Gilgames Kuningas Gilgames valitses Uruki linnas umbes viie tuhande aasta eest nõnda igatahes kinnitavad sumerite pärimused. Uruki linn asus Eufrati jõe kaldal Mesopotaamias. Mesopotaamia on üks kõige vanemaid pideva inimasustuse alasid. Umbes viie tuhande aasta eest rajasid sumerlased tammide ning kanalite võrgu ja õppisid tulvavett kõrvale juhtima. Eeposeski on juttu suurest veeuputusest, kus said surma kõik inimesed peale Utnapisti ja tema kodakondsete, kellele jumalad õigel ajal
Sisukokkuvõte: Uruki lonnas valitses kuningas Gilgames, kes oli kõigist vägevaim valitseja. Ta põlvnes jumalate soost. Oma emalt, jumalannalt, oli ta kaasa saanud tohutu jõu, kauni välimuse ja ägeda loomuse. Pea uljalt püsti nagu tarval, kõndis Gilgames Uruki linna müüril ja vaatas oma valdusi. Uhke oli Uruki müür, rohkem kui viie mehe kõrgune. Gilgames ehitas selle müüri oma rahva kaitseks. Hommikust õhtuni vormisid meistrid savist telliseid, kandsid neid vitstest punutud korvidega ehitusele kokku ja ladusid seina. Gilgames ei andnud päeval ega öösel kellelegi rahu. Uruk pidi olema kõige vägevam linnade seas ja Gilgames kõige kuulsam kuningas. Inimesed töötasid päevast-päeva. Viimasel ajal oli rahvas nurisema hakanud. Linnamüüri ehitamine ei näinud otsa lõppevadki. Oleks Gilgames ainult tööga mehi vaevanud! Vaevalt
Gilgames Referaat Autor: Peeter Seppel Juhendaja: Ivi Eiche 2008, Tallinn Sisu kokkuvõte Eepos Gilgamesist on maailma kõige vanem lugulaul, mis on kirjapandult meie päevini säilinud. Kuningas Gilgames valitses Uruki linna umbes viie tuhande aasta eest nõnda igatahes kinnitavad sumerite pärimused. Uruki linn asus Eufrati jõe kaldal Mesopotaamias. Kreeka keeles tähendab 'mesopotaamia' 'jõgedevaheline maa'. Paikkonda hakati nõnda nimetama sellepärast, et see asus kahe suure jõe Eufrati ja Tigrise vahel. Gilgames rajab Uruki linna ümber müüri, mis paneb meeleheitel linnakodanikud palvetega jumala poole pöörduma
,,Gilgames" Oli üks valitseja, kes ei meeldinud enda rahvale. Inimesed pöördusid jumalate poole ja jumalad lõid metsmehe Enkidu. Gilgames saaatis hetääri(vabade kommetega haritud naine) teda võrgutama. Siis Gilgames võitles temaga ja võitis ja neist said sõbrad. Nad olid võrdsed mehed. Pärast seda tegi taeva jumala tütar gilgale abieluettepaneku aga ta keeldus ja ja tahtis et tema isa saadaks taeva härja peale talle aga gilga sai enkiduga võitu. Nad saatsid härja jala tagasi ja istar tahtis tema elu põ'rguks teha ja siis enkidu suri ära ja siis gilga leinis teda aga samas pani teda mõtlema et ta sureb ka ise kunagi ära ja tahtis siis surematuks ära selleks läks ta ühe targa juurde
Tuule Kivihall 10c Gilgamesi lugu Kuningas Gilgames oli Uruki linna valitseja ja vägevaim kõikidest teistest valitsejatest. Temale polnud võrdset võistlejat ning ta põlvnes jumalate soost, kaks kolmandikku temast oli jumal, üks kolmandik inimene. Gilgames oli väga nõudlik, sest ta soovis, et tema linn oleks teistest mitu korda tugevam ning seetõttu ei andnud ta kellelegi rahu ja kõik pidid alatasa tööd tegema, isegi lapsed. Kuningas oli ka naistemees, ta tõi enda juurde kogu aeg noori neide, hoolimata, kas nad olid abielus või mitte. Lõpuks aga vaevas see kõik Uruki linna rahva ära ja kodanikud tulid kokku nõu pidama. Kaebused kostusid jumalateni ning nüüd otsustasidki jumalad luua Gilgamesile väärika vastase. Nad lõid Enkidu.
,,Gilgames" Kirjandusteose analüüs Sumerite eepos ,,Gilgames" on maailma vanim eepos, mis kirjutati kaheteistkümnele savitahvlile ja see koosneb umbes kolmest tuhandest reast, millest loetavad on tuhat kakssada. Teose peategelase prototüüp valitses umbes 5000 aastat tagasi Mesopotaamias Uruki linnas. Jutustuse alguses polnud Gilgames hea ja suuremeelne valitseja, vaid pigem rõhus rahvast. Ta oli pannud inimesed Urukile müüri ehitama, et linna kaitset tõhustada. Legendid Gilgamesist hakkasid levima pärast tema surma ja kui leiutati kiilkiri, pandi kirja ka lood tema vägitegudest Teose sõnumiks on minu arust see, et inimene peab tööd tegema ja oma autasud välja teenima. Minu arust vastab see tõele, sest elus ei saa midagi niisama. Et elus edasi jõuda ja midagi saavutada pead kõvasti tööd tegema.
Enkidu. Ta pühendas Enkidu sõjajumal Ninurtale. Enkidule meeldis koolmel joomas käia ning kord sattus kütt talle peale. Enkidu oli mees, keda loomad ei kartnud, kuna ta jõi koos nendega koolmel ja magas koos nendega. Nüüd oli vaja võõrutada Enkidu loomadest ja teha temast tsiviliseeritud mees. Selleks saadeti Enkidu juurde rõõmupiiga Samhat, kes oma võludega tsiviliseerib metsiku mehe. Tänu Samhatile saab Enkidu inimeseks. Kui Enkidu ja Gilgames kohtusid, läksid nad kalema, aga natuke aega hiljem sai neist sõbrad.Uruki linnale oli vaja seedripuid, mis asuvad Humbaba metsas. Seal metsas elas aga koletisetaoline elajas Humbaba. See aga tähendas seda, et koletis tuleb tappa Gilgames kutsub ka Enkidu kaasa. Algul ta ei soovinud kaasa tulla, aga varsti oli ta küll nõus. Nad valmistusid teeleminekuks, neid õnnistati ära ning retks võis alata. Seedrimetsas julgustas neid taevajumal Samas, kellelt Gilgames kaitset palus
Ajad muutuvad, inimene on jäänud samaks? Ajastud muudkui muutuvad, aga kas see tähendab, et ka inimese loomus peab muutuma? Kuidas saab Gilgames, kes tundub meile nii iidsena, sarnaneda tänapäeva inimestega? Gilgamesiga oli pidutsemisjanuline ja väsimatu kuningas, kes hoolis ainult iseendast. Ta uskus, et ta oli surematu ja ei pea silmitsi astuma surmaga. Seetõttu ta ei suutnud elu väärtustada sellisena, nagu ta oli ning vaatas tõest mööda. Jumalad saatsid Gilgamesi juurde Enkidu, kes suutis Gilgamesile vastu astuda ning kuningas nägi end läbi Enkidu. Mõnikord inimesed ei saa oma käitumisest ja tegelikust minast
Nad ei oodanud surma elu nii, nagu egiptlased. Surma kardeti, sest see tähendas, et ees ootab rõõmutu ja sünge allmaailm. Sellegipoolest pöörasid mesopotaamlased surmale palju vähem tähelepanu kui egiptlased. Selle asemel köitis neid traagiline vastuolu inimeste kõrgete soovide ja inimliku piiratuse ning surelikkuse vahel. Parema ettekujutluse mesopotaamlaste uskumustest saab, kui lugeda sumeri eepost "Gilgames". See räägib kangelasest nimega Gilgames, kes on kaks osa jumal ja üks osa inimene. Ta on ka Uruki valitseja väga tugev, kõrk ja himur mees. Jumalad loovad talle väärilise vastase Enkindu. Kahest kangest saavad sõbrad. Nad otsustavad tappa seedrimetsa valitseja Humbamba, kelle surmaga loodab Gilgames hävitada kurjuse kogu maailmas. Jumalatele meelepaha teinud, sureb Enkindu. Selle tagajärjel hakkab Gilgames kartma, et ka teda võib oodata surm ning otsib teid sellest pääsemiseks
Vanimad tekstid · Vanimad raamatud (selle sõna üldisemas tähenduses) olid savisse, kivisse, puusse või muusse materjali vajutatud, raiutud või kraabitud tekstid. Sumeri kiilkirjas tahvlid · Vanimaid kiilkirjas savitahvleid on säilinud Sumeri riigi ajast. · Nende vanuseks hinnatakse umbes 7000 aastat, võib-olla enamgi. · Kiilkiri vajutati või suruti pehmesse savisse metallist või bambusroost krihvliga, mida kirjutamise ajal hoiti rusikas. Gilgames · Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on akkadi eepose "Gilgames" nimikangelane. · Lood Gilgamesist said alguse umbes 2000 a eKr. Varaseimad kirjapanekud pärinevad u 1800 a eKr. · Seda nn Vana-Babüloonia (akkadi) eepost peetakse vanimaks kirjapandud eeposeks üldse. · Gilgamesi elust on teada vähe, kuid Sumeri kuningate loendi järgi oli ta Uruki linna valitseja, Lugalbanda poeg, kes sattus vastuollu Kisi valitseja Akkaga.
Keskne ring koondus Enmerkari, Lugalbanda ja Gilgamesi ümber. Pigem tegemist eepiliste poeemidega. Gilgames valtses Uruki linna arvatavalt u 2700 - 2500 eKr. G oli 2/3 jumalat ja 1/3 inimest. 12 tahvlit. 1) ehitas valmis Uruki linnamüüri 2) taastas ühe pühapaiga Kultuurimälu sõltub mingisugusest kandjast (mälu) I tahvel: Gilgamesi tutvustus. Ta on kaks osa jumal ja üks osa inimene, Uruki valitseja, kõrk ja himur mees. Gilgames rajab Uruki linna ümber müüri, mis paneb meeleheitel linnakodanikud palvetega jumala poole pöörduma. Jumalad saadavad maa peale jumalanna Arurule, kelle ülesandeks saab luua Gilgamesile vääriline vastane. Jumalanna voolib savist metsiku ja tugeva Enkindu, kes elab metsas metsloomade 6 seas. Gilgames laseb saata Enkindu juurde "rõõmupiiga" (ehk templiprostituudi)
Odysseus tapab koos pojaga kosilased Vana-Kreeka "Illias" Autor on Homeros. Tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Trooja linna piirates lähevad tülli kuningas ja kangelane Achilleus Achilleus keeldub lahingutes osalemisest Sureb Achilleuse sõber ning ta naaseb Achilleus tapab Trooja kuninga poja Hektori Sumeri "Gilgames" Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja. Eepos räägib tema seiklustest ning inimeseks jäämisest. Käsitletakse ka surma ja surematust. Gilgames otsib surematust, kuid peab leppima sureliku rolliga. Skandinaavia "Vanem Edda" See on kogumik Skandinaavia mütoloogilisest luulest. Autor ei ole teada. Jumalalaulud inimühiskonna tekkimine ja hävimine jumalate ja üleloomulike olendite tegemised jagavad õpetussõnu Kangelaslaulud germaani rahvaste muinaskangelased Soome "Kalevala" Koostas Elias Lönnrot soome, ingeri ja karjala runolaulude põhjal. Keskmes on tegelaste võitlus rikkust ja õnne toova imeveski
Peko setu Anne Vabarna Pekolasõ, Maarja, Jumal, Nabra, Peko võitlus vaenlastega ja Jorosk, Merosk, Anne edasise elu kulgemine. Ilias vanakreeka Homeros Agamemnon, Achilleus, Briseise, Trooja sõja 10. aasta, räägib Patroklos, Hektor, ahhailaste ja troojalaste vahel Priamos peetud lahingutest, Achilleuse raevust, Patroklose ja Hektori surmast. Odüsseia vanakreeka Homeros ...
