100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nuublu
Õppematerjali autor
tegelasteks mitmed Kreeka heerosed ja jumalad, peategelaseks ahhaia kangelane Achilleus. Odüsseia koosneb 12000 värsist , mis on jaotatud 24 lauluks. Odüsseia on kompositsioonilt keerukam kui Ilias, kuna tegevus ei toimu lineaarselt. Seetõttu peetakse teda nooremaks. Kui Iliase ainestik on heroiline, siis Odüsseia ainestik on olustikulisem ja muinasjutulisem. Teemaks on Ithaka kuningas Odysseuse seiklused tagasiteel koju Trooja sõjast 10 aastat pärast selle lõppu. Homerose küsimused (spekulatsioonid, mis keerlevad eeposte loomeloo ja -aja ümber): enamik pakub tekkimisajaks 8. - 7. sajand eKr kreeklased usuvad, et autoriks on Homerose nimeline laulik -rauk, kelle sünni- ja surmaaega ega kohta pole teada. Saksa teadusmees Fr. A. Wolf väitis, et mõlemad eeposed on ühisloomingu produkt, mis lõplikult pandi kirja 6. saj eKr. Homeros võis olla üks nendest.
kohalkäija polnud. Konspekti vormistus on jäänud just selliseks, nagu see oli siis, kui ma ise sellest õppisin. Kõik lisamärkused jne olid minule endale mõeldud ja Sul ei pruugi neist kasu olla. Ilmselt on Sulle sellest konspektist abi, kui sa näiteks soovid enda koostatud loengute põhjal kirjutatud konspekti täiendada ega viitsi läbi lugeda Reet Krusteni väljaannet. Siinkohal mainiksin, et kuskil Eesti Vabariigi lastekirjanduse käsitluse juures jätsin ma selle lugemise pooleli, ei viitsinud enam ja aega polnud. Konspekt ei ole kohe kindlasti mitte täiuslik! Kui Sa päev enne eksamit alustad õppimist sellest konspektist (ja pole väga loengus käinud jne), siis ei pruugigi Sul sellest suurt kasu olla. Ühtlasi pead olema valmis ise kaasa mõtlema, sest iga punkti all ei ole ma kõike kirja pannud – ise olin valmis neist kirjutama peast oma teadmisi.
Lastekirjanduse definitsioon, olemus LK täiskasvanute poolt teadlikult L'le kirjutatud. ka rahva looming. LK hulgas ka algselt täiskasvanutele määratud IK teoseid, mis üle läinud L lugemisvarasse. Lraamatud levima pärast trükikunsti leiutamist 15. saj. ja rahvale hariduse andmise hoogustumist. piibli juurde asumiseks ja mõistmiseks, oli vaja tekste, mille abil lugemist harjutada .Väikelastekirjanduse eripärast Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine. Väikelastekirjandus on adresseeritud 1-4(5)-aastastele lastele. Iseloomulik visuaalsus, tegevuse domineerimine, poeetilisus ja mängulisus ning pahupidistus, samuti lapsele tuttav temaatika ja lihtne sõnastus. Muinasjutuvajadusest väikelapseeas tundeelu tasakaalustav mõju·L prob. Lahendab muinasjutt·L alateadvus tume hirmus-muinasjutt pole ohtlik uskuda·MJ pakub L lahendusi (head vs
mütoloogia- ühe rahva müütide, muistendite, usundite kogum; aga ka müüditeadus, mis uurib müüte ja teeb neist järeldusi kultuuri olemuse ja mõttemallide kujunemise kohta. Iga rahva müüdilooming peegeldab selle kultuuri maailmatunnetamise taset ja -mõistmise viisi. Eri rahvaste mütoloogiatel on palju ühisjooni. müüt- põlvest põlve edasiantav usulise tähendusega fantastiline lugu, mis seletab maailma olemuslikke nähtusi ja teket, räägib jumalatest, sangarite kangelastegudest, inimkonna tulevikust jne. Maailmamõistmise vorm, sellega seondub müütiline mõtlemine. Kui usund hakkab lagunema, muutuvad müüdid muinasjuttudeks, fantaasiaks, ei võeta enam tõepähe, säilib esteetiline köitvus, seega kasutatakse müütide aluseks olevaid lugusid v detaile kunstis, kirjanduses edasi. Müüte tasub tunda ja lastele tutvustada nii harival kui ajaviitelisel eesmärgil.
3)Algustähe kordusele rajatud tekstid 4)Lindude/loomade häälitsusi imiteerivad laulud 5) tähtpäevadega seotud laulud 6) Humoristliku põhitooniga laulud 7)Hoiatava funktsiooniga laulud 8) Dialoogile rajatud julguse/kindluse proovimise mängud 9) Nimesõimule rajatud laulud Ahellaulud 1)Küsimus-vastus-küsimus 2)Nn. Lõputa laulud (moodustub ring) Karjaselaulud EESTI LASTEKIRJANDUSE TEOREETILISE MÕTTE ARENGUST (UNDRITZ, LIIV, KUNDER, PARIJÕGI) Paul Undritzi kõne ,,Laste kirjadest" avaldati Eesti Postimehes. (kirjad tähendavad raamatuid) Tema arvates oli lastekirjanduse põhiülesandeks eeskuju andvate ja hirmutavate kujutluspiltide loomine, et nende läbi last vooruslikuks kasvatada. Saksalas ilmus Juhan Liivi artikkel ,,Laste kirjavara", kus propageerib järgmisi
15-17-aastaselt toimub kunsti unikaalsuse mõistmine, oluline arendada kujundlikku mõtlemist Lastekultuuri kui subkultuuri mõistetakse erinevates tähendustes: 1) vaimulooming, mis on otseselt lastele pühendatud (lastekirjandus, kino, teater) 2) mida lapsed ise genereerivad (mängud, ideed, harrastused) Lastekirjandus on: *lastele mõeldud teosed, ajakirjad *üldkirjandusest kohandatud tekstid *laste poolt tegelikult loetavad tekstid *õpikute tekstid Peter Hunt – lastekirjanduse teoreetik Lastekirjandus jaguneb: *muinasjutud *fantaasiakirjandus *realistlik kirjandus *aine kirjandus Lastekirjanduse loomine on mitmetasandiline ja mõtteline Lastekirjanduse piirjooned: *kuulub põhiliselt ilukirjanduse ja esteetika alla *erandina on ainekirjandus, kuulub lastele suunatud populaarteadusliku kirjanduse alla Lastekirjanduse funktsioonid: 1) esteetiline – hedonistlik külg, mängulis-artistlik külg, leiutav, meelelahutav, puhastab külg
kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid (proosa, luule, draama) ja zanrid ( romaan, jutustus, muinasjutt, poeem, komöödia, draama). Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate struktuuri- ja kujundusvõtetega. 2. Väikelastekirjanduse eripärast Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine ehk
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus..................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid