Kaitserüüde ja ründerelvade areng Koostajad: Janno Õunpuu, Janar Tänak 10A Kaitserüüde areng Frangi riigi ajal kasutasid rüütlid enda kaitseks soomusrüüd. Soomusrüü koosnes väikestest metallplaadikestest, mis olid kinnitatud neetidega nahkjaki välispinnale. Kaitserüüde areng Ristisõdades hakati soomusrüü asemel eelistama õhku läbilaskvat rõngassärki ja rõngaspükse. Rõngassärk ja püksid koosnesid omavahel ühendatud väikestest metallrõngastest. Et rõngasrüüs mitte ülekuumeneda, tõmmati sellele peale pikk valge mantel, millel oli ordu embleem. Kaitserüüde areng
Trilobiidid Trilobiidid on Paleosoikumi meredes laialt levinud lülijalgsete rühm. Nende keha kattis selgmiselt kolmeosaline välisskelett, milles eristatakse pea- ja sabakilpi ning lülilist kehaosa. Lateraalselt jaguneb trilobiitide keha samuti kolmeks osaks nn loobusteks, millest tuleneb ka rühma nimi. Trilobiitide kõhupoolel asetsesid jalad ning nendele kinnitunud lõpused. Kuna kõhupoolel looma pehmet keha kaitsev soomusrüü puudus, siis arenes osadel vormidel välja võime kerra tõmbuda. Trilobiidid asustasid ürgmere erinevaid ökonisse, paljudel liikidel olid hästi arenenud meeleelundid, eriti liitsilmad, mis sarnanevad putukasilmadele. Trilobiitide suurus jääb enamasti 1-10 cm vahele, kuid maailmast on teada ka ligi 1 meetri pikkuseks kasvanud liike. Pilkupüüdva kuju tõttu on trilobiitide fossiilid paleontoloogiahuvilistele ihaldusväärseks kogumisobjektiks. Vanimad trilobiidid on teada Alam-Kambri...
Tallinna Ühisgümnaasium RELVASTUS KESKAJAL Referaat Koostaja: Gerttu Blank Xb klass Juhendaja: Lilian Niitsoo Tallinn 2011 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................................... 2 Natukene keskajast...................................................................................................................................... 3 Relvastus keskajal....................................................................................................................................... 3 Ründerelvad................................................................................................................................................. 3 Lähirelvad..............................................................
Siegfriedi lood Tegelased : Siegfried kuningapoeg, peategelane Siegmund kuningas, Siegfriedi isa Siegling kuninganna, Siegfriedi ema Mimer sepp Regin lohe, koletis sügavas metsas Brünhild üksik, sõjakas kuninganna Gana Brünhildi parim hobune Kriemhild väga kaunis printsess Gunther kuningas, Kriemhildi isa Hagen kuningas, Siegfriedi vihkaja ja kadestaja, teeskleb sõpra kuna ei saa Siegfriedile vastu Etzel kuningas, Kriemhildi teine mees Siegfried lood Tugev kui lõvi, samas oskas olla ka õrn ja armas kui väike laps. Kuningas ja kuninganna armastasid oma poega väga. Tekkis sõjaolukord. Poeg saadeti Mimerinimelise sepa hoole alla. Siegfried tekitas alatihti pahandusi. Mimer hakkas kuningapoega vihkama. Poiss saadeti üksinda puusütt tooma. Metsas oli verejanuline lohe Regin, kes sai tapet...
Kõrgkeskaeg kui rüütlikultuuri kuldaeg Kõrgkeskaeg oli periood Euroopas XI - XII sajandil. Seda aega iseloomustas rüütlikultuur, mis kujunes välja XII - XIII sajandil. See sai alguse Kesk- Euroopast ning lõppes tulirelvade kasutusele võtu pärast XIV sajandil. Rüütlid olid elukutselised raskeratsaväelased, kes kuulusid sõjamehe seisusesse. Rüütel võis olla nii senjöör ehk isand, kui ka vasall ehk isandast sõltuv sõjamees. Senjöör andis rüütlile maatüki - lääni, selle eest pidi vasall teda teenima. Seda süsteemi nimetati läänikorraks. Rüütlilt nõuti korralikku kasvatust ja sõjalist treeningut. See algas juba 7- aastaselt, kui oldi paazina mõnes aadliperekonnas, kus õpetati käitumist ja kombeid. Umbes 15-aastaselt sai temast kannupoiss, kes oli rüütli relvakandja ja saatja. Alles 20-aastasena löödi noormees rüütliks. Ta pidi järgima rüütlieetikat: ustavus, heldekäelisus, seisuseuhkus. Kuna tegu oli sõjamee...
Rüütlikultuur Alvar Gross 10a Richard Jõgi 10a Seisuslik süsteem Inimesed jaotusid seisustesse. Eri seisustel olid oma kohustused: Vaimulikud-kõigi eest jumala teenimine Aadel-kõikide kaitsmine Talupoeg-kõiki oma tööga toitma Rüütlite kasvatus 7-aastaseni viibis poiss kodus. Seejärel saadeti ta kõrgema feodaali teenistusse, kus temast sai paaz, kus: Õpetati häid kombeid,seltskonnas käitumist Daamidega vestlemist Tantsu Hiljem lisandusid ratsutamine ja jahipidamine. 15-aastasena saadi kannupoisiks(kandis isiklikku relva, harjutas võitlusvõtteid,saatis isandat) 18-20a. Löödi hoolikalt treeninud kannupoisid rüütliteks Õige rüütel Õige rüütel... pidi olema heade kommetega, vapper, ustav, sangarlik. Ohverdama oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel. Kõige kõrgem väärtus oli rüütlile tema au. Relvastus ...
