Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega (0)

Tartu Ülikool - Kirjandus - Lastekirjandus
5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Milliseid koomikavõtteid kasutab R Kipling oma muinaslugudes?
  • Miks on huumor jänud kõrgesti hinnatud kuid vähe uuritud nähtuseks?
HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED
  • Maailm vanimast eeposest.
    Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöördub tagasi teadmisega, et temagi on surelik.
  • Homerosele omistatud eeposi, probleeme autoriga.
    Iliase tegevus toimub Trooja piiramise 10ndal aastal ja kestab 49 päeva. eepose sisuks on 1 kindel episood. Eeldatakse, et kuulaja on muistendiga juba tuttav. Ilias koosneb 15700 värsist ja on jagatud 24 lauluks (vastavalt kreeks tähestikule). tegelasteks mitmed Kreeka heerosed ja jumalad, peategelaseks ahhaia kangelane Achilleus.
    Odüsseia koosneb 12000 värsist , mis on jaotatud 24 lauluks. Odüsseia on kompositsioonilt keerukam kui Ilias, kuna tegevus ei toimu lineaarselt. Seetõttu peetakse teda nooremaks. Kui Iliase ainestik on heroiline, siis Odüsseia ainestik on olustikulisem ja muinasjutulisem. Teemaks on Ithaka kuningas Odysseuse seiklused tagasiteel koju Trooja sõjast 10 aastat pärast selle lõppu.
    Homerose küsimused (spekulatsioonid, mis keerlevad eeposte loomeloo ja -aja ümber):
    • enamik pakub tekkimisajaks 8. - 7. sajand eKr
    • kreeklased usuvad, et autoriks on Homerose nimeline laulik - rauk , kelle sünni- ja surmaaega ega kohta pole teada.
    • Saksa teadusmees Fr. A. Wolf väitis, et mõlemad eeposed on ühisloomingu produkt, mis lõplikult pandi kirja 6. saj eKr. Homeros võis olla üks nendest .
    • Osad pidsid Homerost ürgpoeediks, kes lõi ühe või mõlema eepose algkava, millele hiljem lisati juurde uut materjali.
    • Arvatakse, et Homeros oli hilisem luuletaja, kes sidus laulud ühtseks tervikuks.
    • Selgust ja üksmeelt selles küsimuses pole
    • praegu arvatakse, et Homeros oli Iliase looja, Odüsseia lõid tema õpilased.

  • Ühiseid jooni Iliase ja Odüsseia ülesehituses.
    Eeposte tegelased on staatilised, ilma sisemise arenguta, psüühika on lihtne, kohati naiivne. Tegelaste iseloomu ei kirjeldata, iseloomustamiseks kasutatakse dialoogi ja monoloogi. Kangelased kehastavad sugukondliku ajastu inimese ideaali. Sagedased on epiteedid ja korduvad värsid. Trooja sõda oli tõenäoliselt ajalooline sündmus ja leidis aset 13. või 12. saj eKr. Lood sõjast kandusid mitmes eri variandis edasi kuni eeposte kirjutamiseni. Sõjast räägib Homeros mõlemas eeposes.Värsimõõduks on mõlemas lugulaulus nn daktüliline heksameeter.Üldiselt on uurijad seisukohal, et mõlemad eeposed põhinevad varasemal sajanditepikkusel suulisel traditsioonil, sellele viitavad mitmed eeposte ülesehituse võtted, näiteks arvukad kordused. Trooja (teise nimega Ilion) oli olemas, asetses Väike- Aasia rannikul. Väljakaevamistel on muistse Trooja asukohal avastatud rida üksteise järel tekkinud asulaid, millest altpoolt lugedes seitsmes kiht vastab enam-vähem Homerose kirjeldusele.
  • Maailma kõige talupoeglikumast eeposest.
     „ Kalevala “ 1849 (täiendatud versioon) – maailma kõige rahvaehtsam ja talupoeglikum   eepos . Koostatud 19. saj. I poolel Karjala, Soome ja Ingeri motiividest (rahvarunodest). Sisaldab 22795 värssi, 50 runot (laulu, lugu). Koostatud Elias Lönroti poolt. Talle oli eeskujuks Homerose eepos. „Kalevala“ mõju soome rahvuskultuuri sünnile ja soome kirjakeele ning kirjanduse väljakujunemisele on olnud erakordselt suur. „Kalevala“ nimetatakse ka šamaanieeposeks. Tegelased: Ilmatar, Väinämöinen, Ilmarinen, Joukahainen, Lemminkäinen, Louhi jt. Tegevustiku keskmeks on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski Sampo pärast.
       
