Sissejuhatus 2 Käesoleva referaadi teemaks valisin eesti kirjaniku ja stsenaristi Indrek Hargla, sest mulle pakub see kirjanik huvi ja mulle meeldib tema looming. Peamiselt kirjutab Hargla krimi- ja ulmeteemalisi romaane ja lugusid. Olen lugenud Indrek Hargla apteeker Melchiori-lugusid ning need meeldisid mulle väga. Minu lemmik teos temalt on „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus“. Samuti on ta kirjutanud stsenaariumid telesarjale "Süvahavva", mis oli väga põnev. Referaati koostades soovisin rohkem teada saada kirjaniku elu ja loomingu kohta. 1. Elulugu 3 Indrek Hargla (Joonis1) (kodanikunimega Indrek Sootak) on sündinud 12. juulil aastal 1970 Tallinnas. Ta on eesti kirjanik ja stsenarist ning on üks Eesti tuntumaid ulme- ja krimikirjanikke. Hargla on kasutanud ka kirjanduslikke varjunimesid Andrei Golikov ja Marat Faizijev
Ta on koostanud kogumikke ja antoloogia "Õudne Eesti". Hargla kasutab oma kirjutistes õuduskirjandusele omaseid elemente. Mitu tema teost kuulubalternatiivajaloo valdkonda. Samuti on mitu tema teost kriminaalromaani vormis või sellest tugevalt mõjutatud. Ulmehuviliste seas on tuntud ja hinnatud Hargla fantastiline jutusari eksortsist pan Grpowskist ning koomilistekelmiromaanide sari alternatiivajaloolisest Eestist (eelkõige Tartust), mille peategelasteks on suli French ja manatark Süvahavva Koulu. 2014. aasta sügiseks oli sarjas ilmunud viis romaani, Melchiori-lood on jõudnud ka teatrisse ning nende ainetel kavandatakse filmi. 2012. aastal näidati televisioonis tema stsenaariumide järgi valminud telesarju "Alpimaja" ja "Süvahavva"; neist esimene kirjeldas dopinguskandaali kulgu Eesti suusatamises (ajakirjanduse hinnangul peegeldas sari mõningal määral Andrus Veerpalu dopinguskandaali), teise tegevus toimus Lõuna- Eestis ja oli esitatud etnoõuduse võtmes.
vaatamata oma ujumisoskusele. Sinna olid ka paljud teised uppunud. Jutustuste järgi oli sinna uppunud liigi 10 inimest. Jõe kaldalt vaatades, tundub see koht väga vaikseks, kui aga mõni part või luik sinna kohta jõuab, kistakse ta kohe vee põhja. Arvatakes, et seal on näkk, kes alatasa hingi püab. 2.2. Turism Võhandu jõe piirkonnas tegutsevad mitmed turismiteenust sh majutust ja toitlustust pakkuvaid ettevõtjad (Tiina Köök Süvahavva loodustalus, Pinnamäe puhketalu, Saarjärve puhkemaja, Maasikatalu). Pakutakse mitmeid erinevaid võimalusi puhkamiseks, milleks on loodusturism, hobumatkad, veematkad, rajatud on matkarada. Turismiobjektidest on tuntumad Viira veski ja Süvahavva veski. Võhandu jõgi on üks parimaid kanuujõgedest Eestis. Kokkuvõte Võhandu jõe ääres saab nautida puutumatut loodust, pidada piknikku, püüda kala. Võib veeta
_______________________ 3 MTÜ Lahemaa Ököturismi koduleht 8 Lisaks korraldatakse raba, jalgratta- ja kanuumatkasid ning purilennukiga lendamist. Rabamatka kestel räägitakse jääajatekkeliste pinnavormide kujunemisest peale Balti Paisjärve taganemist ja rabade tekkimisest 10000-12000 aastat tagasi. Veel räägitakse Ohepalu küla ajaloost.4 Teise näitena võib tuua samuti EHE märgist kandva Süvahavva Loodustalu, mis tegeleb ökoturismi, maitse- ning ravimtaimede kasvatamise ja käsitööga. Klientidele tehakse selgeks põhilised maheviljeluse põhimõtted ning tutvustatakse Süvahavva küla arhitektuuri ja pinnavorme. Lisaks pakutakse klientidele osalemist erinevates talutöödes (heinatöö, ravimtaimede korjamine, peenarde rohimine ja muu vajalik).55 _______________________ 4 Linnumäe Loodustalu koduleht 5 Süvahavva Loodustalu kodulehekülg
Aastal pälvis betti alveri debüüdiauhinna ja eesti kuluurkapitali proosapreemia, „Vanameeste näppaja“ 2001, „härra pauli kroonika“ 2001, „Rändaja õnn“ 2007, „Sügaval elu hämaras“ 2009, „ülikond“ 2013 Indrek Hargla- Indrek Sootak, 1970 tallinnas, eesti kirjanik ja stenarist, üks eesti tuntuim ulme- ja kriminaalkirjanik, kasutanud varjunimesid, kirjutanud jutte, lühiromaane ja romaane, kasutab tihti õuduskirjandusele omaseid elemente, populaarse telesarja „Süvahavva“autor, teoseid tõlgitud ka teistesse keeltesse, kuulus eesti kirjanike liitu, võtnud sõna ühiskondlikel teemadel, lõpetas tartu ülikooli õigusteaduskonna ja töötas eesti välisministeeriumis, Apteeker melchior raamatute sari 2010-2014, „Uskumatuse hind“ 1999, „mees , kes ei joonud viskit“ 2001, „Palveränd uude maailma“ 2003 Doris Kareva- 1958 tallinn, eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja, isa oli helilooja, õppis
"Vlad" (2003) "Viljakoll" (2004) "Tagasi süütusesse" (2004) "Minu päevad Liinaga" (2008) "Apteeker Melchior ja katustel tantsija" (2010) Kogumikud "Nad tulevad täna öösel!" (2000) "Pan Grpowski üheksa juhtumit" (2001) "Hathawareti teener" (2002) "Roos ja lumekristall" (2006) Antoloogia "Õudne Eesti: Valimik eesti õudusjutte" (2005) Telesarjad “Alpimaja” stsenaarium (2012) “Süvahavva” stsenaarium (2012) “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” Esimese eesti gooti kriminaalromaani tegevus toimub Tallinnas anno domini 1409. Selle sündmustik on ajendatud vanadest Läänemere legendidest ja Tallinna ajaloost ning romaani tegelaste hulgas on karmid ordumehed ja vagad dominiiklased, tõsised raehärrad ja vooruslikud linnadaamid, lõbusad mustpead ja üllad rändmuusikud
Tohvri Sakla Süvahavva Arumetsa Joosu Sänna Küllatuva Määsi
Selles reguleeritakse muuhulgas ka see, et turismiettevõte vastutab, et tema kvaliteedimärki kandev toode ka edaspidi kriteeriumeid täidab. Turismiettevõttel võib olla ka teisi turismitooteid, millele erinevatel põhjustel ei ole kvaliteedimärgist omistatud. 2.6 EHE märgi tooted: Aastal 2006 Meresüstamatk Kolga lahe saartele Haabjamatk Soomaal Seto söömaaeg Jalgrattaretk Läänemere Soome lõunapiiril Süvahavva Loodustalus - looduse keskel, kahe jalaga maas Aastal 2008 Loodusmatk Soeginina pangal Meresüstamatk Rammule Räätsamatk Koitjärve rabas Rabamatk Ohepalu rabas ööbimisega elektrita Linnumäe Loodustalus Loodusmatk Harilaiul Estonia In Spring (Eesti kevadel) Päev Altja kalurikülas Ringkäik vanas vesiveskis Loodusretk Katri pangale Rabav rabamatk Kautla rabas koos elamussaunaga 3. Roheline Võti
erivärvilised ning neid ei õnnestu hästi leiukohtadena prognoosida. Oma väärtuslike omaduste, eelkõige avarama paakumisintervalli tõttu, on mitmed saviliigid neist kõlblikud nõudlikumate toodete, näiteks põrandaplaatide, valmistamiseks. Devoni rasksulav savi on kasutatav keraamikatööstuses (Siimusti Keraamikatehas) ning viimistlustelliste, keraamiliste plaatide jne. tootmisel. Suuremate maardlatena on arvel Joosu, Küllatova, Süvahavva ja Sänna. Neist suurim oli Joosu leiukoht, mille savi kasutati Siimustis, kuid praeguseks on halli savi varud ammendunud ja kaevandamist ei toimu. Kahjuks kulutati Joosu leiukoha hinnalised hallid savid lihtsa täistellise tegemiseks. Teised maardlad on pisemad ja keerulise ehitusega ning nende karjääriviisiline kaevandamine ei ole tasuv. Devoni savide varud: T = 5,5 miljonit m³. Pinnakatte (Kvaternaari) savid
Sajab vihma ja lörtsi. Puhub lääne ja loodetuul 712, Päev 0..+5 puhanguti 15, saartel ja rannikul 12 °C 16, puhanguti 2325 m/s. Õhutemperatuur on 0..+5°C. Kava ETV Kanal 2 TV3 0.27 ERR Uudised 2.20 Kasuisa 0.10 Valgekrae 6.55 Terevisioon 4.00 Süvahavva 1.10 Miss Fisheri mõrv 8.55 Holby City haigla 4.45 Reporter+ 2.15 Midsomeri Mõrvad 9.55 Terevisioon 5.15 Eesti tippmodell 2 4.05 Appi tuleb selgetnägija 11.55 Maahommik 6.00 Punased Roosid 4.55 Seitsmesed uudised 12.45 Pehmed ja 6.55 Tom ja Jerry lood 5.25 Kirgede torm karvased 7.20 Garfield 6.15 Bakugan 13
nagu ta on. Legend – piiblipärimus. On rahvausundisse mugandatud. Sulandunud on kokku loodus usund ja kristusest kokku sulanud usund. Memoraat – isikuloolise usundiline jutt. Näiteks, kuidas inimene on viidud metsas eksiteele. Maagia – katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil. Maagia on jagatud kahte kategooriasse, 1) valge ehk puhas maagia ja 2) must maagia, ebapuhas tegevus, keegi kes valdab maagiat, mis kahjustab kogukonda (süvahavva). Yggdrasil, Arbor mundi, Arbor vitae Ilmapuu Vertikaalselt jaotab maailmapuu ilmaruumi kolmeks tsandiks – ülalilm kõrgemate vaimolendite tarvis, keskmine ilm lihtsurelike jaoks ning allilm siit ilmast lahkunud hinged jaoks ja ka pahatahtlike vaimolendite jaoks. Horisontaalselt aga jaotab ilmapuu – see maailmatelg või maailmanaba – kogu ilma neljaks ilmakaareks. Selline maailmakäsitlus on meile tuttav esmajoones šamanistlikust kultuuriruumist.
annaabi.ee 
