Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad (0)

Q: Milliseid koomikavõtteid kasutab RKipling oma muinaslugudes?

Vastus leiad õppematerjalist: Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad

Tartu Ülikool - Kirjandus - Maailmakirjandus ii

1 Hindamata

Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade

Esitatud küsimused

Milliseid koomikavõtteid kasutab RKipling oma muinaslugudes?

Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad

Maailma vanimas eeposest.
„Gilgameš” – sumerite eepos , tuntuim Babüloonia kirjandusteos, kirjutatud umbes 1600.a. e.m.a . Ajaloolaste arvates on eepos kirjutatud kolmandal aastatuhandel eKr. Veerand on nii halvasti säilinud, et on ainult osaliselt loetav . 12. Savitahvel. Savitahvlitele pandi need teosed kirja 2000-1600 a eKr. Seega on see üks varasemaid kirjandusteoseid.
Eepos räägib Gilgameši, Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Gilgames on sureliku mehe ja jumalanna poeg, kes ehitas Gruki linna müürid. Ajalooliselt vägev, alamatelt nõudis alati rasket tööd. Eepos jutustab uhkest linnast, mis asub Eufrati kaldal , linna kuningaks oli Gilgameš, kes pärast oma surma Eufrati jõkke maeti. Eeposes on Gilgamešil maagiline trumm . Enkidu – inimese saamise lugu, kasvataja funktsioon. Gilgameši elukäik näitab, et inimene ei saa igavesti elada, kuid järeltulevale põlvele jäävad tehtud kuulsusrikkad teod.

Homerosele omistatud eeposi, probleeme autoriga.
Homeros oli Vana-Kreeka poeetidest kõige salapärasem ja erilisem. Homeros on Euroopa kirjanduse kahe esimese teose „ Ilias “ ja „Odüsseia“ autor, tema elu kohta ei ole midagi kindlat teada, paljud õpetlased kahtlevad, kas selline isik eksisteeris.
• enamik pakub tekkimisajaks 8. - 7. sajand eKr
• Kreeklased usuvad, et autoriks on Homerose nimeline laulik - rauk , kelle sünni- ja surmaaega ega kohta pole teada.
• Saksa teadusmees Fr. A. Wolf väitis, et mõlemad eeposed on ühisloomingu produkt , mis lõplikult pandi kirja 6. saj eKr. Homeros võis olla üks nendest .
• Osad pidsid Homerost ürgpoeediks, kes lõi ühe või mõlema eepose algkava, millele hiljem lisati juurde uut materjali.
• Arvatakse, et Homeros oli hilisem luuletaja, kes sidus laulud ühtseks tervikuks.
• Selgust ja üksmeelt selles küsimuses pole
• praegu arvatakse, et Homeros oli Iliase looja, Odüsseia lõid tema õpilased.

Ühised jooni Iliase ja Odüsseia ülesehituses.

„Ilias“ ja „Odüsseia“ on mõlemad vormilt eepilised poeemid .
Mõlemad jutustavad kangelastest ja nende tegudest müütilises minevikus, mil jumalad ja jumalannad sekkusid otseselt surelikku ellu.
Iliase eeposes toimub tegevust Trooja sõja ajal, Odüsseias pärast Trooja sõda.
Mõlemad eeposed sisaldavad 24 laulu.
Mõlemas teoses etendab äärmiselt tähtsat rolli mütoloogia.
Jumalate vahelisi suhteid ja tegevusi kirjeldati peaaegu paralleelse teemana.
Keskendutakse peaaegu ainult paarile peakangelase.
Enamus või siis vähemalt suur osa tegelastest saab teose lõpuks surma.
Mõlemas teoses toimub tegevus samas piirkonnas – Vahemere ääres, samuti ka aeg on sama, ainult, et Odüsseia on kirjutatud 50 aastat hiljem ning on järg Iliasele.

Eeposte tegelasi ning sündmusi kasutasid oma loomingus hilisemad Kreeka kirjanikud ja neile vihjatakse Euroopa kirjanduses tänapäevalgi.

Maailma kõige talupoeglikumast eeposest.
„ Kalevala ” on Elias Lönnroti 19. sajandil koostatud Soome rahvuseepos . Praegune ”Kalevala” kujunes järk-järgult. Esimest korda ilmus värssteos 1835. Selles eeposes on 31 luuletust. Lönnrot aga tegi veel rahvaluulekogumise reise ja aastal 1849 avaldas ta uue ”Kalevala”, milles on juba 50 luuletust. Eeposes on kokku 22 000 värssi. Selle aluseks on vanad soome rahvalaulud . Lönnrot ühendas need süžeega värssjutustuseks, mis põhineb kahe maa, Kalevala ja Põhjala vahelisel võimuvõitlusel. Peategelaseks on Ilmatar ja tegevustiku keskmeks on on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski Sampo pärast.
„Kalevala” on mõjutanud ka meie Eesti rahvuseepost „Kalevipoeg”.

Eestlaste eepose ülesehitusest ja valmimisest.
Valmimisest: 19. sajandi alguse rahvusliku liikumise tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos . 1839 tegi F.R Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi pooleli suure töökoormuse ja kehva tervise tõttu. Pärast Faehlmanni surma 1850 jätkas tööd eeposega F.R Kreutzwald . Kreutzwald kogus lisamaterjali ja asus "Kalevipoja" lugusid esialgu proosavormis kirja panema . Hiljem otsustas ta aga regivärsilise vormi kasuks. "Kalevipoja" 12 loost koosnev algredaktsioon (tuntud ka kui "Alg-Kalevipoeg") valmis 1853 ja seltsis esitatud parandus- ja täiendusettepanekute põhjal muudeti käsikirja. Kreutzwald kirjutas juurde kaheksa lugu ja muutis eepose algusosa .
Ülesehitusest: Eeposes on 20 lugu, mis jagunevad kahte ossa .
I lugu : Kalevi tulek; Salme ja Linda . Salme kosilased,Linda kosilased ja pulmad .
II lugu : Kalevite pärandus, Kalevipoja sünd.

Läti eepose eripärast.
Läti eepose A.Pumpursi „Karutapja” eripära on see, et seal on kasutatud vähesel määral kohalikke müüte ja muistendeid . Kindlasti on üheks eripäraks ka see, et eepos kujutab muinaslätlaste võitlust saksa ristisõdijate vastu ja väljendab rahva vabaduspüüdlusi ning on kirjutatud orjastajate vastu.
Meie kui eestlaste mõttes on üheks suureks eripäraks Läti rahvuseeposes ka see, et seal on sees meie rahvuseepose kangelane Kalevipoeg, olgugi, et ta jääb alla võitluses Karutapjaga. Ehk ühes eeposes sees kaks eepost.
Eeposes on teravalt kritiseeritud kirikut. Ristiusu preestrid ja mungad , kes tulid koos ristirüütlitega, olid samuti röövijad, vallutajad, petised ja kelmid. Karutapja kujus on väljendatud mõtet, et rahva ja inimkonna teenimine on kõige kõrgem ideaal. Tema kujuga on seotud ka rahvaste sõpruse motiivid – peab valitsema rahu ja sõprus eestlaste ja lätlaste vahel, lätlaste ja idarahvaste vahel.
Lugulaul ilmus Riias 1888.a, Läti III üldlaulupeo ajaks.

Kangelaseeposte lasteväljaandeid.
Eeposi on laste tarvis lühendatud-lihtsustatud ja proosavormis ümber jutustatud . Eesti keeles on olemas järgmised ümberjutustused:

B. Kabur „Gilgameš”
S. Martinelli „Ilias” ja „Odüsseia”
R.Sutcliff „ Lohetapja ”
P.Ardagh „Põhjala müüdid ja legendid ”
L.-H. Olsen „Erik Inimesepoeg”
M.Haavio „Kalevala lood”
I.Lasmanis „Karutapja”
I.Karnauhhova „Vene vägilased” „Dam San”
E.Raud „Kalevipoeg”

Lastekirjanduse tekkest Eestis, Soomes, Rootsis, Venemaal ja Saksamaal.
Eesti:
Eesti lk tekkis 19 saj keskpaigal rahvuskirjanduse üldise arengu käigus. Kuid religioosse, moraliseeriva ja õpteliku lastekirjanduse algeid leidub juba 17 - 18 saj. Esimene juturaamat lastele oli Arveliuse “Üks kaunis Jutto- ja Öppetusse- Ramat ” (1782).Pärast Kreutzwaldi muinasjutukogumit “Eestirahwa Ennemuistsed jutud”(1866) ilmumist, elavnes muinasjuttude (mj) tõlkimine. 20. saj alguses soodustas LK arengut esimene eesti lasteajakiri “lasteleht” (1901-19409. Lutsu “Kevade” I-III on siiani kõige populaarsem eesti noorsoojutustus .
Nõukogude okupatsioon 1940.1941, Saksa okupatsioon ja teistkordne Nõukogude okupatsioon katkestasid LK arengut. 1944 aastal põgenesid tuntud kirjanikud ja lastekirjanikud Eestist. NL püüdis lasteraamatud muuta poliitiliseks kasvatusvahendiks1950-ndate teisel poolel LK elavnes, ilmusid “uued autorid” ja raamatud Rannamaa “ Kadri ”. 1960-70 tekkis fantaasiakirjandus , eriti populaarseks sai personifitseeritud mänguasjast peategelane (Raud “ Sipsik ”).
Eesti taasiseseisvumisega kaasnesid järsud muutused tõid esialgu kriisi LK, kuid 1990-ndate teisel poolel olukord stabiliseerus. Tööd jätkasid varem tuntud kirjanikud ning pagulusautorid. Lk tulid noored autorid, Kivirähk. Nii luules kui proosas ilmnes postmodernistlikku mitmetähenduslikkust, fantaasiat, ulmet, müstikat, kriminaal - ja seiklus laadi ühendamist.
Soome :

