. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid. Ristisomeetria ja horisontaalne kaldisomeetria. 69. Skitseerige standardse ristdimeetrilise teljestiku konstruktsioon ja märkige telgede moondetegurid. 70
(kasutatakse arhitektuuris). 9. Skitseerige konstruktsioon kordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi pooltelgede määramiseks taandatud moondeteguritega ristisomeetria jaoks. Tõmbad joone punktidest, kus ringjoon lõikab xy või xz või zy telgede vahele, tõmbad sirge saadud sirgega risti nii, et see läbiks ringjoone keskpunkti, saadud sirgele kanda samast punktist kordinaat telgede vahelise sirge pikkus. a=1,22r ja b=0,71r 10. Mis sihilised on koordinaatpinnal asetseva kujutisellipsi teljed ristaksonomeetrias? Ellipsi lühem telg on ringi tasandiga risti oleva kordinaatelje kujutise sihiline, pikem on sellega risti. 11. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid. ristisomeetria ja horisontaalne kaldisomeetria, sest nende moondetegurid on umbes 1. 12. Skitseerige standardse ristdimeetrilise teljestiku konstruktsioon ja märkige telgede moondetegurid.
2 k = ( k x , k y , k z ) , k = k = k x2 + k y2 + k y2 = . (8.17a) Skalaarkorrutise k r valemis (8.17) võib esitada ka kujul k r = kx x +k y y + kz z , (8.18) kus (x,y,z) on laine mõjul võnkuva keskkonnaosakese koordinaadid ning ( k x , k y , k z ) lainevektori vastavate telgede sihilised komponendid. Ülesanne. Iseseisvalt võtta valemist (8.17) teist järku osatuletised aja ja iga ruumikoordinaadi järgi ning näidata, et kehtib valem (8.16). On lihtne näidata, et kui funktsioon (8.17), mis kirjeldab keskkonnaosakese võnkumist ringsagedusega mingist laineallikast kaugusel r, sobib võrrandi (8.16) lahendiks, siis sobib selleks ka mingi n erineva funktsiooni i summa kujul ( ) n n
Konfutsiuse ajast saadik (551479 e. Kr.) on hiinlased pidanud PõhjaHiina tasandikku, mida nad nimetavad Kesktasandikuks, oma maa südameks. Pikki sajandeid pidasid hiinlased Kesktasandikku esivanematelt päritud Hiina tsivilisatsiooni südameks, seda ka siis, kui Hiina maailm jätkuvalt lõuna poole laienes. Hiina maastik sarnaneb malelauamustriga, mille on kujundanud kaks vastandlikku loodusjõudu põhjalõuna ja idalääne sihilised mäestikud ja neid kulutava kolme, läänest itta voolava suure jõe (Huang He, Jangtse ja Xi Jangi) erodeeriv jõud. LõunaHiina haljendav maastik vastandub põhjaosa liiva ja ookrikarva toonidele. Mullastik ja vesi on olnud Hiinas inimasustuse kujunemisel põhitegurid. Inimmõju Hiina loodusele on olnud väga põhjalik. Põllumajandus on Hiina loodusressursse kahjustanud rohkem kui ükskõik missugune muu inimtegevuse liik
---------------- ------- --------------------- VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE Uurimuslik töö Juhendaja : ---------------- -------------------- SISUKORD Aluskord............................................................................................................................3 Pealiskord..........................................................................................................................4 Pinnakate....................................................................................
· Mis on sideme reaktsioon ja kuhu on see suunatud? Tuua näiteid. Sideme reaktsiooniks nimetatakse jõudu, millega mõjub kehale selle liikumist takistav keha, keha mis moodustab sideme. See on suunatud potentsiaalse liikumissuuna vastassuunda. Näiteks lauajalg. · Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid juhul kui tala on seina müüritud? Punkti, kus tala seinast väljub, märgitakse x-ja y-telje sihilised komponendid ja moment, mis takistab tala pöörlemist. · Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid sfäärilise liigendi korral ruumis? Kõigi kolme koordinaattelje suunas. · Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid silindrilise liigendi korral ruumis? Sellised sideme reaktsioonid tuleb märkida risti liigendi teljega ja risti omavahel. · Sõnastada staatika I aksioom (tasakaalu aksioom).
esilangusjoone projektsiooni ja esilangusjoone tõelise pikkuse vahel) 52) Tuletada tasapindade (p;e) ja (p;e) lõikesirge s (s';s''), kui tasapinnad on antud: jälgedega kolme punktiga, mis ei asetse ühel kahe lõikuva sirgega sirgel kahe paralleelse sirgega 53) Sõnastage sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmise käik. 54) Mis sihilised on tasapinna normaali projektsioonid? a) normaali pealtvaade on risti tasapinna horisontaali pealtvaate ja põhijäljega b) normaali eestvaade on risti tasapinna frontaali eestvaateja esijäljega 55) Joonestada valitud punktist A tasapinna (p;e) normaali n projektsioonid. 56) Millise nurgaga mõõdetakse kahe tasapinna vahelist nurka? Nende tasandite normaalide vahelise nurgaga.