  • Eestlaste eepose ülesehitusest ja valmimisest.
    19. sajandi alguse rahvusliku liikumise tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos.
    „Kalevipoeg“ - Fr. R. Faehlmann algatas kirjutamise ning Fr. R. Kreutzwaldi poolt koostatud regivärsiline eepos.
    Eepos sisaldab 2 sissejuhatust ja 20 lugu, kokku 19023 värssi.
    1853 a. „Alg-Kalevipoeg,“ tehti aga muudatusi käsikirjas. Kreutzwald kirjutas juurde 8 lugu ja muutis eepose algusosa.
    Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862 aastal 1000 eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused. Kokku on eeposest ilmunud 18 trükki.
  • Läti eepose eripärast.
    Traditsioonipäraselt pidi eepos olema värsivormis, kuid läti rahvaluule koosneb peamiselt neljarealistest salmidest, milles puudub väljaarendatud süžee. Pumpurs (Andrejs Pumpurs – eepose autor) kasutas eeposes ainult mõningaid nelikvärsse (kosjalaulud, hingede öö laul), eepos sisaldab 6 ehtsat pulmalaulu. Eeposes on kasutatud daktülilist-trohheilist värsimõõtu, heksameetrit ja serbia kangelaslaulude rütmi.
    Karutapja on kirjutatud muinasjuttude ja muistendite põhjal, mille ainestiku A. Pumpurs ise muutis värssideks. Sisu kujundamisel pidi autor toetuma ainult enda kuuldud ja kogutud materjalidele, sest muinasjutte ja muistendeid , mida Lätis rohkesti leidub, ei olnud tol ajal veel trükitud kogumikena ilmunud. Eepose tegelaste nimed on moodustatud Läti kohanimedest: Lielvārde – Lielvārdis, Kangari mäed – Kangar, Aizkraukle linnus – Aizkrauklis jne. Arvatakse, et ka kangelase nimi on moodustatud Lāčplēši `Karutapja` talu nime järgi. Karutapja motiiv – kangelane, kes põlvneb inimesest ja emakarust, on pärit Lielvardest.
    Algselt kirjutas Pumpurs „Karutapja” eeltööna rahvaeepose loomiseks, kuid väljaandjate jaoks oli rahvaeepos sündinud ja see antigi sellise nime all välja. „Karutapjas” on lugulaulu põhiline idee: võitlus orjastajate vastu, rahva vabaduse eest. „Karutapja” väärtus on, et A. Pumpurs on muinasjuttude, muistendite ja rahvalaulude motiive kasutanud oma aja progressiivsete rahvuslike, feodalismivastaste ja ülddemokraatlike humanistlike ideede väljendamiseks. A. Pumpursi teos on saksa röövvallutajate 700 aasta pikkuse ikke hukkamõist, suunatud feodalismijäänuste vastu Lätis.”Karutapja” väljendab üldrahvaliku võitluse kangelaslikkust.
    Eeposes on teravalt kritiseeritud kirikut. Ristiusu preestrid ja mungad, kes tulid koos ristirüütlitega, olid samuti röövijad, vallutajad, petised ja kelmid. Karutapja kujus on väljendatud mõtet, et rahva ja inimkonna teenimine on kõige kõrgem ideaal. Tema kujuga on seotud ka rahvaste sõpruse motiivid – peab valitsema rahu ja sõprus eestlaste ja lätlaste vahel, lätlaste ja idarahvaste vahel.
    Lugulaul ilmus Riias 1888.a, Läti III üldlaulupeo ajaks.
  • Kangelaeeposte lasteväljaandeid.
    Eeposi on laste tarvis lühendatus-lihtsustatud ja proosavormis ümber jutustatud. Eepose värsse on mõnikord näite toomise mõttes teksti vahele pakitud. Eesti keeles on olemas järgmised ümberjutustused: B. Kabur „Gilgameš“; S. Matinelli „Ilias“ ja „Odüsseia“; r. Sutcliff „Lohetapja“; P. Ardagh „Põhjala müüdid ja legendid“; L-H. Olsen „Erik Inimesepoeg“; F. Fühmann „Niebelungide laul“; B. Kabur „Sassuuni sõgedad“; M. Haavio „Kalevala lood“; I. Lasmanis „Karutapja“; I. Karnauhhova „vene vägilased“, „Dam San“; B. Kabur „Haiavatha lood“, E. Raud „Kalevipoeg“.
    Teos
    Päritolumaa
    Väljaande aasta
    Autor
    Sisu
    „Odüsseia. Odysseuse eksirännakud“
    Kreeka.
    1997 Koolibri
    Anne Kalling.
    Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus . Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal kosilaste käes, kuna Odysseust peetakse hukkunuks. Tema poeg Telemachos purjetab isa otsingutele pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid odysseuse ithakale. Jumalanna Athena moondab odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks olla koos.
    „Gilgameš“
    Mesopotaamia
    1987 Tallinn
    „Eesti Raamat“
    Boris Kabur
    Gilgameši elust on teada vähe, kuid Sumeri kuningate loendi järgi oli ta Uruki linna valitseja, Lugalbanda poeg, kes sattus vastuollu Kiši valitseja Akkaga. Kuna Akka isa En-Mebaragesi oli kahtlemata ajalooline tegelane, kes valitses 27. sajandil eKr, on suhteliselt tõenäoline, et ka Gilgameš ja Akka olid reaalsed ajaloolised isikud.
    „Niebelungide laul“
    Saksamaa
    1983 Eesti Raamat
    Franz Fühman
    Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Sigfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingi need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Krimhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub , et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikkuse võtnud „ori“ Siegfried. See on naise jaoks talumatu solvang ja ta laseb Guntheri vasallil Trinje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peategelane, vastandudes negatiivsena Sigfiredi ideaalile.
    „Karutapja“
    Läti
    1979 Eesti Raamat
    Imants Lasmanis
    Eepos kujutab muinaslätlaste võitlust saksa ristisõdijate vastu, väljendab rahva vabaduspüüdlusi. Peategelasteks on läti rahvamuistenditest tuntud nimikangelane, ta armastatu Laimdota, kaunitar Spidola, retur Kangars ja anastaja Must rüütel. Eeposes esineb ja eesti kangelane Kalapuis (Kalevipoeg), kes võitluses Karutapjale alla jääb. Nad lepivad kokku, et see heitlus peab jääma viimaseks eestlaste ja lätlaste vahel.
    „Sassuni sõgedad“
    Armeenia
    1979, Eesti Raamat
    Tallinn
    Boris Kabur
    Illustreerinud Karen Smbatjan
    Need lood kannavad rikkaliku ajaloolise pildi armeenia rahva eluolust ja kommetest, töödest ja pühadest, mängudest ja võitlustahadest. Hingematvate seikluste taustaks pakutav kirev argielukujutus tutvustab lugejale seda iidset maad ja rahvast väga lähedalt.
    „Rolandi lood“
    Prantsusmaa
    2009
    H. E. Marshall
    Räägib isamaa armastusest. Jutustab Karl Suure (Frangi riigi kuningas ning Rooma keiser al 800. Pani aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia. Nimetas end Lääne- Rooma keisriks). Süžee algab vaenust Rolandi ja tema võõrasisa Ganeloni vahel. Roland soovitab võõrasisal minna mauride (berberi hõimud, muhamediusulised Pürenee poolsaarel) juurde saadikuks, kuid seab nii tolle elu ohtu. Võõrasisa tahab selle eest kätte maksta. Karl Suurel lubatakse ristiusku astuda ning ta taandub Prantsusmaale jättes maha järelvalve, mida rünnatakse. Ebavõrdsas võitluses saab surma Karli armastatuim rüütel Roland ning Karl tahab selle eest kätte maksta. Teos lõppeb kohtuga Rolandi võõrasisa Ganeloni üle ja tolle hukkamisega.
    „Edda“
    Island
    1924
    Jaan Kärner
    Islandi jumala- ja kangelaslood. Räägivad maailma ja inimühiskonna tekkimisest ja hävimisest, jagavad inimestele õpetussõnu. Müüdid näitavad põhjamaade asukate uskumust ja eluolu.
    „Kalevipoeg“
    Eesti
    1998
    Tiritamm
    Tallinn
    F. R. Kreutzwaldi järgi lastele jutustanud Eno Raud
    Eepos algab Kalevipoja päritolu ja vanemate kirjeldamisega. Järgnevad tema kangelasteod. Kui Kalevipoeg sureb paneb vanaisa ta põrguväravaid valvama.
    „ILIAS Trooja sõda
    Itaalia
    1997 Koolibri, koostöös Leedu kirjastuse „Alma Littera“-ga
    Mart Aru
    Iliase tegevus toimub Trooja sõjas 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest. Achilleuse raevust tema orjatari Briese äravõtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ja Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest.
    „Kalevala lood“
    Soome
    1981
    Eesti Raamat
    Tallinn
    Martti Haavilo ümberjutustuse on tõlkinud Asta Põldmäe.
    Kalevalas on lood vanast targast Väinamöisest, sepp Ilmarisest ja tema taotud imepärasest Sampost, lustlikust Lemminkäisest, tumemeelsest Kullervost ja Põhjala võimukast emandast Luohist. Kirjeldab maa ja taeva teket ning naisevõtu kombeid.
    „Kalevipoeg“
    Eesti
    1998
    „ATHENA“
    Tallinn
    Villem Ridala
    Proosajutustus koosneb kahekümnest loost, millest igaüks jutustab Kalevipoja seiklustest ja kangelastegudest. Alguses jutustatakse Kalevipoja vanematest ja sünnist. Edaspidi on olulisemateks sündmusteks: emaotsimine, tegutsemine põllumehe ja riigijuhina, võitlused sortside ja Sarvikuga ning laudade toomine, retk maailma otsa, võitlused vaenlastega ning Sarviku aheldamine, lõpplahendus.
  • Lasteajakirjanduse tekkest Eestis, Soomes, Rootsis, Venemaal ja Saksamaal jm.
    Eesti - Eesti lk tekkis 19 saj keskpaigal rahvuskirjanduse üldise arengu käigus. Kuid religioosse, moraliseeriva ja õpteliku lastekirjanduse algeid leidub juba 17 - 18 saj. Esimene juturaamat lastele oli Arveliuse “Üks kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat” (1782).Pärast Kreutzwaldi muinasjutukogumit “Eestirahwa Ennemuistsed jutud”(1866) ilmumist, elavnes muinasjuttude (mj) tõlkimine.  20. saj alguses soodustas LK arengut esimene eesti lasteajakiri “lasteleht” (1901-19409. Lutsu “Kevade” I-III on siiani kõige populaarsem eesti noorsoojutustus. Nõukogude okupatsioon 1940.1941, Saksa okupatsioon ja teistkordne Nõukogude okupatsioon katkestasid LK arengut. 1944 aastal põgenesid tuntud kirjanikud ja lastekirjanikud Eestist. NL püüdis lasteraamatud muuta poliitiliseks kasvatusvahendiks1950-ndate teisel poolel LK elavnes, ilmusid “uued autorid” ja raamatud Rannamaa “ Kadri ”. 1960-70 tekkis fantaasiakirjandus, eriti populaarseks sai personifitseeritud mänguasjast peategelane (Raud “Sipsik”). Eesti taasiseseisvumisega kaasnesid järsud muutused tõid esialgu kriisi LK, kuid 1990-ndate teisel poolel olukord stabiliseerus. Tööd jätkasid varem tuntud kirjanikud ning pagulusautorid. Lk tulid noored autorid, Kivirähk. Nii luules kui proosas ilmnes postmodernistlikku mitmetähenduslikkust, fantaasiat, ulmet, müstikat, kriminaal- ja seiklus laadi ühendamist.
    Soome - soome lk algust peetakse 1542 aastal ilmunud Mikael Agricola avaldatud esimese soomekeelse aabitsa . See oli üldse esimene soomekeelne raamat. 19.saj II poolel valitses romantis ja rahvuslik liikumise elavnemaine, mis aitasid kaasa algupärase LK kiiremale sünnile. 1875 ilmus esimene mustvalge raamat ja 1882 esimene värviline raamat. 20.saj alguses on mägninud suurt rolli Anni Swan, kes pani aluse soome moodsale muinasjutukirjandusele ning hakkas esimesena sihipäraselt viljelema algupärast tütarlasteproosat. Soome moodsa MJ uue laine algatajaks peetakse Yrjö Kokkot. Eino Parmanen ja Alfred Emil Ingman panid aluse poistekirjanduse viljelemisele. II maailmasõja Lk kõige suurem nimi oli Towe Jansson, kelle omapärane muumimaailm võistleb edukalt inglise fantaasialugude maailmaga. Moodsa lasteluule pioneeriks tuleb pidada Kirsi Kunnast. 60-ndate alguses saanud psühholoogilise realistliku noorsoromaani parimate traditsioonide edasikandjad on Uolevi Nojonen ja Asko Martinheimo.
    Rootsi - Esimeseks Rootsi lasteraamatuks võib pidada füüsika- ja meditsiioniprofessori Johannis Laeliuse “Ilus ja tore neitsi peegel” (1591). See on usuise sisuga didaktiline teos tüdrukutele . Kuni 18. saj leidis kajastamis kahte tüüpi kirjandust: usulist ja ilmalikku. Usulisse kategooriasse kuuluvad : piibli ja lauluraamatud, katekismus, palveraamatud ja jutluste töötlused lastele. Ilmaliku Lk hulka kuuluvad: mõtteterade kogumikud, kombeõpikud, “testamendid”, “majapidamisraamatud” jne. Need olid adresseeritud kõrgemast soost lastele. elumudeleid pakkusid ka müütilised ja ajaloolised elulood. Valgustusajastu tõi kaasa tähtsaid muudatusi. Tekkis uus suhtumine, et laps on tühi tahvel, mis tuleb täita elutarkuste ja vajalike oskustega.Nii tekkisid uue žanrid: moraliseeriv argipäevakirjeldus kõrvuti samaväärse didaktiliste seiklusjuttudega.19 sai I poolel on tähtsaks algmaterjaliks lastwekirjandusele vendade Grimmide “Kinder- und Hausmärchen”. Sellel ajal on vanad žanrid au sees, kuid realistlikud lapsepõlvekirjeldused muutuvad idüllilisemaks ja moraal jääb tahaplaanile.Poisteraamatus tohib tomineerida seiklus, samal ajal tüdrukuteraamatud raamivad mõnikord terve arenguloo. 19. saj keskpaigaks on arenenud Lk kõige levinumad žanrid. 20. saj algus kuni I maailmasõjani oli õitseaeg. Siit pärinev Rootsi rahvakodu idee. I maailmasõjaajal oli kokkuhoid, mis kammitses LK tarbimist ja seal ei toimunud muudatusi.1940 puhkes roosti LK uuesti õisele. Teemaks oli “Vaba” laps, kelles nähti rahu ja humaansuse garantiid .. Ilmus Lindgreni “Pipi Pikksukk”.1950-ndat peetakse langusperioodiks, mil hakkasid jälle levima mõttetud MJ ja argiidüllid. 60-70-ndatel hakkati käsitlema realistliku probleemikäsitlust. 70-ndate huvikeskmes olid fantaasia ja psühholoogia. Hinnati kõrgel nn moodsat MJ, kus tavalisse argipäeva on põimunud külastuse võõratesse müstilistesse maailmadesse. Alusats ka võidukäiku pildiraamat. 80-ndatel debüteerib selline pildiraamatuautorite põlvkond, kes oma huumori ja drastilise graafilise joonega on oluliselt mõjutanud koomiksite esteetikat, mistõttu laieneb pildiraamatute lugejaskond. Siis toimus ka rootsi noorsooraamatute uuestisünd. Domineerivad meeskirjanikud. 90-ndatel valitses keskmise kooliae raamat, millel nimekamad autorid on Lindgren , Holm jne. Esikohal oli jälle tänapäeva laste ja noorte elu realistlik kujutamine.
    Venemaa - Esimene vene lasteraamat ilmus 16 saj lõpus ja 17 saj alguses. Nendeks olid mitmesugused aabitsad. Esimene illustreeritud lasteraamat ilmus 1694 aastal. 18. saj hakkasid aabitsa kõrval ilmuma ka teisi õpikuid.Nikolai Novikov pööras suurt tähelepanu kasvatusküsimustele ning andis välja esimest vene lasteajakirja “Lugemist lapse südame ja hinge kosuks”.19 saj huvituti lapse sisemaailmast. Kirjanikud suhtusid lapsesse kui isiksusse. Lk jakkas põhinema täiskasvanute ja laste vastastikusele armastusele ja teineteise-mõistmisele. 20 saj hakkas Nõukogude valitsus tähelepanu pöörama lastekirjandusele. Kohustati looma sisuliselt uut kirjandust, mis kujutaks ühiskonnas toimunud uut muudatust. Kuid see tõi kaasa karmi kriitika. 20 - 30-ndatel toimunud vaidlustes jäi peale, et LK peab loobuma meelelahutuslikkusest ning muutuma realistlikuks, asjalikuks ja informatiivseks. Eriti kahjulikuks kuulutati muinasjutufantaasiat. Kuid see oli aeg, kus õitses lasteluule. 1934 kuulutati sotsialistlik realism nõug, kirjanduse, sealhulgas LK põhiliseks loomemeetodiks. 50 teisel poolel ja 60ndate alguses oli nn “sulaaeg”.Seda aega laste- ja noorsooproosal iseloomustab psühhologism ja lürism. lastekirjanikud proovisid taas kujutada elu kogu selle kirjususes, tunnistades, ausalt, et maailm, kus lapsed elavad, on kaugel täiuslikkusest, juhtisid ttähelepanu sotsiaalsetele probleemidele. 80-ndate keskpaigaks oli LK jõudnud sügavasse kriisi: välditi teravaid sotsiaalseid vastuolusi, üha vähem hooliti laste reaalse elu kujutamisest, andekaid ja teotahtelisi autoreid hakati kiusama. 90-ndate Lk iseloomustab selle kirjusus: laste lugemislauale ilmus revolutsioonieelsete autorite loomign, suurenes tõlkeraamatute arv.
  • C. Collodi PINOCCHIO mõjutusi lastekirjandusele (rääkiva nuku idee).
    Collodi loob selge eristuse õige ja vale käitumise vahel. Ta maalib väga nüri pildi iseloomujoontest, mis on püüdlusväärsed ja need, mis seda ilmselgelt pole. 19. sajandil oli ka levinud noored mehed, kellel polnud päev läbi midagi targemat teha kui lollitada ja kasutud olla. See annab ka sellele loole ajatu kvaliteedi - soov kasvatada noortest poistest vastutustundlikud, auväärsed mehed pole ju ometi muutunud. Pinocchio ainsaks variandiks saada päris poisiks oli tõestada, et ta oli vapper, truu, austusväärne ning töökas poiss, kes oma isa armastas.
    Pinocchio on puust tehtud nukk . Ta tunneb elusolendi kombel nälga ja külma ja käitub nagu iga teine kergemeelne, hoolimatu, enesekeskne poisslaps. Nukk teab, et ta on nukk, kuid kõneleb sageli endast kui lapsest, tuletades eeskätt meelde just lapse õigusi, mitte kohustusi. Ta ei taha kooli minna, vaid liblikaid taga ajada ja puu otsa ronida („Pinocchio seiklused”, lk 22). Collodi kõneleb nuku abil lastele põhjuse ja tagajärje seosest. Mitu korda satub nukk mõtlematuse tõttu taas ja taas halba olukorda, kuigi õnnelik lahendus oli just käeulatuse kaugusel. Pinocchio uurib Haldjalt, miks ta sugugi ei kasva. „Sa ei saagi kasvada. [---] Sest nukud ei kasva mitte kunagi. Nad sünnivad nukkudena, elavad nukkudena ja surevad nukkudena.” „Oh! Ma olen tüdinud kogu aeg nukk olemast. [---] Oleks juba aeg, et minust saaks inimene nagu kõik teised.” (Lk 115–116.) Haldjas
    annab talle konkreetse tähtaja, millal see rõõmustav sündmus peaks toimuma. „Paraku tuleb nukkude elus alati ette mõni „kuid”, mis kõik ära rikub” (lk 139). Mõistu võttes on puunuku poisiks muutumine lapse inimeseks kasvamise lugu. Selline oli küllap kirjaniku tagamõte selle seiklusloo kokkukirjutamisel. Et inimeseks saada, peab nukk ehk
    siis teisisõnu laps läbi elama ka ehedat kahetsust, kurbust, leina. Ta peab oskama ennast teise olukorda asetada ja minakesksest maailmanägemisest valusate kogemuste kaudu loobuma. Ta peab õppima isetust ja kuuletumist ja reeglitega arvestamist. 125 aastat tagasi tahtsid lapsed suureks saada. Ühiskond eeldas seda neilt ja nõudis juba varakult arusaamist. Praegu tõstetakse väärtuseks laps-olemist, eriti veel noor olemist. Täiskasvanuks saada on nõme. Ehk sellepärast on nukktegelased, mida aeg edasi, seda enam, rahul sellega, et nad on igavesti nukud ehk siis igavesed lapsed? Ka puunukk Buratinol on tunded ja aistingud nagu igal lapsel, nagu Pinocchiol. Ta teab, et
    on puunukk, aga lubab papa Carlole, et hakkab targaks ja mõistlikuks poisiks („Kuldvõtmeke”, lk19). Buratinol ei ole nii palju hingelisi läbielamisi kui Pinocchiol. Tal ei ole ka mingit soovi saada päris poisiks. Koos teiste nukkudega avavad nad oma teatri Välk ning leiavad kõik meelepärast rakendust. Päeval lubavad nukud viisakalt koolis käia ja õhtuti mängivad nad teatris omaenese elulugu. Kõik on rahul ja rõõmsad. Poolsada aastat, mis lahutavad Pinocchiot Buratinost, on muutnud ka nuku eneseteadlikkust
    ja unistusi. Olla inimene pole enam nii oluline. (Kumberg 2007)
  • Inglise lastekirjanduse “kuldajastust”. Perioodi üldiseloomustus.
    Inglise lastekirjanduse klassika on soodustanud: fantaasiarikkuse, mõttetiheda mängu
    ja lastepärase sõnastuse kõrgema väärtustamise kogu maailma lastekirjanduses . NB! Sel ajal lapse mängust lähtuv kirjutuslaad!
    Kuldajastu lastekirjandus juhatatakse sisse Alice ’iga ning lõpetatakse A.A. Milne’i Winnie Puhhiga (1924 - 1928), mis idealiseeris last kui lennukat ning vaba, mis kõige tähtsam, märgiti, et kõige parem viist last õpetada oli jutustaja veetleva kujutlusmaailma kaudu kui vanemate käitumisreeglite nõudmine.
    Industrialiseerumise tõttu saabusid uued ning odavamad vahendid tootmises. Ka raamatute väljaandmine sai sisse uue hoo. Hakkasid ilmuma esimesed raamatud ning muinasjuttudekogumikud.
  • Nimetage nn. kuldajastu edukamaid autoreid (teoseid).
    Lewis Caroll “Alice imedemaal”
    Pamela Travers “ Mary Poppins”, “Mary Poppins tuleb tagasi”, “Mary Poppins avab ukse”, “Mary Poppins pargis”, “Mary Poppins köögis”, “Mary Poppins Kirsipuu teel”.
    J. R. Tolkien “Kääbik”, “Sõrmuste isand”; “Leht ja puu”
    Aleksander Milne “Karupoeg Puhh ”
    James Barrie “Peeter Paan”
    Hugh Lofting “ Doctor Dolittle”
    Oscar Wilde “Õnnelik Prints ” “Granaatõuntest maja”
    M. Twain “Tom Sawyer”
    Rudyard Kipling “Džungliraamat”
    L. Frank Baum “Võlur Oz”
    Frances Hodgson Burnett “Salaaed”
    Anna Sewell “Must iludus”
    Robert Lewis Stevenson “Aaretesaar” , (“Dr. Jekylli ja Mr. Hyde’i kummaline juhtum”)
    Beatrix Potter “Lugu Peeter Pikk-kõrvast”
    Lucy Maud Montgomery “Roheliste viilkatuste Anne”
  • Oma- ja eripäraseid väljaandeid saksa lastekirjanduses 16-17 saj.
  • Tooge näieid absurdihuumori ja kaasaja satiirilise peegelduse kohta L. Carrolli lasteraamatus Alice imedemaal.
    Carroll kui suuresti end maailmast isoleerinud, mees omas teistsugust perspektiivi maailmale. Imedemaa olenditel on palju juhuslikke kombeid . nende käitumine on õigustatav imeliku loogikaga, kuid need kombed on ikkagi veidrad või isegi julmad. Võib märgata selgeltnähtavaid viktoriaanlikke mõjusid, kuna loomad on kangekaelsed ning nad omavad kindlameelseid ideid selle kohta, mis on sobiv käitumine. Olendite olulisus ja juhuslikud tundlikkused tögavad Victoria ajastu nõudlikkust.
    Alice’i raamatud tögavad ka tolle aja laste kirjandust. Kooskõlas tolle aja iseloomuga oli laste kirjandus täis lihtsakoelist moraali ja karmikäelisi püüdlusi noort harida. Mõned raamatud, väidetavalt mõeldud lastele, olid üsna kuivad ning kõige vähemalt kannatsid fantaasia puudumise käes.
    Alice’i raamatud tegelevad laste maailmaga, mis mõnikord ohtlik on; lugeja ei tohiks unustada, et tol ajal tõusis, indutrialisastsiooni saabumisega, inimeste teadvus lapstööjõu ja kasutamise osas. Carroll näeb laste maailma kui ohtlikku paika, mida varjutavad ähvardav surm ning võimu omavate kuid absurtsete täiskasvanute olemasolu.
    Raamat on värksendavalt keeruline ning ei pane seda ohtulihtsakoelise moraali või perspektiiviga. Need raamatud pilkavad täiskasvanute absurdsust, kuid samal ajal väldivad otseseid järeldusi täiskasvanute ja laste erinevuste kohta. Lapsepõlve nähakse kui ohu seisundit kuigi Carroll väljendas poolehoidu lastele ei idealiseerinud ta neid kunagi. Alice’i väljakutse oli kasvada tugevaks ning kaastundlikuks inimeseks vaatamata olendite isikupäradele, keda ta kohtab (olendid sümboliseerivad täiskasvanu maailma). Ta peab õppima iga uue kokkupõrkega uued reeglid, kuid lõpuks siiski sälitama õigluse meele ja arendama tunnetuse iseendast. Kui raamatu alguses suudab Alice vaevu end nutmisestki hoida, siis romaani lõpuks on ta võimeline ennast vastandama ka kõige nutumaks tegema Imemaailma loogika vastu. Ka Alice’i füüsise suurenemine ja kahanemine näitavad keha muutusi täiskasvanu eas andes talle tegelikult võimaluse näha maailma mitmest vinklist. Kõik see teeb teda inimese tugevaks ning annab talle hääle ja julguse absrudse kohtuotsuse menetluse käigus.
    Iga uus kokkupõrge/ kohtumine on mingit sorti mäng Alice’ile; on reeglid, mida peab õppima ning tagajärjed reeglite õppimise või mitte-õppimise järel. Mängud on püsiv osa Imemaast, alates võidujooksust kentsaka kroketi matšini ning faktini, et kuninglik õukond on elav pakk mängukaarte. Ka iga uus sotsiaalne kokkupõrge on nagu mäng, seal on pentsikud, ilmselt juhuslikud reeglid, mida Alice peab selgeks saama. Nende reeglite õppimine on metafoor uute sotsaalsete situatsioonide kohanemiseks, mida iga laps vanemaks saades tegema peab. Mida aeg edasi ning läbides iga väljakutse kasvab Alice targemaks ning rohkem kohanemisvõimeliseks.
    Carroli kireks on ka sõnamäng, mida Alice’i raamat lugeja rõõmuks kuid Alice’i enda segaduseks väga palju esineb. Mängud toovad tihti esile mõningad vasturääkivused või libistuskohad keeles üldiselt ning eriti inglise keeles. Raamat toob välja keele valud ja eelised. Keel on rõõmu ja kohanemise allikas; kuid see võib olla ka suure segaduse allikas. Pentsiku loogika töö Imedemaal on nõutuks tegev. Iga olevus on võimeline õigustama ka kõige absurdsemat käitumist ning nende argumendid nende endi jaoks on tihtipeale küllaltki keerulised. Nende veider arutluskäik on ka teine rõõmu allikas lugejale ning väljakutse alice’ile. Ta peab õppima eristama ebatavalist loogikat ja täielikku mõttetust.
  • Milliseid koomikavõtteid kasutab R. Kipling oma muinaslugudes?
    R.Kipling kasutab oma muinaslugudes situatsioonikoomika võtet (põhineb tegelaste asetamisel naljakatesse olukordadesse) ja karakteri/ tegelaskoomika võtet (põhineb tegelaskuju karateriseeritud välimusel ja kõnel). Nt: “Kuidas vaal sai oma kurgu” - Nutikas kala: “Kui sa ujud viiekümnendale põhjalaiusele ja neljakümnendale läänepikkusele (need on nõiasõnad), siis leiad sa seal keset merd parvel istumas ühe merehädalise meremehe, kellel pole seljas muud kui sinised purjeriidest püksid , traksid (ära sa takse unusta, mu kullake) ja käänispeaga nuga ja kes on ausalt öeldes üks lõpmata tark ja taibukas.” VÕI Vaal: “See inimene on väga mügarik ja pealegi ajab ta mind luksuma.”
  • Rahva- ja kunstmuinasjutu definitsioonid, erinevus.  
    Rahvamuinasjutt – kunstiline väljamõeldis, vaba fantaasiavili, kindlad poeetilised võtted ja reeglid, süžeeline arendus, lemmikteemad ja –karakterid. Lõppevad üldreeglina õnnelikult. Iseloomustab anonüümsus ja suuline levik (folkloor)
    Kunstmuinas- ehk autorimuinasjutt – individuaal loomingulinerahvamuinasjutu laadi järeleaimus ja edasiarendus, segli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt.
  • Erinevusi rahvamuinasjuttude töötlustes (Perrault, vennad Grimmid, Andersen ).
    Perrault kirjutas ilusaid ja õpetlikke muinasjutte (8tk). Tema eesmärgiks oli harida õukonna noori neidusid, et nood hukka või halvale teele ei läheks. Nt. MJ-s „Punamütsike“ on moraal lausa otseselt loo lõppu kirjutatud. Nagu MJ ikka, oli teema pärisellu üle kantav, kuid esinesid sümboolsed tegelased (nt. iharate noormeeste sümboolseks kujuks kuri hunt) ja muud MJ iseloomulikud tunnused.
    Vennad Grimmid töötlesid muinasjutte kirjanduslikult, säilitades nende autentsuse. Nad  kogusid, töötasid ümber ja avaldasid üha uutes trükkides rahvajuttudest kui ka teiste kirja pandud teostest tehtud MJ-e.
    Võrreldes Perrault`ga tundusid nende MJ kohati ebaloogilisemad ja muidugi julmemad ( varvaste otsast raiumine , silmade peast välja nokkimine jne).
    Grimmide muinasjutte lugedes tundub edu saavutamise retsept olevat lihtne. Tarvitseb vaid olla hea ja aus noormees või nobenäpuline neid, ning kõik läheb hästi. Vaese poisi või tüdruku sotsiaalne staatus muutub, tubli teo tasuks saab kangelane armastusväärseima abikaasa.
    MJ
    PERRAULT
    GRIMMID
    Puna-
    mütsi-
    ke
    Kooke ja pütike võid.
    H ei julgenud P ära süüa, kuna kartis metsas olevaid puuraiujaid.
    V elab teisel pool veskit küla esimeses majas.
    H ütles, et läheb ka V vaatama ja soovitas P minna pikemat teed pidi.
    P noppis pähkleid ja lillekesi.
    H moonutas V juures häält.
    Uks avanes pulgast.
    H puges lihtsalt teki alla.
    P läks hundi kõrvale teki alla.
    Jalad-kõrvad-silmad-hambad
    P ja V jäävad hundi kõhtu.
    Lõpus otsene moraal noortele neidudele: „Ma ütlen küll „hunt“, aga mõtlen hoopis neid „hunte“, kes hulguvad linnatänavail ja saadavad mahedat juttu puhudes tüdrukuid koduukseni. Teadke siis, tüdrukud, et need „hundid“ on metsas elavatest huntidest palju hullemad.“
    Tükk kooki ja pudel veini
    H otsustas, et sööb parem ära nii V kui P
    V elab 15 min kaugusel metsas kolme tamme all, ümberringi pähklipuuhekk.
    H soovitas P metsas ringi vaadata ja linnulaulu kuulata.
    H rääkis enda häälega.
    Uks avanes lingist.
    H pani vanaema riided selga.
    P läks V voodi juurde.
    Kõrvad-silmad-käed-suu
    Jahimees päästis P ja V ära, P pani H kive kõhtu ja H kukkus surnult maha.
    P loeb moraali: „Elu seeski ei jookse sa enam üksi tee pealt ära metsa alla, kui ema on selle sulle ära keelanud.“
    Järgmine kord pandi V juures uks lukku ja enne kui P koju läheb, veetakse õue künasse vorstikeeduvett, mida H maitsma läheb ja ära upub. Nii on kodutee ohutu.
    Okas-
    roosi-
    ke
    Uinuv
    Kauni-
    tar
    Terviseveed, palverännakud, tõotused; lõpuks jäi käima peale
    7 haldjat + vana haldjas, kes polnud 50 a oma tornist alla tulnud
    7 H said hiilgavad sööginõud ja rubiinide ning teenantidega kaunistatud kuldtoosi, milles olid puhtast kullast nuga-kahvel-lusikas
    7. H peitis end eesriide varju, et viimasena oma soov lausuda
    Kedervarre omanikud langevad surmanuhtluse alla
    H võlus kogu õukonna magama, v.a kuninga-kuninganna
    Lossi ümber kasvas palju suuri ja väikeseid puid, põldmarja- ja kibuvitsapõõsaid
    Prints teisest suguvõsast sattus sinna jahile
    Loss, kus kummitab; nõiad pidu peavad; inimsööja eluase
    Vana talumees rääkis UK-st
     