Keskaegse rüütli maailm Rüütel oli madalaim lääniaadlike seisus keskajal, mis kujutas endas raskerelvas- tuses ratsasõjamehi. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10.11.sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. 12.13. sajandil muutus rüütliseisus päritavaks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Samal ajal kujunes välja rüütlikultuur oma rüütlikirjanduse, trubaduuride rüütlipärimuste ja rüütlieepostega. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda ehk senjööri huvides. Nagu eespool mainitud kujutas rüütel endast raskerelvastuses ratsasõjamehi, kes võitlesid hobuseta ainult erandkorras. Peamisteks ründerelvadeks olid piik, millega püüti vastest sadulast maha paisata ja mõõk, mida kasutati lähivõitluses. Kaitserelvastus muutus keskajal aga tundmatuseni. Varakeskaegne metallplaatidega nahast ...
Kas eestlased oleksid võinud Muistset vabadusvõitlust võita? Muistne vabadusvõitlus algas eestlaste jaoks aastal 1208 sakslaste pealetungiga Ugandisse ja kestis kuni 1227. aastani. Tervelt 19 aastat pingutamist vabaduse nimel, mida kahjuks ei tulnud. Mina arvan, et eestlased olid küll tublid, aga poleks siiski suutnud seda sõda võita. Põhjuseid selleks on mitmeid. Esimeseks põhjuseks võib lugeda eestlaste kehva relvastust. Ordurüütlitel oli selle aja kõige täiuslikum relvastus. Neil olid ammud, mis võisid läbistada isegi soomusrüü. Eestlased võtsid neist eeskuju ja tegid ka endale ammud, kasutades neid vabdusvõitluse lõpulahingutes. Vaenlased kasutasid ka kiviheitemasinat, mille eestlased samuti endale meisterdasid. Sellest aga ei piisanud, sest eestlased olid palju vaesemad ja nende sepistamisoskused polnud veel nii arenenud. Väga kaalukas põhjus on kindlasti see, et eestlastel tuli võidelda ...
Mihkel Erik Rebane MESSING REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERIALID Tehnikainstituut Õpperühm: ME11/21 Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitamiskuupäev: 03.10.2018 Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 1 1 AJALUGU 1.1 Varasemad vask-tsingisulamid Lääne Aasias ja Vahemere ida osas on teada vähesel arvul vask-tsingisulameid mis pärinevad 3. aastatuhandest eKr. Messingit leidus Egeuse saartel, Iraagis, Ühend Araabia Emiraatides, Türkmenistanis ja Gruusias. 2. aastatuhat eKr on leitud messingit lääne Indiast, Iraanist, Süüriast. Kuigi on ka leitud mõned näited vase-tsingi sulameid Hiinast 5 aastatuhat eKr. Varajased messingi sulamid on väga varieeruva tsingi sisaldusega 5-15%. Paljudel...
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Arutlusküsimus ajaloos 09.11.2010 Liivi ristisõja algusajaks peetakse aastat 1196, mil Üksküla piiskopiks sai tsistertslane Berthold; eestlaste jaoks sai vabadusvõitlus alles alguse aastal 1208, mil ristisõdijad jõudsid Eesti pinnale meid ristiusuga "üle kallama". 1227. aastani võitlesid eestlased vapralt, kuid ligi 20 aastat väldanud sõjale ei suudetud enam vastu panna ning alistumine tundus paratamatu. Miks? Tolle aja eestlase sõjaline tase ei suutnud piisavalt kaua vastu pidida parima relvastuse, sõjatehnika ja väljaõppega ordurüütlile. Eesti sõjamehe varustuses oli näha selgeid puudujääke, näiteks puudus tal erinevalt ristisõdijast tervet keha kattev soomusrüü ning kogu pead kattev raudkiiver. Samuti paistis välisvaenlase relvakäsitlemi...
Katkend ,,Väikesest Printsist" Viiendal päeval selgus mulle väikese printsi elu saladus. Ilma igasuguse keerutamiseta küsis ta minult: ,,Kui lammas sööb põõsaid, siis sööb ta ka lilli?" ,,Lammas sööb kõike, mis ette juhtub." ,,Isegi lilli, millel on okkad?" ,,Jah, isegi lilli, millel on okkad." ,,Aga milleks need okkad siis on?" ,,Okastest pole mingit kasu, see on lilledest lihtsalt õelus." ,,Oh!" Aga väikese vaheaja järel sõnas ta mulle mingi jonniga: ,,Ma ei usu sind! Lilled on õrnad. Nad on lihtsameelsed. Nad kaitsevad ennast nagu oskavad. Nad arvavad, et okastega on nad hirmuäratavamad... Või sina arvad, et lilled..." ,,Ah, ei, ei! Ma ei arva mitte midagi! Ütlesin, mis parasjagu pähe tuli. Mul on siin praegu tõsised asjad käsil!" Ta vaatas mulle hämmastunult otsa. ,,Tõsised asjad!" Ta nägi mind, nagu ma olin, haamer käes, sõrmed õlist mustad, kummardumas mingi asja kohale, mis paistis talle väga inetu...
Kuidas eestlastelt sakslaste poolt vabadus võeti ja milliseid kohustused see kaasa tõi? 1222. aasta ülestõus Eestis sai algusele sellega, et Saaremaal randusid taanlased ja hakkasid kivilinnust rajama. Saarlased otsustasid kindluse ümber piirata ja taanlased alistuma sundida. Võit julgustas eestlasi edasi sõdima ja sõnum võidust saadeti üle Eesti teele. Eesti kõigis paigus hakati võõrvõimule vastu ja neid võideti, välja arvatud Tallinnas. Selle tulemusena hakkasid eestlased ise kindluseid rajama, kiviheitemasinaid ehitama ja õppisid ambe kasutama. Eestlased pöördusid abipalvega Venemaa poole, et Tallinn vabastada. Vene väel seda vallutada ei õnnestunud. Samal ajal oli kogutud suur ristisõdijate vägi, millega Ümera lahingus anti eestlastele hävitav hoop. Järk järgult vallutati Mandri-Eesti, kõige suurem vastupanu tuli Tartust. 1224. aasta suvel koondati Tartu alla suur vägi, mida juhtis piiskop Hermann. Linnus suudeti vallutada ja kõik...
Sküüdid Anu Viires ja Sigrid Väli Sküüdid 8.-3.saj.e.Kr. elavad iraani keeli vahelisel kõnelevad sküüdid Doni ja Doonau stepi- ja metsastepiala ning Krimmi steppides. Asustasid antiikajal laialdasi alasid umbkaudu praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk-Aasia territooriumil. Scythia- Sküütia Pärinevad Pärsiast kus nad levisid steppidesse 1. aastatuhande algul e.Kr. Nad jagunevad maaharijaiks - Dnepri jõest läänes ja rändrahvaks-Dneprist idas.(on ka veel kündjad- ja kunglikud sküüdid). Tunnevad rauda, valmistavad sellest tööriistu ja relvi. Kreeklastelt saadi väärismetalli, relvi, keraamikat, kalleid kangaid ja veini, mida joodi lahjendamata Väärismetallist nõusid ja ehteid kaunistati loomamotiividega ja stiliseeritud portreedega Põhilised relvad vibu nooltega, mõõk, kilp ja piik. Elu/pildid amforatel on väga realistlikult tehtud. Põdra kujuline kuldnaast,kilbiehe. 4.saj. Elektronvaas stseenidega...
Kõrgkeskaeg kui rüütlikultuuri kuldaeg Kõrgkeskaega teatakse kui tehnoloogi arengut ja rahvastiku kasvu 11.-13.sajandil. Selle aja kiire Euroopa elanikkonna kasv tõi enesega suuri sotsiaalseid ja poliitilisi muutusi. Need olid eelduseks põllumajanduse arengule ja toitumuse paranemisele. Rahvaarvu ja põllumajandussaaduste kasv sai aluseks sel ajal toimunud linnaelu taastumisele ja linnastumisele. Tekkis keisri ja paavsti vastasseis ning keisrivõimu langus ja paavasti võimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus, see avaldus muu hulgas soovi vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Seejärel tekkis feodaalkord, kujunes rüütliseisus ja õukondade teke. Milles avaldus rüütlikultuur? Kõik saab alguse kasvatusest, nii ka rüütlitel. Rüütlikasvatus oli keskajal väljakujunenud poisslaste kasvatusmeetood nende kasvatamiseks sõjameesteks ja rüütliteks. Se...
Ristiusu pühakud ja nende kujutamine kunstis Peainglid Gabriel ja Miikael Monika Tulit 11.A klass Tallinna Ühisgümnaasium 2012 Gabriel Gabriel on üks kolmest peainglist. Heebrea keeles tähendab Gabriel "Jumala mees", "Jumal on mu jõud" või "Jumal on tugev" Gabriel on taevaste varade valvur ja taeva peasaadik, Jumala sõnumitooja. Vanas Testamendi seletab Gabriel Taanielile tema nägemuse. Uues Testamendis teatab Sakariasele, et talle sünnib pojaks Ristija Johannes Toob Neitsi Maarjale sõnumi Jeesuse sünnist. Sümbolid Liilia viljakus ja vaimsus, spirituaalsus Õlipuuoks rõõmusõnum Tõrvik tuli ja võitlus ...
Keskajainimene ja tema igapäevaelu Keskaeg algas Rooma langemisega (476 p.m.a) ning jaguneb kolme suurde rühma. Esimeseks on varakeskaeg(5.-11.saj p.m.a), kus kujuneb feodaalne kord ning valitseb naturaalmajandus. Selle perioodi lõpul algab linnade kujunemine ja toimub feodaalne killustatus. Teiseks on kõrgkeskaeg(11.saj-14.saj), kus valitseb feodaalne korraldus ning kujuneb lõplikult välja seisulik korraldus. Samuti areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad ja kaubandus. Algab ka tsentraliseeritud riikide teke. Kolmandaks rühmaks on hiliskeskaeg(15.saj-16.saj algus), kus keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega. Tekib kapitalistlik majandus. Ajajärku iseloomustab katoliiklus. Keskajal levis põhiliselt naturaalmajandus, st pea kõik eluks vajalik valmistati ise. Valmistajateks olid talupojad. Kaupade müüki ega ostmist peaaegu ei toimunudki ning raha praktiliselt puudus. Talupoeg oli s...
Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks. Linnused Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustat...