vahel · Kaljukõrb · Enamasti peetakse teda Sahara kõrbe osaks · Tiheda kaljupinnase tõttu ei kogune seal kusagil suuremaid põhjavee koguseid ega ole püsivaid veerohkeid allikaid, mis võimaldaksid maa niisutamist nagu Liibüa kõrbes Iraani kiltmaa · Iraani kiltmaa e. mägismaa · Kõrgeim tipp Damvand · Asub Armeenia mägismaa, Mesopotaamia ja Induse madaliku vahel Gilgames · Uruki linna valitseja · Sattus vastuollu Kisi valitseja Akkaga · Gilgamesi ja Akka vaheline konflikt on esitatud lühieeposes "Gilgames ja Akka", kus Gilgames oma linna Kisi võimu alt vabastab · Hiljem kujunes Gilgamesist sumerite ja babüloonlaste müütiline kangelane, kelle seiklustest räägitakse mitmes eeposes ja müüdis Gilgamesi eepos · Maailma esimene eepos · On 12. savitahvlil · Räägib Gilgamesi( u 27. saj eKr), Sumeri
Mõisted · Linnriik poliitiline üksus, mis koosnes linnast ja seda ümbritsevast küladest koos põllumaaga · Hammurapi seadused- Babüloonia kuninga Hammurapi korraldusel koostatud suur seaduste kogumik, mis raiuti suurtesse kivitulpadesse. · Paabeli torn- Babüloni linna keskele rajatud jumal Marduk'i tempel, üks seitsmest vanaaja maailmaimest, mida hiljem hakati kutsuma Paabeli torniks. · Babüloni rippuvad aiad- Babüloni kuningalossi katusele ha müüridele rajatud nn. Rippuvad aiad, kus kasvasid lilled ja viljapuud. Üks seitsmest maailmaimest. · Kiilkiri- kirjasüsteem, millemärgid koosnesid savitahvlitele vajutatud kiilukujulistest jälgedest. Kiilkirja osatakse tänapäeval lugeda. · ,,Gilgames" muistne sumeri eepos kuningast Gilgamesist, kes oli pooljumal, poolinimene; ,,Gilgames" on arvatavasti van...
Antropomorfsed ja neile omistati ka inimlikke omadusi. Surematud ja üliinimlike võimetega. Panteoni tipus seisis kolm suurt meesjumalat: Anu, Enlil ja Ea. Anu Enlil Ea Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kangelaseepika Mitme eepose kangelane oli muistne sumeri valitseja Gilgames. Temast rääkivate lugulaulude põhjal loodi eepos ''Gilgames ''. Teadus Teadus oli eelkõige tarviklike teadmiste ja võtete kogumine. Matemaatikas kasutati kuuekümnendsüsteemi. Kujunes kuukalender, kus aasta koosnes täpselt 12 kuust, olles seega 11 päeva päikeseaastast lühem. The End
Kultuuri alla loen ma ka ennustuskunsti ja astroloogiat. Levinud oli ennustamine ohvrilooma siseelundite, eriti maksa järgi. Suurepärast võimalust ennustamiseks pakkus ka tähistaevas. Mesopotaamiat võib lugeda astroloogia sünnimaaks. Siit levis kunst edasi naabermaadesse ja on Kreeka vahendusel pärandunud ka tänapäeva . Sumerite aegadest peale armastasid Mesopotaamia elanikud kangelaslaule muistsetest suurkujudest. Mitme eepose kangelane oli muistne Sumeri valitseja Gilgames. Temast rääkivate lugude põjal loodi ka eepos ,,Gilgames''. Eepos räägib kahe kangelase Gilgamesi ja tema sõbra Enkidu esialgsest tülist,leppimisest, ühistest vägitegudest ning Gilgamesi nurjunud katsetest saada surematuks. Ma arvan,et Vana-Ida rahvaste kultuur on ka mingil määral meie kultuuri aluseks. Kui Egiptuses poleks kujunenud kirja oleks meie elu kindlasti keerulisem. Templid on nagu kunst, mida vaadatakse ja mille üle arutletakse
Sumerid · Elasid Mesapotaamia lõunaosas (4 aastatuhat eKr); · Päritolu ebaselge (mägirahvas); · Rajasid terve rea varaorjanduslikke linnriike; · Kõrgetasemeline niisutuspõllundus; · Keraamika, algne metallitootmine (vask, pronks); · Monumentaalsed ehitised (tsikuraat); · Võtsid kasutusele ratta, vankri, kaariku; · Lõid esimese teadaoleva kirja; · Neil oli vanim teadaolev koolisüsteem; (astronoomia, matemaatika); · Rikkalik usund; · Vanim eepos ''Gilgames''. Sumeri kiri Sumeri kirjal oli pikk areng: 1) Piltkiri 2) Mõistekiri 3) Silpkiri 4) Häälikkiri * algul joonestati koosnevad märgid kivisse.
Mesopotaamias oli kiilkiri ( u 600 märki). Kirjamärke raiuti algul kivisse, hiljem vajutati kiilukujulise templiga või tõmmati krihvliga pehmesse savipinda, mis seejärel põletati. Kirja loeti ülevalt alla, hiljem vasakult paremale. Jumalaid kujutati ette inimestesarnasena. Jumalate elupaik oli taevas. Inimesed suhtlesid jumalatega läbi preestrite. Igale jumalale oli pühendatud tsikuraat. Tähtsaim jumal oli Enil ( tuule,tormi vihmajumal). Istar ilu, armastuse ja sõjajumalanna. Pärast surma ootab sünge ja rõõmutu põli. Astroloogia ennustamine Astronoomia täheteadus Eepos "Gilgames". Tublid matemaatikud kell ja ring!
1. Narratiiv keskendub tavaliselt ühe tähtsa isiku ehk ,,suure inimese" eluloole, kelle saavutused elus on silmapaistvamad kui teiste omad. Selle suurem tähtsus peitub kultuuri kirjeldamises ja ajaloo edasi andmises. Tavaliselt on loo keskmes indiviid, keda vastandatakse mingile grupile või uuritakse nende omavahelisi seoseid. Grupina kujutatakse inimesi, kellel on samad väärtused, nt võib üks grupp olla üks seisus, aga jaotus võib olla ka soo või mõne teise tunnuse järgi. ,,Gilgames" seostub kunagise sumeri kuninga Pilgamesiga, aga lugu pole kirja pandud tema ülistuseks, vaid see kannab suuremat sõnumit. Loo moraaliks on sõprus, samuti kujutatakse tsivilisatiooni erinevaid tasandeid. ,,Ilias" on sõjaeepos, aga selle tegelik soov on rääkida lugu inimeseks olemisest, defineerida ülimat väärtust. Näiteks ,,Iliase" VI laulus arutavad Hektor ja tema naine Andromache sõja üle. Homeros esitab kaks erinevat nägemust, millest mõlemal on oma tõe...
PALEOLIITIKUM - vanem kiviaeg, eluviis oli rändav, kivist tööriistad, esimesed puitrelvad, töödeldud saeterad, tuli, esimesed kehakatted, korilus, küttimine, kalastus MESOLIITIKUM - keskmine kiviaeg, eluviis oli rändav, kivitööriistade kõrge kultuur, vibu ja nool, keraamika, põlluharimine, korilus, küttimine, kalastus, karjakasvatus NEOLIITIKUM - noorem kiviaeg, eluviis oli paikne, savinõud, kivist, luust, puust ja sarvest esemed, küttimine, loomakasvatus, maaviljelus, keraamika AUSTRALOPITEEKUS - lõuna-ahv, u 5milj a tagasi ja aafrika HOMO HABILIS - osavinimene, u 3milj a tagasi ja ida-aafrika HOMO ERECTUS - sirginimene, u 2milj a tagasi ja euroopa, aasia ja aafrika HOMO NEANDERTHALENSIS - neandertaallane, u 250 000 a tagasi ja euroopast-lähis idani HOMO SAPIENS - tarkinimene, u 200 000 a tagasi, kogu maailm MONOTEISM - austada võid ainult ühte jumalat POLÜTEISM - austada võid ...
MESOPOTAAMIA Koostaja: Sander Laurson ASEND JA LOODUSOLUD Asub Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal Maavaradelt vaene, savi ja pilliroogu leidus hulgaliselt Soine pinnas Vähe sademeid Tugev tuul Kõrbed Mesopotaamia riigid SUMER- u. 3000-2334 e.Kr. Linnad templite juures, ümbritsetud müüridega Leiutasid ratta, vankri, adra Lõid vanima eepose "Gilgames" Võeti kasutusele kiilkiri Tsikuraadid Niisutuskanalid Mesopotaamia Riigid AKAD- 2334-2193 e.Kr. Tähtsaim kuningas Sargon I, lõi Akadi riigi ning ühendas kogu Mesopotaamia. VANA- BABÜLOONIA- 1792-1595 e.Kr. Kuningas Hammurapi Hammurapi seadustekogu Mesopotaamia Riigid ASSÜÜRIA- 9.-7..saj. e.Kr. Sõjakaimad Mesopotaamia inimesed parandati sõjaväe varustust Katapuldid & Piiramistornid UUS-BABÜLOONIA- 626-539. e.Kr. Nebukadnetsad II Paabeli torni Rippaiad Religioon Preestrid tegelesid usuliste tõekspidamiste kujundamisega ja sõnastamisega Ei pööratud tähelepa...
Naised: ihu kollane, riided valged, juuksed mustad. Vaarao kujutamine oli jumalik. Pinnakunst maal, reljeef. Egiptuse poos: nägu külgvaates, õlad otse, jalad külgvaates. Käsitluslaad: pinnaline, varjud puudusid, hele/tume üleminekud puudusid. Ruumilisust vähe: ülemises reas kujutati tagapool toimuvat. Vaenlane alistatud ja jahiloomal oda läbi. 2. Mesopotaamia ajalugu, riigid ja ühiskond Sumer 3000 -2334; linnriigid, väepealikud; leiutasid ratta, piltkirja, Gilgames Akad 2334; sulatasid sumerid endasse; Sargon oli kuningas; kiilkiri, keele areng Vana-Babüloonia 1792 1595; Hamurap, kuningas; Hammurapi seadused Assüüria 9. 7. saj; Assorlased; vallutati palju (Iisrael & Egiptus); regulaararmee Uus-Babüloonia 626 -539; Nebukadnetsar 2.; Paabeli torn; Semiramise rippaiad Kahe jõe vaheline ala. Astmiktempel tsikuraat. Linna kaitsejumala austamiseks. Templid ja preesterkonnad olid olulised. Aja jooksul läks rohkem täthsus kuninga kätte
o Oidipuse kompleks poja armastus ema vastu o Odysseuse teekond pikk eksirännak koju o Achilleuse kand nõrk koht o Trooja hobune ebameeldiva üllatuse valmistav kingitus o Pandora laegas ebameeldivusi kaasatoov kingitus, kõikide hädade allikas o Sparta kasvatus range kasvatus o Skylla ja Charybdis kaks suurt võrdset ohtu o Damoklese mõõk ka õnnes varitsev hädaoht 2 Gilgames o Tähtsamad tegelased · Gilgames ajalooline isik, valitses Uruki linna, ehitas müüri, austatud, karm, 2/3 jumalat · Enkidu - sangar, vääriline kaaslane Gilgamesile · Humbaba - koletis Liibanoni seedrimetsades · Utnapisti - Surippaki linna kuningas/surematu/Gilgamesi isa · Istar - armastuse- ja sõjajumalanna, Anu tütar o Inimkonna arengu müüt · Enkidu elas metsas, ta ei teadnud maailmast ega inimesest midagi
templitel palju sambaid, suured massiivsed jumalakujud · Usk kõikvõimsasse jumalasse · Oma mütoloogia Erinevused: · Sumer ei olnud geograafiliselt nii soodsal kohal, avatud vaenlastele · Tigris ja Eufra ei olnud laevatavad 2. Sumeri eepos ,, Gilgames" Akkadikeelne eepos. Esimene kirjapanek u 2100 eKr. Tegevus toimub IV- III at piiril eKr. Koosneb 12-st tahvlist. I tahvel- Gilgamesi tutvustus II tahvel- Gilgames ja metsmees Enkidu sõbrunevad III tahvel- Enkidule ei sobi elu Urukis IV tahvel- kirjeldab teekonda seedrimetsa V tahvel- Mehed võidavad Humbamba. Tekitavad jumalatele pahameelt VI tahvel- mehed jõuvad tagasi Uruki VII tahvel- Jumalad suretavad Enkidu VIII tahvel- Enkidu matused IX tahvel- Gilgames otsib teed surmast pääsemisest X tahvel- Gilgames läheb surematu esiisa Utnapasi juurde XI tahvel- Gilgames ei saa surematuks
EGIPTUS JA MESOPOTAAMIA. KRONOLOOGIA EGIPTUS Vana riigi periood ( u. 2700-2200 aastat eKr.) * Püramiidid * Tsivilisatsiooni teke * Religiooni alged Vaheperiood * Sisesegadused * Kodusõjad * Mitu sõltumatut ala Keskmise riigi periood (u. 2000-1650 aastat eKr.) * Teeba valitseja ühendas Egiptuse ühtseks riigiks * Pealinnaks Memphis, usukeskuseks Teeba * Elukutseline sõjavägi Vaheperiood 1650-1550 eKr * Niiluse deltas võimutsesid hüksoslased * Riik oli taas jagunenud Uue riigi periood (u. 1550-1075 a eKr.) * Taastus riigi ühtsus, hüksoslased aeti minema * Välise võimu hiigelaeg * Alistati paljud alad * Arenesid diplomaatilised suhted * Sõjad Egiptuse ja hetiitide vahel * Tähtsamad kuningad Thutmosis III ja Ramses II Hiline periood (u 1075 525 a eKr) * Ülem Egiptus eraldus Alam Egiptusest * Egiptus langes Pärsia ülemvõimu alla MESOPOTAAMIA Sumeri linnriigid * III aastatuhande ...