    Nad said 2 last (Eha ja Päev). Algul ei rääkinud prints oma vanematele perest, vaid käis aina tihedamini „jahil“. Kui P kord sõtta läks, jäi tema inimsööjast ema UK ja lastega omapead ning tahtsi kõiki ära süüa, kuid ülemteener päästis nad. Seepeale soovis K nad ussipatta vaisata, kuid P nähes viskus sinna ise.
    Konn kuulutas rasedust ette
    13 teadmanaist aga 12 kuldtaldrikut
    Kui 11 olid soovi öelnud, saabus 13.
    Kedervarred kokku koguda ja põletada.
    Kogu õukond jäi koos O magama.
    Kibuvitsahekk
    Riiki sattus prints.
    Vana mees rääkis magavast O-st.
    Andis neiule suud .
    Elasid õnnelikult oma elupäevade lõpuni.
    Tuh-
    ka-
    triinu
    Kris-
    tall -
    kin-
    ga-
    ke
    Mees abiellus teist korda kõrgi ja upsaka naisega.
    Tuhalsitsija-Tuhkatriinu ( noorema õe poolt)
    T küsiti, kas ta tahab peole , kuid too ütles, et tema sinna ju ei sobi.
    Puhkes nutma ja ilmus haldjast ristiema. Tõld, kutsarid, hobused, teenrid, kleit, kristallkingad.
    Käis peol 2 päeva. Kaotas kingakese.
    Võõrasõed palusid andestust ja T halastas neile, võttes nad lossi elama.
    Kingaproovimisel jäid jalad terveks.
    Naine jäi haigeks ja suri ning mees võttis uue naise.
    Tuhkatriinu
    Käis kogu aeg ema haual ja istutas sinna puu, oksast, mis isa oli reisilt kaasa toonud
    Avaldas ise soovi peole minna. Selleks pidi läätsi tuhast korjama.
    Nuttis ema haual ja puu otsast langes kleit ja hõbedased kingad.
    Prints lasi 3. päeval trepi pigitada ja sinna jäi 1 king kinni.
    Kingaproovimisel raiuti varvas ja kand .
    Pulmapeol nokkisid linnud õdedel silmad peast.
    Anderseni RM: „Keisri uued rõivad“, „Tuleraud“. Anderseni kaasajal ilmus peamiselt pedagoogilisel eesmärgil kirjutatud MJ. Seetõttu erines A, jättes ära ühe ja ainsa tõe ning otsese moraali esitamise. A MJ-sse on lihtne sisse elada, kuna esineb elav, dialoogiline ning dramaatiline esitusviis. Anderseni MJ või lugudes sisaldub topeltadresseering: tema lood sobivad nii lapsele kui ka täiskasvanule. Selle kõige tõttu oli ta MJ žanri looja.
  • Lastetasand A. Lindgreni raamatuis.
    *    Lapse elu on Lindgreni lugudes üldjuhul turvaline, vähemalt sellist lapsepõlve väärtustatakse ja selle poole püüeldakse
    *    Laps on tegevuse keskpunkt ja tihti ka minategelane
    *    Tegevus toimub tihti lapse silmade läbi
    *    Lindgren loob lapsele idüllilise keskkonna, lugedes ei tunne laps hirmu (vb isegi mitte Lõvisüdamete tegemisi jälgides)
    *    Kuigi tänapäevase lapse jaoks ei ole vb Lindgreni laste maailm enam väga reaalne (teine ajastu), õpivad nad neist raamatutest õigeid väärtushinnanguid , moraali, krutskeid (mis pole neg) jm, mis laste elus tähtis on.
    *    Lapsel on põnev lapsetasandil seigelda (isegi täiskasvanul on)
    *    Lapsi on Lindgrenil igasuguseid, kuid kõik neist on head või saavad heaks, kõiki lapsi väärtustatakse
  • A. Lindgreni kunstmuinasjutud.
    Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt . Kunstmuinasjutud on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu baasil. Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui žanri algus on seotud Anderseniga.
    Kunstmuinasjutt toetub vähemalt algjärgus rahvamuinasjutule, kasutab rahvamuinasjutu süžeesid, teemasid , struktuure ja väljendusvahendeid. Põimib neid ja arendab edasi. Kunstmuinasjutt ei allu rahvamuinasjutu seadustele.
    “Mio, mu Mio”; “Vennad lõvisüdamed”; “Väikevend ja Karlsson katuselt“; “Röövlitütar Ronja”. Lindgren on loonud tõelise laste paradiisi (Videvikumaa, Päikesevälu, Kauge maa, Nangijaala) - idüllilised stseenid, kus on rohkesti armastust, soojust, sõprust, ilu, seiklusi ja toitu ning kus peategelastest saavad tugevad, terved ja kartmatud tegelased.
  • Lindgreni realistlikud lasteraamatud.
    Lindgreni realistlikeks lasteraamatuteks on näiteks “Bullerby lapsed”, “Lärmisepa tänava Lota”, “Kalle Blomkvist”, “Hulkur Rasmus”, “Madlike”.
    Nende raamatute tegelased on täiesti reaalsed - näiteks emad, kes on alati mõistvad; koolipreilid, kes on lahked, targad ja sõbralikud; isad, kes on lapselikud ja rõõmsad (va Andersi isa “Meisterdetektiiv Blomkvisti” raamatus); vanaisad, kellel on laste kuulamiseks aega; teenijannad, kellele lapsed usaldavad oma muresid; röövlid, keda on mitut sorti - ühed natuke saamatud ja lapsikud, teised tõelised kurjategijad, kellel lapselikud jooned puuduvad.
    Läbi täiskasvanute õpivad lapsed tundma ka reaalset maailma: erinevaid inimtüüpe, nii häid kui vähem häid inimesi; nii ohtlikke kui ohutuid täiskasvanuid. Õpivad ka seda, et reetlikkust võib ette tulla nii lähedaste inimeste seas (onu Einar) kui võõrastega kokku puutudes. Leidub nii turvalist lapsepõlve (“Bullerby lapsed”) kui ka viletsust ja hirmu täis olevat lapsepõlve (“Meisterdetektiiv Blomkvist”, “Hulkur Rasmus”)
  • Inimsuhete peegeldus T. Janssoni muumilugudes
    Tove Janssoni maailmakäsitlus on terviklik. Fantastiline muumimaailm pole lihtsalt ilus muinasjutt, vaid inimliku eksistentsi ja inimsuhete üsnagi modernne kujutus, mis lähtub Teise maailmasõja tekitatud totaalsest ohutundest. Reaalne maailm seguneb ebareaalsega. Olulisel kohal on isiksuse õigus vabale eneseteostusele ning suhted erinevate tegelaste vahel.
    Muumitrollijutud on osalt kõik sarnased, nende tegelastele on kinnistatud teatud funktsionaalsus. Erilugudes tehakse enamvähem ühtsama ikka ja jälle, piisamrott on porisemas alatasa, mõistatuslikud hatifnatid ilmuvad sarnasel moel «Sabatähest» alates, Filifjonka aina võitlemas neuroosidega, koduvanadki (küll kõigil kordadel eri kuues ilmuvaina) on üsna ühetaoliselt mitte just liiga mõnusaiks kirjutatud. Muutumatuks «Sabatähest» saati jääb ka muumipere - Muumipapa, kes lasteraamatuile ebaiseloomulikult ebapedagoogiliselt õunaveini ning konjakit manustab; Muumimamma, kes hoolitsevusele vaatamata peategelasest võsu Muumitrolli kasvatamisse mõistlikult suhtub. Muumitrollivanemate kasvatuskreedo on ülisümpaatne, rahumeelselt reageeritakse lapse teatele Me tuleme siis, kui tuleme (ST 6), või suhtutakse pahategudesse pereemade pärusmaal (nt. reageering laudlina tahmasusele - OJ 10). Peamiste tegelaste ritta on jäänud veel lisada väike loomake Sniff, keda «Sabatähes» alatasa karjuvaks mainitakse (vast pisut ülekohtuselt - rootsikeelne skrika võib tähendada ka hüüdmist või hädaldamislaadset häälitsemist) ning kõigile eeskujuks olev muretu rändurliku elulaadiga Nuuskmõmmik, kellelt aeg-ajalt õpivad kõik. Nende nimedega olemegi kätte saanud enamiku muumimaailma koostisosadest, mis aegajalt ümber paigutudes (seiklustesse sattudes) muumioru idülli elavdavad.
    Kahtluseta magnetiseerib muumiraamatuid meie jaoks suures osas see, et kuigi muumitegelaste teod meiega peegellikult sarnanevad, on nad kaugel me igapäevaolust, viivitamata ei suvel, ei talvel aega argise palgatööga, vaid tegeldes põhiliselt elamisega. Muumiraamatutes ei pisteta rinda mingite väljamõeldud muinasjutulohedega, vaid ohud tekivad meid endid ümbritsevast reaalsusest, loodusest (näiteks koletislik mürgipõõsas, rohutirtsuparv, kondor).
  • H. CHR. Anderseni muinasjuttude poeetilisus ja filosoofiline sügavus.
    Anderseni muinasjuttude filosoofiliine sügavus ilmneb ühest lausest, mis on tema elu moto: “Kõige ilusamad muinasjutud kirjutab elu ise.”. Anderseni muinasjuttude filosoofiline sügavus seisnebki selles, et ta oma muinasjuttudesse põimib iseenda vaated elule ja on püüdnud muinasjuttude abil mõjutada maailma (eelkõige Taani elu). Poeetilisus seisneb tema muinasjuttude tohutus hingestatuses, kõik, millest ta räägib, tundub talle nii ilmatu tähtis ja saab ka lugejale momendil kõige olulisemaks kogu maailmas. Anderseni poeetilisem muinasjutt on ehk “Merineitsi”. Anderseni kogumiku eessõnas oli pikalt ja lailat Anderseni muinasjuttude arengust. Seal on kirjas, et see eriline filosoofiline sügavus ilmus tema teostesse umbes 19. sajandi keskel 40-ndatel, kui ka ühiskonnas valitses kaos (pärast sõdu) ja Andersen tahtis oma sõna sekka öelda, kuid tegi seda läbi muinasjuttude. Vägagi sügavamõtteline ja ühiskonna kriitiline on tema muinasjutt “Tütarlaps väävlitikkudega”. Kus ta teravalt kritiseerib linnades valitsevat ükskõiksust ja alamrahva vaesust, kus lapsest ei hooli keegi, kuid samas muinasjutus ilmus ka Anderseni poeetilisus, sest ta ei lase lapsel lihtsalt surra vaid annab talle fantaasia ja laps läheb õnnelikult teise maailma, kus ootab teda ees armastav vanaema ega pole millestki puudust.
  • A.A Milne´i Karupoeg Puhh psühholoogiline alltekst.
    Selle raamatu psühholoogia seisneb selles, et raamatutegelased esindavad kõiki inimtüüpe (sangviinik, koleerik, melanhoolik ja flegmaatik) kuid ükski tüüp ei ole äärmuslik. Teiseks eripäraks on see, et kõik tegelased on pidevas arengus. (Kas keegi oskaks lisada näidet mõne tegelase arengust läbi raamatu?)
    (Eneli):     Christopher Robin: Kogu teose ja loo liider ning mängu juht. Nagu ilma Anuta polnud Sipsikut, siis ilma Christopher Robinita poleks arvatavasti ka Puhhi ning teisi metsaelanikke. Tema on neist ka kõige mõistlikum ning targem (k.a. Kängu). Teda iseloomustavad intelligent, kirjaoskus, taibukus, abivalmidus, tagasihoidlikkus, huumor, kaastunne, tundlikkus, julgus ning füüsiline ja organisatoorne kompetents . Ta omab rolli metsaelanike vanemana - sellena , kes hoolitseb ning vastutab. (Ilmselge viide Ch. liikumisele täiskasvanuikka, kuna ka lapse sirgudes tema vastutus ühiskonnas ning ligimeste ees kasvab.)
    “Sa oled vapram kui sa usud, tugevam kui sa tundud, ning targem kui sa arvad.”
        Winnie Puhh: Karu väikese aruga, kuid on võimeline olema ka nutikas ning abivalmis. Ta usaldab ennekõike enda instinkte kui intelligentsi, kuigi teeb mitmeid pingutusi, et olla parem. Tema eriliseks oskuseks on luuletamine.
        Notsu: Pleglik ning uje tegelane, kes ajab segamini hirmu julguse puudumisega. Kui mõnigatel hetkedel on tal võime karata välja enda karakterist ning suudab üle saada oma hirmudest. Ta on kaastundlik, õiglane, helde (iseäranisti annetades oma maja Öökullile kui tolle maja tormis hukka läheb). Tal pole oma mõistusest aimugi, kuid tunneb väga hästi oma tugevusi ning nõrkusi - tunnetab neid väga teravalt.
    “On väga raske olla vapper kui sa oled kõigest Väga Väike Loomake”
        Iiah: Üks kolmest kõige intelligentsemast loomast metsas. Tema vaated on melanhoolsed (mõnes mõttes vägagi tüüpilised briti huumorile); ta on lähim mõiste/asi metsas, mis näitab erakut. Ta on mõistuselt küüniline ning ka üsna “täiskasvanuliku” kõnemaneeriga. Ta ei arva metsaelanikest suurt midagi; Ch. seevastu peab ta teistsuguseks. Näha on, et eesel hindab kompetentsi ning intelligentsi, kuid samal ajal ei ela ta ka iseenda potentsiaali piiridel, vaid tema introvertsus domineerib ning segab tema funktsioneerimist tema võimete kohaselt.
    “Tänan sind Christopher Robin. Sina oled ainus, kes näib sabasid mõistvat (hindavat).”
        Jänes: Üks kolmest intelligentsest loomast metsas. Kui väga organiseeritud loom, on tema ainsaks konkurendiks Christopher robin; ilmselgelt tahab tahab kõike ise juhtida Ch. asemel. Temas on juhi aurat, kellel on tugev soov käsutada ning tekitada sotsiaalseid kontakte. Tal on külluslikult sõpru ning tutvusi. Tal on ka teatud plaanid Kängu ja Ruu vastu korra ning korra ka Tiigri vastu, et neid enda tahtele painutada. Jänese ja Ch. vahel on pedagoogilik suhtlus - nende läbikäimine on mõlemile valgustav. Sarnaselt Iiahile ja Öökullile pole ka Jänes kõiki omi tugevusi ning nõrkusi tasakaalu suutnud tuua.
        Öökull: Üks kolmest intelligentsest loomast metsas. Oskab “teisipäeva” häälida nii et teised teavad, et pole “kolmapäev”. Teab mitmeid pikki sõnu, mõned teistele tundmatud, väljaarvatud Ch. Tal on siiras huvi intellektuaalsete harrastuste järele, kuid püüab mõnikord varjata enda teadmatust (püüdes säilitada oma reputatsiooni kui tark ning teadja). Ta on ka tihtipeale kannatamatu ning vaimselt mitte nii andekas. Teda iseloomustab väga ilmekalt ka eksentrilisus.