Sõjaväekorraldus Vanaaja Roomas Alates aastast 510 e.Kr, kui kukutati viimane etruski kuningas Tarquinius Superbus, kehtestati Roomas vabariik. Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast valiti ka 2 konsulit, kelle ülesandeks oli juhtida ka sõjaväge. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 e.Kr, mil Octavianus vallutas Egipuse ja sai kogu Rooma riigi valitsejaks. Peale enda iseseisvaks kuulutamist teiste Latiumi maakonna linnriikide seast, võttis Rooma üle nende sõjaväe ja kehtestas nende suhtes hegemoonia. 5. saj. lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Kiirele võimsuse kasvule andis tugeva tagasilöögi aga Gallide sissetung 387. a. e.Kr, mil nad vallutasid Rooma. Rooma oli sunnitud nendest vabanemiseks maksma suurt lunaraha ja hiljem, peale tagasilöögist toibumist, alustati sõdu samniitidega. Peale Mariuse sõjaväe reformi, Vabariigi languse ajal, hakati sõjaväkke värbama palgasõdureid prolet...
,,Iidsete aegade lood" Stephaniedesed Tegelased: Uranos, Kronos, Zeus, Hera, Aphrodite, Apollon, Hermes, Demeter, Artemis, Hephaistos, Ares, Athena, Poseidon ja Hestia. Kord lõi jumal Kaos jumalanna Maa, hirmsa Tartarose, musta Öö ja särava Päeva. Seejärel sünnitas jumalanna Maa armastusjumalanna, sinise Taeva, Mäed ja Mered. Võimsaim ja suurim neist oli Taevas, Uranos. Too võttis endale naiseks Maa ja ta sünnitas talle palju lapsi. 12 neist olid titaanid. Ühel päeval vihastas Uranos titaanide ja sajakäelisete hiiglaste peale ning viskas nad Tartarose pimedasse sügavikku. Ema abiga põgenes sealt Kronos, kes hakkas ise valitsejaks. Hirmust isa needuse vastu neelas Kronos alla oma viis last. Ellu jäi Zeus, kes sündis Kreeta saarel, Dikte mäel ühes koopas. Suuremana päästis Zeus oma vennad ja õed. Toimus suur lahing olümplaste ja titaanide vahel. Pea...
Hamlet Hamleti isa on surnud (räägiti, et teda salvas uss, kui ta aias magas), ema on abielus isa vennaga. Pulmad toimusid ebasündsalt ruttu, 1 kuu pärast matuseid. Ühel ööl kohtasid vahisõdurid Marcellus ja Bernando surnud kuninga vaimu, kes ilmus juba kolmat korda, seljas soomusrüü ja käes marssalikepp. Horatio püüdis temaga kontakti saada, kuid vaim ei rääkinud temaga. Nad otsustasid rääkida sellest kuningapojale Hamletile. Hamlet leinab väga oma isa. Ta tahab minna uuesti Wittenbergi õppima, kuid kuninganna ja kuningas veenavad teda koju jääma. Hamlet on nördinud, et tema ema juba 1 kuu pärast isa surma uuesti abiellus. Horatio räägib Hamletile, et nägi öösel tema isa vaimu. Hamlet lubas talle, et tuleb öösel terrassile seda ise vaatama. Laertes on Poloniuse poeg ja Ophelia vend. Ta hakkab Prantsusmaale sõitma ning räägib õe Opheliaga, kellel on armusuhe Hamletiga, Hamletist. Lae...
Keskaja inimese igapäevaelu Keskaja inimese elu erineb tänapäeva inimesest päris palju. Muidugi on olemas sarnasusi, näiteks ka prageusel ajal koosneb ühiskond erineva elustiili ja võimalustega inimestest. Nii ka vanasti, kuid siis oli kontrast palju suurem. Selleks, et anda ülevaadet keskaja inimeste igapäevaelus, räägin lahti olukorrad talupoegade, feodaalide, vaimulike ja linnakodanike pilgu läbi. Talupojad elasid väkestes külades, kus majad asetsesid lähestikku. Majad ehitati savst, kivist ja puidust ning katus valmistati õlgedest. Majas oli sees vaid üks suur muldpõrandaga ruum, mille keskel oli ahi. Mööblit oli tol ajal vähe. Toit oli väga kesine ja lihtne. Tähtisaimaks toiduaineks oli rukkileib. Kasvatati ka mõningaid köögivilju, nagu näiteks herneid, ubasid ja naereid. Kartulit veel ei kasvatatud. Joodi kalja ja õlut. Talupoegade riietus oli samuti väga lihtne. See koo...
Aadli portree Keskajaks nimetatakse ajaperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Kui rääkida keskaja ühiskonnast, siis võib kõige iseloomulikuma tunnusena välja tuua inimeste jaotumise seisustesse. Keskaja kristlik usk käsitles kõiki võrdsetena, kuid siiski toimusid ühiskonnas kihistumised, mida põhjendati iga seisuse kindlate ühiskondlike funktsioonidega. Neist ühe võib välja tuua oli aadliseisusena. Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, keisrist kuni väikerüütliteni. Aadlikud olid vabad mehed, kõrgest seisusest, mis oli päritav. Euroopa varakeskaegses ühiskonnas sai aadliseisus alguse valitseja ja vasalli vahelistest maaomandit, sõ...
