Väikese põimevaiba kudumine 3.TIKANDID TIKANDI kodumaaks on Lähis-Ida. SAKRAALTIKANDI õitseng keskajal: kirikutekstiilid, altarikatted. SAKRAALTIKAND EESTI TIKANDID 4.PITSID PITS pärineb 15.saj. Itaaliast. Vanimad pitsid: nõelpits, niplispits. NÕELPITS NIPLISPITS 5.KOOTUD JA HEEGELDATUD ESEMED HEEGELDAMINE Vanast Egiptusest. KUDUMINE 18.saj. Itaaliast. 6. PÕIMITUD, PUNUTUD ESEMED 7. POSTAMENDID POSTAMENDID on: tekstiili ribad, tutid, narmad, nöörid, poordid e äärepaelad. Postamentide õitseng 17.-18.saj. Ribad Tutid Narmad Nöörid Poordid a. ka äärepaelad 8.NAHK nahkesemete kunstiline kaunistamine. Põhiala raamatuköitmine Keskajast alates, valmistatakse ka: laekad, kotte, tapeeti, mööblikatteid. Nahkehistöö oli kõrgelt arenenud Vana Egiptuses ja Mesopotaamias. 7.saj. Inglismaalt pärineb nahavool. NAHA KAUNISTUSVIISID: 1. KULDAMINE VÄRVIMINE NAHALÕIGE erinevad kujundid
Ilves Felis Lynx Karl Kiur Saar Välimus · Pikkade jalgadega, tugeva kehaehitusega kaslane · Karvkate varieeruv, suvel kollakaspruun, talvel kahvatum · Jalad tihedalt täpilised, selg hõredamalt · Saba lühike, laia musta otsaga · Kõrvaotstes umbes 5 cm pikkused tutid · Küünised tugevad ja pikad, aga suurema osa ajast sisse tõmmatud Elupaik · Okas- või segamets · Vanad raiesmikud ja rabad · Harva kultuurmaastikus, tihti veekogude läheduses · Pesa raskesti ligipääsetavates kohtades puujuurte vahel, koobastes, tihnikus või kalju serva all Toitumine · Lihatoiduline loom · Saakloomadeks põhiliselt metskits, jänesed,
2) Seeneniidistiku ja vetikate suhted samblikus. Seen saab orgaanilist ainet ning vetikas saab vett ja mineraalaineid. 3) Samblike tähtsus looduses ja inimese elus. Antibiootikumid, põhjapõtrade söök. 4) Võrdle samblaid ja samblikke. Samblad Samblikud. Sarnanevad taimedega. Kollased, pruunid või hallid. Rohelised Kuuluvad seeneriiki. Tutid puutüvel või vaip murus. Lehed ja vars puuduvad. Kuuluvad taimeriiki. Paljunevad vegetatiivselt, isiididega. Lehed ja vars olemas. Paljunevad eostega.