    Ka öökullil on mõned nõrkused ning näitab vaatamata tema intelligentsile tasakaalu puudumist isiksuses nagu on see olemas Ch.-il.
        Kängu: Ainus emane tegelane metsas. Tüüpiline emalik figuur. Hoolitsev, praktiline, üldiselt ei huvitu intellektuaalsetest püüdlustest ja poeesiast, kuid tal ei puudu teadmised või huumor kui on tarvis tegeleda ootamatute olukordadega. Ta on ka metsa kiireim jooksja. Ta on heatahtlik ning saab läbi kõigi metsa elanikega. Tema emalik instinkt tunnetab, et Tiiger vajab samamoodi hoolt nagu Ruu, misõttu ta adopteerib. Tema paistab Ch.-le järgnevalt olevat teisel kohal enda isiksusega tasakaalus olevat, kuid paraku teatakse tema kohta liiga vähe.
        Ruu: Noore, optimistlikue ja rikkumatu lapse iseloomujoonud. Üsna leidlik, kui mitte isegi intellektuaalne . Üllatavalt kartmatu, tema julgus tuleneb arvatavasti tema muretust usust enda kompetentsi ning tema üldine usk maailma heasoovlikusse. Imetleb Ch. kui eeskujuna ning Tiigrit kui suure vennana.
    “Vaadake kuidas ma ujun!”
        Tiiger: Kõige ekstravertsem metsaelanik. Kaldub oma võimeid kõrgelt hindama, et siis hiljem avastada, et ta end üle hinnanud on. Tiiger elab Ruuga ning nad on parimad sõbrad. Tema tunded kipuvad üsna kergesti puudutatud saama, kuid nii kiiresti kui ta haavub, siis sama kiiresti ta ka paraneb . Temast on mitmetel aladel kasu, isegi Ch. leiab seda.
    Tema mängulisuse ja ekstravertsuse tõttu nad Ruuga parimad sõbrad ning “vennad” ongi. Võtab aega enne kui Tiiger end oma joovalisuse tõttu tasakaalu saab, kuid lõpuks, kui ta Jänese elu päästab, ta selleni siiski paistab jõudvat.
    Obsessiv-komplulsiivne Jänes; Sügava depressiooni ja pessimismi all kannatav Iiah; tähelepanu häiretega ja hüperaktiivne Tiiger;  ärevushäirete ning madala enesehinnangu all kannatab Notsu.
  • S. Lagerlöfi Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi, kompositsiooni eripära ja seos folklooriga.
    Selma Lagerlöf (1858-1940)- Nils Holgersoni imeline teekond läbi Rootsi (1906/1907)
    Olles edukas õpetaja, tehti Lagerlöfile ettepanek kirjutada maateaduste lugemik Rootsi kohta. Nii hakkaski S. L. kirjutama, kuid esialgsest lugemikust arenes välja hoopiski lastele mõeldud seikluslik muinasjutt Nilsist ja tema kummalisest teekonnast läbi Rootsimaa. Loo eesmärgiks ongi tutvustada väikesele lugejale Rootsi ajalugu ja loodust. Imelised vaated, köitvad lood Rootsi ajaloost ja paikadest- kogu seda ainestikku seob muinasjutuline liin . Peamiselt on autor kasutanud Rootsi rahvajuttude laadi, aga ka H. C. Anderseni ja Topeliuse stiilivõtteid. Raamatus on omavahel seotud rahvuslikud pärimused (siit ka tihe seos folklooriga) ja autori enda poolt välja mõeldud muistendid. Teiste hulgas on ära toodud näiteks ka Stockholmi, Ölandi, Falumi ja Smälandi saamislugu.
    NIls on väike poiss, kes nõiduse abil pöialpoisiks moondatakse. Hane seljas lennates ränadb ta läbi terve Rootsimaa, kohates teel õige kummalisi tegelasi. Nende käest kuuleb Nils imelisi ja põnevaid muistendeid eri paikade kohta. Lõpus muutub Nils tavaliseks poisiks tagasi.
    Raamat saavutas kiiresti populaarsuse nii Rootsis kui ka väljaspool- seda on tõlgitud 40 keelde. Teost peetakse ühisel meelel Rootsi lastekirjanduse üheks tippteoseks.
  • Soome lasteraamatust.
    Üks tuntumaid Soome lastekirjanikke Hannu Mäkela tõi Härra Huu esimest korda lugejate ette 1973 aastal. See oli Mäkela esimene raamat, nüüdseks on neid kogunenud juba üle kolmekümne. Mida lähemale tänapäevale, seda tõsielulisemaks kirjaniku lastelood muuutvad.
    Üks uuemaid Mäkela raamatuid “Miisa uus pere” jutustab ühest väikesest tüdrukust, kelle ema-isa muutusid ühel hetkel üksteisele nii võõraks, et otsustasid oma eludega eraldi edasi minna. Väga tuttva olukord paljudele lastele. Mäkela laseb rääkida ka 6-aastasel Miisal. Miisa olukord pole nii kurb kui paljudel teistel, sest tal on olemas nii ema kui isa, kes temast väga hoolivad. Tema mure seisneb hoopis muus. Nimelt selles, et tal on ühtäkki kaks kodu ja mõlemasse proovib sisse trügida keegi võõras. Mäkela ise on öelnud, et sai inspiratsiooni enda elust kui kolis kokku naisega, kellel oli 5-aastane tütar. Raamatu läbi proovis ta pigem leida lahendust sellele probleemile. Miisa lugu on mõtlemapanev raamat, mida võik lugeda kõik emad-isad. “Miisa uus kodu” on raamat mis juhib tähelepanu tänapäeva elu kitsaskohtadele, samas on raamatus kõlama jäänud helge toon.
    19. saj II poolel aitas kirjanduses valitsev romantism  ja rahvusliku liikumise elavnemine kaasa ka algupärase lasterkijanduse kiiremale sünnile. Esimene Soome folkloori uurija Eero Salmelainen kogus ja avaldas 4 kd-t Soome rahvamuinasjutte ja muistseid lugusid, millest hakkaski vormuma rahvuslik lastekirjandus. Avaldati rahvuseepose Kalevala väljaandeid. Jõudsalt edenes ka tõlkekirjandus (M. Twain, H. Chr. Anderesen, W. Scott jpt). 20. saj. alguse laste- ja noorsookirjanduses on mänginud olulist rolli Anni Swan (1875 - 1958), kes pani aluse soome moodsale muinasjutukirjandusele ning hakkas esimesena sihipäraselt viljelema algupärast tütarlasteproosat. Soome moodsa muinasjutu uue laine algatajaks peetakse aga Yrjö Kokkot (1903 - 1977), kelle Pessi ja Illusia looduslähedus ja inimlik soojus on äratanud tähelepanu mujalgi maailmas. Aluse algupärasele poistekirjandusele panid Eino Parmanen (1860 - 1917) ja Alfred Emil Ingman (1860 - 1917). Teise maailmasõjajärgse Soome lastekirjanduse kõige suurem nimi on kahtlemata Tove Jansson (1914 - ), kelle omapärane muumimaailm võistleb edukalt inglise fantaasialugude maailmaga. Kuigi 1945 - 1980 ilmunud muumiraamatud on ennekõike määratud lastele, loevad neid ometi suure huviga täiskasvanudki. Soome moodsa lasteluule pioneeriks tuleb pidada Kirsi Kunnast, kes on suur rütmi-, riimi- ja sõnamängumeister. Huvitavaid fantaasiaraamatuid on avaldanud rahvusvaheliseltki tunnustust leidnud Hannu Mäkelä. 60ndatel aastatel alguse saanud psühholoogilise realistliku noorsooromaani parimate traditsioonide edasikanda Uolevi Nojonen ja Asko Martinheimo on pühendanud suurt tähelepanu positeraamatute kirjutamisele. Kriitika peab 80ndate aastate üheks tähelepanuväärsemaks noorsooromaaniks Hanna- Liisa Haakana raamatut Erak Ykä. J. Kurvinen Populaarne poisteraamatute autor, kellelt on ilmunud sari “Hundkoer Roi”, mis on jooksnud ka teles.
  • G. Rodari (1920 - 1980) muinasjuttud sotsiaalne suunitlus, allegooria ja kujundlikkus.
    Algklasside õpetaja diplomiga. Kompartei liige. Töötas õpetaja ja ajakirjanikuna.
    Cipollino seiklused – 1951. Ebavõrdsus juurviljade-aedviljade maailmas. Sibulad odavad, viinamarjad kallid. Laps peab algusest peale teadma tegelikku elu.
    „Mulle meeldib rääkida muinasjutte, sest muinasjuttude kaudu saan ma rääkida kõikidest maailmavalu probleemidest lastele arusaadavas keeles.“
    1980 - „Telefonilood“ . Cipolliino tegelased ning kogu teos on tegelikult allegooriline jutustus ebavõrdsusest klassiühiskonnas (valitsejateks rikkad sidrunid). Peamiseks teemaks ongi ülemklassi võimukate ning alamklassi võitlus ( headus vs. kursjus), mis viitab kahtlemata Rodari enda kommunistlikele vaadetele (sotsiaalne suunitlus); olulisel kohal on ka sõpruse püsima jäämine raskustega silmitsi seismisel.
  • O. Wilde’i Õnnelik prints ja A. de Saint-Exuperi Väike prints.
    O. Wilde`i “Õnnelik Prints”
    Õnneliku printsi kujust möödudes rääkisid ja imetlesid kõik inimesed tema kaunidust, sest kuju oli üleni kaetud kullalehtedega, mõõga küljes särasid rubiinid ning silmadeks olid safiirid. Väike Pääsuke armus pilliroogu ning jättis kaaslastega koos soojale maale minemata, et jääda koos oma armastatuga. Pääsuke tüdines sellest, et Pilliroog tuulega alailma flirtis. Samuti otsustas Pääsuke, et tema kaaslasele võiks meeldida rännata nagu tallegi. Niisiis lahkus Pääsuke Pilliroo juurest, hakates kaaslastele järgi lendama.
    Linna jõudes, otsis Pääsuke varjualust, kus peatuda. Printsi kuju tundus talle sobiv ning seal ta petuski. Varsti sai Pääsukese sulestik märjaks, sest kuskilt langesid alla tilgad. Alguses arvas Pääsuke, et sajab vihma, kuid peagi mõistis ta, et Väike Prints nutab.
    Õnnelik Prints nuttis, sest nägi inimesi, kes piinlesid vaesuses. Prints palus Pääsukest, et too viiks rubiini haigele poisile , kalliskividest silmad vaesele üliõpilasele ning jaotaks ka kulla vaestele.  Pääsuke oli samuti hea südamega nagu Prints ning ohverdas oma Egiptusesse sõidu Printsi ja vaeste abistamise nimel. Samuti oli ära mineku takistuseks Pääsukese armastus Printsi vastu. Pääsuke jäi külma ilma kätte surema, sest ei suutnud kallist Printsist lahkuda. Lõpuks surigi Pääsuke, suudeldes Printsi ning seejärel kukkudes printsi ette maha. Samal hetkel purunes ka Printsi süda kaheks tükiks.
    Linnapea ja nõunikud nägid Printsi väga koleda kujuna olevat, kelle ees isegi surnud linnud lebavad. Nad arvasid, et sellist mõttetut kuju pole enam linnale vaja ning monument võetigi maha. Õnnelik Prints sulatati üles, et valmistada sellest uus ja uhke kuju. Vaid süda ei suudetud sulatada. Nii heidetigi Printsi süda ja pääsukene prügimäele.
    Jumal palus Inglil tuua maa pealt kaks kõige ilusamat asja, mispeale Ingel tõi Printsi südame ja Pääsukese, sest olid ju Pääsuke ja Prints ohverdanud oma elu, et abistada teisi. Neid kahte abivalmit ning üdini hea südamega olendit pidaski Ingel kõige ilusamateks asjadeks.
    Analüüs:
    Muinasjutt põhineb autori fantaasial, kus tähtsustatakse hingeelu - südameheadust, kaastunnet, oskust jagada saatust.Väline ilu ja isegi elu tuuakse ohvriks headusele.
    Väike Pääsuke, kes on teel lõunamaale, peatub Printsi kuju jalamil ja märkab, et kuju nutab. Õnnelik Prints, kes oli kaetud kullalehtedega, kelle mõõga pidemes särasid rubiinid ja kelle silmadeks olid safiirid, oli mures tema linnas elavate õnnetute
    ja vaeste pärast. Prints palub Pääsukest, et see viiks rubiini haigele poisile, kalliskividest silmad vaesele üliõpilasele ja õnnetule tüdrukule ning kannaks kulla lehthaaval vaestele.
    Õnnelik Prints oli nüüd pime, tema kuju oli tuhm ja hall, aga linnas hõiskasid lapsed:" Meil on nüüd leiba!" Pääsuke, kes talveks ära pidi lendama, ei suutnud Printsist
    lahkuda, ta armastas teda selleks liiga palju. Pääsuke jutustas Printsile, mis ta võõrastel maadel on näinud. Prints aga katkestab jutu:"...sa jutustad mulle imepärastest asjadest, kuid kõige imepärasemad siin maailmas on meeste ja naiste kannatused. Pole midagi mõistatuslikumat kui õnnetus." Saabub talv, Pääsuke suudleb Printsi huultele ja kukub surnult Printsi jalge ette. Samal hetkel murdub Printsi seatinast süda kaheks tükiks.
    Linnanõunikud ja kunstiprofessor otsustavad kuju maha võtta:"Kuna ta ei ole enam ilus, pole temast ka enam mingit kasu." Mõlemad - Prints ja Pääsuke - tõid ohvriks oma elu, nende hingelaadi lähedus pani neid teineteise saatust jagama, ja ka vaeste ja õnnetute saatust. Muinasjutus on mõjuvalt vastandatud õnne ja ilu ning kasu ja ilu mõiste. Printsi süda sümboliseerib selges keeles abivalmidust, loobumist, samal ajal ka Pääsukese
    pärast.
    Antonie De Saint-Exupéry „Väike prints“
    1.      6a joonistas ta ühe pildi mis kujutas boamadu. Keegi ei mõistnud teda ja nii ta hakkaski maateaduse vastu huvi tundma + õppis ta lennukeid juhtima . (Ta kohtus elu jooksul paljude inimestega, kuid keegi ei mõistnud teda nagu tarka).
    2.      Ta elas üksinda, oma tarkusega, kuni Sahaara kõrbes temaga lennuõnnetus juhtus (mootoririke) 1000 miili inimeste juurest, ilma suurte söögi- ja veevarudeta.Üllatus oli suur kui ta kuulis kedagi palumas tal lammast joonistada. Ta leppis vaid oma lambaga mida keegi peale tema ei näinud. ( väike prints oli ainus kes mõistis meest sest prints oli väga eriline poisike
