mahaja a n a t laiaks teek (suur ratas). Teise seisuko h a järgi tekkis mahaja a n a hiljem, alles 1. sajan dil AD, sest metafü ü s iline Budd h a õpetus oli lihtra hvale arus a a m a t u . Rahvale on vaja jumalaid. Hakati looma Buddh a kujusid ja rajam a templeid. Budd h a k õrvale ilmusid brah m a a n i d e jumalad (hiljem teiste rahvas te jumalad, kuh u budis m jõudis) tohut u hulk jumalaid, nende kõrval veel bodhis attvade kujud. Ka nirvaa n a mõiste osut u s üs n a arus a a m t u k s , seega asend a ti see kõigile arus a a d av a mõistega paradiis. Kui nirvaa n a tähe n d a s rah u, siis paradiis tähe nd a s õnds u s t neile, kes õigesti elavad maa peal. Kui on paradiis, siis peab
mis sümboliseerivad toitu, tugevust, heaolu, hüvangut, lapsi, häid hooaegu, harmooniat abielus, sõprust palverännakud; Gangese ja Jamuna ristumiskohal suplemine annab energiat Budis 370 mln Gautama Jalajälg Eesmärgiks vabastada end karma Mungad Tripitaka m Siddharta seaduserattad mõjust; kustutada kõik soovid ja bhikku kolmikkorv; 3 India (budismi kuu kiindumused, et pääseda nunnad osa: Kagu- rajaja; ta ümbersünnist bhikkun 1) Vinajapitaka
kindlameelsus (5). Seda ainestikku on kasutatud tuntud traditsioonilises näidendis, mille pealkiri on ,,Chushingura" ja mida esitatakse tavapäraselt detsembris selle püha ajal. Põhisündmus on rongkäik, mis kujutab neljakümne seitsme samurai saabumist 12 templisse, et teatada oma kättemaksu lõpuleviimisest. Seejärel läidab rahvas nende haudadele lõhnaküünlad (5). Budis seostub Jaapani kultuuriga mitmeti: samurai- tee ehk bushido traditsiooni kaudu, paljusid budistlikke teemasid kasutava tõsise no- teatri kaudu, lihtsust ja loomulikkust viljeleva teetseremoonia kaudu, kalligraafia ja maalikunsti kaudu. Jaapani budismi kõige eredamaks küljeks on siiski mahajaana budismi pärimuse budade, bodhisattavate ja pühakute ümber keskendunud rahvalik usk (5). 4. ZEN-BUDISM Jaapanis teise tendentsi tähtsaimaks esindajaks on zen-budism, millel üle Jaapani
Rahapliitikat saab mõjutada – raha pakkumise, intressimäärade reguleerimisega ning kursi muutmise kaudu. Pilet 4 1. Poliitilised ideoloogiad. Parempoolsus. Vasakpoolsus. Äärmusideoloogiad. Sõna ideoloogia tuleneb kreeka keelsest sõnast, mis lihtsustatud variandis tähendab maailmavaadet. Ideoloogia on idee korrastatud kogum, mis rõhutab teatud väärtusi. Kõik ideoloogiad ei ole poliitilised (nt budis, feminism, satanism). Poliitilised ideoloogiad esitavad seisukohti, kidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitata üles toimiva majanduse. PAREMPOOLSUS VASAKPOOLSUS LIBERALISM KONSERVATISM SOTSIALISM Liberalismi all Konservatismi all Sotsialism ehk mõeldakse mõeldakse ühiskondlik, näeb
annaabi.ee 