KLAAS 4. METALL 5. NAHK 6. PUIT e MOOBLIKUNST 3. Tekstiili liigid (7) ?1. KANGAD2. VAIBAD3. OMBLUSTOOD4. TIKANDID5. PITSID 6. KOOTUD ja HEEGELDATUD, ka POIMITUD, PUNUTUD ESEMED 7. POSTAMENDID 4. Kangaid jaotatakse funktsioonide jargi (2)? riietus- ja dekoratiiv- e sisustuskangad 5. Vaiba liigid (9) ?1. SOLMVAIP 2. KOOTUD VAIP (KOEKIRJALINE) 3. TIKITUD VAIP 4. VILTVAIP 5. PINDPOIME VAIP 6. PILTVAIP e GOBELAAN 7. RUIUVAIP 8. PLUUSVAIP 9. FLOSSAVAIP 6. Mis on postamendid? tekstiili ribad, tutid,narmad, noorid, poordid e aarepaelad 7. Keraamika liigid (9) ? 1. TERRAKOTA2. FAJANSS3. MAJOOLIKA4. PORTSELAN 5. KONDIPORTSELAN6. BISKVIITPORTSELAN7. FRITTPORTSELAN8. SAMOTT9. KLINKER 8. Mis on glasuur ? valge voi varviline klaasjas kattekiht, muudab eseme vett pidavaks. 9. Mis on terrakota ?poletatud ja glasuuriga katmata savi: valge, kollane, hele- tume punane, pruun. 10. Mille poolest erineb kondiportselan portselanist ?PORTSELAN valmistatakse ideaalselt
haige, siis on ka su ihus pimedus". Homne päev muretseb ise enda eest;iga päev saab omast vaevast- Kõike, mida vaja saavutada, saavutab päev päeva järel liikudes.Tuleb elada ühes päevas korraga ja tegelda teise päeva toimetustega edasi järgmises e homses päevas. Silmahimu- Inimese halb pool, mis ahvatleb teda truudusetusele.(piiblis öeldu kohaselt).Muidu tänapäevases mõistes tähendab see, et nt tüdruk tekitab poistele väga suurt silmahimu. ,,Need tutid olgu teile selleks, et te neid vaadates meenutaksite kõiki issanda käske ja täidaksite neid ega käiks ringi oma südame-ja silmahimude järgi, mis ahvatlevad teid truudusetusele" Tuleb täita kõiki jumala käske ja jääda pühaks jumala ees. Soolasammas- ,,Soolasammas, mis seisab uskumatu hinge mälestusmärgina". Tarkuse põlgajad, kes jätsid elavaile mälestuse oma rumalusest, et nende eksimused ei jääks unustusse.Ehk rüüstajad, kes jätsid enda järel maha
(600) kg. üksinda, talvel loom. väikesed karjad Kiskjalised Tüvepikkus 80… Kõrvade otsas Jooksuaeg on Üksikeluviisiga, Valgejänes-kõige Eestis on lubatud Jälg on nagu Ilves 130 cm mustad tutid. veebruar-märts. suure tähtsam. jahti pidada. kodukassil, kuid Felis lynx Mass 12…25 Pojad sünnivad territooriumiga. Kõik imetajad suurem. (32) kg aprillis, mais. Aktiivne hämaras kuni metskitse ja öösiti. suuruseni,
Saba on väga vajalik, see varjab teda vihma ja päikese eest ning aitab puudel ronides või oksalt oksale hüpates tasakaalu hoida. Saba toimib nagu langevari, kui orav peab elu päästmiseks puu otsast alla hüppama. Orav saab saba kasutada ka signaalide edastamiseks teistele oravatele, lehvitades sabaga, et neid ohu eest hoiatada. Kaal: 170-400 g Eluiga: kuni 7 aastat. Karvastik suvel punakaspruun, talvel sokolaadpruun, hallika varjundiga. Talvel on tal kõrvade otstes tutid. Kohev saba. Väga muutliku värvusega, kirjeldatud on üle 40 alamliigi ning palju punase ja pruuni värvusvormiga või punase, pruuni ja musta värvusvormiga rasse. Värvus võib väga muutlik olla ka ühe elupaiga piires, varieerudes peaaegu mustast tuhmkollaseni, k. a. kõik harilikud punakad ja pruunid vormid. Eestis on mustad oravad tavaliselt Saaremaal ja Hiiumaal. Täiskasvanud isastel on sigimisperioodil munandikoti nahk tumenenud, karvutu ja oranzikaskollaste laikudega