Kaitserüüde arendamise põhjustest 13. 17. sajandini 1. Mida kujutasid endast soomusrüüd ja rõngasrüüd? Kes ja millal neid kandsid? Soomusrüü kujutab endast väikeseid metallplaate, mis on ühest otsast alusnaha külge kinnitatud (needitud tavaliselt ühe või kahe neediga) sedasi, et kinnituskoht on järgmise soomuse poolt kaetud, meenutab kalasoomust. Frangi riigi ajal hästi levinud. Pidas paremini nooli, samas on see väga palav. Rõngasrüü on omavahel kinnitatud väikesed (10-15mm sisediameetriga) rõngad, rõngad on otstest kinnitatud kas needi või sepakeevisega
Antiikkirjandus- Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandus(loodud 8.saj eKr-5.saj pKr), need 2 olid lähedaselt nii ajaliselt kui ka tüübilt ning ka neid sünnitanud ühiskond oli sarnane. antiikkirjanduse aluseks on olnud rahva suulise loomingu liigid (müüdid,loitsud, laulud, vanasõnad jne) Rapsoodid- rändlaulikud, kes ei laulnud, vaid deklameerisid värsse. Aoidid-kutselised laulikud, nad olid laulude loojad, kes esitasid oma laule lüüra saatel. Homeros-pime laulik, kes lõi ,,Iliase" ja ,,Odüsseia". Eeposte aluseks on muistendid kreeka hõimude sõjakäigust VäikeAasia rannikul asunud Trooja e. Ilioni linna vastu u. aastal 1000eKr. Sõja põhjustas jumalate tüli. Kreeklaste(ahhailaste) tähtsamad sangarid: achilleus, diomedes, aias, odysseus Jumalad: Hera, Athena,Poseidon(mere), Hermes(jumalate käskjalg),Hepaistos(sepp) Roomlaste(troojalaste) tähtsamad sangarid: kuningas Priamos, vägesid juhatas ta poeg Hektor, tuntuim v...
Keskaja sõjarelvastus Keskaegsed relvad jagunevad ründe- ja kaitserelvadeks. Ründerelvad jagunevad lähirelvadeks ja kaugrelvadeks. Lähirelvad jaotatakse varre pikkuse järgi kolmeks: lühikese varrega e. käepidemega (mõõk, pistoda), keskmise varrega (kirves, vasar, nui; vars kuni 1m) ja pika varrega (oda, hellebard; vars kuni 2m). Kaugrelvad: viskerelvad (ling, viskeoda), mehaanilised laskerelvad (vibu, amb), tulirelvad (püssid, suurtükid). Kaitserelvadeks alla kuulusid kilp, kiiver ja kaitserüü. Mõõk keskajal kõige levinum relv. Kaitserelvastuse täiustumisega muutus ka mõõk (kaheteralisest kolmeteraliseks). Pooleteisekäe mõõkade teraviku pikkus oli 120-140 cm, kaal 3kg. Kahekäemõõga pikkus 160-180 cm, põhiliselt jalamehe relv, olulisemaid funktsioone lahingu alguses vastase jalaväe odade puruks raiumine. Timukamõõgal oli ots kumer/lame, teradel oli tekst (,,Jumal aitab mind vaest ...
Rüütlielu hiilgus ja viletsus Rüütlielule mõeldes tulevad inimestel ilmselt esimeste märksõnadena pähe vaprus, rikkus, osavus, daamide austamine. See võib tunduda inimesele, kes asjast palju ei tea, kadestusväärne elu. Teatud hetkedel nii see ka ilmselt oli. Kuid rüütlid pidid järgima kindlat reeglistikku, rüütliks treenimine võttis aastaid ja mees pidi varuma kannatlikkust, et temast kord rüütel saaks. Rüütlikslöömise päev oli aga eriti oluline ja püha. Edasine elamine uue staatusega tõi kaasa palju uut- nii katsumusi kui õnnehetki. Rüütliks saamisele eelnes pikk protsess. Rüütliks oli võimalik minna enamasti feodaalide poegadel ja neil tuli valida, kas saada ratsasõdulaseks-rüütliks või omandada vaimuliku elukutse. Rüütliks saada soovijaid kasvatati konkreetselt selles suunas, keegi ei saanud lihtsalt rüütliks hakata. Kuni seitsmeaastaseni elas poiss kodus, seejärel saadeti ta õppima kõrgemalseisva f...
1.osa Kirjanik räägib enda esimesest ametist- joonistaja. Ta avastas selle enda jaoks 6 aastaselt, kuid ta loobus sellest kiiresti. Vanemad inimesed ei saanud aru, et ta on joonistanud kinnise boamadu, kes on elevandi alla neelanud vaid nad arvasid, et see on kübar. Kui ta joonistas neile lahtise boamao, siis öeldi talle, et ta pigem õpiks matemaatikat või geograafiat. 2.osa Autoriga juhtus Sahhaara kõrbes lennuõnnetus. Tema lennuk kukkus alla ja mootor oli rikkis. Tal oli ainult pudel vett, millega ta oleks suutnud elada ainult nädal. Ta hakkas lennukit parandama, ning ühel päeval ta märkas enda kõrval ühte Väikest printsi. Ta palus endale lamba joonistada, autor joonistas. Lammas tuli jube välja ning ta joonistas lamba, kes on kastis. Seega polnud teda näha, aga ikkagi oli seal lammas. 3.osa Väike prints rääkis, et ta on pärilt teiselt asteroidilt. Autorit huvitas see, milline ta planeet välja näeb ja kus see asub. 4.osa Väikse prints...
Keskaegne elanikkond jagunes kolmeks seisuseks: aadlikeks, vaimulikeks ja lihtrahvaks. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid nad omavahel suhtlema kui võrde võrdsega ja järgima vastasikku rüütellikkuse reegleid. Kõrgkeskajal eristusid ka linna- ja maaühiskonnad. Linnaühiskonna moodustasid linnas elavad elanikud kelleks olid tavaliselt kaupmehed ja käsitöölised, samuti ka linnas elavad aadlikud ja vaimulikud. Linnaelanikud olid rohkem informeeritud ja rohkem teadlikud maailma probleemidest, sest linnas levis info rohkem ja kiiremini. Linnaelanikel oli laiem silmaring, sest nad reisisid rohkem, käisid teatris ja teistel kultuuriüritustel ning nad kuhtusid rohkem elanikega kauge maa tagant (kaubavahetus). Linnaelanikud olid r...