    3.      Tüki aja pärast taipas mees kust prints pärit oli. Prints esitas küsimusi, kuid ei vastanud kunagi mehe omadele. Poiss elas mõtetes omal planeedil, kus tema maja oli väike .Lammas ei saanud ära joosta.
    4.      Poisi koduplaneet oli vaevalt suurem kui maja. Asteroidilt B 612 pärit.( jutt selle asteroidi avastamisest).Suured inimesed armastavad numbreid , sest neil puudub avatud mõttemaailm. 6aastat möödas, kui prints lambaga minema läks. Väike prints ei andnud KUNAGI seletusi.
    5.      Iga päev mõtiskledes sai ta teada rohkem printsist ja tema planeedist. 3 päeval ahvileivapuude söömisest. Printsi planeedil kasvas palju umbrohtu ja neid tuli välja kitkuda lasta.
    6.      Printsi meelelahutuseks olid päikeseloojangud mida ta nägi millal tahtis kuni 43 korda päevas.
    7.      Printsil oli lill okastega, kes oli kaitsetu ja ta vajas lambale suukorvi. Ta oli õnnelik lillega.
    8.      Printsi planeedil oligi üksainus lemmiklill, mis oli edev, kuid ilus. Ta ajas printsi oma jutuga tiigritest nutma ja palus tuulevarju. Prints oli kurb et kuulas lille kurba ja mõttetut juttu
    9.      Prints lahkus planeedilt tahtes leida midagi paremat maailmas.Pühkis oma ainukesi tulemägesid, vulkaani, umbrohtu.Lill vabandas oma tegude eest, kuid oli hilja printsi jaoks.
    10.  Prints külastas asteroide. Esimesel oli kuningas kes elas üksi ja käsutas nii nagu tahtis sest oli ainus. Printsile see ei meeldinud (325)
    11.  Teisel planeedil oli uhkeldaja kes vajas tähelepanu kui oli mõttetu. Prints lahkus (326)
    12.  Järgmine oli joodik, kes jõi et unustada. Unstada häbi. Häbi et ta joob. Prints lahkus (327)
    13.  neljandal planeedil oli bisnesmen, keda huvitasid vaid arvud (ta luges OMA tähti) mitte lõbustus.Printsile ei meeldinud et ta tegeles vaid endaga ja lahkus (328)
    14.  Viies planeet oli kõige väiksem. Seal oli laternasüütaja kes andis valgust elule. Printsile ta meeldis, kuid planeet oli liiga väike kahele. Nii ta lahkuski päikeseloojanguid igatsedes (329)
    15.  Kuues planeet oli kõige suurem. Seal asus geograaf kes ootas maadeavastajaid ja pani kirja vaid jäävaid asju(mäed).Printsile seal ei meeldinud ja ta läks otsima geograafi poolt soovitatud Maad.(330)
    16.  Ta leidis Maa. See oli suurejooneline vaatepilt. Ta jäi sinna et mõista seda kohta
    17.  2 miljardit inimest ei võta tegelikult Maal palju ruumi, kuid nad ise nii ei arva. Prints oli kukkunud Aafrikasse ja tutvunud maoga, kellele meeldis olla üksi, inimesteta
    18.  Prints leidis kõrbes ühe lille. Mittemidagiütlev lilleke
    19.  Prints leidis mäed.Ta tervitas mägesid. Ronis nende otsa, kuid neil polnud mõtet ( kaja)
    20.  Hiljem leidis prints roosiaia ja arvas et tema roos ei olegi enam eriline
    21.  Siis ilmus rebane, kes ütles et ainult taltsutatud asjad on kallid ja palus ennast taltsutada, et tal oleks kelle nimel elada ja eralduda massist. Siis mõistis prints et tema roos on eriline, taltsutatud.Tema oma. Rebane sai taltsutatud ja kalliks sõbraks. (Ma vastutan oma roosi eest)
    22.  Rööpaseadja andis mõista et inimesed ei tea mida otsivad, kuid lapsed teavad. Neil on õnne
    23.  Kaupmees andis mõista et saab võita vaba aega
    24.  Mõlemal oli janu. Ilu on nähtamatu-prints oli truu oma ainukesele lillele. Tema kasvatatud…
    25.  Leides kaevu, pidasid nad vett väga kalliks, sest nad leidsid mida otsivad, kuid teised mitte.
    26.  Prints tuli Maale tagasi, sest oli tema Maale langemise aastapäev.Kui teadlane talle järele tuli nägi ta hirmunud printsi, kes tahtis koju. Ta kinkis teadlasele oma naeratava tähe, mis meenutas poissi. Ta oli väsinud ja langes aegamisi, nagu langeb puu..
    27.  Sellest on möödunud juba 6 aastat ja ta igatseb poissi, oma ainsat truud sõpra, kes oli vastutustundlik selle eest mille oli üles kasvatanud. Kõrb on kiraniku jaoks kurb, sest ta ikka veel ootab printsi tagasitulekut..
    Veidi autorist ja raatamu analüüs:
    Antoine de Saint-Exupery(1900-1944). Sündis Lyonis. 1921. aastal võeti Saint-Exupery sõjaväeteenistusse, lennuväkke, oli lendur sõjaväes ja lennukompaniides. Sealt sai alguse tema suur huvi lennuasjanduse vastu. Ta sai maailmakuulsaks oma romaanilaadsete jutustuste ja mõtisklustega. Oma kirjanduslikku tegevust alustas Saint-Exupery 1928. aastal. Tema esimene jutustus oli "Lõuna post". Tuntuimad teosed on "Öine lend", mis sai kirjandusliku preemia, "Inimeste maa", "Sõjalendur", "Tsitadell" jt. Omapärase erandi moodustab teos "Väike prints", mis on üks tema viimaseid teoseid, kirjutatud 1943. aastal. Teose pealkiri: “Väike prints".Väikese printsi järgi on oma nime saanud asteroidikuu Petit-Prince. Sellega seonduses võis ka teos oma nime pärida. Žanriks on jutustus. Peategelased on väike prints ja kunstnikumees Sündmuskohad leidsid aset:  Sahaara kõrbes, printsi koduplaneedil, erinevatel asteroididel, planeet Maal ja Aafrikas.
    Selles raamatus käsitletakse probleemi, kus Väike prints tahab leida erinevatest kohtadest endale meelepäraseid asju. Kohtas ka mitmeid tegelasi, kes käitusid või kõnelesid erinevalt, mõni asi meeldis talle, mõni mitte. Nii ta seikles mööda asteroide.
    Autori sõnumiks on vaatlemine lapsesilmade e. Väikese printsi kaudu mitmesuguseid elunähtusi ja inimühiskonnas valitsevaid suhteid. Miljööks olid erinevad soovid, suured ootused ja lootused, mõistmatus, erinevad karakterid, leidlikkus ja asjalikkus.
    Tegelaste iseloomustus:
    •  Väike prints oli noor, kärsitu ja väga eriline poiss. Selgitusi ei jaganud prints kunagi. Poiss elas koguaeg oma mõtetes.
    •  Kunstnikumees oli mõistmatu, huvitus maateadvusest, õppis lennukeid juhtima. Ta elas üksinda, oma tarkusega, kuni Sahaara kõrbes temaga lennuõnnetus juhtus (mootoririke) ja ta sinna jäi.
    *Tegelase uuring printsist
    Väga eriline väike poiss, uudishimulik, kärsitu, talle ei meeldinud selgitusi teistele jagada. Printsile meeldis esitada küsimusi, kuid ise ei vastanud kunagi teiste omadele. Poiss elas mõtetes omal planeedil, kus tema maja oli väike ja lammas ei saanud ära joosta. Väike prints oli ainus, kes mõistis kunstnikumeest, sest prints oli väga eriline poisike. Printsi meelelahutuseks olid päikeseloojangud, mida ta nägi millal tahtis kuni 43 korda päevas.Väike prints oli teose tähtsaim tegelane, kuna kõik tiirles põhiliselt ümber tema. Rääkis tema vajadustest tutvuda erinevate olukordade ning oludega.
  • Fantastika ja fantasy lastekirjanduses.
    Fantastika- ulmeline, fantastiline kirjandus, fantastilised tegelased /sündmused
    FANTASY - fantastikat sisaldav kirjandus  
      R → F→ R
    ehk siis tegevus toimub algul 1)reaalses maailmas, seejärel sisenetakse 2)fantaasiamaailma ning lõpus naasetakse jällegi 3)reaalsusesse. Näited: L. Carroll “Alice imedemaal”; A. Lindgreni “ Mio, mu Mio”
    ; A. A. Milne “Karupoeg Puhh”; J. Barrie “Peeter Paan” jm.
  • Huumor lastekirjanduse (mõiste tähendus, liigid- füüsiline huumor, tegelaskuju huumor, keele huumor, näiteid).
    Huumor:
    Ühtegi aspekti pole lastekirjanduses käsitletud hoolimatumalt kui temas leiduvat huumorit: vohavad mitmesuguse kahtlase väärtusega oletused laste huumori ja humoristliku LK kohta.(„On üks ninasarvik Otto”)
    Väärkäsitlusi:
    Lapsed armastavad naerda, seega samastub Lk naljakirjandusega. Huumor on mingi absoluutne omadus, mis lasteraamatus kas on või ei ole. Eeldame, et pole olulist erinevust, mille üle naeravad erinevad lapsed. Naermine kuulub eelkõige ja peaaegu tervenisti lapsepõlve juurde. NB! Huumor ei ole üheselt mõistetav.
    Miks on huumor jänud kõrgesti hinnatud, kuid vähe uuritud nähtuseks?
    Huumori tavalisus – nähtus, mis on igal pool, ei pruugi tähelepanu äratada:
    Niipea, kui temasse süveneda, killustub huumor ja komplitseerub sedavõrd, et jätab mulje millestki arusaamatust, mis ei allu tavainimetusele.
    Huumori täielikuks mõistmiseks peame arvesse võtma paljusid valdkondi (psühholoogiat, esteetikat, sotsioloogiat, kirjandust jne.). Huumori kohta eksisteerib mitmeid teooriaid . Psühholoogi jaoks on huumor väljaspääsuks isiklikust ummikust, füsioloog defineerib huumorit näärmeeritiste ja vererõhu abil, filosoof huumorit kui erilist suhtumist eksistentsi. Ühisnimetajaks võiks olla sobimatuse taju. Elementideks on ootamatus, üllatus, korrapäratus, kontrast jne. Füüsiline-, keeleline-, ja situatsioonihuumor. Enamus koomilisi isikuid ei leia endas aga midagi naljakat. Nalja ohver naudib nalja vähem kui teised.
    Füüsiline huumor lastekirjanduses
    Füüsilised äpardused. Väikelaste huumor koosnebki kõikvõimalikest kokkupõrgetest ja äpardustest. Ka folkloorses esineb lärmakat, füüsilist huumorit ( nõia veider väljanägemine, hiiglase kohmetus jne).Kaasaegsetes tekstides enamasti huumor füüsilisel sobimatusel. (Mary Poppins treppidel, Pipi Pikksuka trikid jne.) Selline huumor sulandub hästi situatsioonihuumorisse.
    Situatsioonihuumor – inimeste ja sündmuste segapundar tekitab naljaka situatsiooni
    Keelehuumor – rohkem täiskasvanutele. Keelehuumor moodustab silla laste ja täiskasvanute kirjanduse vahel.
    Üheks võimaluseks võtta sõnu teatud sotsiaalsest, kultuurilisest või ametialasest kontekstist ning kasutada neid mõnes teises kontekstis või tasandil. Mõned keelenaljad tulenevad häälikute ja sõnade nihkumisest.
    Kalambuur -  möödunud sajandil häbiväärne, kuid säilitatud huumoris.
    Tegelaskuju huumor – väikelaste raamatus vähe. Enamasti 10-12 a ( Alice imedemaal, kiirustav küülik)
    Lapse ja täiskasvanu huumoritajust
    Keel kui huumori allikas on laste puhul piiratud. Areng varieerub väga.
    Üldiselt areng:
    3-5.a – nonsensshäälikud, tekstid, õigekiri jne. Tegelaskuju huumor tähtsusetu.
    Suurena – indiviidi keerukus. Viimasena tobeduse ja ebaratsionaalsuse lisandumine.
    Inimrumaluse huumor on filosoofiline hoiak, mis tuleneb intelligentsusest ja tasakaalutundest.
  • Muinasjutu olemus ja tema biblioteraapiline mõju (B. Bettelheim jt.)
    Eesti keelne termin (muinasjutt) viitab minevikus, muistsel ajal toimunule. Muinasjutu kui ühe populaarseima rahvajutužanri iseloomulikeks tunnusteks on:
    ·         Imepärase, üleloomuliku ja ebatavalise esinemine
    ·         Süžee skemaatilisus, detailide vähesus
    ·         Ajaline ja ruumiline ebamäärasus
    ·         Maagilised esemed ja imepärased tegelased
    ·         Reeglina õnnelik lõpp ja headuse võit
    Muinasjutud jagunevad: ime-, looma- ja novellilaadseteks muinasjuttudeks.
    Muinasjutte peetakse äärmiselt oluliseks teguriks lapse varajases psühholoogilises arengus, kuna muinasjutud on asendamatud laste kujutlusvõime rikastamisel, tegelevad inimolemise sügavate probleemidega ning vastavad igavikulistele küsimustele inimese ja maailma kohta( B.Bettelheim). Väidetaval mõistavad lapsed fantastilist paremini kui ratsionaalseid seletusi.
    Muinasjuttu  on vaja kuulata lapsepõlves hingelise tasakaalu saavutamiseks ning säilitamiseks hilisemas eas.Inimene mõistab alateadlikult muinasjuttudes valitsevaid probleeme, situatsioone ning saab sealt eeskuju, kuidas raskusi lahendada.
  • Kaasaegsest vene lastekirjandusest.
    Venemaa esimesed lasteraamatud ilmusid XVI saj. lõpus ja XVII saj. algul. nedeks olid mitmesugused aabitsad. Ivan Fjodorov (1510- 1583) trükkis 1574 Lvovis Venemaa esimese aabitsa, mille 78 lk. olid kaunistatud rohkete kunstiliselt kõrgetasemeliste päisvinjettidega.