ülem egiptuse ning rajas uue pealinna memphise, ramses II - egiptuse vaarao, kes sõlmis hetiitidega rahulepingu, tutanhamon egiptuse vaarao, thutmosis III egiptuse vaarao, kes saavutas egiptuse suurima ulatuse, nofretete egiptuse vaarao ehnatoni abikaasa, hammurapi babüloonia kuningas, kes vallutas mesopotaamia ning rajas suurriigi vana babüloonia ning kes lasi koostada seadustekogu, nebukadnetsar II uus babüloonia kuningas, gilgames sumeri valitseja, kelle lugude põhjal loodi akadikeelne eepos. egiptuse jumalad (inimese ja looma kujulised) amon ra päikesejumal, horos taevajumal, osiris viljakusejumal, isis viljakusejumalanna, seth kurjuse kehastus, jumalate asutamine usuti, et jumalad on kogu maad juhtiv valitseja, jumalate austamine oli tohutu, jumalate austamiseks tehti rituaale, mis tõi kaasa jumalate toetuse, austamiseks ehitati
Mesopotaamia usk oli pragmaatiline, mis tähendab seda, et ta oli suunatud jumalate austamisele inimese elu ajal, et jumalad hästi suhtuksid Jumalakodadeks ehitati templeid kus toimus tähtsaim usuline rituaal ohverdamine ja tuleviku ennustamine Koolid asusid samuti templite jures ja olid preestrite hoole all. Võrreldes Egiptusega oli Mesopotaamias palju kirjaoskajaid. Mesopotaamia ilukirjanduse tähtsaim zanr oli kangelaseeposed. Kõige populaarsem kirjanduslik kangelane oli Gilgames kellest räägib ka maailma vanim eepos . Mesopotaamia teadusel olid Egiptuse teadusega järgmised ühised jooned: 1 Teoreetilisi üldistusi ei tehtud 2 Astoloogia Teaduse kõrgeim tase saavutati Uue riigi ajal. Kõige tähelepanuväärsemad saavutused olid matemaatika ja astroloogia vallas. Mesopotaamia kultuuris oli juhtival kohal ehitus kunst. Mesopotaamia arhitektuuri esimene eripära on, et tähtsamad ehitised ehitati kõrgemale savist platvormidele
Egiptuse templitel palju sambaid, suured massiivsed jumalakujud. Püramiid-graniitkivist plokkidest. Ehitati otsast lõpuni valmis, korraga alatiseks. Oma mütoloogia. Mõlemas regioonis arenes välja kõrge inseneri idee, mõeldi välja veejuhtimissüsteem, suured ehitised. Erinevused: geopoliitiline erinevus: Niiluse piirkond paremini turvatav, Niilus paremini laevatatav, üleujutused tihedamini, paremini arenev piirkond. Sumeri kultuur hääbub kiiresti, kuna on halvas piirkonnas-avatud. 2. Gilgames: Sumeri eepos, akkadikeelne, koosneb 12-st tahvlist. Kõneleb inimeseks saamisest ja jäämiseks, surmast ja surematusest. Vanim säilinud kirjapandud lugulaul. Gilgames oli ~5oooa tagasi Uruki linna valitseja Mesopotaamias. Pooljumal2/3;1/3 inimene. Kõrk ja himur mees, rõhub oma rahvast. Rajab Uruki linnale ümber müüri, mis paneb meeleheitel inimesed jumala poole pöörduma. Teiseks himustas Gilgames kõiki kenasid neidusid, keda nägi.
IV aastatuhande lõpuks eKr jõudsid sumerid oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni künnisele, metallikasutuse algus, linnade teke ja kirja kujunemine. Varadünastiline periood (sumeri linnriikide ajajärk) 3000-2334 eKr. 27. saj eKr Ukukit valitses Gilgames. Akadi riik 2334 2193 (Saragon). Sumeri tsivilisatsiooni viimane hiilgeaeg 2112-2004 eKr. 20. 19. saj eKr Mesopotaamia killustatuse aeg: semiidid muutusid tähtsamateks, sumeri keel kadus, tõusis esile Assüüria riik. Vana-Babüloonia riik (1792-1595 eKr). 1792-1750 eKr Hammurapi, rajas vaba babüloonia riigi, kehtestas hammurapi seadused. 1595 hetiidid vallutaisd Babüloni. 14. saj Assüüria uus esiletõus. Assüüria suurriigi ajajärk (9.-7. saj eKr). 746
Asevalitsejad algselt alistatud maade endised valitsejad, hoidsid piirkonna kontrolli all, kogusid makse ülikud suurmaavaldajad, teenisid armees vabad talupojad, linnakodanikud tegelesid käsitöö, põllumajandusega rentnikud ja sõltlased templite valduses Sumerid Lõid kiilkirja, panid aluse linnaelule, usk kujundas Mesopotaamia religiooni, poliitliselt killustunud, oluline roll preesterkonnal, võtsid kasutusele ratta. Haridus, ennustamine, gilgames Haridus: koolid templite juures, enamus ülemkihist, kirjaoskuse levik laiem kui Egiptuses, mata, tähetarkus, traditsiooniline kirjandus; kuuekümnendsüsteem Ennustamine: loomamaks, arvesse võeti varjutusi, atmosfäärinähtusi, Gilgames: tähtsaim eepos, soov saada surematuks. Moraal vägevusest hoolimata on ka kangelane inimene, seega surelik Kreeka ajaloo perioodid, ühiskond Kreeta-Mükeene ajajärk (2000-1100 ekr)
Keskaeg: 5.-15.saj - suur rahvasteränne - filosoofia tugines usule - ristiusk Roomas ametlikuks - "Jumal on harmoonia ja inimene peab alluma, ei võrdsusta end temaga. - inimest talutati kui last - kloostri-, rüütli-, linnakirjandus. allegooriline romaan - inimese eesmärk: täiustada vaimu - haridus ja filos. tasemel (lad.kl) - ehituses ja arhitekt. kõrge tase - käsitöö areng, esimesed ülikoolid - kunstis gooti ja romaani stiil - loodi palju eeposeid (ajalool. mahukas jutust. teos värs.) - "rebase- ja roosiromaanid" TEOSED: Gilgames (3eKr, sumeri) Ilias (6.saj eKr, Vana-Kreeka) Beowulf (anglosaksi) Rolandi laul (prantsuse) Mahabharata (1eKr, india) Renessanss(taassünd) 14.-16.saj - varem keskuseks usk, nüüd inimene - antiikkultuuri taassünd - suurem ilmalikkus - individualism (tasakaalus keha, vaim, mõistus, tunded) - humanism (vaade inimese vaatevinklist) TEOSED: Dante Alighieri "Jumalik komöödia", "Uus elu" Petrarca - sonetid Giovanni...
idarannik, Iisrael ja Foiniikia · Linna tsivilisatsioon linn oli poliitiline, majanduslik ja religioone keskus · Maal elas rohkem inimesi kui linnas · Ebapüsivad riigid · Sumerite linnriigid:Akad, Vana-Babüloonia, Asüüria, Uus-Babüloonia · Piiramatu kuningavõim jumala asemik · Jumalad inimeste sarnased · Surmajärgsele elule pöörati vähe tähelepan, kardeti surma, trööstitu paik, tähtis oli elada maist elu ja ideaalis surematusele Gilgames · Teadus praktilise suunitlusega matemaatika ja astroloogia (kuukalender)
Mõisted delta jõesetete kuhjumisel tekkinud mitmeharuline jõesuu sfinks lõvi peaga ja inimese kehaga mütoloogiline olend papüürus paks paberisarnane materjal, mida saadakse papüürus-lõikeheinast. Õpiti valmistama 4000 aastat eKr, Vana-Egiptuse tähtsaim ekspordiartikkel vaarao nimetus Vana-Egiptuse kuningale noom haldusüksus Egiptuses hierarhia astmeline süsteem erinevate asjade organiseerimiseks. Tavaliselt püramiidi kujuga, kus alumisel astmel on vähemtähtsad ning tipus väga tähtsad asjad. (ühiskonna hierarhias all orjad, üleval vaaraod jne) püramiid vaaraode hauaehitis muumia palsameeritud surnukeha sarkofaag kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende ...
Mesopotaamia 700 a. eKr hakati põldu harima, elanikud jäid paikseks. L-Mesopotaamia oli suhteliselt soine ja oli vaja kuivenduskanaleid. IV at. Jõuavad Sumerid tsivilisatsioonile, ehitavad 4 linnriiki: UR, URUK, LARSA, LAGAS. Võeti kasutusele piltkiri, tööriistu tehti vasest(5000ekr). Sumerid leiutasid ka ratta. Piltkirjast arenes välja kiilkiri. Neid on kutsutud ka Savitsivilisatsiooniks. 1) Sumerite linnriigid(2334-2193eKr). Gilgames oli Uruki linnavalitseja, temast on tehtud ka esimene eepos. 2) Akkadi riik(2 at. eKr) rajati Sargon I poolt, temast on ka kirjutatud eepos. 3) Vana-Babüloonia(18-17saj. eKr) Tähtsamaks linnaks saab Babüloonia, mida valitseb Hammurap, kes annab välja esimese seaduskogu, mis koosneb 282 §. 4) Assüüria, nad on väga sõjakad. (9-7 saj). Pealinnad on Ninive ja Assur. Assurpanipal on pks kõige targemaid Ida-Mesop. Valitsejaid. Ta rajab Ninivesse esimese raamatukogu. 5) Uus-
,,Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuriline pärand" Üheks varasemaks kultuuri hälliks oli Tigrise ja Eufrati org Mesopotaamia ehk"jõgedevaheline maa". Suurimat imetlust pälvivad kindlasti sumerid, kes olid üle tuhande aasta teerajajad ajaloo näitelaval. Kui nad sinna astusid, polnud Egiptuse püramiide veel olemas, ja kui nad sealt lahkusid, puudus meie ajaarvamise algusest Jeesus Kristuse sünnist veel nii palju sajandeid, kui palju neid sellest peale on nüüd möödunud. Sumerite kõrgelt arenenud kultuur mõjutas naabreid, eriti Mesopotaamia põhjaosas elavaid semiidi rahvaid. Semiitide arv suurenes aja jooksul ja tõrjus lõpuks sumeri keele välja. Sumeri rahvas sulas semiitidega ühte ja kadus ajaloo näitelavalt. Mesopotaamia 1. Tsivilisatsiooni algus Sumerite riigid (3000 2340 eKr) a. Päritolu maailma vanim rahvas, kes tulid Mesopotaamia lõunaossa u 3500 eKr arv...
Reformatsiooni tulemus: (18.saj) · Katoliiklus Prantsusmaal, Hispaania, Iirimaa, Lõuna-Saksamaa · Luterlus Soome, Eesti, Rootsi, Põhja-Saksmaa · Õigeusk Venemaa · Islam Egiptus, Serbia, Türgi · Anglikaani Inglismaa Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu, alates inimese kujunemisest miljonite aastate eest ja lõpetades kõige äsjamate sündmustega. Vanaaeg u. 3000 eKr -395 Rooma (läheb kaheks 1. Lääne- Rooma 2. Ida-Rooma ehk Bütsants) -476 Lääne-Rooma langus Keskaeg 395, 476 1517 - 1492 - Kolumbus 1453 Konstantinoopol Uusaeg ... kuni 20. Sajandi lõpp Esimese MS algus 1914 Saksa Keisririigi väljakuulutamine 1871 Tsivilisatsioon: · Primaarne · Sekundaarne Tunnused: · Riiklus · Seisuslik · Valitseja · Kirja kujunemine · Põllu harimine EGIPTUS: - kõrgelt arenenud - Klassiühiskond - Usklik - Põlluharimine/talupojaühiskond Ühiskonnastruktuur: · VAARAO (ülemvalitseja) ainuvalitseja, Jumala kehastus maa peal · Preestrid usu...
Kordamine 1. Mille poolest erineb esi- ehk muinasaeg vanaajast? Esiaja kohta puuduvad kirjalikud allikad. 2. Nimeta esi- ehk muinasaja perioodid. Kiviaeg,pronksiaeg,rauaaeg (vanem kiviaeg,keskmine kiviaeg ja noorem kiviaeg) 3. Millised ühised jooned olid kõigil varastel tsivilisatsioonidel? Varanduslikud klassid,kiri,viljelusmajandus,ühiskondlik tööjaotus 4. Selgita Egiptuse kultuuriga seotud mõisteid: Maat - maailmakorraldus vaarao - valitseja hieroglüüf - piltkiri papüürus - paber,mille peale kirjutati skarabeus - sõnnikumardikas muumia - baplsameeritud surnukeha 5. Millisteks perioodideks jagatakse Egiptuse ajalugu. Vana riik, keskmine riik ja uus riik 6. Kirjelda Egiptuse ühiskonna ülesehitust. Mida tähendab, et Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline? Ühiskonnas olid erinevad klassid. (vaarao,preestrid,sõdurid,käsitöölised,kirjutajad,talupojad,orjad) 7. Nimeta Egiptuse tähtsamaid jumalaid...
Mesopotaamias polnud surmajärgne elu kuigi tähtis. Kõik tahtsid elada head elu. Ka kõik patud tuli lunastada elu ajal. Mesopotaamia surmajärgse maailma kohta arvati, et seal söövad surnud savi ja põrmu ning neil on tiivad nagu lindudel. Mesopotaamia kirjandusest on tähtsaim sumerite eepos "Gilgames". See jutustab kahe esialgse vaenlase Enkidu ja Gilgamesi sõprusest ning Gilgamesi tagajärjetust katsest saada surematuks. Enkidu ja Gilgames teevad koos vägitegusid, kuni jumalanna Istat viimase suursugusest välimusest ja vaprusest võlutuna temaga abielluda soovib. Gilgamesi keeldumine solvab jumalannat sedavõrd, et ta otsustab kangelase sõbra raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surm vapustab Gilgamesi ja sunnib mõtlema ka oma elu paratamatule lõpule. Ta suundub otsima surematuse rohtu, aga kui ta on selle pärast vaevarikkaid otsinguid sügavalt merepõhjast kätte saanud, läheb see koduteel ometigi kaotsi.
kohaselt. Lao-Zi tahtis rohkem individuaalset rahulolu Konfutsius vastupidi ühiskonna heaolu. 4. Kirjelda Gilgamesi surematuse otsimise lugu. Millised sündmused muutsid Gilgamesi mõtteviisi? Loe lõpus olevat Gilgamesi kokkuvõtet 5. Iseloomusta kõiki kangelasi Kangelased olid suht kangekaelsed ja isepäised, kuid teose lõpuks leebuvad suhteliselt (Oidipusega törts teine teema), kõik olid vaprad ja nõus astuma ükskõik, mis võitlustesse. Gilgames oli karm ja lõbujanuline valitseja, tegi ülekohut. Oidipus oli huvitatud oma maa ja rahva käekäigust. Gilgames oli üksik, naist polnd. Oidipus oli truu ja hea, armastas ja austas oma naist (ema). Odüsseia oli ka hea ja truu tahtis koju naise ja lapse juurde ja sellepärast tegi kõiki asju. Kõigi kangelaste puhul on ühine, et nad üritasid kõrgemate jõudude vastu (jumal/saatus) võidelda. Samuti said nad kõik lõpuks aru, et see on lootusetu. 6
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid: sarnasused ja erinevused Egiptus ja Mesopotaamia on ühed vanima ajalooga tsivilisatsioonid. Need tekkisid umbes 3000 aastat e Kr. Mõlemad asusid suurte jõgede ääres. Egiptus asub Niiluse jõe kallastel ning mesopotaamia Tigrise ja Eufrati jõe Kesk- ja alamjooksualal. Nende kahe tsivilisatsiooni vahel on päris palju nii sarnaseid, kui ka erinevaid jooni. Valitsemiskorralduselt oli Mesopotaamia ühiskond Egiptusega võrreldes vähem reguleeritud. Egiptuses valitses range hierarhia, mille eesotsas absoluutne jumal-kuningas vaarao. Vaaraod peeti jumalatest määratud vahendajaks jumalate ja inimeste vahel. Ka Mesopotaamias oli kuningavõim piiramatu, kuid Egiptusele omane valitseja jumalustamine Mesopotaamias ei juurdunud. Valitseja oli vaid jumalate esindajaks ning ka peapreestriks. Valitseja pidi vastutama ka alamate heaolu eest, et olla kindel...
Geograafiline asend ja looduslikud tingimused: tänapäeva Iraagi territoorium, Eufrati ja Tigrise vaheline ala, vihma sadas vähe peamiselt põhjas. Lõunas põlluharimine võimalik ainult kunstlikul niisutamisel. Pärsia lahe soisel rannikul oli vaja aga maad kuivendada. Tihedad suhted naabritega. Mesopotaamia riigid, iseloomulikud jooned, tuntumad valitsejad, kultuurisaavutused: SUMER 3000-2340 eKr ühtset riiki ei tekkinud (linnriigid), kuningas Gilgames kasutusel oli kiilkiri, ehitati tsikuraate, ratas. AKAD 2340-2160 eKr valitseja Sargon, rajas esimese suurriigi Mesopotaamia ajaloos Sumeri kultuuri tugeva mõju all. VANA-BABÜLOONIA 1792-1595 eKr kuningas Hammurapi, vallutas kogu Mesopotaamia seadustekogu, mis seisis kivisse raiutuna riigi tähtsamates linnades. ASSÜÜRIA 934-609 eKr pealinnad Assur ja Niniue, palju sõjaretki Niniue raamatukogu
ESIAJALUGU. · Universum tekkis 12 miljardit aastat tagasi. · Maa tekkis 5 miljardit aastat tagasi. · Aeg tekkis siis, kui tekkisid inimesed, kes seda arvestama hakkasid. · Meie ajaarvamine on päris 6. sajandist. Inimese teke. (vt. tabel) Metallide teke. · Kuld · Vask · Pronks 2500 eKr · Raud 1300 eKr Üldine areng. · Rohumaale elama asumine · Anastav majandus toidu hankimine loodusest · Tööriistade valmistamine · Püstine kõnd · Kõne teke = tule kasutamine Valmistati palju naisekujukesi, millele on iseloomulikult rõhutatud sootunnused rinnad, puusad ja talje. TSIVILISATSIOON. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. Tekkimise eeldused · Viljelusmajandus · Metallitöötlemine Tekkimise põhjused · Vägivalla kasutamine · Ühiskonna elu paremini korraldamine Tun...
Igal jumalal lemmiklinn, mida ta kaitses. Surma kardeti. Anu(taevajumal), Enlil(jumalate kuningas, viljakus, taevavõimed), Ea (maaaluste vete ja sugavuste valitseja). Astmiktemplid, ehk tsikuraadid. Tehti ohverdusi ja peeti rituaale. Asus linna keskmes. Templisse võis siseneda vaid preestrid ja templiteenijad. Kangelaseepika: Sumerid armastasid kangelaslaule ,muistsetest suurkujudest. Kujunesid lemmikkangelased, ajaloolised sündmused. Mitme eepose kangelane oli Gilgames. Eepos räägib kahe kangelase Gilgamesi ja Enkidu tülidest leppimistest, katsetest surematuks saada. Imerohtu otsides ja saades kätte, võttis selle endale mao ja Gilgamesi lootus purunes.
Egiptus Mesopotaamia 1. Egiptuse ja Mesopotaamia tähtsamad linnad (kaart) 2. Egiptuse ja Mesopotaamia ühiskonnakorralduste võrdlus 3. Egiptuse ja Mesopotaamia loodusolude võrdlus 4. Egiptuse ja Mesopotaamia teaduse, kunsti ja kultuuri areng 5. Egiptuse ja Mesopotaamia riikide usundite võrdlus 6. Hammurapi seadused 7. Mida tähendab, et Egiptuses säilitati looduslik tasakaal? 1. Tähtsamad linnad Egiptuses on Agad, Lagas, Babylon, Ur, Uruk ja Kis; Mesopotaamia tähtsamad linnad on Teeba ja Memphis. 2. Egiptus- Ühiskond toimis üksikasjalikult reguleeritud järjekorras. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Ühiskonna tähtsaim isik oli vaarao. Ajapikku tekkisid kaks iseseisvat riiki: Ülem- ja Alam-Egiptus. Mesopotaamia- Seoses ehitusalaste suhetega välismaaga polnud Mesopotaamia nii stabiilne kui Egiptus. Riigikorraldus oli vähem reguleeritud. Valitsejaks oli kuni...
viljakue kehastaja. Assur- sõjajumal Linna peatempel oli pühendatud linna tähtsamale kaitsejumalale. Astmiktemplid e. tsikuraadid olid kõrgustesse pürgivad templid, kuid levinud olid ka madalamad, mitme siseõuega templikompleksid. Neis olid ruumid nii kombetalitustek kui ka majandustegevuseks. Kiilkiri leiutati 3000 a ekr u 700- 1000 kiilumärki, õpetati templikoolides, tekste paljundati linna koolides. Mitme eepose kangelane oli muistne sumerite valitseja Gilgames. Temast rääkivatest lauludest loodi umbes 1000 aastat ekr akadikeelne eepos "Gilgames".
Sargon I oli Akadi riigi looja.Ta muutus Mesopotaamias ideaalse valitseja sümboliks, olles seega analoogne Karl Suure staatusega keskajal. Memphis oli vanakreeka mütoloogia tegelane, kes koos oma abikaasa Epaphosega olevat asutanud Memphise linna Vana-Egiptuses. Satraap oli kuninga määratud asevalitseja võimu all olev piirkond Pärsia suurriigis. Kükloop oli Odüsseias kirjeldatud Poseidoni poeg Polyphemos. Minerva oli tarkusejumalanna. Killukohus oli Ateena rahvakoosolek,kus iga kodanik kirjutas savinõu killule. Anu(sumeri An) oli Mesopotaamia taevajumal ja teiste jumalate isa. Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on Gilgamesi eepose nimikangelane. Hattusa oli Hetiidi riigi pealinn. Periklest peetakse väga sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kes kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises ning kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Efoor - riigiametnik Sparta linnriigis. Paabeli torn ehitati 3500 eKr Kesk-Mesopotaamia...
Mesopotaamia Diana Kaersoo Looduslikud olud Piirnes Iraani kiltmaa ääremäestikega ja Araabia kõrbega. Vihma sadas peamiselt mägistel põhjapoolsetel aladel. Lõunas oli põlluharimine võimalik kuntsliku niisutamise tõttu. Soisel rannikul oli tarvis maad kuivendada. Loodusvarad: savi, pilliroog. Savi elamud, tarbeesemed. Kivi, puit, metallid võõrsilt. Tihedad suhted naabritega. Lakkamatud sissetungid. Kronoloogiline ülevaade 7000a eKr põlluharimine Põhja-Mesopotaamia. 6000a eKr levis Eufrat ja Tigrise alamjooksule. Kujunes Mesopotaamia tsivilisatsioon. 4000a eKr tõusid esile linnalised keskused (Uruki linn). Õpiti kasutama purjekat. 3000-2340a eKr Sumeri linnriigid. 2340-2160a eKr Akadi suurriik. 1792-1595a eKr Vana-Babüloonia suurriik. 934-609a eKr Asüüria impeerium. 626-539a eKr Uus-Babüloonia r...
suudeti toota rohkem kui endal tarvis oli. Arenes tööjaotus ja arenes kaubavahetus. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid, kujunes varanduslik ebavõrdsus-tekkis klassiühiskond. 5. Esiaja kultuurisaavutused: Altamira ja Lascaux koopamaalid, luust ja kivist pisiskulptuurid (Willendorfi Venus) 17. Mesopotaamia kultuurisaavutused: *kiri, kirjandus- kiilkiri(märgid vajutati savitahvlile kiilukujulise otsaga pulgaga), koolid templite ja preestrite juures, raamatukogu, kangelaseepos: Gilgames (säilinud, 1000ekr akadikeelne) *Teadus: matemaatika kõrgel tasemel, astronoomia astroloogia,*Arhidektuur- puudus kütus, ehitati aint päikesekäes kuivatatud savitellistest- lagunes kiiresti (tempel, tsikuraat, paabeli torn, lossid) *Kujutav kunst- maali ja reljeefi kasutati hoone kaunistamiseks, friisid, meso kunst e omast algelisem, mosaiik, dekoor, maalikunst. *Skulptuur- madalreljeef, värvitud, loomad loomutruud, vabaplastika.
otsaga pulga abil. Paljud märgid tähistasid esialgu mõisteid ja silpe (1500). Hiljem kasvas häälikumärkide osa ja märkide koguarv vähenes mõnesajale.Koolid asusid enamasti templite juures. Õpiti lugemist, kirjutamist, matemaatikat ja kirjandust. Kirjaoskajaid oli tunduvalt rohkem, kui Egiptuses. Assüürias oli savitahvlitest koosnev raamatukogu. Kirjandus-Oluliseim zanr olid kangelaseeposed. Armastatuim kangelane oli Gilgames. Kujunesid kindlad teemad ja lemmikkangelased, kes enamasti olid ajaloolised isikud. Teadus-Õpetlased pöörasid tähelepanu andmete välja selgitamisele ja üles kirjutamisele. Kõrgel tasemel oli matemaatika osati arvutada ruut- ja kuupjuurt. Arvutamisel kasutati 60nd süsteemi. Astronoomia vallas arvutati välja taevakehade trajektoorid, ennustati päikese- ja kuuvarjutusi. Loodi kuukalender, mille järgi aasta koosnes täpselt 12st kuust, see oli päikese aastast 11 päeva lühem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