Piibli kujunemine Piibel koosneb 66st raamatust e. iseseisvast osast, mis on koostatud erinevate autorite poolt ajavahemikus 1200 a eKr 2. sajand pKr. Vana Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles. Üldiselt sisaldab see Iisraeli rahva ajalugu. Vana Testament oli algselt juutide pühakiri, mis hiljem sai kristlaste pühakirjaks. Raamatud jaotuvad: · Seadus · Ajalooraamatud · Tarkuseraamatud · Prohvetiraamatud Uus Testament on kirjutatud kreeka keeles, sest ta sündis hellenistlikus maailmas. Uue Testamendi juured on Vanas Testamendis - nimelt oli Uue Testamendi keskne kuju Jeesus Kristus ning tema pühakiri oli Vana Testament. Raamatud jaotuvad: · Evangeeliumid · Kirjad ehk epistlid · Ilmutusraamat 10 käsku Lutheri katekismusest: 1. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval. 2. Sa ei tohi Jumala nime ilma asjata suhu võtta. 3. Sina pead pühapäe...
Peale seda sai rüütlist kannupoiss ja alles siis rüütel. Võitlusviisid : Hukkunuid oli vähe Relvastus koosnes piigist, mõõgavööst, kilbis. Mõõkadest peeti sedamoodi lugu, et neile anti nimesid. Kaitserelvaks vasakus käes oli pistoda, mis ei olnud aga piik. Jalaväelased kandsid vibusid. Kaitserüü oli esialgu soomusrüü, hiljem kujunesid nendest rõngassärgid, mis kaitsesid tervet keha, erinevalt soomusrüüst. Peale pandi neile heledad mantlid, millel omakorda kanti erinevat sümboolikat(nt. Mõõgavendade ordu). Hele oli hea ka selle poolest, et see peegeldas kuuma ilma ajal päikese tagasi ja ei lasnud rüül kuumeneda.Sealt arenes rüü edasi plaatvestideks erinevatele kehaosadele ehk täisraudrüü. Linnused : Need olid feodaalide elupaigaks vara ja pere kaitsmiseks ja nende rajamisel pidi arvestama häid loodusolusid.
E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Kertu Roosla 10. klass RÜÜTLID Referaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. RÜÜTLISEISUS................................................................................................................4 2. RÜÜTLITE KASVATUS...........................................................................5 3. RÜÜTLITURVISED..........................................................................................................6 3.1. Jalaturvised.................................................................................................................6 3.2. Kürass..........................................................................................................
VANA-ROOMA 1. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geograafilist asendit ja looduslikke tingimusi ja rahvaid Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid maa on tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas. Itaalia rahvad tegelesid valdavalt põlluharimisega, ning kuna rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas, sõitsid merd kreeklastest vähem. Appenniini poolsaare geograafilised olud lõid paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. Roomlased olid rahvuselt latiinid ning kõnelesid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist:kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. 2. Rooma ajaloo põhiperioodid Kuningate aeg Roomas 753-509 aastat eKr Varane vabariik 509-265 eKr Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 eKr Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr Varane keisririik 30 eKr- 235 pKr 3. Roo...
Kristiina Ehin Luulereferaat Koostaja: Klass: 2008 Luuletaja elu Kristiina Ehin sündis 18. juulil 1977 Raplas ning on eesti luuletaja ja tõlkija. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist". Ta on töötanud loovtantsuõpetajana ja looduskaitseala valvurina. Kristiina on kuulunud ka Erakkonda, kus ta hakkas koos kaaskondlastega avaldama luuletusi. Vabal ajal tegeleb ta tai-chi, kung-fu ja puidutööga. Luuletaja looming Luulekogud : "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) ...
Seda täiendati kaitseks mõõgahoopide eest nasaali ehk ninaturvisega. XII sajandi lõpuks oli oli paljudel kiivritel juba näoturvis. Mõne aja pärast oli kaetud terve pea, kus olid ainult silmapilud ja hingamisaugud. Selle all oli polsterdatud müts, mis kaitses põrutuste eest. Pottkiiver oli umbne ja palav ning see takistas kuulmist. XIV sajandil pidasid paljud rüütlid seda juba liialt häirivaks ning vahetasid selle välja kergemate kiivri liikide vastu. Rüütel üksinda ei saanud soomusrüüd selga, teda abistasid mitu skvaierit. Rõivastamist alustati jalgadest ülespoole. Kahe skvaieri abiga võis terve varustuse selga saada kümne kuni viieteist minutiga. Rüütellikkus Tänapäeval mõistetakse rüütellikkuse all omakasupüüdmatut, kõrgelt eetilist käitumist, väljaastumist nõrgema kaitseks, hädasolijate abistamist, galantsust ja viisakust ilma taotluseta vastutasule. Umbes samamoodi mõisteti rüütellikkust ka
Millistest osadest koosneb Piibel? Piibel koosneb kahest osast- Vanast ja Uuest Testamendist. Vana Testamendi raamatud on kirjutatud enne Jeesuse sündi, Uus Testament aga esimesel sajandil peale Jeesuse sündi. Mis keeles on kirjutatud? Vana Testament kirjutati vana-juudi keeles. Uus Testament aga kreeka keeles, mis oli tolle aja kultuurikeeleks. Mis keeles kõneles Kristus? Aramea. Messias - judaismis oodatud väljavalitu ja Jumala Poeg, pidi tooma maale rahu ja õigluse, aitama vaeseid. Kristlased pidasid messiaseks Jeesust, kes tegi seda oma surma läbi. Taavet ja Koljat - Koljat oli hiiglase kasvu sõjamees, kes võitles vilistite leeris. Tal oli seljas soomusrüü, peas vaskkiiver, ja käes tohutu oda. Tema ees käis kilbikandja. Koljat teotas ja naeris Jumala rahvast. Ta kutsus iisraellaste hulgast kedagi kahevõitlusele, teatades, et iisraellaste võidu korral jäävad vilistid iisraellaste orjadeks, Koljati võidu puhul on aga lugu vastup...
Kreeka ajaloo periodiseerimine: 1. Tume ajajärk( u 1100-800 eKr) * Kreeta-Mükeene kultuuri põhjalik häving. * Osa kreeklasi rändasid segasel ajal üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Ja see piirkond muutus siis püsivaks asulaks ja Egeuse meri muutus Kreeka sisemereks * Samal ajal võeti seal ka raud kasutusele. * Kreeka oli tol perioodil nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd * 7 saj lõp eKr hõberaha * Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. * 776 eKr hakati pidama Olümpiamäng...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KESKAJA HARIDUS Referaat Hanna-Roosi Karro Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2012 SISUKORD................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................3 1. KESAJA LAPS.......................................................................................4 2. KESKAJA KOOLID.................................................................................5 3. VAIMULIKE K...
Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata ...
Kunstiajaloo konspekt arvestuseks. 1. Kunstiligid (õp. Lk. 8-9) A R H I T E K T U U R - ehituskunst · Sakraalarhitektuur (vaimulik) - kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid · Profaanarhitektuur (ilmalik) - lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud · militaar arhitektuur linnakaitse, kindlustused S K U L P T U U R - vana 10 000 aastaid, 3000 a vanuseid töid on teada, skulptuur e. plastika -Kujutav Kunst- · Reljeefid - 2 mõõtmeline raidkunstiteos, kivi või puit tahvlile lõigatud või maalitud a) kõrg 2 b) madal - levinuim 1 c) süvendreljeef - 3 · Ümarplastika (ümarskulptuur) - 3 mõõtmeline, kivi või puit a) Ehitusplastika b) Vabaplastika saab paigutada ümber c) Monumentaalplastika üle elu suurustes mõõtmetes M A A L I K U N S T - vanus 60 tuhat aastat. Kujutav Kunst- · Seina...
Kõrg ja hiliskeskaeg Sissejuhatus. Kõrgkeskajal (11-13. sajand) Euroopa areng kiire. Põllumajandus areneb kiiresti, haritakse üles uusi maid, tekivad linnad, areneb kaubandus ja käsitöö. Lääne-Euroopas kujuneb lõpuks välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendub kuningavõimuga. Skandinaavlased võtavad vastu ristiusu, Prantsusmaal ja Inglismaal kujuneb välja tsentraliseeritud kuningriik. Vahemeremaades asutakse kristlaste poolt vastupealetungile islamiusuliste vastu. Hiliskeskajal (14-15. sajand) kiire areng pidurdub. Üheks suurimaks põhjuseks 14.sajandi keskpaigas Euroopat tabanud katkuepideemia e. must surm. Euroopa toibumise järel majanduslik areng jätkub, linnaelu ja rahamajandus arenevad, mistõttu toimub feodaalkorra "murenemine." Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (11-13.sajand) · Tehnoloogia areng (põllumajanduses): ratasader (kündmisel paks ja villakas mullakiht), rangid (li...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Ksenija Poletajeva 10.b RÜÜTLIKULTUUR Referaat Õpetaja: Ülle Piibar Tallinn 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on rüütlikultuur. Just selle teema valisin ma sellepärast, et see oli ainuke, kõigest loetelust, mis mulle huvi pakkus. Minu arvates on rüütlid ja rüütlikultuur väga salapärane ja huvitav. Kõik iseloomustavad rüütleid kui vapraid ja ilusaid mehi, kuid keegi ei tea kui palju vaeva nägi ta, et saada rüütliks. Minu töö eesmärgiks on tutvuda rüütlikultuuri ja eluviisiga. 2.Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11...
1.Lexicology as a science L. studies the voc of lg as a system. Word-learning, lexis-logos. The task of L is to establish the general features of modern Engl voc. Theoretical L. gives a complete picture of voc. Practical value lies in using and appretiating the lg more conciously. There is diachronic (historical) L that studies origin and development; syncronic studies voc at a given historical period. There are general L (studies words disregarding particular features of any particular lg); special L (studies specific features of a separate lg, there is Engl that bases on general L); contrastive (compares vocabularys in different languages). 2. Connection of L with other linguistic disciplines a) the word performes a certain grammatical function (nt, he always misses the class, how many misses are there; the girl powders her nose, soliders face powder)In speech words are combined according to grammatical rules. The plural of nouns m...