kasulik, et see pugupiirkond hele oleks, see teeks nad kergesti märgatavateks. Kassikakul on ainsaks heledamaks kehapiirkonnaks kurgualune. Pealagi ja selg on keha üldtoonist tumedamad, seal domineerib pruun. Kassikaku suured punased silmad on ümbritsetud hallikaspruuni sulestikuga ning nende vahelt paistab välja tugev massiivne must kõver nokk. Kaku pea peal on omapärased suliskõrvad - pikematest sulgedest moodustunud kõrvjad tutid. Istuva kassikaku keha alt paistavad tugevad konksjad mustad küüned, kaks kummalgi pool. Jalad on paksult sulgedega kaetud ja on istuvas positsioonis kehast eristamatud, mis loob ka väiksest kakust mulje kui turjakast jõhkardist. Kassikakk on aktiivne hämarikus ja öötundidel. Ta on võimas kiskja, mistõttu temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad imetajad. Toitumine Kassikakk toitub suurematest ja väiksematest närilistest, jänestest, kärplastest
erilisem koht palvetamiseks Jeruusalemma iidse templi ühe säilinud müüri, NUTUMÜÜRI E. LÄÄNEMÜÜRI juures. Iga pragu nutumüüris, kuhu on võimalik ligi pääseda, on täis topitud paberitükke, millele inimesed on kirjutanud palveid. Oma soovide paberile kirjutamine annab usklikele kindlustunde, et Jumal ei unusta nende palveid. Palvetamisel tõmbab juudi mees selga nn. PALVEMANTLI. Traditsioonilise juudi palvemantli igas nurgas on pikad tutid ja Jumala seaduse sõnad on koos mustriga kangasse kootud. Palvetades SÜNAGOOGIS võivad naised ja alla 11-12 a lapsed olla ainult rõdul. All on ainult mehed. Juutidel ei ole kunagi olnud ühtset usutunnistust, kuid sabatil lauldaksesünagoogis sageli ühte laulu JIGDAL´i. Selles on 13 salmi, mis võtavad kokku judaismi põhitõed. 1. salmis öeldakse:"Jumal lõi, loob ja loob ka tulevikus kõik." Juudid usuvad kindlalt, et kõiges, mida nad teevad, peavad nad järgima Jumala seadusi
Jalas olid terava ninaga erakordsed kingad ning peas olid moodsad mustad prillid. 5 Et muutuda stiljagideks, oli tüdrukutel kõik palju kergem, kuna piisas lihtsalt vilgast meigist ja soengust ,,maailma pärjake" ( tehti palju lokke ja keriti nad peas pärjaks). Igapäevaseks riietuseks olid põlvepikkused, samuti ülierksad kleidid või kitsad seelikud, mida täiendasid peale õmmeldud tutid ja erinevad ehted nagu: vööd, massilised kõrvarõngad, pea- ja käevõrud. Suuremal määral tüdrukud eelistasid ruudulise, täpilise või laia triibulise mustriga riietust. Peale ajakirja ,,Krokodill" ilmumist riietumisstiil oluliselt muutus. Püksid läksid kitsamaks, ülikondade õlaosad läksid laiemaks, muutes väljanägemise elegantsemaks. Jalanõudena eelistati kõrge valge tallaga kingi, mida nimetati ,,mannapudruks".
Ilvese jalad on tihedalt täpilised, selg aga hõredamalt. Täpid võivad olla kahvatud ja sulandunud peaaegu roosimustriks, seetõttu võivad need tunduda palju suuremad. Karvkattel on kolm põhimustrit: valdavalt tähniline, valdavalt triibuline ja ühtlane. Saba on neil lühike ja laia musta otsaga. Kõrvaotstes on umbes 2 cm pikkused tutid, talvel pikemad, kuni 4 cm. Kõrvatutid on mustad ja silmatorkavad ning tagavad ilvestele ülihea kuulmise. Ilvesel on esikäpad tagakäppadest suuremad. Päkad on laiad ja käpaalune karvkate on väga tihe, võimaldades kõndida kohevas lumes. Küünised on tugevad ja pikad, kuid suurem osa ajast on need sisse tõmmatud. Ilvesel on 18 küünist: kummalgi tagakäpal 4 ja esikäppadel 5. Varvaste vahel on kile, mis ulatub peaaegu viimase varbalülini