Rahvalaulud(äiutus-, hälli-, mängitus-, mängulaulud)
Mikael Agricola „ABC-kirja” 1543
J.G.Pritius „Barna- Bibel ” 1730
J.Tengström – „Uusi Aapelus” 1847
19.saj. I pool – rahva liikumise tõus
E.Salmelainen „ Suomen Kansan Satuja ja Tarinoida” 1852 -1866, lastekirjanduse lähteteos
1847 P. Hannikainen „ Viron Satuja”
Z.(Sakari) Topelius ( 1818 - 1898 ) „Lukemisia lapsille”, 1865-1896
1854-1866 esimene iluustratsiooniline lasteleht
Suonio – teadlane , luuletaja ja ka lasteluuletaja

Rootsi:

Laurentsius Johannis Laelius „Ilus ja tore neitsi peegel ” (1591)
17.-18.saj. domineeris didaktiline kirjandus: Uusulise suunitlusega, Ilmalik kirjandus
Valgustusajastu (18.saj) tõi kaasa muutumise lapsesse. Uute zanrite teke(moraliseeriv argipäevakirjeldus, didaktiline seiklusjutt ).
1760.a. – lasteajakiri „Nädalaleht Lapse Kasuks ja Lõbuks”
19.saj. I pool – huvi rahvaloomingu vastu
19. Saj. Kunstmuinasjutu võidukäik ( Andersen , Topeliuse looming)
19.saj. keskpaik - nn. Moodsa lasteraamatu algus („ Alice imedemaal ”)
19.saj. 70.a. – kodumaine pildiraamat
S.Lagerlöf „ Nils Holgerssoni imeline reis läbi Rootsi” (1906-1907)
20.saj. algus (kuni 1. Maailmasõjani) – lastekirjanduse õitseaeg. Kõrgperiood lõppes Karupoeg Puhh , Mary Poppins

Venemaa:
Esimene vene lasteraamat ilmus 16 saj lõpus ja 17 saj alguses. Nendeks olid mitmesugused aabitsad . Esimene illustreeritud lasteraamat ilmus 1694 aastal.
18. saj hakkasid aabitsa kõrval ilmuma ka teisi õpikuid.Nikolai Novikov pööras suurt tähelepanu kasvatusküsimustele ning andis välja esimest vene lasteajakirja “Lugemist lapse südame ja hinge kosuks”.
19 saj huvituti lapse sisemaailmast. Kirjanikud suhtusid lapsesse kui isiksusse. Lk jakkas põhinema täiskasvanute ja laste vastastikusele armastusele ja teineteise-mõistmisele.
20 saj hakkas Nõukogude valitsus tähelepanu pöörama lastekirjandusele. Kohustati looma sisuliselt uut kirjandust, mis kujutaks ühiskonnas toimunud uut muudatust . Kuid see tõi kaasa karmi kriitika. 20 - 30-ndatel toimunud vaidlustes jäi peale, et LK peab loobuma meelelahutuslikkusest ning muutuma realistlikuks, asjalikuks ja informatiivseks. Eriti kahjulikuks kuulutati muinasjutufantaasiat. Kuid see oli aeg, kus õitses lasteluule .
1934 kuulutati sotsialistlik realism nõug, kirjanduse, sealhulgas LK põhiliseks loomemeetodiks.
50 teisel poolel ja 60ndate alguses oli nn “ sulaaeg ”.Seda aega laste- ja noorsooproosal iseloomustab psühhologism ja lürism. lastekirjanikud proovisid taas kujutada elu kogu selle kirjususes, tunnistades, ausalt , et maailm, kus lapsed elavad, on kaugel täiuslikkusest, juhtisid ttähelepanu sotsiaalsetele probleemidele.
80-ndate keskpaigaks oli LK jõudnud sügavasse kriisi: välditi teravaid sotsiaalseid vastuolusi, üha vähem hooliti laste reaalse elu kujutamisest, andekaid ja teotahtelisi autoreid hakati kiusama.
90-ndate Lk iseloomustab selle kirjusus: laste lugemislauale ilmus revolutsioonieelsete autorite loomgn, suurenes tülkeraamatute arv.
Saksamaa:

1478-1488 – esimene saksa lasteraamat Hingetrööst
15.-16. Saj. – Esimesed aabitsaraamatud

2.nn lendlehed – omapärane nähtus saksa lastekirjanduses – proosa või luulevormis lehed propageerisid kasvatusideesid. Tänu nendele „lendlehtedele” on säilinud saksa rahvalaulud.

1569 – Georg Schaller „Uus loomaraamat” – saksa pildiraamatu eelkäija.
1658 – esimene lasteentsüklopeedia
1772 – lastekirjanduse algus Saksamaal – I. Laste Nädalaleht

Seejärel ilmuvad nädalalehed pealkirjadega, milles kordub sõna „Kinderfreund” (lastesõber)

C.Collodi Pinocchio mõjutusi lastekirjandusele(rääkiva nuku idee)
Collodi loob selge eristuse õige ja vale käitumise vahel. Ta maalib väga nüri pildi iseloomujoontest, mis on püüdlusväärsed ja need, mis seda ilmselgelt pole. 19. sajandil oli ka levinud noored mehed, kellel polnud päev läbi midagi targemat teha kui lollitada ja kasutud olla. See annab ka sellele loole ajatu kvaliteedi - soov kasvatada noortest poistest vastutustundlikud, auväärsed mehed pole ju ometi muutunud. Pinocchio ainsaks variandiks saada päris poisiks oli tõestada, et ta oli vapper , truu, austusväärne ning töökas poiss, kes oma isa armastas .
Carlo Collodi „Pinocchiot“ on peetud Itaalja ja maailma lastekirjanduse üheks tippteoseks, mille järgi (millele toetudes) on oma teose „Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused “ kirjutanud Aleksei Tolstoi , milles samuti on peategelaseks rääkiv puunukk (kes muutub päris poisiks) ning kelle on valmis teinud papa Carlo (Carlo on tema „isa“ nimi Carlo Collodi austuseks). „Buratino“ lood ei ole plagiaat, kuid toetub „Pinocchiole“. „Pinocchio“ peamine idee on see, et kui sa ei kuula oma vanemaid, siis on sinu lõpp väga halb ja kurb.

Inglise lastekirjanduse „kuldajastust”. Perioodi üldiseloomustus.
(19.saj teine pool, kuni 20.saj 20ndad 30ndad aastad)
Inglise lastekirjanduse klassika on soodustanud fantaasiarikkuse, mõttetiheda mängu ja lastepärase sõnastuse kõrgemat väärtustamist kogu maailma lastekirjanduses.
Animalistid : animal -loom, animaalne- loomadele omane,loomne, animalist-kunstnik, loomade kujutaja.
Kolm võimalust :

Loom kui muinasjutuline olend
Loom käitub inimpsüühikast lähtuvalt
Loom käitub liigiomaselt

Inglise lastekirjanduse klassika on soodustanud: fantaasiarikkuse, mõttetiheda mängu
ja lastepärase sõnastuse kõrgema väärtustamise kogu maailma lastekirjanduses. NB! Sel ajal lapse mängust lähtuv kirjutuslaad!
Kuldajastu lastekirjandus juhatatakse sisse Alice’iga ning lõpetatakse A.A. Milne ’i Winnie Puhhiga (1924 - 1928), mis idealiseeris last kui lennukat ning vaba, mis kõige tähtsam, märgiti, et kõige parem viist last õpetada oli jutustaja veetleva kujutlusmaailma kaudu kui vanemate käitumisreeglite nõudmine.
Industrialiseerumise tõttu saabusid uued ning odavamad vahendid tootmises. Ka raamatute väljaandmine sai sisse uue hoo. Hakkasid ilmuma esimesed raamatud ning muinasjuttudekogumikud.

Nimetage nn. Kuldajastu edukamaid autoreid(teoseid).
R. Kipling – „ Mowgli ”, J.London – „Martin Eden”, E. Thompson Seton – „ Wild animals I have known ”, C. Kingsley – „The water-babies, a Fairytale of a Land Baby” , G.Macdonald „A Princess and the Goblin”, Lewis Caroll “Alice imedemaal”
Pamela Travers “Mary Poppins”, “Mary Poppins tuleb tagasi”, “Mary Poppins avab ukse”, “Mary Poppins pargis ”, “Mary Poppins köögis”, “Mary Poppins Kirsipuu teel”.
J. R. Tolkien “Kääbik”, “Sõrmuste isand ”
Aleksander Milne “Karupoeg Puhh”
James Barrie “Peeter Paan ”
Hugh Lofting “ Doctor Dolittle”
Oscar Wilde “Õnnelik Prints ” “Granaatõuntest maja”
Mark Twain “Tom Sawyer ”
Rudyard Kipling “Džungliraamat”
L. Frank Baum “Võlur Oz”
Frances Hodgson Burnett “Salaaed”
Anna Sewell “Must iludus”
Robert Lewis Stevenson “Aaretesaar” , (“Dr. Jekylli ja Mr. Hyde’i kummaline juhtum”)
Beatrix Potter “Lugu Peeter Pikk-kõrvast”
Lucy Maud Montgomery “Roheliste viilkatuste Anne”

Oma- ja eripäraseid väljaandeid saksa lastekirjanduses 16.-17.saj.
* Aabitsaraamatud, esimene 1531 .a. Nürnbergis
2.nn lendlehed – omapärane nähtus saksa lastekirjanduses – proosa või luulevormis lehed propageerisid kasvatusideesid. Tänu nendele „lendlehtedele” on säilinud saksa rahvalaulud.
* 1544 – algupärane romaan „Der Jungen Knabenspiegel” (Poisikese peegel)
* 1569 – Georg Schaller „Uus loomaraamat” – saksa pildiraamatu eelkäija.
* 1658 – esimene lasteentsüklopeedia

Tooge näiteid absurdihuumori ja kaasaja satiirilise peegelduse kohta L.Carrolli lasteraamatus Alice Imedemaal.
Carroll kui suuresti end maailmast isoleerinud, mees omas teistsugust perspektiivi maailmale. Imedemaa olenditel on palju juhuslikke kombeid . Nende käitumine on õigustatav imeliku loogikaga, kuid need kombed on ikkagi veidrad või isegi julmad. Võib märgata selgeltnähtavaid viktoriaanlikke mõjusid, kuna loomad on kangekaelsed ning nad omavad kindlameelseid ideid selle kohta, mis on sobiv käitumine. Olendite olulisus ja juhuslikud tundlikkused tögavad Victoria ajastu nõudlikkust.
Alice’i raamatud tögavad ka tolle aja lastekirjandust. Kooskõlas ajastu iseloomuga oli laste kirjandus täis lihtsakoelist moraali ja karmikäelisi püüdlusi noort harida. Mõned raamatud, väidetavalt mõeldud lastele, olid üsna kuivad ning kõige vähemalt kannatsid fantaasia puudumise käes.
Alice’i raamatud tegelevad laste maailmaga , mis mõnikord ohtlik on; lugeja ei tohiks unustada, et tol ajal tõusis, indutrialisastsiooni saabumisega, inimeste teadvus lapstööjõu ja kasutamise osas. Carroll näeb laste maailma kui ohtlikku paika, mida varjutavad ähvardav surm ning võimu omavate kuid absurtsete täiskasvanute olemasolu.
Raamat on värksendavalt keeruline ning ei pane seda ohtulihtsakoelise moraali või perspektiiviga. Need raamatud pilkavad täiskasvanute absurdsust, kuid samal ajal väldivad otseseid järeldusi täiskasvanute ja laste erinevuste kohta. Lapsepõlve nähakse kui ohu seisundit kuigi Carroll väljendas poolehoidu lastele ei idealiseerinud ta neid kunagi. Alice’i väljakutse oli kasvada tugevaks ning kaastundlikuks inimeseks vaatamata olendite isikupäradele, keda ta kohtab (olendid sümboliseerivad täiskasvanu maailma). Ta peab õppima iga uue kokkupõrkega uued reeglid, kuid lõpuks siiski sälitama õigluse meele ja arendama tunnetuse iseendast. Kui raamatu alguses suudab Alice vaevu end nutmisestki hoida, siis romaani lõpuks on ta võimeline ennast vastandama ka kõige nõutumaks tegeva Imemaailma loogika vastu. Ka Alice’i füüsise suurenemine ja kahanemine näitavad keha muutusi täiskasvanu eas andes talle tegelikult võimaluse näha maailma mitmest vinklist. Kõik see teeb teda inimese tugevaks ning annab talle hääle ja julguse absrudse kohtuotsuse menetluse käigus.
Iga uus kokkupõrge/ kohtumine on mingit sorti mäng Alice’ile; on reeglid, mida peab õppima ning tagajärjed reeglite õppimise või mitte-õppimise järel. Mängud on püsiv osa Imemaast, alates võidujooksust kentsaka kroketi matšini ning faktini, et kuninglik õukond on elav pakk mängukaarte. Ka iga uus sotsiaalne kokkupõrge on nagu mäng, seal on pentsikud, ilmselt juhuslikud reeglid, mida Alice peab selgeks saama. Nende reeglite õppimine on metafoor uute sotsaalsete situatsioonide kohanemiseks, mida iga laps vanemaks saades tegema peab. Mida aeg edasi ning läbides iga väljakutse kasvab Alice targemaks ning rohkem kohanemisvõimeliseks.
Carroli kireks on ka sõnamäng, mida Alice’i raamat lugeja rõõmuks kuid Alice’i enda segaduseks väga palju esineb. Mängud toovad tihti esile mõningad vasturääkivused või libistuskohad keeles üldiselt ning eriti inglise keeles. Raamat toob välja keele valud ja eelised. Keel on rõõmu ja kohanemise allikas; kuid see võib olla ka suure segaduse allikas. Pentsiku loogika töö Imedemaal on nõutuks tegev. Iga olevus on võimeline õigustama ka kõige absurdsemat käitumist ning nende argumendid nende endi jaoks on tihtipeale küllaltki keerulised. Nende veider arutluskäik on ka teine rõõmu allikas lugejale ning väljakutse alice’ile. Ta peab õppima eristama ebatavalist loogikat ja täielikku mõttetust.

Milliseid koomikavõtteid kasutab R.Kipling oma muinaslugudes?
R.Kipling kasutab oma MUINASLUGUDES situatsioonikoomika võtet (põhineb tegelaste asetamisel naljakatesse olukordadesse) ja karakteri / tegelaskoomika võtet (põhineb tegelaskuju karateriseeritud välimusel ja kõnel). Nt: “Kuidas vaal sai oma kurgu ” - Nutikas kala: “Kui sa ujud viiekümnendale põhjalaiusele ja neljakümnendale läänepikkusele (need on nõiasõnad), siis leiad sa seal keset merd parvel istumas ühe merehädalise meremehe, kellel pole seljas muud kui sinised purjeriidest püksid, traksid (ära sa takse unusta, mu kullake) ja käänispeaga nuga ja kes on ausalt öeldes üks lõpmata tark ja taibukas.” VÕI Vaal: “See inimene on väga mügarik ja pealegi ajab ta mind luksuma.”

Rahva- ja kunstmuinasjutu definatsioonid ja erinevused.
Rahvamuinasjutt – Rahvamuinasjutt- kunstiline vljamõeldis, vaba fantaasia vili, kindlate poeetiliste võtete ja reeglite, süzeelise arenduse, lemmikteemade ja lemmikkarakteritega.
Kunst -e. Autorimuinasjutt- individuaalloominguline rahvamuinasjutu laadi jreleaimus ja
edasiarendus, sageli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja
uusromantikute poolt.
Kunstmuinasjutt - Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt . Kunstmuinasjutud on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu baasil. Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui žanri algus on seotud Anderseniga.
Kunstmuinasjutt toetub vähemalt algjärgus rahvamuinasjutule, kasutab rahvamuinasjutu süžeesid, teemasid , struktuure ja väljendusvahendeid. Põimib neid ja arendab edasi. Kunstmuinasjutt ei allu rahvamuinasjutu seadustele .

Erinevusi rahvamuinasjuttude töötlustes ( Perrault , vennad Grimmid, Andersen)
Perrault kirjutas ilusaid ja õpetlikke muinasjutte (8tk). Tema eesmärgiks oli harida õukonna noori neidusid, et nood hukka või halvale teele ei läheks. Nt. MJ-s „Punamütsike“ on moraal lausa otseselt loo lõppu kirjutatud. Nagu MJ ikka, oli teema pärisellu üle kantav , kuid esinesid sümboolsed tegelased (nt. iharate noormeeste sümboolseks kujuks kuri hunt) ja muud MJ iseloomulikud tunnused.
Vennad Grimmid töötlesid muinasjutte kirjanduslikult, säilitades nende autentsuse. Nad kogusid, töötasid ümber ja avaldasid üha uutes trükkides rahvajuttudest kui ka teiste kirja pandud teostest tehtud MJ-e.
Võrreldes Perrault`ga tundusid nende MJ kohati ebaloogilisemad ja muidugi julmemad (varvaste otsast raiumine, silmade peast välja nokkimine jne).
Grimmide muinasjutte lugedes tundub edu saavutamise retsept olevat lihtne. Tarvitseb vaid olla hea ja aus noormees või nobenäpuline neid, ning kõik läheb hästi. Vaese poisi või tüdruku sotsiaalne staatus muutub, tubli teo tasuks saab kangelane armastusväärseima abikaasa.
Anderseni RM: „Keisri uued rõivad“, „Tuleraud“. Anderseni kaasajal ilmus peamiselt pedagoogilisel eesmärgil kirjutatud MJ. Seetõttu erines A, jättes ära ühe ja ainsa tõe ning otsese moraali esitamise. A MJ-sse on lihtne sisse elada, kuna esineb elav, dialoogiline ning dramaatiline esitusviis. Anderseni MJ või lugudes sisaldub topeltadresseering: tema lood sobivad nii lapsele kui ka täiskasvanule. Selle kõige tõttu oli ta MJ žanri looja.

Lastetasand A.Lindgreni raamatuis.
Antud küsimus vajab tegelikult vist inimese enda arvamuse väljendamist.
* Lapse elu on Lindgreni lugudes üldjuhul turvaline, vähemalt sellist lapsepõlve väärtustatakse ja selle poole püüeldakse
*Laps on tegevuse keskpunkt ja tihti ka minategelane
*Tegevus toimub tihti lapse silmade läbi
* Lindgren loob lapsele idüllilise keskkonna, lugedes ei tunne laps hirmu (vb isegi mitte Lõvisüdamete tegemisi jälgides)
*Kuigi tänapäevase lapse jaoks ei ole vb Lindgreni laste maailm enam väga reaalne (teine ajastu), õpivad nad neist raamatutest õigeid väärtushinnanguid, moraali, krutskeid (mis pole neg) jm, mis laste elus tähtis on.
*Lapsel on põnev lapsetasandil seigelda (isegi täiskasvanul on)
*Lapsi on Lindgrenil igasuguseid, kuid kõik neist on head või saavad heaks, kõiki lapsi väärtustatakse

A.Lindgreni kunstmuinasjutud.
Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt . Kunstmuinasjutud on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu baasil. Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui žanri algus on seotud Anderseniga.
Kunstmuinasjutt toetub vähemalt algjärgus rahvamuinasjutule, kasutab rahvamuinasjutu süžeesid, teemasid, struktuure ja väljendusvahendeid. Põimib neid ja arendab edasi. Kunstmuinasjutt ei allu rahvamuinasjutu seadustele.

“Mio, mu Mio”
“Vennad lõvisüdamed”
“Röövlitütar Ronja ”

Lindgren on loonud tõelise laste paradiisi (Videvikumaa, Päikesevälu, Kauge maa, Nangijaala) - idüllilised stseenid , kus on rohkesti armastust, soojust, sõprust, ilu, seiklusi ja toitu ning kus peategelastest saavad tugevad, terved ja kartmatud tegelased.

A.Lindgreni realistlikud lasteraamatud.
Lindgreni realistlikeks lasteraamatuteks on näiteks “ Bullerby lapsed”, “Lärmisepa tänava Lota”, “Kalle Blomkvist”, “ Hulkur Rasmus”, “ Madlike ”.
Nende raamatute tegelased on täiesti reaalsed - näiteks emad, kes on alati mõistvad; koolipreilid, kes on lahked, targad ja sõbralikud; isad , kes on lapselikud ja rõõmsad (va Andersi isa “ Meisterdetektiiv Blomkvisti” raamatus); vanaisad, kellel on laste kuulamiseks aega; teenijannad, kellele lapsed usaldavad oma muresid ; röövlid, keda on mitut sorti - ühed natuke saamatud ja lapsikud, teised tõelised kurjategijad, kellel lapselikud jooned puuduvad.
Läbi täiskasvanute õpivad lapsed tundma ka reaalset maailma: erinevaid inimtüüpe, nii häid kui vähem häid inimesi; nii ohtlikke kui ohutuid täiskasvanuid. Õpivad ka seda, et reetlikkust võib ette tulla nii lähedaste inimeste seas (onu Einar ) kui võõrastega kokku puutudes.
Leidub nii turvalist lapsepõlve (“Bullerby lapsed”) kui ka viletsust ja hirmu täis olevat lapsepõlve (“Meisterdetektiiv Blomkvist”, “Hulkur Rasmus”)

Inimsuhete peegeldusi T.Janssoni muumilugudes.
Tove Janssoni maailmakäsitlus on terviklik. Fantastiline muumimaailm pole lihtsalt ilus muinasjutt, vaid inimliku eksistentsi ja inimsuhete üsnagi modernne kujutus, mis lähtub Teise maailmasõja tekitatud totaalsest ohutundest. Reaalne maailm seguneb ebareaalsega. Olulisel kohal on isiksuse õigus vabale eneseteostusele ning suhted erinevate tegelaste vahel. ( Reet Krusten )
Muumitrollijutud on osalt kõik sarnased, nende tegelastele on kinnistatud teatud funktsionaalsus. Erilugudes tehakse enamvähem ühtsama ikka ja jälle, piisamrott on porisemas alatasa , mõistatuslikud hatifnatid ilmuvad sarnasel moel «Sabatähest» alates, Filifjonka aina võitlemas neuroosidega, koduvanadki (küll kõigil kordadel eri kuues ilmuvaina) on üsna ühetaoliselt mitte just liiga mõnusaiks kirjutatud. Muutumatuks «Sabatähest» saati jääb ka muumipere - Muumipapa, kes lasteraamatuile ebaiseloomulikult ebapedagoogiliselt õunaveini ning konjakit manustab; Muumimamma, kes hoolitsevusele vaatamata peategelasest võsu Muumitrolli kasvatamisse mõistlikult suhtub. Muumitrollivanemate kasvatuskreedo on ülisümpaatne, rahumeelselt reageeritakse lapse teatele Me tuleme siis, kui tuleme (ST 6), või suhtutakse pahategudesse pereemade pärusmaal (nt. reageering laudlina tahmasusele - OJ 10). Peamiste tegelaste ritta on jäänud veel lisada väike loomake Sniff, keda «Sabatähes» alatasa karjuvaks mainitakse (vast pisut ülekohtuselt - rootsikeelne skrika võib tähendada ka hüüdmist või hädaldamislaadset häälitsemist) ning kõigile eeskujuks olev muretu rändurliku elulaadiga Nuuskmõmmik, kellelt aeg-ajalt õpivad kõik. Nende nimedega olemegi kätte saanud enamiku muumimaailma koostisosadest, mis aegajalt ümber paigutudes (seiklustesse sattudes ) muumioru idülli elavdavad.
Kahtluseta magnetiseerib muumiraamatuid meie jaoks suures osas see, et kuigi muumitegelaste teod meiega peegellikult sarnanevad, on nad kaugel me igapäevaolust, viivitamata ei suvel, ei talvel aega argise palgatööga, vaid tegeldes põhiliselt elamisega. Muumiraamatutes ei pisteta rinda mingite väljamõeldud muinasjutulohedega, vaid ohud tekivad meid endid ümbritsevast reaalsusest, loodusest (näiteks koletislik mürgipõõsas, rohutirtsuparv, kondor).

H.Chr.Anderseni muinasjuttude poeetilisus ja filosoofiline sügavus.
Anderseni muinasjuttude filosoofiliine sügavus ilmneb ühest lausest, mis on tema elu moto : “Kõige ilusamad muinasjutud kirjutab elu ise.”. Anderseni muinasjuttude filosoofiline sügavus seisnebki selles, et ta oma muinasjuttudesse põimib iseenda vaated elule ja on püüdnud muinasjuttude abil mõjutada maailma (eelkõige Taani elu). Poeetilisus seisneb tema muinasjuttude tohutus hingestatuses, kõik, millest ta räägib, tundub talle nii ilmatu tähtis ja saab ka lugejale momendil kõige olulisemaks kogu maailmas. Anderseni poeetilisem muinasjutt on ehk “ Merineitsi ”. Anderseni kogumiku eessõnas oli pikalt ja lailat Anderseni muinasjuttude arengust. Seal on kirjas, et see eriline filosoofiline sügavus ilmus tema teostesse umbes 19. sajandi keskel 40-ndatel, kui ka ühiskonnas valitses kaos (pärast sõdu) ja Andersen tahtis oma sõna sekka öelda, kuid tegi seda läbi muinasjuttude. Vägagi sügavamõtteline ja ühiskonna kriitiline on tema muinasjutt “Tütarlaps väävlitikkudega”. Kus ta teravalt kritiseerib linnades valitsevat ükskõiksust ja alamrahva vaesust , kus lapsest ei hooli keegi, kuid samas muinasjutus ilmus ka Anderseni poeetilisus, sest ta ei lase lapsel lihtsalt surra vaid annab talle fantaasia ja laps läheb õnnelikult teise maailma, kus ootab teda ees armastav vanaema ega pole millestki puudust.

A.A. Milne´i Karupoeg Puhhi psühholoogiline alltekst.
Selle raamatu psühholoogia seisneb selles, et raamatutegelased esindavad kõiki inimtüüpe (sangviinik, koleerik, melanhoolik ja flegmaatik ) kuid ükski tüüp ei ole äärmuslik. Teiseks eripäraks on see, et kõik tegelased on pidevas arengus.
Christopher Robin : Kogu teose ja loo liider ning mängu juht. Nagu ilma Anuta polnud Sipsikut, siis ilma Christopher Robinita poleks arvatavasti ka Puhhi ning teisi metsaelanikke. Tema on neist ka kõige mõistlikum ning targem (k.a. Kängu). Teda iseloomustavad intelligent, kirjaoskus , taibukus, abivalmidus, tagasihoidlikkus , huumor, kaastunne , tundlikkus, julgus ning füüsiline ja organisatoorne kompetents . Ta omab rolli metsaelanike vanemana - sellena, kes hoolitseb ning vastutab. (Ilmselge viide Ch. liikumisele täiskasvanuikka, kuna ka lapse sirgudes tema vastutus ühiskonnas ning ligimeste ees kasvab.)
“Sa oled vapram kui sa usud , tugevam kui sa tundud, ning targem kui sa arvad .”
Winnie Puhh: Karu väikese aruga, kuid on võimeline olema ka nutikas ning abivalmis. Ta usaldab ennekõike enda instinkte kui intelligentsi, kuigi teeb mitmeid pingutusi , et olla parem. Tema eriliseks oskuseks on luuletamine.
Notsu : Pleglik ning uje tegelane, kes ajab segamini hirmu julguse puudumisega. Kui mõnigatel hetkedel on tal võime karata välja enda karakterist ning suudab üle saada oma hirmudest . Ta on kaastundlik, õiglane, helde (iseäranisti annetades oma maja Öökullile kui tolle maja tormis hukka läheb). Tal pole oma mõistusest aimugi, kuid tunneb väga hästi oma tugevusi ning nõrkusi - tunnetab neid väga teravalt.
“On väga raske olla vapper kui sa oled kõigest Väga Väike Loomake”
Iiah: Üks kolmest kõige intelligentsemast loomast metsas. Tema vaated on melanhoolsed (mõnes mõttes vägagi tüüpilised briti huumorile); ta on lähim mõiste/asi metsas, mis näitab erakut. Ta on mõistuselt küüniline ning ka üsna “täiskasvanuliku” kõnemaneeriga. Ta ei arva metsaelanikest suurt midagi; Ch. seevastu peab ta teistsuguseks. Näha on, et eesel hindab kompetentsi ning intelligentsi, kuid samal ajal ei ela ta ka iseenda potentsiaali piiridel, vaid tema introvertsus domineerib ning segab tema funktsioneerimist tema võimete kohaselt.
“Tänan sind Christopher Robin. Sina oled ainus, kes näib sabasid mõistvat (hindavat).”
Jänes: Üks kolmest intelligentsest loomast metsas. Kui väga organiseeritud loom, on tema ainsaks konkurendiks Christopher robin; ilmselgelt tahab tahab kõike ise juhtida Ch. asemel. Temas on juhi aurat, kellel on tugev soov käsutada ning tekitada sotsiaalseid kontakte. Tal on külluslikult sõpru ning tutvusi. Tal on ka teatud plaanid Kängu ja Ruu vastu korra ning korra ka Tiigri vastu, et neid enda tahtele painutada. Jänese ja Ch. vahel on pedagoogilik suhtlus - nende läbikäimine on mõlemile valgustav. Sarnaselt Iiahile ja Öökullile pole ka Jänes kõiki omi tugevusi ning nõrkusi tasakaalu suutnud tuua.
Öökull: Üks kolmest intelligentsest loomast metsas. Oskab “teisipäeva” häälida nii et teised teavad, et pole “kolmapäev”. Teab mitmeid pikki sõnu, mõned teistele tundmatud, väljaarvatud Ch. Tal on siiras huvi intellektuaalsete harrastuste järele, kuid püüab mõnikord varjata enda teadmatust (püüdes säilitada oma reputatsiooni kui tark ning teadja). Ta on ka tihtipeale kannatamatu ning vaimselt mitte nii andekas. Teda iseloomustab väga ilmekalt ka eksentrilisus.
Ka öökullil on mõned nõrkused ning näitab vaatamata tema intelligentsile tasakaalu puudumist isiksuses nagu on see olemas Ch.-il.
Kängu: Ainus emane tegelane metsas. Tüüpiline emalik figuur . Hoolitsev, praktiline, üldiselt ei huvitu intellektuaalsetest püüdlustest ja poeesiast, kuid tal ei puudu teadmised või huumor kui on tarvis tegeleda ootamatute olukordadega. Ta on ka metsa kiireim jooksja . Ta on heatahtlik ning saab läbi kõigi metsa elanikega. Tema emalik instinkt tunnetab, et Tiiger vajab samamoodi hoolt nagu Ruu, misõttu ta adopteerib. Tema paistab Ch.-le järgnevalt olevat teisel kohal enda isiksusega tasakaalus olevat, kuid paraku teatakse tema kohta liiga vähe.
Ruu: Noore, optimistlikue ja rikkumatu lapse iseloomujoonud. Üsna leidlik , kui mitte isegi intellektuaalne . Üllatavalt kartmatu , tema julgus tuleneb arvatavasti tema muretust usust enda kompetentsi ning tema üldine usk maailma heasoovlikusse. Imetleb Ch. kui eeskujuna ning Tiigrit kui suure vennana.
“Vaadake kuidas ma ujun!”
Tiiger: Kõige ekstravertsem metsaelanik. Kaldub oma võimeid kõrgelt hindama , et siis hiljem avastada , et ta end üle hinnanud on. Tiiger elab Ruuga ning nad on parimad sõbrad. Tema tunded kipuvad üsna kergesti puudutatud saama, kuid nii kiiresti kui ta haavub, siis sama kiiresti ta ka paraneb . Temast on mitmetel aladel kasu, isegi Ch. leiab seda. Tema mängulisuse ja ekstravertsuse tõttu nad Ruuga parimad sõbrad ning “vennad” ongi. Võtab aega enne kui Tiiger end oma joovalisuse tõttu tasakaalu saab, kuid lõpuks, kui ta Jänese elu päästab, ta selleni siiski paistab jõudvat.
(Leidsin ka mitmeid artikleid, mis ei räägi pelgalt enam inimtüüpide esindamisest; kaugel sellest. Vaatluse all on hoopis erinevad psühholoogilised häired. (Obsessiv-komplulsiivne Jänes; Sügava depressiooni ja pessimismi all kannatav Iiah; tähelepanu häiretega ja hüperaktiivne Tiiger; ärevushäirete ning madala enesehinnangu all kannatab Notsu; jms). Seda informatsiooni võib nii ühtpidi kui teisiti võtta. Lugege seda kui lihtsalt teadmiseks võtmiseks.)

S.Lagerlöfi Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi, komposisatsiooni eripära ja seos folklooriga.
SELMA LAGERLÖF (1858-1940)- NILS HOLGERSSONI IMELINE TEEKOND LÄBI ROOTSI (1906/1907)
Olles edukas õpetaja, tehti Lagerlöfile ettepanek kirjutada maateaduste lugemik Rootsi kohta. Nii hakkaski S. L. kirjutama, kuid esialgsest lugemikust arenes välja hoopiski lastele mõeldud seikluslik muinasjutt Nilsist ja tema kummalisest teekonnast läbi Rootsimaa. Loo eesmärgiks ongi tutvustada väikesele lugejale Rootsi ajalugu ja loodust. Imelised vaated, köitvad lood Rootsi ajaloost ja paikadest- kogu seda ainestikku seob muinasjutuline liin . Peamiselt on autor kasutanud Rootsi rahvajuttude laadi, aga ka H. C. Anderseni ja Topeliuse stiilivõtteid. Raamatus on omavahel seotud rahvuslikud pärimused (siit ka tihe seos folklooriga) ja autori enda poolt välja mõeldud muistendid. Teiste hulgas on ära toodud näiteks ka Stockholmi, Ölandi, Falumi ja Smälandi saamislugu . Tõin välja mõned paigad , mida tunnis käsitlesime.
NIls on väike poiss, kes nõiduse abil pöialpoisiks moondatakse. Hane seljas lennates ränadb ta läbi terve Rootsimaa, kohates teel õige kummalisi tegelasi. Nende käest kuuleb Nils imelisi ja põnevaid muistendeid eri paikade kohta. Lõpus muutub Nils tavaliseks poisiks tagasi.
Raamat saavutas kiiresti populaarsuse nii Rootsis kui ka väljaspool- seda on tõlgitud 40 keelde. Teost peetakse ühisel meelel Rootsi lastekirjanduse üheks tippteoseks.

Soome lasteraamatuid.
Üks tuntumaid Soome lastekirjanikke Hannu Mäkela tõi Härra Huu esimest korda lugejate ette 1973 aastal. See oli Mäkela esimene raamat, nüüdseks on neid kogunenud juba üle kolmekümne. Mida lähemale tänapäevale, seda tõsielulisemaks kirjaniku lastelood muuutvad.
Üks uuemaid Mäkela raamatuid “Miisa uus pere “Miisa uus kodu” on raamat mis juhib tähelepanu tänapäeva elu kitsaskohtadele, samas on raamatus kõlama jäänud helge toon.
19. saj II poolel aitas kirjanduses valitsev romantism ja rahvusliku liikumise elavnemine kaasa ka algupärase lasterkijanduse kiiremale sünnile. Esimene Soome folkloori uurija Eero Salmelainen kogus ja avaldas 4 kd-t Soome rahvamuinasjutte ja muistseid lugusid, millest hakkaski vormuma rahvuslik lastekirjandus. Avaldati rahvuseepose Kalevala väljaandeid.
Jõudsalt edenes ka tõlkekirjandus (M. Twain, H. Chr. Anderesen, W. Scott jpt).
20. saj. alguse laste- ja noorsookirjanduses on mänginud olulist rolli Anni Swan (1875 - 1958), kes pani aluse soome moodsale muinasjutukirjandusele ning hakkas esimesena sihipäraselt viljelema algupärast tütarlasteproosat.
Soome moodsa muinasjutu uue laine algatajaks peetakse aga Yrjö Kokkot (1903 - 1977), kelle Pessi ja Illusia looduslähedus ja inimlik soojus on äratanud tähelepanu mujalgi maailmas.
Z.Topelius(1818-1898)- Soome kirjanik

Õppis ülikoolis ajalugu, teoloogiat ja meditsiini
„ Helsingfors Tidningari” toimetaja
Soome kirjanik aga kirjutas rootsi keeles
Ta on üks soome rahvusromantilise kirjanduse silmapaistvamaid esindajaid
Hüüti muinasjutu onuks ja laste sõbraks
„Aallotari jäljed” , „Sampo Lappelill”
Paralleele võib tõmmata Kreutzwaldiga

Anni Swan(1875-1958) – soome kirjanik

Z.Topeliuse järel teine rahvusvaheliselt tuntud lastekirjanik.
Õppinud ja töötanud rahvakooliõpetajana Helsingis
Töö lastelehtede juures, lastenäidendid, tõlked(J.W. Goethe , L.Carroll)
Tütarlastekirjanduse traditsiooni looja Soomes(nn. Tuhkatriinu lood)
Alates 1961.a. välja A.Swani medalit – lastekirjanduse preemiat

Kirsi Kunnas(1924)- Soome kirjanik

Kaasaegse lastekirjanduse ema
Tuli lastekirjandusse 1954 kui inglise nonsense luule vahendajana
„Villiomenapuu julkaistiin vuonna ”(Wild Apple Tree), „Uivat saaret”, „Metsalapse muinasjutupuu”(esimene lasteraamat 1956, soome lasteluule meistriteos)

Kaarina Helakisa(1946-1998)- Soome kirjanik

Vähemalt miljon sinist kassi – ainuke raamat, mis on eesti keelde tõlgitud
Kaasaja mõjukamaid lastelüürikaid

G. Rodari (1920 - 1980) muinasjuttud sotsiaalne suunitlus , allegooria ja kujundlikkus.
Cipollino seiklused – 1951. Ebavõrdsus( juurviljade-aedviljade maailmas.) Sibulad odavad,
viinamarjad kallid. Laps peab algusest peale teadma tegelikku elu.
1980 - „Telefonilood“ . Cipolliino tegelased ning kogu teos on tegelikult allegooriline jutustus ebavõrdsusest klassiühiskonnas (valitsejateks rikkad sidrunid ). Peamiseks teemaks ongi ülemklassi võimukate ning alamklassi võitlus ( headus vs. kursjus), mis viitab kahtlemata Rodari enda kommunistlikele vaadetele (sotsiaalne suunitlus); olulisel kohal on ka sõpruse püsima jäämine raskustega silmitsi seismisel.
26. O. Wilde’i Õnnelik prins ja A. de Saint-Exuperi Väike prints.
O. Wilde`i “Õnnelik Prints”
Õnneliku printsi on kaunis kuldehetega kuju, inimesed imetlesid, mõõgal särasid rubiinid & silmadeks safiirid. Prints nuttis, pääsuke haakas aitama , jagas printsi ehted abivajajatele Pääsuke armastab printsi, Talv, pääsuke sureb ning printsi süda kildudeks.
MJ fantaasia, tähtsustatakse hingeelu - südameheadust, kaastunnet , oskust jagada saatust.Väline ilu ja isegi elu tuuakse ohvriks headusele. Mõlemad - Prints ja Pääsuke - tõid ohvriks oma elu, nende hingelaadi lähedus pani neid teineteise saatust jagama , ja ka vaeste ja õnnetute saatust. Muinasjutus on mõjuvalt vastandatud õnne ja ilu ning kasu ja ilu mõiste. Printsi süda sümboliseerib selges keeles abivalmidust, loobumist, samal ajal ka Pääsukese pärast.
A.de Saint-Exuperi Väike prints“:
“Väike printsi“ järgi on nime saanud asteroidikuu Petit- Prince . Peategelased on väike prints ja kunstnikumees Sündmuskohad leidsid aset: Sahaara kõrbes, printsi koduplaneedil, erinevatel asteroididel, planeet Maal ja Aafrikas. Raamatus käsitletakse probleemi, kus Väike prints tahab leida erinevatest kohtadest endale meelepäraseid asju. Kohtas mitmeid tegelasi, kes käitusid või kõnelesid erinevalt, mõni asi meeldis talle, mõni mitte. Nii ta seikles mööda asteroide.
Autori sõnumiks on vaatlemine lapsesilmade kaudu mitmesuguseid elunähtusi ja inimühiskonnas valitsevaid suhteid. Miljööks olid erinevad soovid, suured ootused ja lootused, mõistmatus, erinevad karakterid, leidlikkus ja asjalikkus.
Kunstnikumees oli mõistmatu, õppis lennukeid juhtima . Elas üksi, oma tarkusega, kuni Sahaara kõrbes lennuõnnetus juhtus (mootoririke) ja sinna jäi.
Printsile meeldis esitada küsimusi, kuid ise ei vastanud kunagi. Poiss elas mõtetes omal planeedil, kus oli tema maja & lammas ei saanud ära joosta . Väike prints mõistis kunstnikumeest, sest prints oli väga eriline poisike. Printsi meelelahutuseks olid päikeseloojangud.Väike prints oli tähtsaim tegelane, kuna kõik tiirles põhiliselt ümber tema. Rääkis tema vajadustest tutvuda erinevate olukordade ning oludega.

Fantastika ja fantasy lastekirjanduses.
Fantastika- ulmeline, fantastiline kirjandus, fantastilised tegelased /sündmused
FANTASY - fantastikat sisaldav kirjandus
R → F→ R
ehk siis tegevus toimub algul 1)reaalses maailmas, seejärel sisenetakse 2)fantaasiamaailma ning lõpus naasetakse jällegi 3)reaalsusesse. Nt: L.Carroll “Alice imedemaal”; A.Lindgreni “ Mio, mu Mio”
; A. A.Milne “Karupoeg Puhh”; J.Barrie “Peeter Paan”.

Huumor lastekirjanduses (mõiste tähendus, liigid – füüsiline huumor, tegelaskuju huumor, keelehuumor + näited)
Ühtegi aspekti pole lastekirjanduses käsitletud hoolimatumalt kui temas leiduvat huumorit : vohavad mitmesugused kahtlase väärtusega oletused laste huumori ja humoristliku lastekirjanduse kohta.
Füüsiline huumor lastekirjanduses – füüsilised äpardused (libastumine, komistamine, koperdamine, veega pritsimine, peadpidi kokkujooksmine jne). Väikelaste huumor koosnebki kõikvõimalikest kokkupõrgetest ja äpardustest. Ka folkloorses lastekirjanduses esineb lärmakat, füüsilist tüüpi huumorit (nõia veider väljanägemine ja ebapraktilisus; hiiglase kohmakus jms).
Keelehuumor – Seda liiki huumorit mõistavad täiskasvanud enam kui lapsed. Seda laadi keelemängu üheks võimaluseks on võtta sõnu teatud sotsiaalsest, kultuurilistest või ametialasest kontekstist ning kasutada neid mõnes teises kontekstis või tasandil(nt: Kas te austaksite meie eluaset oma kohalolekuga?). Sõna või sõnagrupi tähendus muutub tavalisest erinevaks, mõned keelenaljad tulenevad häälikute ja sõnade nihkumisest.
Tegelaskuju huumor – väikelast võlub tegelaskuju huumor vähe, sellist huumorit leiame 10-12 aastaste laste raamatuis (Alice Imedemaal)

Muinasjutu olemus ja tema biblioteraapiline mõju (B. Bettelheim jt.)
Eesti keelne MJ viitab minevikus, muistsel ajal toimunule. MJ iseloomulikeks tunnusteks on:
· Imepärase, üleloomuliku ja ebatavalise esinemine
· Süžee skemaatilisus, detailide vähesus
· Ajaline ja ruumiline ebamäärasus
· Maagilised esemed ja imepärased tegelased
· Reeglina õnnelik lõpp ja headuse võit
MJ jaguneb: ime-, looma- ja novellilaadseteks muinasjuttudeks.
MJ peetakse oluliseks lapse varajases psühholoogilises arengus, kuna MJ on asendamatud kujutlusvõime rikastamisel, tegelevad inimolemise sügavate probleemidega & vastavad igavikulistele küsim. Inimese/maailma kohta. Lapsed mõistavad fantastilist paremini kui ratsionaalseid seletusi .
MJ on vaja kuulata lapsepõlves hingelise tasakaalu saavutamiseks/säilitamiseks hilisemas eas. Inim. mõistab alateadlikult MJ valitsevaid probleeme, situatsioone & saab eeskuju, raskusi lahendada.