2.Põllumajanduse arengu põhjused 1)temperatuuri tõus soosib põllumajanduse tootmist soodsad kliimaolud 2)põllumajandustehnoloogia arenguued põllumajanduslikud võtted(üleminek kolmeväljasüsteemile) 3)põllumajandustehnika arengnt hõlmikader(pöörab mulla pinna ka ümber, aitab huumusrikast kihti üles tõsta, õhutab, umbrohutõrje, kuid nuhtluseks kivide välja tulek pinnale) 3.Tähtsamad kaubanduspiirkonnad,Hansa Liit Euroopas: PõhjaItaalias Lombardia ja Toscana maakond Madalmaades: tänapäeva Holland ja Belgia Hansa Liit: kujuneb 1316saj. Pealinnaks Lübeck. Sinna kuuluvad Põhja ja Läänemere äärsed linnad. Linnad elavad ühesuguste seaduste alusel. Eesti hansalinnad: Tln, Trt, Pärnu,Viljandi. Jõukaim linn oli Riia. Rajati hansa kaubanduskontoreid. Läänemere ääres veel: Hamburg, Bremen. IdasNovgorod. 6.Ristisõdade tulemused *Paavstivõimu positsioon muutus. Esialgne edu ristisõdades tõstis paavsti autoriteeti. Ristisõdade läbikukkumine aga kas...
1 KESKAEG I KESKAJA PERIODISEERIMINE: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeska 5.- Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi eg 10.saj hääbumine (476 a). Barbaririikide kujunemine Euroopas. Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). ...
Antsla Gümnaasium Läänemeri Referatiivne uurimustöö Juhendaja õpetaja: Antslas 2007 SISSEJUHATUS Mandri ja saarte rannnajoone pikkuselt ligi 3500 km . Läänemeri, mis piirab Eestist nii lääanest ja põhjast, on etendunud minevikus kui ka praegu suurt osa meie rahva elus, eriti kalastus- ja küttimispakigana ning liiklusteena. Läänemerega on seotud palju Eestis looduse omapärast ja ilust. Eesti mererannmik on arvukate paikade ja vaadetega, kohti suurepärse liivarannaga ja karge mereveega. Läänemerei, samuti nagu teisd meresid, iseloomustab rikkalik elustik. Mere elu on väga mitmepalgeline ja keerukas, ning sisaldab palju huvitavat. Osast on mereelu silmapaistev ja mõistetav, kuid suuremalt osalt jääb see tavalise vaataja silmale kas nähtamatuks või arusaamatuks, avaldades oma saladused ainult tähelepanelikule uurijale. T'änu teadlaste intensiivsele tööle, on Läänemere ja selle elustiku k...
Sisekaitseakadeemia Päästekolledz Daniil Botsenkov RS 120 KICK BOXING Referaat Kehaline kasvatus Õppejuõd Ants Rikberg Väike-Maarja 2012 SISUKORD 1.KICKBOXINGI AJALUGU 1.1.Noor võistkunstide liik Kickboxing on suhteliselt noor võitluskunstide liik, selle tekkimise põhjuseks võib arvada 70-ndatel XX sajandi keskele. Täpselt nimetada seda stiili asetajat on raske selle rolli pealetaotleb tähelepanuväärase võistluskunstide meistrite hulk, nii Euroopast, kui ka Ameerikast. Mõnikord kickboxingi viivad Bruce Lee tegevuse kõrvale, võitluskunstide valdkonna levitamises 60. ja 70. aastat kahekümnenda sajandi. Vastavalt üks teooria, mõiste "kickboxing" mõtles välja Chuc...
KESKAEG I KESKAJA PERIODISEERIMINE: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeskae 5.-10.saj · Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi hääbumine (476 g a). · Barbaririikide kujunemine Euroopas. · Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). · Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. · Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. · Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. · Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). · Ri...
Otepäält leitud rõngassärgi katkel on näha, et rõngaid on üritatud kergelt juba lapikuks lüüa. Võib pärineda 12. sajandi lõpust – 13. sajandi algusest. Varem arvati rõngassärkide sekka ka varrasahelikest eseme katked, mida kasutati mitmete tarbevahendite kinnitamiseks vööle. Üks taoline ese on leitud Lihula lähedalt ning pärineb tegelikkuses hoopis ilmselt naise peaehtest. Pealegi on varrasahelike vahed liiga suured ning keha eriti ei kaitseks. Soomussärk, soomusrüü – Soomusrüüsid kasutati Bütsantsis ning sealt levisid need ka Venemaale. Kasutati neid ka mingil moel nagu soomusrüü ja rõngasrüü seguna. Omal ajal olid nad aga siiski ka täiesti erinevat tüüpi kaitserüüd. Näeb välja nagu soomused ning on kinnitatud nahkaluse peale. Lamellrüü – Tuleb kasutusele pronksiajal ning soomusüüga võrreldes on tal mõnevõrra suuremad plaadid. Erinevalt soomusrüüst ei kinnitata neid nahkaluse
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste, isiksuse joonte teooriad, ,,suur viisik" Isiksusel on kaks tähendust, ühest küljest rõhutatakse seda unikaalset ja ainulaadset osa, teisest küljest korduvat osa. Kõnekeeles on isiksus midagi positiivset. (personality persona ehk mask). I maailmasõjaga sai alguse testide kampaania. Oli õpetus individuaalsetest erinevustest, aga hakati leidma sarnaseid jooni, tänapäeval uuritakse keele kaudu. Inimestel on olemas kindlad iseloomujooned, mis erinevates olukordades jäävad püsima. Selle aluseks statistika. Allport alustas keele kaudu isiksuse uurimist. Ta uuris inglise keelt ja jagas sõnad gruppidesse, millega saab inimesi iseloomustada : kardinaalsed - üks juhtiv allutab teised, tsentraalsed 5-10 omadust ja sekundaarsed omadused ei pruugi väga mõjutada, neid palju. Cattell kasutas statistilist analüüsi ja otsis esmaseid jooni. Faktoranalüüs erinev...
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustade...
annaabi.ee 