See murti diagonaalselt kokku ja seati kaela nii, et otsad rinnal jäid pikk-kuue või ka kampsuni hõlmade alt nähtavale. Särgikrae käänati rätikule peale. Räti nurk tõmmati kampsuni või liistaku seljale. Seeliku all kanti vööle köidetavat taskut. Suuremate esemete jaoks tehti mõnest ülikonna juurde sobivast kangatükist või riidelappisedt kott. Serva õmmeldud tunnelist tõmmata läbi nöör, otstes samast lõngast tutid. Jalakatted Naised kandsid tavaliselt villaseid või linaseid sukki, kas päris lihtsas koes või augulise vikliga külgedel. Jalanõud Jalanõudena kandsid Äksi naised parknahast pastlaid ja kingi. 7 ÄKSI KIHELKONNA MEESTE RAHVARÕIVAD
neil ka kasulik, et see pugupiirkond hele oleks, see teeks nad kergesti märgatavateks. Kassikakul on ainsaks heledamaks kehapiirkonnaks kurgualune. Pealagi ja selg on keha üldtoonist tumedamad, seal domineerib pruun. Kassikaku suured punased silmad on ümbritsetud hallikaspruuni sulestikuga ning nende vahelt paistab välja tugev massiivne must kõver nokk. Kaku pea peal on omapärased suliskõrvad - pikematest sulgedest moodustunud kõrvjad tutid. Istuva kassikaku keha alt paistavad tugevad konksjad mustad küüned, kaks kummalgi pool. Jalad on paksult sulgedega kaetud ja on istuvas positsioonis kehast eristamatud, mis loob ka väiksest kakust mulje kui turjakast jõhkardist. Kassikakk on aktiivne hämarikus ja öötundidel. Ta on võimas kiskja, mistõttu temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad imetajad. Kassikakk toitub suurematest ja väiksematest närilistest, jänestest, kärplastest
Viljaks pähkel Tilia cordata harilik pärn (südajas leht, lehe serv on kahelisaagjas, karvad asuvad allküljel roo juures punakaspruunide karvatuttidena, leht alt sinakas-hall) Tilia platyphylla suureleheline pärn (karvane , eriti alt küljelt, lehe suurus on varieeruv) Tilia x vulgaris läänepärn( lehed on õhukesed, pealt küljelt rood on sissevajutatud, karvad esinevad karvatuttidena külgroogude nurkadel, eriti alaosas, tutid on hallikaspruunid heledamad) Thymelaeaceae- näsiniinelised Daphne mezereum harilik näsiniin(leht talbjas õhuke, terveservaline,karvadeta , õied lillakas- roosad, kõrgus 1m, viljad punased ja mürgised) Hõbepuulised- Elaeagnaceae Hippophae rhamnoides harilik astelpaju (lehed on lineaarsed, hõbedased karvad, pealt hallikasrohelised, alt helehallid, lehed on terve servaga) Ruudilised- rutaceae
Sammub ilmas inime, Sammub, kuni inglid vastu Jõuavad tal' lauluga: Rahu öö, vaikne öö... Tasa kellahelin sõuab Õhtu tiivul kaugele, Armas heli hinges paisub, Ärkab jälle ülesse: Püha öö, vaikne öö! 12 Neli sõpra Olivia Saar Kooli läks kevad ja joonistas aasa. Rohkesti rohelist oli tal kaasas. Rohekaks värvis kõik rohunutid, rohekaks puude ja põõsaste tutid. Kooli läks suvi ja joonistas mere, rannaliivale lastepere. Siniseks värvis ta lained ja taeva, sinistel lainetel rändasid laevad. Kooli läks sügis ja joonistas aia, pintsliga maalis ta hoogsalt ja laialt kollaseks saialillede suud, kollaseks pirnid ja ploomid puul. Kooli läks talv ja joonistas pildi: kasukas poisi, jalas vildid, kelgu ja tuisused lumehanged. Värvidest kasutas ainult valget.