Kaasaegsest vene lastekirjandusest.
20-30ndatel a-tel toimunud teravates vaidlustes jäi peale arusaam, et lastekirjandus peab loobuma meelelahutuslikkest ning muutuma realistlikuks, asjalikuks ja informatiivseks. Eriti kahjulikuks kuulutati muinasjutufantaasia, mis mõjuvat laostavalt lapse realistlikule maailmatunnetusele. Samas peab tunnistama, et kõigest hoolimata 20ndad a-d olid vene lastekirjanduse, ennekõike lasteluule õitseajad. Just nendel aastatel sündisid ilmale Kornei Tšukovski värssmuinasjutud, mis paistsid silma oma ootamatu ja seniolematu rütmilikkuse, leidliku sõnamängulisusega ja lapselikult lihtsa esitluslaadi poolest. Temaga samal ajal lastekirjandusse tulnud Samuil Maršaki rõõmsameelsed, hoogsad ja sisukad värsid muutusid sedamaid vene lasteluule etalonideks.
90ndate a-te lastekirjandust iseloomustab ennekõike selle kirjusus. Noored luuletajad taastasid innukalt 20ndate a-te traditsioone , kasutasid meeleldi koolifolkloori sugemeid, pöördusid hoopis uute või varem keelu all olnud žanride poole, olgu see siis nonsens, paroodia või rahvaluule matking.
kokkuvõttes võib öelda, et 90ndate a-te lastekirjanduses paistab silma püüd hoida last eemal totalitaarse mineviku hukutavast mõjust, soov aidata last ületamaks kaasaja vasturääkivusi ning raskusi, juhatada teda targalt täiskasvanute maailma, mis on veel kaugel täiuslikkusest
90ndate a-te LK iseloom. kirjusus. Noored luuletajad taastasid 20ndate a-te traditsioone, kasutasid koolifolkloori sugemeid, pöördusid uute või varem keelatud žanrite poole, oli see siis nonsens, paroodia või rahvaluule matking. Kokkuvõteks, 90ndate a-te LK paistab silma püüd hoida last eemal totalitaarse mineviku hukutavast mõjust, soov aidata last ületamaks kaasaja vasturääkivusi ning raskusi, juhatada teda targalt täiskasvanute maailma, mis on veel kaugel täiuslikkusest.

Uusi autoreid kaasaegses kirjanduses.

Kate Dicamillo (Ameerika kirjanik, autasustatud mitmete auhindadega)- “Tiiger virgub”; “Kõik vn Dixie pärast”; “Lugu hiirega nimest Desperaux”
Louis Sachar - “Pahupidikooli isemoodi lood”; “Augud” (Newberry medal ); “ Pahupidi kool kukub kokku”; “Pahupidikooli tabab üllatus”
Lauren St. John - (Loodab, et raamatud tekitavad huvi Aafrika vastu ja loomakaitse vastu)- “Valge kaelkirjak ”; “Delfiini laul”
Madonna- „Inglise roosid“; „Härra Peabody õunad“; „ Jakov ja seitse röövlit“
Sven Nordqvist (Rootsi lastekirjanik ja illustraator)- „Kuidas väike Findus kaotsi läks“; „Vaene Pettson“; Rebasejaht“; „Pannkoogitort“; „Pettson telkimas”; „Pettsoni jõulud“
Peter Härtling (Saksa lastekirjanik)- „Vanaema ja teisi jutte “;
Grigori Oster - “Õuduste kool”; “Kahjulikud nõuanded”
Tuula Kallioniemi (Soome kirjanik) - “Andke tuld Tosmanid”; “ Thomas Tomani must minevik”
Sinikka ja Tiina Noppola (Õdedest Soome kirjanikud) - “ Risto Räppar”; “Risto Räppar ja kohutav vorst”; “Heinakübar ja viltsuss”- sari
Anders Jacobson ja Sven Olsson (Sugulased ja rootsi kiranikud, inspiratsioon enda noorusest). “ Berti Päevikud”; “ Emanuel ”; “Sune”; “Tuva- Liisa”;
Mauri Kunnas (Soome kirjanik) - “Koeramägi”; “Jõuluvana”; “12 kinki jõuluvanale”; “Head ööd härra kuutõbine”
Mika Käranen ( Soome kodakondsus aga elab Eestis) - “ Varastatud Oranž jalgratas”; “Peidetud hõbedane aardelaegas”; “Vana roosa maja”
Mans Gahrton (Rootsi kirjanik)- “Kaevame vanaema üles”; “ Aadam ja Eeva”; “ Rosa ”
Eric- Emmanuel Schmidt (Belgia kodanik)- “Härra Ibrahim ja Koraani õied”; “Oscar ja Roosamamma”
Roald Dahl (Briti kirjanik, klassifitseerub kaasaja alla kuna Eestis hakkasid tema teosed ilmuma 1999. aastal) - “Charlie ja šokolaadivabrik”; “Vapustav härra rebane ”; “James ja hiigelvirsik”; “Nõiad”; “Kaelkirjak, Pelku ja mina”;
Lois Lowry “Andja”

32. J.K Rowling ja tema fenomen kaasaegses kirjanduses.
J. K. rowling on välja andnud 7 Harry Potteri raamatut, mis on võitnud hulgaliselt auhindu. Raamatute sisu: võitlus hea ja kurja vahel, mis on väga kaasahaarav, peategelasteks
Fenomen: J.K Rowling lõi maailma kuhu tahaks astuda iga laps ja täiskasvanu. Potter ei ole vaid lasteraamat, tegevused arenevad seal kuni jõhkra verevalamiseni, mistõttu leiab igast vanusest lugeja endale midagi. Potter on ilmselt edukas ka seetõttu, et meie igapäevane maailm tundub meile vahel natuke hall ja igav. Võib-olla uskumatu, aga meie argise elu tunnetus, selle mitte nautimine ja soov rutiinist põgeneda on nii tugev, et meil on vaja võlumaailma, et sellest pääseda.
Peale võlumaailma ja võlurite on need teosed loonud ka omaette kultuurilise fenomeni. See on erakordne ning unikaalne , kuid omab ometi traditisoonilist aurat - see teine, raamatus olev, kultuur. See kulgemine näitab, kuidas üks populaarne tulemus/teos kujuneb omaette maailmaks - järgi tehtud, müüdud ning analüüsitud ja muudetud surematuks mitte turustajate vaid fännide poolt. (Märkimata ei saa jätta ka mõju, et lastekirjanduse fantaasianurki ei kammi läbi enam vaid mudilased vaid ka vanemad.)
Potteri- seeria sensatsioon on tänapäeval kõikjal - inglismaal tehakse tuure võttepaikadele, internetis on kohutavalt palju lehekülgi, kus on võimalik tutvuda võlumaailmaga, foorumid fännikirjandusele ning rääkimata erinevatest rollimängudest.
Näeme, et loost raamatus on saanud üsna tõeline reaalsus (naiivrealism?) Kui millelegi on nõnda suur mõju ja jõud, siis võib väita, et see on tabanud midagi fundamentaalset. Lapsed samastavad end Harry Potteri ja tema seiklustega; tema jõud on justkui nende jõud. See toimib sellise ringina. Me tunneme end tugevamana luues Potteri-fenomeni ning Potter ise annab meile selle õige idee jõust, mida ammutada.
Mõisted:

Biograafia - elulugu (isiku elus toimunud tegevuste ja sündmuste kirjeldus)
Bibliograafia – raamatute nimestik teatud autori puhul.(kirjanduse jm. dokumentide nimestike koostamise teoreetilisi ning metoodilisi probleeme käsitlev teadus)
Aimekirjadus - populaarteaduslik kirjandus.
Algriim - kahe v. enama järjestikku v. lähestikku oleva sõna algushäälikute samasus , alliteratsiooni ja assonantsi ühine nimetus (regivärssides, vanasõnades, kõnekäändudes jm.).
Assonants - sama vokaali kordumine kahe v. enama sõna pearõhulises silbis (hrl. värsis)
Alliteratsioon - sama konsonandi kordumine kahe v. enama sõna algul värsis v. lauses (näit. maal ja merel).
Onomatopoeetline väljend - loodushääli, helisid jäljendav väljend.
Personifitseerimine - isikustama
Antropomorfiseerimine – inimese taoliseks kujutamine tekstis ( samastamine inimesega)
Animism - hinge omistamine loodusnähtustele ja esemetele; usk hingedesse ja vaimudesse.
Hüperbool - poeetiline liialdus , kirjeldatava asja v. nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine ,
Grotesk - inimeste, esemete, olukordade jm. veidralt liialdatud ja moonutatud kujutamine, milles põimuvad reaalsus ja fantastika, traagiline ja koomiline , kohutav ja lõbus jne.; selles laadis teos
Huumor - heasoovlikult, naljatlevalt pilkav suhtumine kellessegi v. millessegi; heatahtlik nali; koomiliste elunähtuste v. inimlike puuduste ja nõrkuste lõbus heatahtlik naeruvääristamine
Koomika - naljakus, koomilisus; millegi koomiline külg
Absurd - absurdne nähtus, väljend v. mõte; kõik see, mis on absurdn
Metafoor - kõnekujund: tähendusülekanne sarnasuse alusel
Metonüümia - (liik kõnekujundeid:) sõna v. väljendi kasutamine ülekantud tähenduses ajalise, ruumilise, põhjusliku, päritolulise vm. suhte alusel
Intertekstuaalsus - semiootiline käsitlus, mis tegeleb märkide ja tekstiosiste kandumisega ühest tekstist teise, väljendades kirjandusteose eriomast seotust teiste teoste ja tekstidega. (Tänapäeva lastekirjanduses võib välja tuua selliseid jooni nagu iroonia , paroodia, kirjanduslikud viited, otsesed tsitaadid või kaudsed vihjed varasematele tekstidele, mis lõhestavad harjumuspäraseid kirjutusskeeme. Kõik selle võib viia ühise nimetaja alla: intertekstuaalsus.)
Postmoderism - 1970. aastatel tekkinud kirjanduse, kujutava kunsti ja arhitektuuri suund.

.DOCX Laadi alla originaalfail 17 lk · .docx · 38 allalaadimist

Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad #1

Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad #2

Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad #3

Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad #4

Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad #5

Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad #6

Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad #7

Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad #8

Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad #9

Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad #10

Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad #11

Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad #12

Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad #13

Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad #14

Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad #15

Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad #16

Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad #17

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

38 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

nuublu Õppematerjali autor

Eksami küsimused ja vastused 2014

eksam maailmakirjandus lastekirjandus küsimused vastused kirjanikud prints andersen soome kirjanik

Sarnased õppematerjalid

doc

Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega

tegelasteks mitmed Kreeka heerosed ja jumalad, peategelaseks ahhaia kangelane Achilleus. Odüsseia koosneb 12000 värsist , mis on jaotatud 24 lauluks. Odüsseia on kompositsioonilt keerukam kui Ilias, kuna tegevus ei toimu lineaarselt. Seetõttu peetakse teda nooremaks. Kui Iliase ainestik on heroiline, siis Odüsseia ainestik on olustikulisem ja muinasjutulisem. Teemaks on Ithaka kuningas Odysseuse seiklused tagasiteel koju Trooja sõjast 10 aastat pärast selle lõppu. Homerose küsimused (spekulatsioonid, mis keerlevad eeposte loomeloo ja -aja ümber):  enamik pakub tekkimisajaks 8. - 7. sajand eKr  kreeklased usuvad, et autoriks on Homerose nimeline laulik -rauk, kelle sünni- ja surmaaega ega kohta pole teada.  Saksa teadusmees Fr. A. Wolf väitis, et mõlemad eeposed on ühisloomingu produkt, mis lõplikult pandi kirja 6. saj eKr. Homeros võis olla üks nendest.

Lastekirjandus

docx

Laste- ja noortekirjandus

kohalkäija polnud. Konspekti vormistus on jäänud just selliseks, nagu see oli siis, kui ma ise sellest õppisin. Kõik lisamärkused jne olid minule endale mõeldud ja Sul ei pruugi neist kasu olla. Ilmselt on Sulle sellest konspektist abi, kui sa näiteks soovid enda koostatud loengute põhjal kirjutatud konspekti täiendada ega viitsi läbi lugeda Reet Krusteni väljaannet. Siinkohal mainiksin, et kuskil Eesti Vabariigi lastekirjanduse käsitluse juures jätsin ma selle lugemise pooleli, ei viitsinud enam ja aega polnud. Konspekt ei ole kohe kindlasti mitte täiuslik! Kui Sa päev enne eksamit alustad õppimist sellest konspektist (ja pole väga loengus käinud jne), siis ei pruugigi Sul sellest suurt kasu olla. Ühtlasi pead olema valmis ise kaasa mõtlema, sest iga punkti all ei ole ma kõike kirja pannud – ise olin valmis neist kirjutama peast oma teadmisi.

Laste- ja noortekirjandus

docx

Väikelastekirjanduse eksami konspekt

Lastekirjanduse definitsioon, olemus LK täiskasvanute poolt teadlikult L'le kirjutatud. ka rahva looming. LK hulgas ka algselt täiskasvanutele määratud IK teoseid, mis üle läinud L lugemisvarasse. Lraamatud levima pärast trükikunsti leiutamist 15. saj. ja rahvale hariduse andmise hoogustumist. piibli juurde asumiseks ja mõistmiseks, oli vaja tekste, mille abil lugemist harjutada .Väikelastekirjanduse eripärast Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine. Väikelastekirjandus on adresseeritud 1-4(5)-aastastele lastele. Iseloomulik visuaalsus, tegevuse domineerimine, poeetilisus ja mängulisus ning pahupidistus, samuti lapsele tuttav temaatika ja lihtne sõnastus. Muinasjutuvajadusest väikelapseeas tundeelu tasakaalustav mõju·L prob. Lahendab muinasjutt·L alateadvus tume hirmus-muinasjutt pole ohtlik uskuda·MJ pakub L lahendusi (head vs

Väikelaste kirjandus

docx

Eesti lastekirjandus

mütoloogia- ühe rahva müütide, muistendite, usundite kogum; aga ka müüditeadus, mis uurib müüte ja teeb neist järeldusi kultuuri olemuse ja mõttemallide kujunemise kohta. Iga rahva müüdilooming peegeldab selle kultuuri maailmatunnetamise taset ja -mõistmise viisi. Eri rahvaste mütoloogiatel on palju ühisjooni. müüt- põlvest põlve edasiantav usulise tähendusega fantastiline lugu, mis seletab maailma olemuslikke nähtusi ja teket, räägib jumalatest, sangarite kangelastegudest, inimkonna tulevikust jne. Maailmamõistmise vorm, sellega seondub müütiline mõtlemine. Kui usund hakkab lagunema, muutuvad müüdid muinasjuttudeks, fantaasiaks, ei võeta enam tõepähe, säilib esteetiline köitvus, seega kasutatakse müütide aluseks olevaid lugusid v detaile kunstis, kirjanduses edasi. Müüte tasub tunda ja lastele tutvustada nii harival kui ajaviitelisel eesmärgil.

Eesti kirjandus

doc

Väikelastekirjanduse eksamiks

3)Algustähe kordusele rajatud tekstid 4)Lindude/loomade häälitsusi imiteerivad laulud 5) tähtpäevadega seotud laulud 6) Humoristliku põhitooniga laulud 7)Hoiatava funktsiooniga laulud 8) Dialoogile rajatud julguse/kindluse proovimise mängud 9) Nimesõimule rajatud laulud Ahellaulud 1)Küsimus-vastus-küsimus 2)Nn. Lõputa laulud (moodustub ring) Karjaselaulud EESTI LASTEKIRJANDUSE TEOREETILISE MÕTTE ARENGUST (UNDRITZ, LIIV, KUNDER, PARIJÕGI) Paul Undritzi kõne ,,Laste kirjadest" avaldati Eesti Postimehes. (kirjad tähendavad raamatuid) Tema arvates oli lastekirjanduse põhiülesandeks eeskuju andvate ja hirmutavate kujutluspiltide loomine, et nende läbi last vooruslikuks kasvatada. Saksalas ilmus Juhan Liivi artikkel ,,Laste kirjavara", kus propageerib järgmisi

Lastekirjandus

docx

Laste- ja noortekirjanduse konspekt

15-17-aastaselt toimub kunsti unikaalsuse mõistmine, oluline arendada kujundlikku mõtlemist Lastekultuuri kui subkultuuri mõistetakse erinevates tähendustes: 1) vaimulooming, mis on otseselt lastele pühendatud (lastekirjandus, kino, teater) 2) mida lapsed ise genereerivad (mängud, ideed, harrastused) Lastekirjandus on: *lastele mõeldud teosed, ajakirjad *üldkirjandusest kohandatud tekstid *laste poolt tegelikult loetavad tekstid *õpikute tekstid Peter Hunt – lastekirjanduse teoreetik Lastekirjandus jaguneb: *muinasjutud *fantaasiakirjandus *realistlik kirjandus *aine kirjandus Lastekirjanduse loomine on mitmetasandiline ja mõtteline Lastekirjanduse piirjooned: *kuulub põhiliselt ilukirjanduse ja esteetika alla *erandina on ainekirjandus, kuulub lastele suunatud populaarteadusliku kirjanduse alla Lastekirjanduse funktsioonid: 1) esteetiline – hedonistlik külg, mängulis-artistlik külg, leiutav, meelelahutav, puhastab külg

Laste- ja noortekirjandus

doc

Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused

kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid (proosa, luule, draama) ja zanrid ( romaan, jutustus, muinasjutt, poeem, komöödia, draama). Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate struktuuri- ja kujundusvõtetega. 2. Väikelastekirjanduse eripärast Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine ehk

Kirjandus

pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus..................................................................

Kirjandus

Rohkem sarnaseid