    XVII saj. olid Venemaa trükitoodangus samuti kõige tähtsamal kohal aabitsad, kus nii mõneski propageeriti juba uusi õpi- ja kasvatustöö meetodeid . Väga populaarne oli Vassili Burtsovi aabits , mille 1637 ilmunud kordustrüki palgetiitlile trükitud gravüür- pilt pahandust teinud koolipoisi vitsaga nuhtlemisest- oli esimesi ilmaliku elu kajastusi vene trükitoodangus. Sajandi tuntuim, ühtlasi Venemaa esimene illustreeritud lasteraamat on 1694. a. 106 eksemplari ilmunud Karion Istomini värsivormis Pildiaabits, kus slaavi, ladina ja kreeka tähestiku trüki - ja kirjatähtede meeldejätmine oli ühendatud pildilise kujutisega.
    lastekirjanduse arengule aitasid kaasa paljud omaaegsed kirjamehed. nii näiteks pööras kasvatusküsimustele väga suurt tähelepanu tuntud rahvavalgustaja Nikolai Novikov ( 1744- 1818 ), kes 1785- 1789 andis välja esimest vene lasteajakirja - Lugemist lapse südame ja hinge kosutuseks ( Detskoje tštenije dlja serdtsa i razuma).
    XVIII sajandi venekeelsest lastelektüürist moodustasid olulisema osa maailmakirjanduse tõlked, näiteks Aisopose valmid ja Charles Perrault’ muinasjutud. suur oli huvi ka saksa kasvatuspublitsisti, keeleteadlase, teoloogi ja noorsookirjaniku Joachim Heinrich Campe loomingu vastu. paljud algselt täiskasvanutele mõeldud teosed adapteeriti ning nõnda muutusid Venemaal lastelektüüriks  M. de Cervantes Saavedra Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast, J. Swifti Gulliveri reisid , F. Feneloni Telemaque.
    Romantism muutis suhtumist lapsesse, huvitus lapse sisemaailmast. Kirjanikud ei suhtunud lapsesse enam kui kasvatusalusesse tabula rasasse, vaid nagu isiksusse. Peale- tükkivast didaktikast hoidudes püüdsid omaaegsed kirjanikud toetuda lapse tundeelule ning selles vaimus ennast väljendada. XIX. saj. kirjanikud- Antoni Pogoreleski (1787- 1836), Vladimir Odojevski (1803 või 1804- 1869) jt. kujutasid last tema igapäevases keskkonnas- pereringis ja koolis. Ka paljudest vene kirjandusklassikute teostest sai ajapikku lastelektuur, mis omakorda aitas kaasa lastekirjanduse taseme tõusule. Nii näiteks tulid täiskasvanute kirjandusest laste lugemisvarasse Ivan Krõlovi valmid, Aleksandr Puškini muinasjutud, Mihhail Lermotovi, Nikolai Gogoli luuletused.
    XIX saj- l muutus vene lastekirjandus senisest žanrikamaks , lastekirjanduses hakati tutvustama kodumaa ajalugu, rahvaluulet, maaelu ja loodust.
    Lev Tolstoi (1828- 1910 ) huvitumine kasvatusprobleemidest, püüd igati kaasa aidata rahva harimisele andis talle tõuke luua külakoolide tarbeks lasteraamatuid-lugemikke ( näit. Aabits 1872, Uus aabits 1875). Nendes sisalduvad jutud ja muinasjutud paistsid silma lihtsa ja kujundliku stiili poolest, mis vastas lapse ealisele vastuvõtuvõimele.
    esimest revolutsioonijärgset kümndendti iseloomustavad pingsad otsingud leidmaks uusi võimalusi lastekirjanduse arenguks. Raamatu kui lapse ideoloogilise mõjutaja suurt tähtsust mõistes pööras Nõukogude valitsus oma olemasolu esimestest päevadest peale erilist tähelepanu lastekirjandusele. kohustati looma sisult uut kirjandust, mis kujutaks ühiskonnas toimunud muudatusi. revolutsioonieelne lastekirjandus sai karmi kriitika osaliseks ning väikekodanliku mentaliteedi kandjaiks kuulutatud teosed kõrvaldati raamatukogudest, lülitati välja lastelektüürist.
    20-30ndatel a-tel toimunud teravates vaidlustes jäi peale arusaam, et lastekirjandus peab loobuma meelelahutuslikkest ning muutuma realistlikuks, asjalikuks ja informatiivseks. Eriti kahjulikuks kuulutati muinasjutufantaasia, mis mõjuvat laostavalt lapse realistlikule maailmatunnetusele. Samas peab tunnistama, et kõigest hoolimata 20ndad a-d olid vene lastekirjanduse, ennekõike lasteluule õitseajad. Just nendel aastatel sündisid ilmale Kornei Tšukovski värssmuinasjutud, mis paistsid silma oma ootamatu ja seniolematu rütmilikkuse, leidliku sõnamängulisusega ja lapselikult lihtsa esitluslaadi poolest. Temaga samal ajal lastekirjandusse tulnud Samuil Maršaki rõõmsameelsed, hoogsad ja sisukad värsid muutusid sedamaid vene lasteluule etalonideks.
    90ndate a-te lastekirjandust iseloomustab ennekõike selle kirjusus. Noored luuletajad taastasid innukalt 20ndate a-te traditsioone , kasutasid meeleldi koolifolkloori sugemeid, pöördusid hoopis uute või varem keelu all olnud žanride poole, olgu see siis nonsens, paroodia või rahvaluule matking.
    kokkuvõttes võib öelda, et 90ndate a-te lastekirjanduses paistab silma püüd hoida last eemal totalitaarse mineviku hukutavast mõjust, soov aidata last ületamaks kaasaja vasturääkivusi ning raskusi, juhatada teda targalt täiskasvanute maailma, mis on veel kaugel täiuslikkusest.
  • Uusi autoreid kaasaegses kirjanduses.
    Kate Dicamillo (Ameerika kirjanik, autasustatud mitmete auhindadega)- “Tiiger virgub”; “Kõik vn Dixie pärast”; “Lugu hiirega nimest Desperaux”
    Louis Sachar - “Pahupidikooli isemoodi lood”; “Augud” (Newberry medal); “Pahupidi kool kukub kokku”; “Pahupidikooli tabab üllatus”
    Lauren St. John - (Loodab, et raamatud tekitavad huvi Aafrika vastu ja loomakaitse vastu)- “Valge kaelkirjak”; “Delfiini laul”
    Madonna- „Inglise roosid“; „Härra Peabody õunad“; „Jakov ja seitse röövlit“
    Sven Nordqvist (Rootsi lastekirjanik ja illustraator)-  „Kuidas väike Findus kaotsi läks“; „Vaene Pettson“; Rebasejaht“; „Pannkoogitort“; „Pettson telkimas”; „Pettsoni jõulud“
    Peter Härtling (Saksa lastekirjanik)- „Vanaema ja teisi jutte “;
    Grigori Oster - “Õuduste kool”; “Kahjulikud nõuanded”
    Tuula Kallioniemi (Soome kirjanik) - “Andke tuld Tosmanid”; “ Thomas Tomani must minevik”
    Sinikka ja Tiina Noppola (Õdedest Soome kirjanikud) - “Risto Räppar”; “Risto Räppar ja kohutav vorst”; “Heinakübar ja viltsuss”- sari
    Anders Jacobson ja Sven Olsson (Sugulased ja rootsi kiranikud, inspiratsioon enda noorusest). “Berti Päevikud”; “Emanuel”; “Sune”; “Tuva- Liisa”;
    Mauri Kunnas (Soome kirjanik) - “Koeramägi”; “Jõuluvana”; “12 kinki jõuluvanale”; “Head ööd härra kuutõbine”
    Mika Käranen ( Soome kodakondsus aga elab Eestis) - “Varastatud Oranž jalgratas”; “Peidetud hõbedane aardelaegas”; “Vana roosa maja”
    Mans Gahrton (Rootsi kirjanik)- “Kaevame vanaema üles”; “Aadam ja Eeva ”; “Rosa”
    Eric- Emmanuel Schmidt (Belgia kodanik)- “Härra Ibrahim ja Koraani õied”; “Oscar ja Roosamamma”
    Roald Dahl (Briti kirjanik, klassifitseerub kaasaja alla kuna Eestis hakkasid tema teosed ilmuma 1999. aastal) - “Charlie ja šokolaadivabrik”; “ Vapustav härra rebane”; “James ja hiigelvirsik”; “Nõiad”; “Kaelkirjak, Pelku ja mina”
  • J. K. Rowling ja tema fenomen kaasaegses kirjanduses.
    J. K. rowling on välja andnud 7 Harry Potteri raamatut, mis on võitnud hulgaliselt auhindu. Raamatute sisu: võitlus hea ja kurja vahel, mis on väga kaasahaarav, peategelasteks Harry Potter, Ron Weasley, Hermione Granger, Albud Dumbledore jt. Fenomen: J.K Rowling lõi maailma kuhu tahaks astuda iga laps ja täiskasvanu. Potter ei ole vaid lasteraamat, tegevused arenevad seal kuni jõhkra verevalamiseni, mistõttu leiab igast vanusest lugeja endale midagi. Potter on ilmselt edukas ka seetõttu, et meie igapäevane maailm tundub meile vahel natuke hall ja igav. Võib-olla uskumatu, aga meie argise elu tunnetus, selle mitte nautimine ja soov rutiinist põgeneda on nii tugev, et meil on vaja võlumaailma, et sellest pääseda.
    Peale võlumaailma ja võlurite on need teosed loonud ka omaette kultuurilise fenomeni. See on erakordne ning unikaalne, kuid omab ometi traditisoonilist aurat - see teine, raamatus olev, kultuur. See kulgemine näitab, kuidas üks populaarne tulemus/teos kujuneb omaette maailmaks - järgi tehtud, müüdud ning analüüsitud ja muudetud surematuks mitte turustajate vaid fännide poolt. (Märkimata ei saa jätta ka mõju, et lastekirjanduse fantaasianurki ei kammi läbi enam vaid mudilased vaid ka vanemad.)
        Potteri-seeria sensatsioon on tänapäeval kõikjal - inglismaal tehakse tuure võttepaikadele, internetis on kohutavalt palju lehekülgi, kus on võimalik tutvuda võlumaailmaga, foorumid fännikirjandusele ning rääkimata erinevatest rollimängudest.
        Näeme, et loost raamatus on saanud üsna tõeline reaalsus (naiivrealism?)  Kui millelegi on nõnda suur mõju ja jõud, siis võib väita, et see on tabanud midagi fundamentaalset. Lapsed samastavad end Harry Potteri ja tema seiklustega; tema jõud on justkui nende jõud. See toimib sellise ringina. Me tunneme end tugevamana luues Potteri-fenomeni ning Potter ise annab meile selle õige idee jõust, mida ammutada.
  • Mõisted:
    Biograafia - elulugu (isiku elus toimunud tegevuste ja sündmuste kirjeldus)
    Bibliograafia – raamatute nimestik teatud autori puhul.(kirjanduse jm. dokumentide nimestike koostamise teoreetilisi ning metoodilisi probleeme käsitlev teadus)
    Aimekirjadus - populaarteaduslik kirjandus.
    Algriim - kahe v. enama järjestikku v. lähestikku oleva sõna algushäälikute samasus, alliteratsiooni ja assonantsi ühine nimetus (regivärssides, vanasõnades, kõnekäändudes jm.).
    Assonants - sama vokaali kordumine kahe v. enama sõna pearõhulises silbis (hrl. värsis)
    Alliteratsioon - sama konsonandi kordumine kahe v. enama sõna algul värsis v. lauses (näit. maal ja merel).
    Onomatopoeetline väljend - loodushääli, helisid jäljendav väljend.
    Personifitseerimine - personifitseerimine
    Antropomorfiseerimine – inimese taoliseks kujutamine tekstis ( samastamine inimesega)
    Animism - hinge omistamine loodusnähtustele ja esemetele; usk hingedesse ja vaimudesse.
    Hüperbool - poeetiline liialdus, kirjeldatava asja v. nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine ,
    Grotesk - inimeste, esemete, olukordade jm. veidralt liialdatud ja moonutatud kujutamine, milles põimuvad reaalsus ja fantastika, traagiline ja koomiline, kohutav ja lõbus jne.; selles laadis teos
    Huumor - heasoovlikult, naljatlevalt pilkav suhtumine kellessegi v. millessegi; heatahtlik nali; koomiliste elunähtuste v. inimlike puuduste ja nõrkuste lõbus heatahtlik naeruvääristamine
    Koomika - naljakus, koomilisus; millegi koomiline külg
    Absurd - absurdne nähtus, väljend v. mõte; kõik see, mis on absurdn
    Metafoor - kõnekujund: tähendusülekanne sarnasuse alusel
    Metonüümia - (liik kõnekujundeid:) sõna v. väljendi kasutamine ülekantud tähenduses ajalise, ruumilise, põhjusliku, päritolulise vm. suhte alusel
    Intertekstuaalsus - semiootiline käsitlus, mis tegeleb märkide ja tekstiosiste kandumisega ühest tekstist teise, väljendades kirjandusteose eriomast seotust teiste teoste ja tekstidega.
    Postmoderism - 1970. aastatel tekkinud kirjanduse, kujutava kunsti ja arhitektuuri suund.
    19
    • .DOC Laadi alla originaalfail 19 lk · .doc · 49 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #1 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #2 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #3 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #4 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #5 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #6 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #7 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #8 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #9 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #10 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #11 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #12 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #13 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #14 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #15 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #16 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #17 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #18 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-12-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor katsikenee Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Lõik tekstist:
    1.Maailm vanimast eeposest.
    Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöördub tagasi teadmisega, et temagi on surelik.