Kassikakul on ainsaks heledamaks kehapiirkonnaks kurgualune. Pealagi ja selg on keha üldtoonist tumedamad, seal domineerib pruun. Kassikaku suured punased silmad on ümbritsetud hallikaspruuni sulestikuga ning nende vahelt paistab välja tugev massiivne must kõver nokk. Kaku pea peal on omapärased suliskõrvad - pikematest sulgedest moodustunud 5 kõrvjad tutid. Istuva kassikaku keha alt paistavad tugevad konksjad mustad küüned, kaks kummalgi pool. Jalad on paksult sulgedega kaetud ja on istuvas positsioonis kehast eristamatud, mis loob ka väiksest kakust mulje kui turjakast jõhkardist. Kassikakk on aktiivne hämarikus ja öötundidel. Ta on võimas kiskja, mistõttu temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad imetajad. Kassikakk toitub suurematest ja väiksematest närilistest, jänestest, kärplastest ja isegi
jäävad ,,tukkuma". Vaenlasteks peamiselt hundid, hulkuvad koerad ja ilvesed. Täiskasvanu kehapikkus 50-90 cm, kaal 4-10 kg Üksikjälg: 4-5 cm pikk; 3,5-4 cm lai; jälje päkaosa on ümar, üksikjälgede vahekaugus ca 15 cm Kaslased: Harilik ilves on pikajalgne ja tugeva kehaehitusega kaslane. Suviti kollakaspruun, talvel kahvatum. Tähnid võivad olla selgesti eristatavad või ähmased. Saba lühike, kõrvaotstes 4-5 cm pikkused tutid. Küünised tugevad ja pikad, kuid suurema osa ajast täielikult sisse tõmmatud (tavaliselt ei ole küüniseid jälgedel näha). Jäljed on suured ja ümmargused, jäljerida ei ole sirge. www.jahindusinfo.ee Ilvesed on loodusmaastiku liigid, nende elupaigaks on küps, tiheda alusmetsaga okas- või segamets, vanad raiesmikud, rabad. Võib elada kultuurmaastikega piirnevatel metsa-aladel, armastab veekogude lähedust
saj. keskpaigas Meesterõivastus Selle perioodi rõivastusstiili võib nimetada "Reinkrahvi" stiiliks. See kentsakas mood levis ilmselt lapskuninga Louis XIV mõjul ja kestis suhteliselt lühikest aega. Meesterõivastuse kõige iseloomulikum osa on väga laiad nn alusseelik-püksid või reinkrahvi püksid. Need olid väga avarad ja ulatusid ülespoole põlve. Püksisääre laius oli kuni 180 cm ning neile lisasid veelgi lopsakust kaunistuseks kasutatud rüüsid, paelad ja paeltest tutid. Nende pükste all kanti samast või kontrasttoonis kangast avaraid põlvpükse, mis olid põlvede alt kinnitatud sukapaelaga. Uhkematel pükstel olid allääred kaunistatud laia kroogitud või volditud rüüsiga ja rikkalike pitsidega. Pikemad sukapaelad seoti külgedel rosetiks. Püksid algasid puusalt, esi- ja seljaosa olid ühesugused, mõlemal oli nööbitav kinnis ja neid kanti mõlemat pidi. Särk oli peenest linasest riidest ja rikkalikult kroogitud. Kaelus kroogiti parajaks paela abil
kehahoiule praktiliselt puudub kõhualune, ei ole neil ka kasulik, et see pugupiirkond hele oleks, see teeks nad kergesti märgatavateks. Kassikakul on ainsaks heledamaks kehapiirkonnaks kurgualune. Pealagi ja selg on keha üldtoonist tumedamad, seal domineerib pruun. Kassikaku suured punased silmad on ümbritsetud hallikaspruuni sulestikuga ning nende vahelt paistab välja tugev massiivne must kõver nokk. Kaku pea peal on omapärased suliskõrvad - pikematest sulgedest moodustunud kõrvjad tutid. Istuva kassikaku keha alt paistavad tugevad konksjad mustad küüned, kaks kummalgi pool. Jalad on paksult sulgedega kaetud ja on istuvas positsioonis kehast eristamatud, mis loob ka väiksest kakust mulje kui turjakast jõhkardist. Kassikakk on aktiivne hämarikus ja öötundidel. Ta on võimas kiskja, mistõttu temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad imetajad. Kassikakk toitub suurematest ja väiksematest närilistest,
Jäävad nädalaks/kaheks paigale ja ootavad ema. Probleemid:Lubatud jahiviisid ja aeg: sokkudele 1.juun-30.sept. kitsedel ja talledel 1.sept- 30.nov. Peibutus-, hiilimis- ja varitsusjaht. Ilves (Lynx lynx) Selts: kiskjalised Sugukond: kaslased. Välimus: 80-110 cm; kaal 8-20 (30) kg. On pikajalgne ja tugeva kehaehitusega kaslane. Suviti kollakaspruun, talvel kahvatum. Tähnid võivad olla selgesti eristatavad või ähmased. Saba lühike, kõrvaotstes 4-5 cm pikkused tutid. Küünised tugevad ja pikad, kuid suurema osa ajast täielikult sisse tõmmatud (tavaliselt ei ole küüniseid jälgedel näha). Levik: Euraasia ja Põhja-Ameerika Arvukus Eestis: ~ 500-600. Min peaks olema 500! Toitumine: Tähtsamaks saakobjektiks on metskits, jänesed ja rebane. Võimalusel sööb maapinnal tegutsevaid linde (kanalisi). Kuigi ilves on hea ronija, ei varitse ta saaki kunagi puu otsas. Suuremaid loomi tapab kõrist hammustamisega, saagi lohistab tavaliselt tabamiskohast eemale
Beracha-õnnistusõna Kipa- religioossne rõivas, müts. Pea peab olema kaetud. Naistel on peakate, üldjuhul on abielunaistel, ja juuksed ei tohiks näha olla, et need meeste tähelepanu ei tõmbaks. Naistel peab olema kaetud põlevad ja küünarnukid. Kantakse üldjuhul tumedaid riideid. Kui ollakse abielus, ss ei tohi vaadata teistele otsa ja käsitleda. Oimulokid e Peyot- Ärge piirake oma juuste äärt; ära riku oma habeme äärt. Tallit, tzitzit – teeksid enestele tutid oma kuue hõlmadele ja paneksid hõlmatuttide.. Tefillin- käe ja pea omad. See olgu sulle märgiks käe peal ja meeldetuletuseks silmade vahel, et Issand Seadus oleks su suus;-nahkribad! Mezuza- kirjuta need oma koja piitjalgadele ja väravatele. Karbike, kus on kirjas tekst. Kashrut: religioosed puhtusenõuded Kasher/trefa- keelatud ja lubatud loomad, linnud jm; vere söömise keeld Šehita-Šohet ;Rituaalne tapmine; Ära keeda sikutalle ta ema piimas! Tuleb võimalikult palju
eespurihammas (P3) pluss mni teine hammas vi 1 kihv vi 1 kord 4. eespurihammas (P4) vi 1 kord 1. tagapurihammas (M1) vi vastavalt 2. tagapurihammas (M2) vi kokku koom vi rohkem hammast. Hambumisvigadega koer: ülehambumus 2 mm ja enam, alahambumus. Tanghambumus kigi 12 likehamba puhul. Koerad, kes on standardist 1 cm krgemad vi madalamad. Albinism Valge karvavärv (ka tumedate silmade ja küünte korral) Pikem karv (pikk, pehme, mitte tihedalt liibuv kattekarv koos aluskarvaga, tutid krvadel ja narmasjutid jalgadel, kohevad püksid ja kohev saba narmaskarvasusega alusküljel) Pikk karv (pikk, pehme kattekarv ilma aluskarvata, moodustab tihti seljal seitli, tupsud) Ibiza podenco Ibiza podenco on väga vana koeratug, tema esiisad elasid juba 3400 a eKr. Egiptuses kuninglike lemmikutena. Koos 25/ 25/31 kaupmeestega viidi koeri Ibiza ja Mallorca saartele, seal aretati neid jahikoerteks, neid
annaabi.ee 