ilutulestike jaoks. Üldine ülevaade Konfutsiuse ajast saadik (551-479 e. Kr.) on hiinlased pidanud Põhja-Hiina tasandikku, mida nad nimetavad Kesktasandikuks, oma maa südameks. Pikki sajandeid pidasid hiinlased Kesktasandikku esivanematelt päritud Hiina tsivilisatsiooni südameks, seda ka siis, kui Hiina maailm jätkuvalt lõuna poole laienes. Hiina maastik sarnaneb malelauamustriga, mille on kujundanud kaks vastandlikku loodusjõudu põhja-lõuna ja ida-lääne sihilised mäestikud ja neid kulutava kolme, läänest itta voolava suure jõe (Huang He, Jangtse ja Xi Jangi) erodeeriv jõud. Lõuna- Hiina haljendav maastik vastandub põhjaosa liiva- ja ookrikarva toonidele. Mullastik ja vesi on olnud Hiinas inimasustuse kujunemisel põhitegurid. Inimmõju Hiina loodusele on olnud väga põhjalik. Põllumajandus on Hiina loodusressursse kahjustanud rohkem kui ükskõik missugune muu inimtegevuse liik. Kunagised ürgmetsad on kõikjalt peale edelaosa kadunud
saadakse täisnurkse kolmnurga meetodil. 52. Tuletada tasapindade (p;e) ja (p;e) lõikesirge s(s';s''), kui tasapinnad on antud: 1) jälgedega, 2) kolme punktiga, mis ei asetse ühel sirgel, 3) kahe lõikuva sirgega, 4) kahe paralleelse sirgega, 5) üks tasapind jälgedega ja teine kolme punktiga, mis ei asetse ühel sirgel. 53. Sõnastage sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmise käik. 54. Mis sihilised on tasapinna normaali projektsioonid? Tasapinna normaal tasapinna ristsirge, mis on risti selle tasapinna kõigi sirgetega k.a. frontaalid ja horisontaalid. Normaali pealtvaade on risti tasapinna horisontaali pealtvaatega (põhijäljega) ja frontaali eestvaatega (esijäljega). 55. Joonestada valitud punktist A tasapinna (p;e) normaali n projektsioonid. 56. Millise nurgaga mõõdetakse kahe tasapinna vahelist nurka? Nende tasandite normaalide vahelise nurgaga.
F2 on jõu F vastavalt x- ja y-telje sihilised komponendid. Piirprotsessis n0, kus n=max{d1, d2,...,dn}, leidub integraalsummal lõplik 1 ( x ) 1 ( x , y )
o määrsõnafraas, o kaassõnafraas, o hulgasõnafraas. Transitiivsus: • ehk sihilisus • tegusõna omadus väljendada sihilist, suunatud tegevust ja siduda endaga grammatiline objekt ehk sihitis • Laused, mille öeldist laiendab sihitis, on transitiivlaused ning laused, milles öeldise juures sihitis puudub, on intransitiivlaused. o Verbid, mis tavaliselt esinevad koos sihitisega, on sihilised tegusõnad ehk transitiivverbid: arvama, mõistma, usaldama, petma, üllatama. o Verbid, mis tavaliselt koos sihitisega ei esine, on sihitud tegusõnad ehk intransitiivverbid: olema, jääma, elama, meenuma, pagema. Süntaktilised seosed: • Tasandiseosed: o Rinnastav - süntaktiliselt suhteliselt võrdväärsed, nt minul on rohelised silmad, aga temal on sinised; o alistav
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse vana-kreeka ladina – romaani keeled gooti, ülemsaksa, alamsaksa – germaani keeled sanskrit – indoiraani (indoaaria) Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks Kommunikatiivne situatsioon: On 2 osalist – saatja (kõneleja) ja vastuvõtja (kuulaja). Kõneleja saadab signaali kuulajale. Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel). Peab olema mingi vahend, millesse paned oma sõnumi (kood, märgisüsteem) ning tavaliselt on ka mingi müra, mis segab. Inimkeele omadused: •keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus –aga: ikoonid ja indeksid; •keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus –aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; •keelesüsteemi duaalsus •keelelise suhtluse...
<------------------------------------------------------> `perfekt' s v k <------------------------------------------------------> `pluskvamperfekt' Isik näitab tegija olemust lähtuvalt kõnelejast. Tegusõna omab isikule vastavaid pöördelõppe. transitiivne/intransitiivne lause ja verb võivad olla: sihilised: nt poiss vaatas telekat; vaatama tahab sihitist sihitud: nt poiss jookseb mööda tänavat Kõneviis näitab kõneleja suhet lausega väljendatusse - kindel kõneviis - tunnust pole, aga on isikulõpp; - käskivas kõneviisis lõppu pole (mitmuses on!); - umbmäärane kõnebiis; - tingiv kõneviis; - jussiiv (tehku, laulgu, mingu) seda vormi saab kasutada tegelikult kõikide isikutega.
Tegevuse ja osaliste suhte järgi jagunevad tegusõnad esmajärjekorras sihilisteks (mis tavaliselt esinevad koos sihitisega) ja sihituteks (mis tavaliselt esinevad ilma sihitiseta). Enesekohased tegusõnad väljendavad seda, et tegevus on suunatud tegijale endale või toimub tegija endaga. Enesekohased tegusõnad on alati sihitud, nt tõmbuma. Kausatiivsed tegusõnad väljendavad tegevuse põhjustamist või esile kutsumist. Kausatiivsed tegusõnad on alati sihilised, nt liigutama (ennast). Vastastikused tegusõnad väljendavad vastastikust tegevust, nt sõimlema. Frekventatiivsed tegusõnad väljendavad korduvat tegevust, limpsima. Kontinuatiivsed tegusõnad väljendavad kestvat, pidevat tegevust, nt vaatlema. Osa tegusõnu on tähenduse tõttu vaegmuutelised, st nende tähendusest tulenevalt ei saa neist teatud vorme kasutada. 10. Määrsõna e adverb, sõnaliigi iseloomustus ja näited.
Sel juhul antakse komponentvektorite suunad ette ja sel juhul on tulemus ühene. r Oletame, et me oleme kehale mõjuva jõu lahutanud kaheks komponendiks F1 ja r F2 . Kirjutades mõlema komponendi jaoks Newtoni II seaduse kujul r r r r F1 = m a1 ja F2 = m a 2 , r r kus a1 ja a 2 on jõukomponentide sihilised kiirendused, on Newtoni II seadus r r F = ma kehtiv, kusjuures keha tegelik kiirendus on võrdne nn komponentkiirenduste r r r summaga a = a1 + a 2 . Seega lubab matemaatika meil alati vajadusel vaadata keha 20 liikumisi mingites etteantud suundades, lahutades jõu vastavalt komponentideks. See, millisel viisil komponentideks lahutamist teha, sõltub tihti sellest kuidas vaadeldav keha liikuda saab. Näidisülesanne 14
jõuga FA ; b) vardale AD mõjub aluspinna reaktsioon FD punktis D; c) ning veel punkti K rakendatud jõud F1 . Kolme jõu puhul aga ei kehti esimene staatika aksioom ja seetõttu jõud FA ja FD ei ole mitte selle kerge varda sihilised. Seega pole jõu FA suunast siin mingit aimu! Kokkuvõttes: varda AB punkti A on rakendatud reaktsioonjõud FA , millest me siin ei tea ei suurust ega suunda. Mis siis teha? Selle probleemi lahendus on tegelikult väga lihtne. J. Kirs Loenguid ja harjutusi staatikast 39
1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) 1) Morfeem morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus maja/d, pöördelõpp sa käi/d, osastava lõpp mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/n...
4. Tuulekoormuse olemus 4.1 Üldsätted (1) Tuulekoormus on dünaamiline koormus, mis mõjub otseselt suletud konstruktsiooni välispinnale ja välispinnal olevate avade kaudu kaudselt konstruktsiooni sisepindadele. Tuulekoormus võib koormata otseselt ka avatud konstruktsioonide sisepindu. Kui konkreetses kohas ei ole määratud teisiti, loetakse tuulerõhust tingitud jõud konstruktsiooni pinnaga risti mõjuvaks. Lisaks võivad teatud juhtudel mõjuda konstruktsiooni pinna puutuja sihilised hõõrdejõud. Üldjuhul on tuule ja konstruktsiooni vastastikuse mõju tulemuseks · turbulentse tuule otsene mõju konstruktsioonile; · õhukeeriste eraldumisest tulenev pulseeriv koormus konstruktsioonile; · konstruktsiooni võnkumisest põhjustatud pulseeriv koormus konstruktsioonile. (2) Kogu konstruktsiooni käitumise tuulekoormuse mõjul võib jagada kaheks: · taustkomponent, mis loetakse kvaasistaatiliseks; · resonantskomponent, mille põhjustab konstruktsiooni omavõnke-
Voolavas vedelikus või gaasis on igas ruumipunktis vedeliku või gaasi kiirus vektoriaalsena määratav ja seetõttu ongi liikumine kirjeldatav kiiruste väljana. Joonte (voolujoonte) meetod on üks graafilisi meetodeid vektorvälja kirjeldamiseks. Voolamise puhul on voolujooneks kujuteldav pidev joon, mille igas punktis on sellele punktile vastavad kiirusvektorid voolujoone puutuja sihilised. Voolujoon annab infot voolamise suuna, mitte aga otse voolamise kiiruse kohta. Ideaalse vedeliku korral annab infot voolamise kiiruse kohta voolujoonte tihedus. Jõuväljade (gravitatsiooniväli, elektrostaatiline väli) korral kasutatakse vastavalt jõujoonte mõistet. Laminaarne voolamine on voolamise rezhiim, kus voolujooned ei moodusta kinniseid kõveraid, st. voolamisel ei esine keeriseid (gaasi või vedelikuosakeste liikumist kinniseid trajektoore mööda).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