    2.Homerosele omistatud eeposi, probleeme autoriga.
    Iliase tegevus toimub Trooja piiramise 10ndal aastal ja kestab 49 päeva. eepose sisuks on 1 kindel episood. Eeldatakse, et kuulaja on muistendiga juba tuttav. Ilias koosneb 15700 värsist ja on jagatud 24 lauluks (vastavalt kreeks tähestikule). tegelasteks mitmed Kreeka heerosed ja jumalad, peategelaseks ahhaia kangelane Achilleus.
    ......
    maailma lastekirjandus lastekirjandus eksam kordamisküsimused vastused tartu ülikool

    Sarnased õppematerjalid

    Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad
    17
    docx

    Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad

    Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad 1. Maailma vanimas eeposest. ,,Gilgames" ­ sumerite eepos, tuntuim Babüloonia kirjandusteos, kirjutatud umbes 1600.a. e.m.a . Ajaloolaste arvates on eepos kirjutatud kolmandal aastatuhandel eKr. Veerand on nii halvasti säilinud, et on ainult osaliselt loetav. 12. Savitahvel. Savitahvlitele pandi need teosed kirja 2000-1600 a eKr. Seega on see üks varasemaid kirjandusteoseid. Eepos räägib Gilgamesi, Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Gilgames on

    Maailmakirjandus ii
    Laste- ja noortekirjandus
    28
    docx

    Laste- ja noortekirjandus

    kohalkäija polnud. Konspekti vormistus on jäänud just selliseks, nagu see oli siis, kui ma ise sellest õppisin. Kõik lisamärkused jne olid minule endale mõeldud ja Sul ei pruugi neist kasu olla. Ilmselt on Sulle sellest konspektist abi, kui sa näiteks soovid enda koostatud loengute põhjal kirjutatud konspekti täiendada ega viitsi läbi lugeda Reet Krusteni väljaannet. Siinkohal mainiksin, et kuskil Eesti Vabariigi lastekirjanduse käsitluse juures jätsin ma selle lugemise pooleli, ei viitsinud enam ja aega polnud. Konspekt ei ole kohe kindlasti mitte täiuslik! Kui Sa päev enne eksamit alustad õppimist sellest konspektist (ja pole väga loengus käinud jne), siis ei pruugigi Sul sellest suurt kasu olla. Ühtlasi pead olema valmis ise kaasa mõtlema, sest iga punkti all ei ole ma kõike kirja pannud – ise olin valmis neist kirjutama peast oma teadmisi.

    Laste- ja noortekirjandus
    Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused
    14
    doc

    Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused

    kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid (proosa, luule, draama) ja zanrid ( romaan, jutustus, muinasjutt, poeem, komöödia, draama). Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate struktuuri- ja kujundusvõtetega. 2. Väikelastekirjanduse eripärast Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine ehk

    Kirjandus
    Väikelastekirjanduse eksami konspekt
    1
    docx

    Väikelastekirjanduse eksami konspekt

    Lastekirjanduse definitsioon, olemus LK täiskasvanute poolt teadlikult L'le kirjutatud. ka rahva looming. LK hulgas ka algselt täiskasvanutele määratud IK teoseid, mis üle läinud L lugemisvarasse. Lraamatud levima pärast trükikunsti leiutamist 15. saj. ja rahvale hariduse andmise hoogustumist. piibli juurde asumiseks ja mõistmiseks, oli vaja tekste, mille abil lugemist harjutada .Väikelastekirjanduse eripärast Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine. Väikelastekirjandus on adresseeritud 1-4(5)-aastastele lastele. Iseloomulik visuaalsus, tegevuse domineerimine, poeetilisus ja mängulisus ning pahupidistus, samuti lapsele tuttav temaatika ja lihtne sõnastus. Muinasjutuvajadusest väikelapseeas tundeelu tasakaalustav mõju·L prob. Lahendab muinasjutt·L alateadvus tume hirmus-muinasjutt pole ohtlik uskuda·MJ pakub L lahendusi (head vs

    Väikelaste kirjandus
    Õnnelik Prints
    2
    docx

    Õnnelik Prints

    Õnnelik Prints 1. Miks ei olnud õnnelik Pääsukese ja Pilliroo armastus? Pääsukese ja Pilliroo armastus ei olnud õnnelik, sest nad olid nii erinevad. Pilliroog ei olnud väga jutukas, tal oli väga suur pere ning alatasa flirtis ta Tuulega. Pilliroole meeldis kodune elu, kuid Pääsuke armastas rännata. 2. Milline oli Õnneliku Printsi elu? Õnneliku Printsi elu oli muretu ning elavana ei teanud ta, mis on pisarad. Päeviti mängis ta kaaslastega aias ja õhtuti tantsis suures saalis. 3. Mida sai Õnnelik Prints teada pärast surma? Pärast surma sai Õnnelik Prints teada, et väljaspool tema lossimüüre ei olegi elu nii lõbus ja ilus, tegelikult on linnas palju viletsust ja vaesust. 4. Mida otsustas Õnnelik Prints teha ja kuidas Pääsuke teda aitas? Õnnelik Prints otsustas esimesena aidata õmblejanna poega, paludes Pääsukesel nokkida Printsi mõõgapidemest välja punase rubiini. Pääsuke tegigi seda, ta lendas üle katuste ning õmb

    Küsimused
    Oscar Wilde - Õnnelik prints
    2
    docx

    Oscar Wilde - Õnnelik prints

    Oscar Wilde - Õnnelik prints 1. Miks ei olnud õnnelik Pääsukese ja Pilliroo armastus? Pääsuke tundis üksikuna ennast,kuna Pilliroog ei rääkinud temaga,vaid flirtis tuulega. Pääsukesele meeldis rännata ja ta arvas ,et ka tema naisele peaks meeldima rännata.Pääsuke otsus Pilliroo egiptusesse kaasa,kuid pilliroog raputas pead ja ei läinud kaasa. 2. Milline oli Õnneliku Printsi elu? Õnnelik Prints elas suures lossis kuhu murel ei olnud lubatud sisse astuda.Ta ei teadnud mis on pisarad.Päeval ta mängis oma kaaslastega välja ja õhtul tantsisin suures saalis. 3. Mida sai Õnnelik Prints teada pärast surma? Tema kuju pandi kõrgele tippu,kus ta näeb tervet linna viletsust ja vaesust. 4. Mida otsustas Õnnelik Prints teha ja kuidas Pääsuke teda aitas? Prints nägi, kuidas väikesel tänaval on üks kehv maja, kus elab kõhn ja kurnatud õmblejanna koos enda haige pojaga. Prints palub Pääsukesel viia neile mõõgapideme küljest rubiin. Pi

    Kirjandus
    Lugemispäevik
    134
    docx

    Lugemispäevik

    Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson..................................................................................

    Alusharidus
    Nimetu
    11
    docx

    Nimetu

    LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest).

    maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun