Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega (0)
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Esitatud küsimused
- Milliseid koomikavõtteid kasutab R Kipling oma muinaslugudes?
- Miks on huumor jänud kõrgesti hinnatud kuid vähe uuritud nähtuseks?
HTOS.02.244 MAAILMA
LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED Maailm vanimast eeposest.
Gilgameš - kangelane oli
Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos
võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli
tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase
sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud
turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit ,
kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle
suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab
merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul
pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade
kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud
asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb
inimesest järele pärast tema surma. Pöördub tagasi teadmisega, et
temagi on surelik.
Homerosele omistatud eeposi, probleeme autoriga.
Iliase tegevus toimub Trooja piiramise 10ndal aastal ja kestab 49 päeva. eepose sisuks on 1
kindel episood. Eeldatakse, et kuulaja on muistendiga juba tuttav. Ilias koosneb 15700 värsist ja on jagatud 24 lauluks (vastavalt
kreeks tähestikule). tegelasteks mitmed Kreeka heerosed ja jumalad,
peategelaseks ahhaia kangelane Achilleus.
Odüsseia koosneb 12000
värsist , mis on jaotatud 24 lauluks. Odüsseia on kompositsioonilt
keerukam kui Ilias, kuna tegevus ei toimu lineaarselt. Seetõttu
peetakse teda nooremaks. Kui Iliase ainestik on heroiline, siis
Odüsseia ainestik on olustikulisem ja muinasjutulisem. Teemaks on
Ithaka kuningas Odysseuse seiklused tagasiteel koju Trooja sõjast 10
aastat pärast selle lõppu.
Homerose küsimused
(spekulatsioonid, mis keerlevad eeposte loomeloo ja -aja ümber):
- enamik pakub tekkimisajaks 8. - 7. sajand eKr
- kreeklased usuvad, et autoriks on Homerose nimeline laulik - rauk , kelle sünni- ja surmaaega ega kohta pole teada.
- Saksa teadusmees Fr. A. Wolf väitis, et mõlemad eeposed on ühisloomingu produkt, mis lõplikult pandi kirja 6. saj eKr. Homeros võis olla üks nendest .
- Osad pidsid Homerost ürgpoeediks, kes lõi ühe või mõlema eepose algkava, millele hiljem lisati juurde uut materjali.
- Arvatakse, et Homeros oli hilisem luuletaja, kes sidus laulud ühtseks tervikuks.
- Selgust ja üksmeelt selles küsimuses pole
- praegu arvatakse, et Homeros oli Iliase looja, Odüsseia lõid tema õpilased.
Ühiseid jooni Iliase ja Odüsseia ülesehituses.
Eeposte
tegelased on staatilised, ilma sisemise arenguta, psüühika on
lihtne, kohati naiivne. Tegelaste iseloomu ei kirjeldata,
iseloomustamiseks kasutatakse dialoogi ja monoloogi. Kangelased
kehastavad sugukondliku ajastu inimese ideaali. Sagedased on
epiteedid ja korduvad värsid. Trooja sõda oli tõenäoliselt
ajalooline sündmus ja leidis aset 13. või 12. saj eKr. Lood sõjast
kandusid mitmes eri variandis edasi kuni eeposte kirjutamiseni.
Sõjast räägib Homeros mõlemas eeposes.Värsimõõduks on mõlemas
lugulaulus nn daktüliline heksameeter.Üldiselt on uurijad
seisukohal, et mõlemad
eeposed
põhinevad varasemal sajanditepikkusel suulisel traditsioonil,
sellele viitavad mitmed eeposte ülesehituse võtted, näiteks
arvukad kordused. Trooja (teise nimega Ilion) oli olemas, asetses
Väike- Aasia rannikul. Väljakaevamistel on muistse Trooja asukohal
avastatud rida üksteise järel tekkinud asulaid, millest altpoolt lugedes seitsmes kiht vastab enam-vähem Homerose kirjeldusele.
Maailma kõige talupoeglikumast eeposest.
„ Kalevala “ 1849
(täiendatud versioon) – maailma kõige rahvaehtsam ja
talupoeglikum eepos . Koostatud 19. saj. I poolel Karjala, Soome
ja Ingeri motiividest (rahvarunodest). Sisaldab 22795 värssi, 50
runot (laulu, lugu). Koostatud Elias Lönroti poolt. Talle oli
eeskujuks Homerose eepos. „Kalevala“ mõju soome rahvuskultuuri
sünnile ja soome kirjakeele ning kirjanduse väljakujunemisele on
olnud erakordselt suur. „Kalevala“ nimetatakse ka
šamaanieeposeks. Tegelased: Ilmatar, Väinämöinen, Ilmarinen,
Joukahainen, Lemminkäinen, Louhi jt. Tegevustiku keskmeks on võitlus
Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski Sampo
pärast.
Eestlaste eepose ülesehitusest ja valmimisest.
19. sajandi alguse rahvusliku
liikumise tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva
rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega
võrdväärne kangelaseepos.
„Kalevipoeg“ - Fr. R.
Faehlmann algatas kirjutamise ning Fr. R. Kreutzwaldi poolt koostatud
regivärsiline eepos.
Eepos sisaldab 2 sissejuhatust
ja 20 lugu, kokku 19023 värssi.
1853 a. „Alg-Kalevipoeg,“
tehti aga muudatusi käsikirjas. Kreutzwald kirjutas juurde 8 lugu ja
muutis eepose algusosa.
Esimene rahvaväljaanne ilmus
tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862 aastal 1000
eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus
kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid,
lühendatud väljaanded ja ümberjutustused. Kokku on eeposest
ilmunud 18 trükki.
Läti eepose eripärast.
Traditsioonipäraselt
pidi eepos olema värsivormis, kuid läti rahvaluule koosneb
peamiselt neljarealistest salmidest, milles puudub väljaarendatud
süžee. Pumpurs (Andrejs Pumpurs – eepose autor) kasutas eeposes
ainult mõningaid nelikvärsse (kosjalaulud, hingede öö laul),
eepos sisaldab 6 ehtsat pulmalaulu. Eeposes on kasutatud
daktülilist-trohheilist värsimõõtu, heksameetrit ja serbia
kangelaslaulude rütmi.
Karutapja
on kirjutatud muinasjuttude ja muistendite põhjal, mille ainestiku
A. Pumpurs ise muutis värssideks. Sisu kujundamisel pidi autor
toetuma ainult enda kuuldud ja kogutud materjalidele, sest
muinasjutte ja muistendeid , mida Lätis rohkesti leidub, ei olnud
tol ajal veel trükitud kogumikena ilmunud. Eepose tegelaste nimed on
moodustatud Läti kohanimedest: Lielvārde – Lielvārdis, Kangari
mäed – Kangar, Aizkraukle linnus – Aizkrauklis jne. Arvatakse,
et ka kangelase nimi on moodustatud Lāčplēši `Karutapja` talu
nime järgi. Karutapja motiiv – kangelane, kes põlvneb inimesest
ja emakarust, on pärit Lielvardest.
Algselt kirjutas Pumpurs
„Karutapja” eeltööna rahvaeepose loomiseks, kuid väljaandjate
jaoks oli rahvaeepos sündinud ja see antigi sellise nime all välja.
„Karutapjas” on lugulaulu põhiline idee: võitlus orjastajate
vastu, rahva vabaduse eest. „Karutapja” väärtus on, et A.
Pumpurs on muinasjuttude, muistendite ja rahvalaulude motiive
kasutanud oma aja progressiivsete rahvuslike, feodalismivastaste ja
ülddemokraatlike humanistlike ideede väljendamiseks. A. Pumpursi
teos on saksa röövvallutajate 700 aasta pikkuse ikke hukkamõist,
suunatud feodalismijäänuste vastu Lätis.”Karutapja” väljendab
üldrahvaliku võitluse kangelaslikkust.
Eeposes on teravalt
kritiseeritud kirikut. Ristiusu preestrid ja mungad, kes tulid koos
ristirüütlitega, olid samuti röövijad, vallutajad, petised ja
kelmid. Karutapja kujus on väljendatud mõtet, et rahva ja inimkonna teenimine on kõige kõrgem ideaal. Tema kujuga on seotud ka rahvaste
sõpruse motiivid – peab valitsema rahu ja sõprus eestlaste ja
lätlaste vahel, lätlaste ja idarahvaste vahel.
Lugulaul ilmus Riias 1888.a,
Läti III üldlaulupeo ajaks.
Kangelaeeposte lasteväljaandeid.
Eeposi on laste tarvis
lühendatus-lihtsustatud ja proosavormis ümber jutustatud. Eepose
värsse on mõnikord näite toomise mõttes teksti vahele pakitud.
Eesti keeles on olemas järgmised ümberjutustused: B. Kabur
„Gilgameš“; S. Matinelli „Ilias“ ja „Odüsseia“; r.
Sutcliff „Lohetapja“; P. Ardagh „Põhjala müüdid ja
legendid“; L-H. Olsen „Erik Inimesepoeg“; F. Fühmann
„Niebelungide laul“; B. Kabur „Sassuuni sõgedad“; M. Haavio
„Kalevala lood“; I. Lasmanis „Karutapja“; I. Karnauhhova
„vene vägilased“, „Dam San“; B. Kabur „Haiavatha lood“,
E. Raud „Kalevipoeg“.
Teos
Päritolumaa
Väljaande aasta
Autor
Sisu
„Odüsseia. Odysseuse eksirännakud“
Kreeka.
1997 Koolibri
Anne Kalling.
Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus . Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal kosilaste käes, kuna Odysseust peetakse hukkunuks. Tema poeg Telemachos purjetab isa otsingutele pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid odysseuse ithakale. Jumalanna Athena moondab odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks olla koos.
„Gilgameš“
Mesopotaamia
1987 Tallinn
„Eesti Raamat“
Boris Kabur
Gilgameši elust on teada vähe, kuid Sumeri kuningate loendi järgi oli ta Uruki linna valitseja, Lugalbanda poeg, kes sattus vastuollu Kiši valitseja Akkaga. Kuna Akka isa En-Mebaragesi oli kahtlemata ajalooline tegelane, kes valitses 27. sajandil eKr, on suhteliselt tõenäoline, et ka Gilgameš ja Akka olid reaalsed ajaloolised isikud.
„Niebelungide laul“
Saksamaa
1983 Eesti Raamat
Franz Fühman
Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Sigfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingi need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Krimhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub , et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikkuse võtnud „ori“ Siegfried. See on naise jaoks talumatu solvang ja ta laseb Guntheri vasallil Trinje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peategelane, vastandudes negatiivsena Sigfiredi ideaalile.
„Karutapja“
Läti
1979 Eesti Raamat
Imants Lasmanis
Eepos kujutab muinaslätlaste võitlust saksa ristisõdijate vastu, väljendab rahva vabaduspüüdlusi. Peategelasteks on läti rahvamuistenditest tuntud nimikangelane, ta armastatu Laimdota, kaunitar Spidola, retur Kangars ja anastaja Must rüütel. Eeposes esineb ja eesti kangelane Kalapuis (Kalevipoeg), kes võitluses Karutapjale alla jääb. Nad lepivad kokku, et see heitlus peab jääma viimaseks eestlaste ja lätlaste vahel.
„Sassuni sõgedad“
Armeenia
1979, Eesti Raamat
Tallinn
Boris Kabur
Illustreerinud Karen Smbatjan
Need lood kannavad rikkaliku ajaloolise pildi armeenia rahva eluolust ja kommetest, töödest ja pühadest, mängudest ja võitlustahadest. Hingematvate seikluste taustaks pakutav kirev argielukujutus tutvustab lugejale seda iidset maad ja rahvast väga lähedalt.
„Rolandi lood“
Prantsusmaa
2009
H. E. Marshall
Räägib isamaa armastusest. Jutustab Karl Suure (Frangi riigi kuningas ning Rooma keiser al 800. Pani aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia. Nimetas end Lääne- Rooma keisriks). Süžee algab vaenust Rolandi ja tema võõrasisa Ganeloni vahel. Roland soovitab võõrasisal minna mauride (berberi hõimud, muhamediusulised Pürenee poolsaarel) juurde saadikuks, kuid seab nii tolle elu ohtu. Võõrasisa tahab selle eest kätte maksta. Karl Suurel lubatakse ristiusku astuda ning ta taandub Prantsusmaale jättes maha järelvalve, mida rünnatakse. Ebavõrdsas võitluses saab surma Karli armastatuim rüütel Roland ning Karl tahab selle eest kätte maksta. Teos lõppeb kohtuga Rolandi võõrasisa Ganeloni üle ja tolle hukkamisega.
„Edda“
Island
1924
Jaan Kärner
Islandi jumala- ja kangelaslood. Räägivad maailma ja inimühiskonna tekkimisest ja hävimisest, jagavad inimestele õpetussõnu. Müüdid näitavad põhjamaade asukate uskumust ja eluolu.
„Kalevipoeg“
Eesti
1998
Tiritamm
Tallinn
F. R. Kreutzwaldi järgi lastele jutustanud Eno Raud
Eepos algab Kalevipoja päritolu ja vanemate kirjeldamisega. Järgnevad tema kangelasteod. Kui Kalevipoeg sureb paneb vanaisa ta põrguväravaid valvama.
„ILIAS Trooja sõda
Itaalia
1997 Koolibri, koostöös Leedu kirjastuse „Alma Littera“-ga
Mart Aru
Iliase tegevus toimub Trooja sõjas 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest. Achilleuse raevust tema orjatari Briese äravõtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ja Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest.
„Kalevala lood“
Soome
1981
Eesti Raamat
Tallinn
Martti Haavilo ümberjutustuse on tõlkinud Asta Põldmäe.
Kalevalas on lood vanast targast Väinamöisest, sepp Ilmarisest ja tema taotud imepärasest Sampost, lustlikust Lemminkäisest, tumemeelsest Kullervost ja Põhjala võimukast emandast Luohist. Kirjeldab maa ja taeva teket ning naisevõtu kombeid.
„Kalevipoeg“
Eesti
1998
„ATHENA“
Tallinn
Villem Ridala
Proosajutustus koosneb kahekümnest loost, millest igaüks jutustab Kalevipoja seiklustest ja kangelastegudest. Alguses jutustatakse Kalevipoja vanematest ja sünnist. Edaspidi on olulisemateks sündmusteks: emaotsimine, tegutsemine põllumehe ja riigijuhina, võitlused sortside ja Sarvikuga ning laudade toomine, retk maailma otsa, võitlused vaenlastega ning Sarviku aheldamine, lõpplahendus.
Lasteajakirjanduse tekkest Eestis, Soomes, Rootsis, Venemaal ja Saksamaal jm.
Eesti
-
Eesti lk tekkis 19 saj keskpaigal rahvuskirjanduse üldise arengu
käigus. Kuid religioosse, moraliseeriva ja õpteliku lastekirjanduse
algeid leidub juba 17 - 18 saj. Esimene juturaamat lastele oli
Arveliuse “Üks kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat” (1782).Pärast
Kreutzwaldi muinasjutukogumit “Eestirahwa Ennemuistsed jutud”(1866)
ilmumist, elavnes muinasjuttude (mj) tõlkimine. 20. saj
alguses soodustas LK arengut esimene eesti lasteajakiri “lasteleht”
(1901-19409. Lutsu “Kevade” I-III on siiani kõige populaarsem
eesti noorsoojutustus. Nõukogude okupatsioon 1940.1941, Saksa
okupatsioon ja teistkordne Nõukogude okupatsioon katkestasid LK
arengut. 1944 aastal põgenesid tuntud kirjanikud ja lastekirjanikud
Eestist. NL püüdis lasteraamatud muuta poliitiliseks
kasvatusvahendiks1950-ndate teisel poolel LK elavnes, ilmusid “uued
autorid” ja raamatud Rannamaa “ Kadri ”. 1960-70 tekkis
fantaasiakirjandus, eriti populaarseks sai personifitseeritud
mänguasjast peategelane (Raud “Sipsik”). Eesti
taasiseseisvumisega kaasnesid järsud muutused tõid esialgu kriisi
LK, kuid 1990-ndate teisel poolel olukord stabiliseerus. Tööd
jätkasid varem tuntud kirjanikud ning pagulusautorid. Lk tulid
noored autorid, Kivirähk. Nii luules kui proosas ilmnes postmodernistlikku mitmetähenduslikkust, fantaasiat, ulmet,
müstikat, kriminaal- ja seiklus laadi ühendamist.
Soome
- soome lk algust peetakse 1542 aastal ilmunud Mikael Agricola
avaldatud esimese soomekeelse aabitsa . See oli üldse esimene
soomekeelne raamat. 19.saj II poolel valitses romantis ja rahvuslik
liikumise elavnemaine, mis aitasid kaasa algupärase LK kiiremale
sünnile. 1875 ilmus esimene mustvalge raamat ja 1882 esimene
värviline raamat. 20.saj alguses on mägninud suurt rolli Anni Swan,
kes pani aluse soome moodsale muinasjutukirjandusele ning hakkas
esimesena sihipäraselt viljelema algupärast tütarlasteproosat.
Soome moodsa MJ uue laine algatajaks peetakse Yrjö Kokkot. Eino
Parmanen ja Alfred Emil Ingman panid aluse poistekirjanduse
viljelemisele. II maailmasõja Lk kõige suurem nimi oli Towe
Jansson, kelle omapärane muumimaailm võistleb edukalt inglise
fantaasialugude maailmaga. Moodsa lasteluule pioneeriks tuleb pidada Kirsi Kunnast. 60-ndate alguses saanud psühholoogilise realistliku
noorsoromaani parimate traditsioonide edasikandjad on Uolevi Nojonen
ja Asko Martinheimo.
Rootsi
- Esimeseks Rootsi lasteraamatuks võib pidada füüsika- ja
meditsiioniprofessori Johannis Laeliuse “Ilus ja tore neitsi
peegel” (1591). See on usuise sisuga didaktiline teos tüdrukutele .
Kuni 18. saj leidis kajastamis kahte tüüpi kirjandust: usulist ja
ilmalikku. Usulisse kategooriasse kuuluvad : piibli ja lauluraamatud,
katekismus, palveraamatud ja jutluste töötlused lastele. Ilmaliku
Lk hulka kuuluvad: mõtteterade kogumikud, kombeõpikud,
“testamendid”, “majapidamisraamatud” jne. Need olid
adresseeritud kõrgemast soost lastele. elumudeleid pakkusid ka
müütilised ja ajaloolised elulood. Valgustusajastu tõi kaasa
tähtsaid muudatusi. Tekkis uus suhtumine, et laps on tühi tahvel,
mis tuleb täita elutarkuste ja vajalike oskustega.Nii tekkisid uue
žanrid: moraliseeriv argipäevakirjeldus kõrvuti samaväärse
didaktiliste seiklusjuttudega.19 sai I poolel on tähtsaks
algmaterjaliks lastwekirjandusele vendade Grimmide “Kinder- und
Hausmärchen”. Sellel ajal on vanad žanrid au sees, kuid
realistlikud lapsepõlvekirjeldused muutuvad idüllilisemaks ja moraal jääb tahaplaanile.Poisteraamatus tohib tomineerida seiklus,
samal ajal tüdrukuteraamatud raamivad mõnikord terve arenguloo. 19. saj keskpaigaks on arenenud Lk kõige levinumad žanrid. 20. saj
algus kuni I maailmasõjani oli õitseaeg. Siit pärinev Rootsi
rahvakodu idee. I maailmasõjaajal oli kokkuhoid, mis kammitses LK
tarbimist ja seal ei toimunud muudatusi.1940 puhkes roosti LK uuesti
õisele. Teemaks oli “Vaba” laps, kelles nähti rahu ja
humaansuse garantiid .. Ilmus Lindgreni “Pipi Pikksukk”.1950-ndat
peetakse langusperioodiks, mil hakkasid jälle levima mõttetud MJ ja
argiidüllid. 60-70-ndatel hakkati käsitlema realistliku
probleemikäsitlust. 70-ndate huvikeskmes olid fantaasia ja
psühholoogia. Hinnati kõrgel nn moodsat MJ, kus tavalisse argipäeva
on põimunud külastuse võõratesse müstilistesse maailmadesse.
Alusats ka võidukäiku pildiraamat. 80-ndatel debüteerib selline
pildiraamatuautorite põlvkond, kes oma huumori ja drastilise
graafilise joonega on oluliselt mõjutanud koomiksite esteetikat,
mistõttu laieneb pildiraamatute lugejaskond. Siis toimus ka rootsi
noorsooraamatute uuestisünd. Domineerivad meeskirjanikud. 90-ndatel
valitses keskmise kooliae raamat, millel nimekamad autorid on Lindgren , Holm jne. Esikohal oli jälle tänapäeva laste ja noorte
elu realistlik kujutamine.
Venemaa
- Esimene vene lasteraamat ilmus 16 saj lõpus ja 17 saj alguses.
Nendeks olid mitmesugused aabitsad. Esimene illustreeritud
lasteraamat ilmus 1694 aastal. 18. saj hakkasid aabitsa kõrval
ilmuma ka teisi õpikuid.Nikolai Novikov pööras suurt tähelepanu
kasvatusküsimustele ning andis välja esimest vene lasteajakirja
“Lugemist lapse südame ja hinge kosuks”.19 saj huvituti lapse
sisemaailmast. Kirjanikud suhtusid lapsesse kui isiksusse. Lk jakkas
põhinema täiskasvanute ja laste vastastikusele armastusele ja
teineteise-mõistmisele. 20 saj hakkas Nõukogude valitsus tähelepanu
pöörama lastekirjandusele. Kohustati looma sisuliselt uut
kirjandust, mis kujutaks ühiskonnas toimunud uut muudatust. Kuid see
tõi kaasa karmi kriitika. 20 - 30-ndatel toimunud vaidlustes jäi
peale, et LK peab loobuma meelelahutuslikkusest ning muutuma realistlikuks, asjalikuks ja informatiivseks. Eriti kahjulikuks
kuulutati muinasjutufantaasiat. Kuid see oli aeg, kus õitses
lasteluule. 1934 kuulutati sotsialistlik realism nõug, kirjanduse,
sealhulgas LK põhiliseks loomemeetodiks. 50 teisel poolel ja 60ndate
alguses oli nn “sulaaeg”.Seda aega laste- ja noorsooproosal
iseloomustab psühhologism ja lürism. lastekirjanikud proovisid taas
kujutada elu kogu selle kirjususes, tunnistades, ausalt, et maailm,
kus lapsed elavad, on kaugel täiuslikkusest, juhtisid ttähelepanu
sotsiaalsetele probleemidele. 80-ndate keskpaigaks oli LK jõudnud
sügavasse kriisi: välditi teravaid sotsiaalseid vastuolusi, üha
vähem hooliti laste reaalse elu kujutamisest, andekaid ja
teotahtelisi autoreid hakati kiusama. 90-ndate Lk iseloomustab selle
kirjusus: laste lugemislauale ilmus revolutsioonieelsete autorite
loomign, suurenes tõlkeraamatute arv.
C. Collodi PINOCCHIO mõjutusi lastekirjandusele (rääkiva nuku idee).
Collodi
loob selge eristuse õige ja vale käitumise vahel. Ta maalib väga
nüri pildi iseloomujoontest, mis on püüdlusväärsed ja need, mis
seda ilmselgelt pole. 19. sajandil oli ka levinud noored mehed,
kellel polnud päev läbi midagi targemat teha kui lollitada ja
kasutud olla. See annab ka sellele loole ajatu kvaliteedi - soov
kasvatada noortest poistest vastutustundlikud, auväärsed mehed pole
ju ometi muutunud. Pinocchio ainsaks variandiks saada päris poisiks
oli tõestada, et ta oli vapper, truu, austusväärne ning töökas
poiss, kes oma isa armastas.
Pinocchio on puust tehtud nukk . Ta
tunneb elusolendi kombel nälga ja külma ja käitub nagu iga teine
kergemeelne, hoolimatu, enesekeskne poisslaps. Nukk teab, et ta on
nukk, kuid kõneleb sageli endast kui lapsest, tuletades eeskätt
meelde just lapse õigusi, mitte kohustusi. Ta ei taha kooli minna,
vaid liblikaid taga ajada ja puu otsa ronida („Pinocchio
seiklused”, lk 22). Collodi kõneleb nuku abil lastele põhjuse ja
tagajärje seosest. Mitu korda satub nukk mõtlematuse tõttu taas ja
taas halba olukorda, kuigi õnnelik lahendus oli just käeulatuse
kaugusel. Pinocchio uurib Haldjalt, miks ta sugugi ei kasva. „Sa ei
saagi kasvada. [---] Sest nukud ei kasva mitte kunagi. Nad sünnivad
nukkudena, elavad nukkudena ja surevad nukkudena.” „Oh! Ma olen
tüdinud kogu aeg nukk olemast. [---] Oleks juba aeg, et minust saaks
inimene nagu kõik teised.” (Lk 115–116.) Haldjas
annab talle
konkreetse tähtaja, millal see rõõmustav sündmus peaks toimuma.
„Paraku tuleb nukkude elus alati ette mõni „kuid”, mis kõik
ära rikub” (lk 139). Mõistu võttes on puunuku poisiks muutumine
lapse inimeseks kasvamise lugu. Selline oli küllap kirjaniku
tagamõte selle seiklusloo kokkukirjutamisel. Et inimeseks saada,
peab nukk ehk
siis teisisõnu laps läbi elama ka ehedat
kahetsust, kurbust, leina. Ta peab oskama ennast teise olukorda
asetada ja minakesksest maailmanägemisest valusate kogemuste kaudu
loobuma. Ta peab õppima isetust ja kuuletumist ja reeglitega
arvestamist. 125 aastat tagasi tahtsid lapsed suureks saada. Ühiskond
eeldas seda neilt ja nõudis juba varakult arusaamist. Praegu
tõstetakse väärtuseks laps-olemist, eriti veel noor olemist.
Täiskasvanuks saada on nõme. Ehk sellepärast on nukktegelased,
mida aeg edasi, seda enam, rahul sellega, et nad on igavesti nukud
ehk siis igavesed lapsed? Ka puunukk Buratinol on tunded ja
aistingud nagu igal lapsel, nagu Pinocchiol. Ta teab, et
on
puunukk, aga lubab papa Carlole, et hakkab targaks ja mõistlikuks
poisiks („Kuldvõtmeke”, lk19). Buratinol ei ole nii palju
hingelisi läbielamisi kui Pinocchiol. Tal ei ole ka mingit soovi
saada päris poisiks. Koos teiste nukkudega avavad nad oma teatri
Välk ning leiavad kõik meelepärast rakendust. Päeval lubavad
nukud viisakalt koolis käia ja õhtuti mängivad nad teatris
omaenese elulugu. Kõik on rahul ja rõõmsad. Poolsada aastat, mis
lahutavad Pinocchiot Buratinost, on muutnud ka nuku eneseteadlikkust
ja unistusi. Olla inimene pole
enam nii oluline. (Kumberg 2007)
Inglise lastekirjanduse “kuldajastust”. Perioodi üldiseloomustus.
Inglise
lastekirjanduse klassika on soodustanud: fantaasiarikkuse,
mõttetiheda mängu
ja lastepärase sõnastuse kõrgema
väärtustamise kogu maailma lastekirjanduses . NB! Sel ajal lapse
mängust lähtuv kirjutuslaad!
Kuldajastu lastekirjandus juhatatakse sisse Alice ’iga ning lõpetatakse A.A. Milne’i Winnie
Puhhiga (1924 - 1928), mis idealiseeris last kui lennukat ning vaba,
mis kõige tähtsam, märgiti, et kõige parem viist last õpetada
oli jutustaja veetleva kujutlusmaailma kaudu kui vanemate
käitumisreeglite nõudmine.
Industrialiseerumise tõttu saabusid
uued ning odavamad vahendid tootmises. Ka raamatute väljaandmine sai
sisse uue hoo. Hakkasid ilmuma esimesed raamatud ning
muinasjuttudekogumikud.
Nimetage nn. kuldajastu edukamaid autoreid (teoseid).
Lewis
Caroll “Alice imedemaal”
Pamela Travers “ Mary Poppins”,
“Mary Poppins tuleb tagasi”, “Mary Poppins avab ukse”, “Mary
Poppins pargis”, “Mary Poppins köögis”, “Mary Poppins
Kirsipuu teel”.
J. R. Tolkien “Kääbik”, “Sõrmuste
isand”; “Leht ja puu”
Aleksander Milne “Karupoeg Puhh ”
James Barrie “Peeter Paan”
Hugh Lofting “ Doctor Dolittle”
Oscar Wilde “Õnnelik Prints ” “Granaatõuntest
maja”
M. Twain “Tom Sawyer”
Rudyard Kipling
“Džungliraamat”
L. Frank Baum “Võlur Oz”
Frances
Hodgson Burnett “Salaaed”
Anna Sewell “Must iludus”
Robert
Lewis Stevenson “Aaretesaar” , (“Dr. Jekylli ja Mr. Hyde’i
kummaline juhtum”)
Beatrix Potter “Lugu Peeter
Pikk-kõrvast”
Lucy Maud Montgomery “Roheliste viilkatuste
Anne”
Oma- ja eripäraseid väljaandeid saksa lastekirjanduses 16-17 saj.
Tooge näieid absurdihuumori ja kaasaja satiirilise peegelduse kohta L. Carrolli lasteraamatus Alice imedemaal.
Carroll kui suuresti end
maailmast isoleerinud, mees omas teistsugust perspektiivi maailmale.
Imedemaa olenditel on palju juhuslikke kombeid . nende käitumine on
õigustatav imeliku loogikaga, kuid need kombed on ikkagi veidrad või
isegi julmad. Võib märgata selgeltnähtavaid viktoriaanlikke
mõjusid, kuna loomad on kangekaelsed ning nad omavad kindlameelseid
ideid selle kohta, mis on sobiv käitumine. Olendite olulisus ja
juhuslikud tundlikkused tögavad Victoria ajastu nõudlikkust.
Alice’i raamatud tögavad ka
tolle aja laste kirjandust. Kooskõlas tolle aja iseloomuga oli laste
kirjandus täis lihtsakoelist moraali ja karmikäelisi püüdlusi
noort harida. Mõned raamatud, väidetavalt mõeldud lastele, olid
üsna kuivad ning kõige vähemalt kannatsid fantaasia puudumise
käes.
Alice’i raamatud tegelevad
laste maailmaga, mis mõnikord ohtlik on; lugeja ei tohiks unustada,
et tol ajal tõusis, indutrialisastsiooni saabumisega, inimeste
teadvus lapstööjõu ja kasutamise osas. Carroll näeb laste maailma
kui ohtlikku paika, mida varjutavad ähvardav surm ning võimu
omavate kuid absurtsete täiskasvanute olemasolu.
Raamat on värksendavalt
keeruline ning ei pane seda ohtulihtsakoelise moraali või
perspektiiviga. Need raamatud pilkavad täiskasvanute absurdsust,
kuid samal ajal väldivad otseseid järeldusi täiskasvanute ja laste
erinevuste kohta. Lapsepõlve nähakse kui ohu seisundit kuigi
Carroll väljendas poolehoidu lastele ei idealiseerinud ta neid
kunagi. Alice’i väljakutse oli kasvada tugevaks ning
kaastundlikuks inimeseks vaatamata olendite isikupäradele, keda ta
kohtab (olendid sümboliseerivad täiskasvanu maailma). Ta peab
õppima iga uue kokkupõrkega uued reeglid, kuid lõpuks siiski
sälitama õigluse meele ja arendama tunnetuse iseendast. Kui raamatu
alguses suudab Alice vaevu end nutmisestki hoida, siis romaani lõpuks
on ta võimeline ennast vastandama ka kõige nutumaks tegema
Imemaailma loogika vastu. Ka Alice’i füüsise suurenemine ja
kahanemine näitavad keha muutusi täiskasvanu eas andes talle
tegelikult võimaluse näha maailma mitmest vinklist. Kõik see teeb
teda inimese tugevaks ning annab talle hääle ja julguse absrudse
kohtuotsuse menetluse käigus.
Iga uus kokkupõrge/ kohtumine on mingit sorti mäng Alice’ile; on reeglid, mida peab õppima ning
tagajärjed reeglite õppimise või mitte-õppimise järel. Mängud
on püsiv osa Imemaast, alates võidujooksust kentsaka kroketi
matšini ning faktini, et kuninglik õukond on elav pakk mängukaarte.
Ka iga uus sotsiaalne kokkupõrge on nagu mäng, seal on pentsikud,
ilmselt juhuslikud reeglid, mida Alice peab selgeks saama. Nende
reeglite õppimine on metafoor uute sotsaalsete situatsioonide
kohanemiseks, mida iga laps vanemaks saades tegema peab. Mida aeg
edasi ning läbides iga väljakutse kasvab Alice targemaks ning
rohkem kohanemisvõimeliseks.
Carroli kireks on ka sõnamäng,
mida Alice’i raamat lugeja rõõmuks kuid Alice’i enda segaduseks
väga palju esineb. Mängud toovad tihti esile mõningad
vasturääkivused või libistuskohad keeles üldiselt ning eriti
inglise keeles. Raamat toob välja keele valud ja eelised. Keel on
rõõmu ja kohanemise allikas; kuid see võib olla ka suure segaduse
allikas. Pentsiku loogika töö Imedemaal on nõutuks tegev. Iga
olevus on võimeline õigustama ka kõige absurdsemat käitumist ning
nende argumendid nende endi jaoks on tihtipeale küllaltki
keerulised. Nende veider arutluskäik on ka teine rõõmu allikas
lugejale ning väljakutse alice’ile. Ta peab õppima eristama
ebatavalist loogikat ja täielikku mõttetust.
Milliseid koomikavõtteid kasutab R. Kipling oma muinaslugudes?
R.Kipling
kasutab oma muinaslugudes situatsioonikoomika võtet (põhineb
tegelaste asetamisel naljakatesse olukordadesse) ja karakteri/
tegelaskoomika võtet (põhineb tegelaskuju karateriseeritud
välimusel ja kõnel). Nt: “Kuidas vaal sai oma kurgu” - Nutikas
kala: “Kui sa ujud viiekümnendale põhjalaiusele ja
neljakümnendale läänepikkusele (need on nõiasõnad), siis leiad
sa seal keset merd parvel istumas ühe merehädalise meremehe, kellel
pole seljas muud kui sinised purjeriidest püksid , traksid (ära sa
takse unusta, mu kullake) ja käänispeaga nuga ja kes on ausalt
öeldes üks lõpmata tark ja taibukas.” VÕI Vaal: “See inimene
on väga mügarik ja pealegi ajab ta mind luksuma.”
Rahva- ja kunstmuinasjutu definitsioonid, erinevus.
Rahvamuinasjutt
–
kunstiline väljamõeldis, vaba fantaasiavili, kindlad poeetilised
võtted ja reeglid, süžeeline arendus, lemmikteemad ja –karakterid.
Lõppevad üldreeglina õnnelikult. Iseloomustab anonüümsus ja suuline levik (folkloor)
Kunstmuinas-
ehk autorimuinasjutt
– individuaal loomingulinerahvamuinasjutu laadi järeleaimus ja
edasiarendus, segli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga,
viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt.
Erinevusi rahvamuinasjuttude töötlustes (Perrault, vennad Grimmid, Andersen ).
Perrault kirjutas ilusaid ja
õpetlikke muinasjutte (8tk). Tema eesmärgiks oli harida õukonna
noori neidusid, et nood hukka või halvale teele ei läheks. Nt. MJ-s
„Punamütsike“ on moraal lausa otseselt loo lõppu kirjutatud.
Nagu MJ ikka, oli teema pärisellu üle kantav, kuid esinesid
sümboolsed tegelased (nt. iharate noormeeste sümboolseks kujuks
kuri hunt) ja muud MJ iseloomulikud tunnused.
Vennad Grimmid töötlesid
muinasjutte kirjanduslikult, säilitades nende autentsuse. Nad
kogusid, töötasid ümber ja avaldasid üha uutes trükkides
rahvajuttudest kui ka teiste kirja pandud teostest tehtud MJ-e.
Võrreldes Perrault`ga
tundusid nende MJ kohati ebaloogilisemad ja muidugi julmemad
( varvaste otsast raiumine , silmade peast välja nokkimine jne).
Grimmide muinasjutte lugedes
tundub edu saavutamise retsept olevat lihtne. Tarvitseb vaid olla hea
ja aus noormees või nobenäpuline neid, ning kõik läheb hästi.
Vaese poisi või tüdruku sotsiaalne staatus muutub, tubli teo tasuks saab kangelane armastusväärseima abikaasa.
MJ
PERRAULT
GRIMMID
Puna-
mütsi-
ke
Kooke ja pütike võid.
H ei julgenud P ära süüa, kuna kartis metsas olevaid puuraiujaid.
V elab teisel pool veskit küla esimeses majas.
H ütles, et läheb ka V vaatama ja soovitas P minna pikemat teed pidi.
P noppis pähkleid ja lillekesi.
H moonutas V juures häält.
Uks avanes pulgast.
H puges lihtsalt teki alla.
P läks hundi kõrvale teki alla.
Jalad-kõrvad-silmad-hambad
P ja V jäävad hundi kõhtu.
Lõpus otsene moraal noortele neidudele: „Ma ütlen küll „hunt“, aga mõtlen hoopis neid „hunte“, kes hulguvad linnatänavail ja saadavad mahedat juttu puhudes tüdrukuid koduukseni. Teadke siis, tüdrukud, et need „hundid“ on metsas elavatest huntidest palju hullemad.“
Tükk kooki ja pudel veini
H otsustas, et sööb parem ära nii V kui P
V elab 15 min kaugusel metsas kolme tamme all, ümberringi pähklipuuhekk.
H soovitas P metsas ringi vaadata ja linnulaulu kuulata.
H rääkis enda häälega.
Uks avanes lingist.
H pani vanaema riided selga.
P läks V voodi juurde.
Kõrvad-silmad-käed-suu
Jahimees päästis P ja V ära, P pani H kive kõhtu ja H kukkus surnult maha.
P loeb moraali: „Elu seeski ei jookse sa enam üksi tee pealt ära metsa alla, kui ema on selle sulle ära keelanud.“
Järgmine kord pandi V juures uks lukku ja enne kui P koju läheb, veetakse õue künasse vorstikeeduvett, mida H maitsma läheb ja ära upub. Nii on kodutee ohutu.
Okas-
roosi-
ke
Uinuv
Kauni-
tar
Terviseveed, palverännakud, tõotused; lõpuks jäi käima peale
7 haldjat + vana haldjas, kes polnud 50 a oma tornist alla tulnud
7 H said hiilgavad sööginõud ja rubiinide ning teenantidega kaunistatud kuldtoosi, milles olid puhtast kullast nuga-kahvel-lusikas
7. H peitis end eesriide varju, et viimasena oma soov lausuda
Kedervarre omanikud langevad surmanuhtluse alla
H võlus kogu õukonna magama, v.a kuninga-kuninganna
Lossi ümber kasvas palju suuri ja väikeseid puid, põldmarja- ja kibuvitsapõõsaid
Prints teisest suguvõsast sattus sinna jahile
Loss, kus kummitab; nõiad pidu peavad; inimsööja eluase
Vana talumees rääkis UK-st
Nad said 2 last (Eha ja Päev). Algul ei rääkinud prints oma vanematele perest, vaid käis aina tihedamini „jahil“. Kui P kord sõtta läks, jäi tema inimsööjast ema UK ja lastega omapead ning tahtsi kõiki ära süüa, kuid ülemteener päästis nad. Seepeale soovis K nad ussipatta vaisata, kuid P nähes viskus sinna ise.
Konn kuulutas rasedust ette
13 teadmanaist aga 12 kuldtaldrikut
Kui 11 olid soovi öelnud, saabus 13.
Kedervarred kokku koguda ja põletada.
Kogu õukond jäi koos O magama.
Kibuvitsahekk
Riiki sattus prints.
Vana mees rääkis magavast O-st.
Andis neiule suud .
Elasid õnnelikult oma elupäevade lõpuni.
Tuh-
ka-
triinu
Kris-
tall -
kin-
ga-
ke
Mees abiellus teist korda kõrgi ja upsaka naisega.
Tuhalsitsija-Tuhkatriinu ( noorema õe poolt)
T küsiti, kas ta tahab peole , kuid too ütles, et tema sinna ju ei sobi.
Puhkes nutma ja ilmus haldjast ristiema. Tõld, kutsarid, hobused, teenrid, kleit, kristallkingad.
Käis peol 2 päeva. Kaotas kingakese.
Võõrasõed palusid andestust ja T halastas neile, võttes nad lossi elama.
Kingaproovimisel jäid jalad terveks.
Naine jäi haigeks ja suri ning mees võttis uue naise.
Tuhkatriinu
Käis kogu aeg ema haual ja istutas sinna puu, oksast, mis isa oli reisilt kaasa toonud
Avaldas ise soovi peole minna. Selleks pidi läätsi tuhast korjama.
Nuttis ema haual ja puu otsast langes kleit ja hõbedased kingad.
Prints lasi 3. päeval trepi pigitada ja sinna jäi 1 king kinni.
Kingaproovimisel raiuti varvas ja kand .
Pulmapeol nokkisid linnud õdedel silmad peast.
Anderseni RM: „Keisri uued rõivad“, „Tuleraud“. Anderseni kaasajal
ilmus peamiselt pedagoogilisel eesmärgil kirjutatud MJ. Seetõttu
erines A, jättes ära ühe ja ainsa tõe ning otsese moraali
esitamise. A MJ-sse on lihtne sisse elada, kuna esineb elav,
dialoogiline ning dramaatiline esitusviis. Anderseni MJ või lugudes sisaldub topeltadresseering: tema lood sobivad nii lapsele kui ka
täiskasvanule. Selle kõige tõttu oli ta MJ žanri looja.
Lastetasand A. Lindgreni raamatuis.
* Lapse elu
on Lindgreni lugudes üldjuhul turvaline, vähemalt sellist
lapsepõlve väärtustatakse ja selle poole püüeldakse
*
Laps on tegevuse keskpunkt ja tihti ka minategelane
* Tegevus
toimub tihti lapse silmade läbi
* Lindgren
loob lapsele idüllilise keskkonna, lugedes ei tunne laps hirmu (vb
isegi mitte Lõvisüdamete tegemisi jälgides)
* Kuigi
tänapäevase lapse jaoks ei ole vb Lindgreni laste maailm enam väga
reaalne (teine ajastu), õpivad nad neist raamatutest õigeid väärtushinnanguid , moraali, krutskeid (mis pole neg) jm, mis laste
elus tähtis on.
* Lapsel on
põnev lapsetasandil seigelda (isegi täiskasvanul on)
* Lapsi on
Lindgrenil igasuguseid, kuid kõik neist on head või saavad heaks,
kõiki lapsi väärtustatakse
A. Lindgreni kunstmuinasjutud.
Kunstmuinasjutt
on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt . Kunstmuinasjutud on
enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu baasil. Spetsiifilise
kunstmuinasjutu kui žanri algus on seotud Anderseniga.
Kunstmuinasjutt toetub vähemalt algjärgus rahvamuinasjutule, kasutab
rahvamuinasjutu süžeesid, teemasid , struktuure ja
väljendusvahendeid. Põimib neid ja arendab edasi. Kunstmuinasjutt
ei allu rahvamuinasjutu seadustele.
“Mio,
mu Mio”; “Vennad lõvisüdamed”; “Väikevend ja Karlsson
katuselt“; “Röövlitütar Ronja”. Lindgren on loonud tõelise
laste paradiisi (Videvikumaa, Päikesevälu, Kauge maa, Nangijaala) -
idüllilised stseenid, kus on rohkesti armastust, soojust, sõprust,
ilu, seiklusi ja toitu ning kus peategelastest saavad tugevad, terved
ja kartmatud tegelased.
Lindgreni realistlikud lasteraamatud.
Lindgreni
realistlikeks lasteraamatuteks on näiteks “Bullerby lapsed”,
“Lärmisepa tänava Lota”, “Kalle Blomkvist”, “Hulkur
Rasmus”, “Madlike”.
Nende raamatute tegelased on täiesti
reaalsed - näiteks emad, kes on alati mõistvad; koolipreilid, kes
on lahked, targad ja sõbralikud; isad, kes on lapselikud ja rõõmsad
(va Andersi isa “Meisterdetektiiv Blomkvisti” raamatus);
vanaisad, kellel on laste kuulamiseks aega; teenijannad, kellele
lapsed usaldavad oma muresid; röövlid, keda on mitut sorti - ühed
natuke saamatud ja lapsikud, teised tõelised kurjategijad, kellel
lapselikud jooned puuduvad.
Läbi täiskasvanute õpivad lapsed
tundma ka reaalset maailma: erinevaid inimtüüpe, nii häid kui
vähem häid inimesi; nii ohtlikke kui ohutuid täiskasvanuid. Õpivad
ka seda, et reetlikkust võib ette tulla nii lähedaste inimeste seas
(onu Einar) kui võõrastega kokku puutudes. Leidub nii turvalist
lapsepõlve (“Bullerby lapsed”) kui ka viletsust ja hirmu täis
olevat lapsepõlve (“Meisterdetektiiv Blomkvist”, “Hulkur
Rasmus”)
Inimsuhete peegeldus T. Janssoni muumilugudes
Tove Janssoni maailmakäsitlus on terviklik. Fantastiline muumimaailm pole
lihtsalt ilus muinasjutt, vaid inimliku eksistentsi ja inimsuhete
üsnagi modernne kujutus, mis lähtub Teise maailmasõja tekitatud
totaalsest ohutundest. Reaalne maailm seguneb ebareaalsega. Olulisel
kohal on isiksuse õigus vabale eneseteostusele ning suhted erinevate
tegelaste vahel.
Muumitrollijutud on osalt kõik sarnased, nende
tegelastele on kinnistatud teatud funktsionaalsus. Erilugudes tehakse
enamvähem ühtsama ikka ja jälle, piisamrott on porisemas alatasa,
mõistatuslikud hatifnatid ilmuvad sarnasel moel «Sabatähest»
alates, Filifjonka aina võitlemas neuroosidega, koduvanadki (küll
kõigil kordadel eri kuues ilmuvaina) on üsna ühetaoliselt mitte
just liiga mõnusaiks kirjutatud. Muutumatuks «Sabatähest» saati
jääb ka muumipere - Muumipapa, kes lasteraamatuile
ebaiseloomulikult ebapedagoogiliselt õunaveini ning konjakit
manustab; Muumimamma, kes hoolitsevusele vaatamata peategelasest võsu
Muumitrolli kasvatamisse mõistlikult suhtub. Muumitrollivanemate
kasvatuskreedo on ülisümpaatne, rahumeelselt reageeritakse lapse
teatele Me tuleme siis, kui tuleme (ST 6), või suhtutakse
pahategudesse pereemade pärusmaal (nt. reageering laudlina
tahmasusele - OJ 10). Peamiste tegelaste ritta on jäänud veel
lisada väike loomake Sniff, keda «Sabatähes» alatasa karjuvaks
mainitakse (vast pisut ülekohtuselt - rootsikeelne skrika võib
tähendada ka hüüdmist või hädaldamislaadset häälitsemist) ning
kõigile eeskujuks olev muretu rändurliku elulaadiga Nuuskmõmmik,
kellelt aeg-ajalt õpivad kõik. Nende nimedega olemegi kätte saanud
enamiku muumimaailma koostisosadest, mis aegajalt ümber paigutudes
(seiklustesse sattudes) muumioru idülli elavdavad.
Kahtluseta
magnetiseerib muumiraamatuid meie jaoks suures osas see, et kuigi
muumitegelaste teod meiega peegellikult sarnanevad, on nad kaugel me
igapäevaolust, viivitamata ei suvel, ei talvel aega argise
palgatööga, vaid tegeldes põhiliselt elamisega. Muumiraamatutes ei
pisteta rinda mingite väljamõeldud muinasjutulohedega, vaid ohud
tekivad meid endid ümbritsevast reaalsusest, loodusest (näiteks
koletislik mürgipõõsas, rohutirtsuparv, kondor).
H. CHR. Anderseni muinasjuttude poeetilisus ja filosoofiline sügavus.
Anderseni muinasjuttude
filosoofiliine sügavus ilmneb ühest lausest, mis on tema elu moto:
“Kõige ilusamad muinasjutud kirjutab elu ise.”. Anderseni
muinasjuttude filosoofiline sügavus seisnebki selles, et ta oma
muinasjuttudesse põimib iseenda vaated elule ja on püüdnud
muinasjuttude abil mõjutada maailma (eelkõige Taani elu).
Poeetilisus seisneb tema muinasjuttude tohutus hingestatuses, kõik,
millest ta räägib, tundub talle nii ilmatu tähtis ja saab ka
lugejale momendil kõige olulisemaks kogu maailmas. Anderseni
poeetilisem muinasjutt on ehk “Merineitsi”. Anderseni kogumiku
eessõnas oli pikalt ja lailat Anderseni muinasjuttude arengust. Seal
on kirjas, et see eriline filosoofiline sügavus ilmus tema teostesse
umbes 19. sajandi keskel 40-ndatel, kui ka ühiskonnas valitses kaos
(pärast sõdu) ja Andersen tahtis oma sõna sekka öelda, kuid tegi
seda läbi muinasjuttude. Vägagi sügavamõtteline ja ühiskonna
kriitiline on tema muinasjutt “Tütarlaps väävlitikkudega”. Kus
ta teravalt kritiseerib linnades valitsevat ükskõiksust ja
alamrahva vaesust, kus lapsest ei hooli keegi, kuid samas muinasjutus
ilmus ka Anderseni poeetilisus, sest ta ei lase lapsel lihtsalt surra
vaid annab talle fantaasia ja laps läheb õnnelikult teise maailma,
kus ootab teda ees armastav vanaema ega pole millestki puudust.
A.A Milne´i Karupoeg Puhh psühholoogiline alltekst.
Selle
raamatu psühholoogia seisneb selles, et raamatutegelased esindavad
kõiki inimtüüpe (sangviinik, koleerik, melanhoolik ja flegmaatik)
kuid ükski tüüp ei ole äärmuslik. Teiseks eripäraks on see, et
kõik tegelased on pidevas arengus. (Kas keegi oskaks lisada näidet
mõne tegelase arengust läbi raamatu?)
(Eneli):
Christopher Robin: Kogu teose ja loo liider ning mängu juht. Nagu
ilma Anuta polnud Sipsikut, siis ilma Christopher Robinita poleks
arvatavasti ka Puhhi ning teisi metsaelanikke. Tema on neist ka kõige
mõistlikum ning targem (k.a. Kängu). Teda iseloomustavad
intelligent, kirjaoskus, taibukus, abivalmidus, tagasihoidlikkus,
huumor, kaastunne, tundlikkus, julgus ning füüsiline ja
organisatoorne kompetents . Ta omab rolli metsaelanike vanemana - sellena , kes hoolitseb ning vastutab. (Ilmselge viide Ch. liikumisele
täiskasvanuikka, kuna ka lapse sirgudes tema vastutus ühiskonnas
ning ligimeste ees kasvab.)
“Sa oled vapram kui sa usud, tugevam
kui sa tundud, ning targem kui sa arvad.”
Winnie Puhh: Karu väikese aruga, kuid on võimeline olema ka nutikas
ning abivalmis. Ta usaldab ennekõike enda instinkte kui
intelligentsi, kuigi teeb mitmeid pingutusi, et olla parem. Tema
eriliseks oskuseks on luuletamine.
Notsu:
Pleglik ning uje tegelane, kes ajab segamini hirmu julguse
puudumisega. Kui mõnigatel hetkedel on tal võime karata välja enda
karakterist ning suudab üle saada oma hirmudest. Ta on kaastundlik,
õiglane, helde (iseäranisti annetades oma maja Öökullile kui
tolle maja tormis hukka läheb). Tal pole oma mõistusest aimugi,
kuid tunneb väga hästi oma tugevusi ning nõrkusi - tunnetab neid
väga teravalt.
“On väga raske olla vapper kui sa oled kõigest
Väga Väike Loomake”
Iiah: Üks kolmest
kõige intelligentsemast loomast metsas. Tema vaated on melanhoolsed
(mõnes mõttes vägagi tüüpilised briti huumorile); ta on lähim
mõiste/asi metsas, mis näitab erakut. Ta on mõistuselt küüniline
ning ka üsna “täiskasvanuliku” kõnemaneeriga. Ta ei arva metsaelanikest suurt midagi; Ch. seevastu peab ta teistsuguseks. Näha
on, et eesel hindab kompetentsi ning intelligentsi, kuid samal ajal
ei ela ta ka iseenda potentsiaali piiridel, vaid tema introvertsus
domineerib ning segab tema funktsioneerimist tema võimete kohaselt.
“Tänan sind Christopher Robin. Sina oled ainus, kes näib
sabasid mõistvat (hindavat).”
Jänes: Üks
kolmest intelligentsest loomast metsas. Kui väga organiseeritud
loom, on tema ainsaks konkurendiks Christopher robin; ilmselgelt
tahab tahab kõike ise juhtida Ch. asemel. Temas on juhi aurat,
kellel on tugev soov käsutada ning tekitada sotsiaalseid kontakte.
Tal on külluslikult sõpru ning tutvusi. Tal on ka teatud plaanid
Kängu ja Ruu vastu korra ning korra ka Tiigri vastu, et neid enda
tahtele painutada. Jänese ja Ch. vahel on pedagoogilik suhtlus -
nende läbikäimine on mõlemile valgustav. Sarnaselt Iiahile ja
Öökullile pole ka Jänes kõiki omi tugevusi ning nõrkusi
tasakaalu suutnud tuua.
Öökull: Üks kolmest
intelligentsest loomast metsas. Oskab “teisipäeva” häälida nii
et teised teavad, et pole “kolmapäev”. Teab mitmeid pikki sõnu,
mõned teistele tundmatud, väljaarvatud Ch. Tal on siiras huvi
intellektuaalsete harrastuste järele, kuid püüab mõnikord varjata
enda teadmatust (püüdes säilitada oma reputatsiooni kui tark ning
teadja). Ta on ka tihtipeale kannatamatu ning vaimselt mitte nii
andekas. Teda iseloomustab väga ilmekalt ka eksentrilisus.
Ka
öökullil on mõned nõrkused ning näitab vaatamata tema
intelligentsile tasakaalu puudumist isiksuses nagu on see olemas
Ch.-il.
Kängu: Ainus emane tegelane metsas.
Tüüpiline emalik figuur. Hoolitsev, praktiline, üldiselt ei huvitu
intellektuaalsetest püüdlustest ja poeesiast, kuid tal ei puudu
teadmised või huumor kui on tarvis tegeleda ootamatute olukordadega.
Ta on ka metsa kiireim jooksja. Ta on heatahtlik ning saab läbi
kõigi metsa elanikega. Tema emalik instinkt tunnetab, et Tiiger vajab samamoodi hoolt nagu Ruu, misõttu ta adopteerib. Tema paistab
Ch.-le järgnevalt olevat teisel kohal enda isiksusega tasakaalus
olevat, kuid paraku teatakse tema kohta liiga vähe.
Ruu: Noore, optimistlikue ja rikkumatu lapse iseloomujoonud. Üsna
leidlik, kui mitte isegi intellektuaalne . Üllatavalt kartmatu, tema
julgus tuleneb arvatavasti tema muretust usust enda kompetentsi ning
tema üldine usk maailma heasoovlikusse. Imetleb Ch. kui eeskujuna
ning Tiigrit kui suure vennana.
“Vaadake kuidas ma ujun!”
Tiiger: Kõige ekstravertsem metsaelanik. Kaldub oma võimeid kõrgelt
hindama, et siis hiljem avastada, et ta end üle hinnanud on. Tiiger
elab Ruuga ning nad on parimad sõbrad. Tema tunded kipuvad üsna
kergesti puudutatud saama, kuid nii kiiresti kui ta haavub, siis sama
kiiresti ta ka paraneb . Temast on mitmetel aladel kasu, isegi Ch.
leiab seda.
Tema mängulisuse ja ekstravertsuse tõttu nad Ruuga
parimad sõbrad ning “vennad” ongi. Võtab aega enne kui Tiiger
end oma joovalisuse tõttu tasakaalu saab, kuid lõpuks, kui ta
Jänese elu päästab, ta selleni siiski paistab
jõudvat.
Obsessiv-komplulsiivne Jänes; Sügava depressiooni ja
pessimismi all kannatav Iiah; tähelepanu häiretega ja hüperaktiivne
Tiiger; ärevushäirete ning madala enesehinnangu all kannatab
Notsu.
S. Lagerlöfi Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi, kompositsiooni eripära ja seos folklooriga.
Selma Lagerlöf (1858-1940)- Nils Holgersoni imeline teekond läbi Rootsi
(1906/1907)
Olles edukas õpetaja, tehti Lagerlöfile ettepanek
kirjutada maateaduste lugemik Rootsi kohta. Nii hakkaski S. L.
kirjutama, kuid esialgsest lugemikust arenes välja hoopiski lastele
mõeldud seikluslik muinasjutt Nilsist ja tema kummalisest teekonnast
läbi Rootsimaa. Loo eesmärgiks ongi tutvustada väikesele lugejale
Rootsi ajalugu ja loodust. Imelised vaated, köitvad lood Rootsi
ajaloost ja paikadest- kogu seda ainestikku seob muinasjutuline liin .
Peamiselt on autor kasutanud Rootsi rahvajuttude laadi, aga ka H. C.
Anderseni ja Topeliuse stiilivõtteid. Raamatus on omavahel seotud
rahvuslikud pärimused (siit ka tihe seos folklooriga) ja autori enda
poolt välja mõeldud muistendid. Teiste hulgas on ära toodud
näiteks ka Stockholmi, Ölandi, Falumi ja Smälandi saamislugu.
NIls
on väike poiss, kes nõiduse abil pöialpoisiks moondatakse. Hane
seljas lennates ränadb ta läbi terve Rootsimaa, kohates teel õige
kummalisi tegelasi. Nende käest kuuleb Nils imelisi ja põnevaid
muistendeid eri paikade kohta. Lõpus muutub Nils tavaliseks poisiks
tagasi.
Raamat saavutas kiiresti populaarsuse nii Rootsis kui ka
väljaspool- seda on tõlgitud 40 keelde. Teost peetakse ühisel
meelel Rootsi lastekirjanduse üheks tippteoseks.
Soome lasteraamatust.
Üks tuntumaid Soome
lastekirjanikke Hannu Mäkela tõi Härra Huu esimest korda lugejate
ette 1973 aastal. See oli Mäkela esimene raamat, nüüdseks on neid
kogunenud juba üle kolmekümne. Mida lähemale tänapäevale, seda
tõsielulisemaks kirjaniku lastelood muuutvad.
Üks
uuemaid Mäkela raamatuid “Miisa uus pere” jutustab ühest
väikesest tüdrukust, kelle ema-isa muutusid ühel hetkel üksteisele
nii võõraks, et otsustasid oma eludega eraldi edasi minna. Väga
tuttva olukord paljudele lastele. Mäkela laseb rääkida ka
6-aastasel Miisal. Miisa olukord pole nii kurb kui paljudel teistel,
sest tal on olemas nii ema kui isa, kes temast väga hoolivad. Tema
mure seisneb hoopis muus. Nimelt selles, et tal on ühtäkki kaks
kodu ja mõlemasse proovib sisse trügida keegi võõras. Mäkela ise
on öelnud, et sai inspiratsiooni enda elust kui kolis kokku naisega,
kellel oli 5-aastane tütar. Raamatu läbi proovis ta pigem leida
lahendust sellele probleemile. Miisa lugu on mõtlemapanev raamat,
mida võik lugeda kõik emad-isad. “Miisa uus kodu” on raamat mis
juhib tähelepanu tänapäeva elu kitsaskohtadele, samas on raamatus
kõlama jäänud helge toon.
19.
saj II poolel aitas kirjanduses valitsev romantism ja
rahvusliku liikumise elavnemine kaasa ka algupärase lasterkijanduse
kiiremale sünnile. Esimene Soome folkloori uurija Eero Salmelainen
kogus ja avaldas 4 kd-t Soome rahvamuinasjutte ja muistseid lugusid,
millest hakkaski vormuma rahvuslik lastekirjandus. Avaldati
rahvuseepose Kalevala väljaandeid. Jõudsalt edenes ka
tõlkekirjandus (M. Twain, H. Chr. Anderesen, W. Scott jpt). 20. saj.
alguse laste- ja noorsookirjanduses on mänginud olulist rolli Anni
Swan (1875 - 1958), kes pani aluse soome moodsale
muinasjutukirjandusele ning hakkas esimesena sihipäraselt viljelema
algupärast tütarlasteproosat. Soome moodsa muinasjutu uue laine
algatajaks peetakse aga Yrjö Kokkot (1903 - 1977), kelle Pessi ja
Illusia looduslähedus ja inimlik soojus on äratanud tähelepanu
mujalgi maailmas. Aluse algupärasele poistekirjandusele panid Eino
Parmanen (1860 - 1917) ja Alfred Emil Ingman (1860 - 1917). Teise
maailmasõjajärgse Soome lastekirjanduse kõige suurem nimi on
kahtlemata Tove Jansson (1914 - ), kelle omapärane muumimaailm
võistleb edukalt inglise fantaasialugude maailmaga. Kuigi 1945 -
1980 ilmunud muumiraamatud on ennekõike määratud lastele, loevad
neid ometi suure huviga täiskasvanudki. Soome moodsa lasteluule
pioneeriks tuleb pidada Kirsi Kunnast, kes on suur rütmi-, riimi- ja
sõnamängumeister. Huvitavaid fantaasiaraamatuid on avaldanud
rahvusvaheliseltki tunnustust leidnud Hannu Mäkelä. 60ndatel
aastatel alguse saanud psühholoogilise realistliku noorsooromaani
parimate traditsioonide edasikanda Uolevi Nojonen ja Asko Martinheimo
on pühendanud suurt tähelepanu positeraamatute kirjutamisele.
Kriitika peab 80ndate aastate üheks tähelepanuväärsemaks
noorsooromaaniks Hanna- Liisa Haakana raamatut Erak Ykä. J. Kurvinen
Populaarne poisteraamatute autor, kellelt on ilmunud sari “Hundkoer
Roi”, mis on jooksnud ka teles.
G. Rodari (1920 - 1980) muinasjuttud sotsiaalne suunitlus, allegooria ja kujundlikkus.
Algklasside õpetaja
diplomiga. Kompartei liige. Töötas õpetaja ja ajakirjanikuna.
Cipollino
seiklused – 1951. Ebavõrdsus juurviljade-aedviljade maailmas.
Sibulad odavad, viinamarjad kallid. Laps peab algusest peale teadma tegelikku elu.
„Mulle meeldib rääkida muinasjutte, sest
muinasjuttude kaudu saan ma rääkida kõikidest maailmavalu
probleemidest lastele arusaadavas keeles.“
1980 - „Telefonilood“
. Cipolliino tegelased ning kogu teos on tegelikult allegooriline
jutustus ebavõrdsusest klassiühiskonnas (valitsejateks rikkad
sidrunid). Peamiseks teemaks ongi ülemklassi võimukate ning
alamklassi võitlus ( headus vs. kursjus), mis viitab kahtlemata
Rodari enda kommunistlikele vaadetele (sotsiaalne suunitlus);
olulisel kohal on ka sõpruse püsima jäämine raskustega silmitsi
seismisel.
O. Wilde’i Õnnelik prints ja A. de Saint-Exuperi Väike prints.
O. Wilde`i “Õnnelik
Prints”
Õnneliku printsi kujust möödudes rääkisid ja imetlesid kõik inimesed tema
kaunidust, sest kuju oli üleni kaetud kullalehtedega, mõõga küljes
särasid rubiinid ning silmadeks olid safiirid. Väike Pääsuke armus pilliroogu ning jättis kaaslastega koos soojale maale
minemata, et jääda koos oma armastatuga. Pääsuke tüdines
sellest, et Pilliroog tuulega alailma flirtis. Samuti otsustas
Pääsuke, et tema kaaslasele võiks meeldida rännata nagu tallegi.
Niisiis lahkus Pääsuke Pilliroo juurest, hakates kaaslastele järgi
lendama.
Linna jõudes, otsis Pääsuke
varjualust, kus peatuda. Printsi kuju tundus talle sobiv ning seal ta
petuski. Varsti sai Pääsukese sulestik märjaks, sest kuskilt
langesid alla tilgad. Alguses arvas Pääsuke, et sajab vihma, kuid
peagi mõistis ta, et Väike Prints nutab.
Õnnelik
Prints nuttis, sest nägi inimesi, kes piinlesid vaesuses. Prints
palus Pääsukest, et too viiks rubiini haigele poisile ,
kalliskividest silmad vaesele üliõpilasele ning jaotaks ka kulla
vaestele. Pääsuke oli samuti hea südamega nagu Prints ning
ohverdas oma Egiptusesse sõidu Printsi ja vaeste abistamise nimel.
Samuti oli ära mineku takistuseks Pääsukese armastus Printsi
vastu. Pääsuke jäi külma ilma kätte surema, sest ei suutnud
kallist Printsist lahkuda. Lõpuks surigi Pääsuke, suudeldes
Printsi ning seejärel kukkudes printsi ette maha. Samal hetkel
purunes ka Printsi süda kaheks tükiks.
Linnapea ja nõunikud nägid
Printsi väga koleda kujuna olevat, kelle ees isegi surnud linnud
lebavad. Nad arvasid, et sellist mõttetut kuju pole enam linnale vaja ning monument võetigi maha. Õnnelik Prints sulatati üles, et
valmistada sellest uus ja uhke kuju. Vaid süda ei suudetud sulatada.
Nii heidetigi Printsi süda ja pääsukene prügimäele.
Jumal palus Inglil tuua maa
pealt kaks kõige ilusamat asja, mispeale Ingel tõi Printsi südame
ja Pääsukese, sest olid ju Pääsuke ja Prints ohverdanud oma elu,
et abistada teisi. Neid kahte abivalmit ning üdini hea südamega
olendit pidaski Ingel kõige ilusamateks asjadeks.
Analüüs:
Muinasjutt
põhineb autori fantaasial, kus tähtsustatakse hingeelu -
südameheadust, kaastunnet, oskust jagada saatust.Väline ilu ja
isegi elu tuuakse ohvriks headusele.
Väike Pääsuke, kes on
teel lõunamaale, peatub Printsi kuju jalamil ja märkab, et kuju
nutab. Õnnelik Prints, kes oli kaetud kullalehtedega, kelle mõõga
pidemes särasid rubiinid ja kelle silmadeks olid safiirid, oli mures
tema linnas elavate õnnetute
ja vaeste pärast. Prints palub
Pääsukest, et see viiks rubiini haigele poisile, kalliskividest
silmad vaesele üliõpilasele ja õnnetule tüdrukule ning kannaks
kulla lehthaaval vaestele.
Õnnelik Prints oli nüüd pime, tema
kuju oli tuhm ja hall, aga linnas hõiskasid lapsed:" Meil on
nüüd leiba!" Pääsuke, kes talveks ära pidi lendama, ei
suutnud Printsist
lahkuda, ta armastas teda selleks liiga palju.
Pääsuke jutustas Printsile, mis ta võõrastel maadel on näinud.
Prints aga katkestab jutu:"...sa jutustad mulle imepärastest
asjadest, kuid kõige imepärasemad siin maailmas on meeste ja naiste
kannatused. Pole midagi mõistatuslikumat kui õnnetus." Saabub
talv, Pääsuke suudleb Printsi huultele ja kukub surnult Printsi
jalge ette. Samal hetkel murdub Printsi seatinast süda kaheks
tükiks.
Linnanõunikud ja kunstiprofessor otsustavad kuju maha
võtta:"Kuna ta ei ole enam ilus, pole temast ka enam mingit
kasu." Mõlemad - Prints ja Pääsuke - tõid ohvriks oma elu,
nende hingelaadi lähedus pani neid teineteise saatust jagama, ja ka
vaeste ja õnnetute saatust. Muinasjutus on mõjuvalt vastandatud
õnne ja ilu ning kasu ja ilu mõiste. Printsi süda sümboliseerib
selges keeles abivalmidust, loobumist, samal ajal ka Pääsukese
pärast.
Antonie De Saint-Exupéry
„Väike prints“
1. 6a
joonistas ta ühe pildi mis kujutas boamadu. Keegi ei mõistnud teda
ja nii ta hakkaski maateaduse vastu huvi tundma + õppis ta lennukeid juhtima . (Ta kohtus elu jooksul paljude inimestega, kuid keegi ei
mõistnud teda nagu tarka).
2. Ta
elas üksinda, oma tarkusega, kuni Sahaara kõrbes temaga
lennuõnnetus juhtus (mootoririke) 1000 miili inimeste juurest, ilma
suurte söögi- ja veevarudeta.Üllatus oli suur kui ta kuulis kedagi
palumas tal lammast joonistada. Ta leppis vaid oma lambaga mida keegi
peale tema ei näinud. ( väike prints oli ainus kes mõistis meest
sest prints oli väga eriline poisike
3. Tüki
aja pärast taipas mees kust prints pärit oli. Prints esitas
küsimusi, kuid ei vastanud kunagi mehe omadele. Poiss elas mõtetes
omal planeedil, kus tema maja oli väike .Lammas ei saanud ära
joosta.
4. Poisi
koduplaneet oli vaevalt suurem kui maja. Asteroidilt B 612 pärit.(
jutt selle asteroidi avastamisest).Suured inimesed armastavad
numbreid , sest neil puudub avatud mõttemaailm. 6aastat möödas,
kui prints lambaga minema läks. Väike prints ei andnud KUNAGI
seletusi.
5. Iga
päev mõtiskledes sai ta teada rohkem printsist ja tema planeedist.
3 päeval ahvileivapuude söömisest. Printsi planeedil kasvas palju
umbrohtu ja neid tuli välja kitkuda lasta.
6. Printsi
meelelahutuseks olid päikeseloojangud mida ta nägi millal tahtis
kuni 43 korda päevas.
7. Printsil
oli lill okastega, kes oli kaitsetu ja ta vajas lambale suukorvi. Ta
oli õnnelik lillega.
8. Printsi
planeedil oligi üksainus lemmiklill, mis oli edev, kuid ilus. Ta
ajas printsi oma jutuga tiigritest nutma ja palus tuulevarju. Prints
oli kurb et kuulas lille kurba ja mõttetut juttu
9. Prints
lahkus planeedilt tahtes leida midagi paremat maailmas.Pühkis oma
ainukesi tulemägesid, vulkaani, umbrohtu.Lill vabandas oma tegude eest, kuid oli hilja printsi jaoks.
10. Prints külastas
asteroide. Esimesel oli kuningas kes elas üksi ja käsutas nii nagu
tahtis sest oli ainus. Printsile see ei meeldinud (325)
11. Teisel planeedil oli
uhkeldaja kes vajas tähelepanu kui oli mõttetu. Prints lahkus (326)
12. Järgmine oli
joodik, kes jõi et unustada. Unstada häbi. Häbi et ta joob. Prints
lahkus (327)
13. neljandal planeedil
oli bisnesmen, keda huvitasid vaid arvud (ta luges OMA tähti) mitte
lõbustus.Printsile ei meeldinud et ta tegeles vaid endaga ja lahkus
(328)
14. Viies planeet oli
kõige väiksem. Seal oli laternasüütaja kes andis valgust elule.
Printsile ta meeldis, kuid planeet oli liiga väike kahele. Nii ta
lahkuski päikeseloojanguid igatsedes (329)
15. Kuues planeet oli
kõige suurem. Seal asus geograaf kes ootas maadeavastajaid ja pani
kirja vaid jäävaid asju(mäed).Printsile seal ei meeldinud ja ta
läks otsima geograafi poolt soovitatud Maad.(330)
16. Ta leidis Maa. See
oli suurejooneline vaatepilt. Ta jäi sinna et mõista seda kohta
17. 2 miljardit inimest
ei võta tegelikult Maal palju ruumi, kuid nad ise nii ei arva.
Prints oli kukkunud Aafrikasse ja tutvunud maoga, kellele meeldis
olla üksi, inimesteta
18. Prints leidis kõrbes
ühe lille. Mittemidagiütlev lilleke
19. Prints leidis
mäed.Ta tervitas mägesid. Ronis nende otsa, kuid neil polnud mõtet
( kaja)
20. Hiljem leidis prints
roosiaia ja arvas et tema roos ei olegi enam eriline
21. Siis ilmus rebane,
kes ütles et ainult taltsutatud asjad on kallid ja palus ennast
taltsutada, et tal oleks kelle nimel elada ja eralduda massist. Siis
mõistis prints et tema roos on eriline, taltsutatud.Tema oma. Rebane
sai taltsutatud ja kalliks sõbraks. (Ma vastutan oma roosi eest)
22. Rööpaseadja andis
mõista et inimesed ei tea mida otsivad, kuid lapsed teavad. Neil on
õnne
23. Kaupmees andis
mõista et saab võita vaba aega
24. Mõlemal oli janu.
Ilu on nähtamatu-prints oli truu oma ainukesele lillele. Tema
kasvatatud…
25. Leides kaevu,
pidasid nad vett väga kalliks, sest nad leidsid mida otsivad, kuid
teised mitte.
26. Prints tuli Maale
tagasi, sest oli tema Maale langemise aastapäev.Kui teadlane talle
järele tuli nägi ta hirmunud printsi, kes tahtis koju. Ta kinkis
teadlasele oma naeratava tähe, mis meenutas poissi. Ta oli väsinud
ja langes aegamisi, nagu langeb puu..
27. Sellest on möödunud
juba 6 aastat ja ta igatseb poissi, oma ainsat truud sõpra, kes oli
vastutustundlik selle eest mille oli üles kasvatanud. Kõrb on
kiraniku jaoks kurb, sest ta ikka veel ootab printsi tagasitulekut..
Veidi
autorist ja raatamu analüüs:
Antoine
de Saint-Exupery(1900-1944). Sündis Lyonis. 1921. aastal võeti
Saint-Exupery sõjaväeteenistusse, lennuväkke, oli lendur sõjaväes ja lennukompaniides. Sealt sai alguse tema suur huvi lennuasjanduse
vastu. Ta sai maailmakuulsaks oma romaanilaadsete jutustuste ja
mõtisklustega. Oma kirjanduslikku tegevust alustas Saint-Exupery
1928. aastal. Tema esimene jutustus oli "Lõuna post".
Tuntuimad teosed on "Öine lend", mis sai kirjandusliku
preemia, "Inimeste maa", "Sõjalendur",
"Tsitadell" jt. Omapärase erandi moodustab teos "Väike
prints", mis on üks tema viimaseid teoseid, kirjutatud 1943.
aastal. Teose pealkiri: “Väike prints".Väikese printsi järgi
on oma nime saanud asteroidikuu Petit-Prince. Sellega seonduses võis
ka teos oma nime pärida. Žanriks on jutustus. Peategelased on väike
prints ja kunstnikumees Sündmuskohad leidsid aset: Sahaara
kõrbes, printsi koduplaneedil, erinevatel asteroididel, planeet Maal
ja Aafrikas.
Selles raamatus käsitletakse
probleemi, kus Väike prints tahab leida erinevatest kohtadest endale
meelepäraseid asju. Kohtas ka mitmeid tegelasi, kes käitusid või
kõnelesid erinevalt, mõni asi meeldis talle, mõni mitte. Nii ta
seikles mööda asteroide.
Autori
sõnumiks on vaatlemine lapsesilmade e. Väikese printsi kaudu
mitmesuguseid elunähtusi ja inimühiskonnas valitsevaid suhteid.
Miljööks olid erinevad soovid, suured ootused ja lootused,
mõistmatus, erinevad karakterid, leidlikkus ja asjalikkus.
Tegelaste iseloomustus:
• Väike prints oli
noor, kärsitu ja väga eriline poiss. Selgitusi ei jaganud prints
kunagi. Poiss elas koguaeg oma mõtetes.
• Kunstnikumees oli
mõistmatu, huvitus maateadvusest, õppis lennukeid juhtima. Ta elas
üksinda, oma tarkusega, kuni Sahaara kõrbes temaga lennuõnnetus
juhtus (mootoririke) ja ta sinna jäi.
*Tegelase uuring printsist
Väga
eriline väike poiss, uudishimulik, kärsitu, talle ei meeldinud
selgitusi teistele jagada. Printsile meeldis esitada küsimusi, kuid
ise ei vastanud kunagi teiste omadele. Poiss elas mõtetes omal
planeedil, kus tema maja oli väike ja lammas ei saanud ära joosta.
Väike prints oli ainus, kes mõistis kunstnikumeest, sest prints oli
väga eriline poisike. Printsi meelelahutuseks olid päikeseloojangud,
mida ta nägi millal tahtis kuni 43 korda päevas.Väike prints oli
teose tähtsaim tegelane, kuna kõik tiirles põhiliselt ümber tema.
Rääkis tema vajadustest tutvuda erinevate olukordade ning oludega.
Fantastika ja fantasy lastekirjanduses.
Fantastika-
ulmeline, fantastiline kirjandus, fantastilised tegelased
/sündmused
FANTASY - fantastikat sisaldav kirjandus
R
→ F→ R
ehk siis tegevus toimub algul 1)reaalses maailmas,
seejärel sisenetakse 2)fantaasiamaailma ning lõpus naasetakse
jällegi 3)reaalsusesse. Näited: L. Carroll “Alice imedemaal”;
A. Lindgreni “ Mio, mu Mio”
; A. A. Milne “Karupoeg Puhh”;
J. Barrie “Peeter Paan” jm.
Huumor lastekirjanduse (mõiste tähendus, liigid- füüsiline huumor, tegelaskuju huumor, keele huumor, näiteid).
Huumor:
Ühtegi
aspekti pole lastekirjanduses käsitletud hoolimatumalt kui temas
leiduvat huumorit: vohavad mitmesuguse kahtlase väärtusega oletused
laste huumori ja humoristliku LK kohta.(„On üks ninasarvik
Otto”)
Väärkäsitlusi:
Lapsed
armastavad naerda, seega samastub Lk naljakirjandusega. Huumor on
mingi absoluutne omadus, mis lasteraamatus kas on või ei ole.
Eeldame, et pole olulist erinevust, mille üle naeravad erinevad
lapsed. Naermine kuulub eelkõige ja peaaegu tervenisti lapsepõlve
juurde. NB! Huumor ei ole üheselt mõistetav.
Miks on huumor jänud
kõrgesti hinnatud, kuid vähe uuritud nähtuseks?
Huumori tavalisus – nähtus,
mis on igal pool, ei pruugi tähelepanu äratada:
Niipea, kui temasse süveneda,
killustub huumor ja komplitseerub sedavõrd, et jätab mulje
millestki arusaamatust, mis ei allu tavainimetusele.
Huumori
täielikuks mõistmiseks peame arvesse võtma paljusid valdkondi
(psühholoogiat, esteetikat, sotsioloogiat, kirjandust jne.). Huumori
kohta eksisteerib mitmeid teooriaid . Psühholoogi jaoks on huumor
väljaspääsuks isiklikust ummikust, füsioloog defineerib huumorit
näärmeeritiste ja vererõhu abil, filosoof huumorit kui erilist
suhtumist eksistentsi. Ühisnimetajaks võiks olla sobimatuse taju.
Elementideks on ootamatus, üllatus, korrapäratus, kontrast jne.
Füüsiline-, keeleline-, ja situatsioonihuumor. Enamus koomilisi
isikuid ei leia endas aga midagi naljakat. Nalja ohver naudib nalja
vähem kui teised.
Füüsiline huumor
lastekirjanduses
Füüsilised äpardused.
Väikelaste huumor koosnebki kõikvõimalikest kokkupõrgetest ja
äpardustest. Ka folkloorses esineb lärmakat, füüsilist huumorit
( nõia veider väljanägemine, hiiglase kohmetus jne).Kaasaegsetes
tekstides enamasti huumor füüsilisel sobimatusel. (Mary Poppins
treppidel, Pipi Pikksuka trikid jne.) Selline huumor sulandub hästi
situatsioonihuumorisse.
Situatsioonihuumor
– inimeste ja sündmuste segapundar tekitab naljaka situatsiooni
Keelehuumor
– rohkem täiskasvanutele. Keelehuumor moodustab silla laste ja
täiskasvanute kirjanduse vahel.
Üheks võimaluseks võtta
sõnu teatud sotsiaalsest, kultuurilisest või ametialasest
kontekstist ning kasutada neid mõnes teises kontekstis või
tasandil. Mõned keelenaljad tulenevad häälikute ja sõnade
nihkumisest.
Kalambuur
- möödunud sajandil häbiväärne, kuid säilitatud huumoris.
Tegelaskuju
huumor
– väikelaste raamatus vähe. Enamasti 10-12 a ( Alice imedemaal,
kiirustav küülik)
Lapse
ja täiskasvanu huumoritajust
Keel
kui huumori allikas on laste puhul piiratud. Areng varieerub
väga.
Üldiselt
areng:
3-5.a – nonsensshäälikud,
tekstid, õigekiri jne. Tegelaskuju huumor tähtsusetu.
Suurena – indiviidi
keerukus. Viimasena tobeduse ja ebaratsionaalsuse lisandumine.
Inimrumaluse huumor on
filosoofiline hoiak, mis tuleneb intelligentsusest ja
tasakaalutundest.
Muinasjutu olemus ja tema biblioteraapiline mõju (B. Bettelheim jt.)
Eesti keelne termin
(muinasjutt) viitab minevikus, muistsel ajal toimunule. Muinasjutu
kui ühe populaarseima rahvajutužanri iseloomulikeks tunnusteks on:
·
Imepärase, üleloomuliku ja ebatavalise esinemine
·
Süžee skemaatilisus, detailide vähesus
·
Ajaline ja ruumiline ebamäärasus
·
Maagilised esemed ja imepärased tegelased
·
Reeglina õnnelik lõpp ja headuse võit
Muinasjutud
jagunevad: ime-, looma- ja novellilaadseteks
muinasjuttudeks.
Muinasjutte peetakse äärmiselt oluliseks teguriks lapse varajases psühholoogilises arengus, kuna muinasjutud
on asendamatud laste kujutlusvõime rikastamisel, tegelevad
inimolemise sügavate probleemidega ning vastavad igavikulistele
küsimustele inimese ja maailma kohta( B.Bettelheim). Väidetaval
mõistavad lapsed fantastilist paremini kui ratsionaalseid seletusi.
Muinasjuttu on vaja
kuulata lapsepõlves hingelise tasakaalu saavutamiseks ning
säilitamiseks hilisemas eas.Inimene mõistab alateadlikult
muinasjuttudes valitsevaid probleeme, situatsioone ning saab sealt
eeskuju, kuidas raskusi lahendada.
Kaasaegsest vene lastekirjandusest.
Venemaa
esimesed lasteraamatud ilmusid XVI saj. lõpus ja XVII saj. algul.
nedeks olid mitmesugused aabitsad. Ivan Fjodorov (1510- 1583) trükkis
1574 Lvovis Venemaa esimese aabitsa, mille 78 lk. olid kaunistatud
rohkete kunstiliselt kõrgetasemeliste päisvinjettidega.
XVII
saj. olid Venemaa trükitoodangus samuti kõige tähtsamal kohal
aabitsad, kus nii mõneski propageeriti juba uusi õpi- ja
kasvatustöö meetodeid . Väga populaarne oli Vassili Burtsovi aabits
, mille 1637 ilmunud kordustrüki palgetiitlile trükitud gravüür-
pilt pahandust teinud koolipoisi vitsaga nuhtlemisest- oli esimesi
ilmaliku elu kajastusi vene trükitoodangus. Sajandi tuntuim, ühtlasi
Venemaa esimene illustreeritud lasteraamat on 1694. a. 106 eksemplari
ilmunud Karion Istomini värsivormis Pildiaabits, kus slaavi, ladina
ja kreeka tähestiku trüki - ja kirjatähtede meeldejätmine oli
ühendatud pildilise kujutisega.
lastekirjanduse arengule aitasid
kaasa paljud omaaegsed kirjamehed. nii näiteks pööras
kasvatusküsimustele väga suurt tähelepanu tuntud rahvavalgustaja
Nikolai Novikov ( 1744- 1818 ), kes 1785- 1789 andis välja esimest
vene lasteajakirja - Lugemist lapse südame ja hinge kosutuseks (
Detskoje tštenije dlja serdtsa i razuma).
XVIII sajandi
venekeelsest lastelektüürist moodustasid olulisema osa
maailmakirjanduse tõlked, näiteks Aisopose valmid ja Charles
Perrault’ muinasjutud. suur oli huvi ka saksa kasvatuspublitsisti,
keeleteadlase, teoloogi ja noorsookirjaniku Joachim Heinrich Campe
loomingu vastu. paljud algselt täiskasvanutele mõeldud teosed
adapteeriti ning nõnda muutusid Venemaal lastelektüüriks M.
de Cervantes Saavedra Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast, J.
Swifti Gulliveri reisid , F. Feneloni Telemaque.
Romantism muutis
suhtumist lapsesse, huvitus lapse sisemaailmast. Kirjanikud ei
suhtunud lapsesse enam kui kasvatusalusesse tabula rasasse, vaid nagu
isiksusse. Peale- tükkivast didaktikast hoidudes püüdsid omaaegsed
kirjanikud toetuda lapse tundeelule ning selles vaimus ennast
väljendada. XIX. saj. kirjanikud- Antoni Pogoreleski (1787- 1836),
Vladimir Odojevski (1803 või 1804- 1869) jt. kujutasid last tema igapäevases keskkonnas- pereringis ja koolis. Ka paljudest vene
kirjandusklassikute teostest sai ajapikku lastelektuur, mis omakorda
aitas kaasa lastekirjanduse taseme tõusule. Nii näiteks tulid
täiskasvanute kirjandusest laste lugemisvarasse Ivan Krõlovi
valmid, Aleksandr Puškini muinasjutud, Mihhail Lermotovi, Nikolai
Gogoli luuletused.
XIX saj- l muutus vene lastekirjandus senisest
žanrikamaks , lastekirjanduses hakati tutvustama kodumaa ajalugu,
rahvaluulet, maaelu ja loodust.
Lev Tolstoi (1828- 1910 )
huvitumine kasvatusprobleemidest, püüd igati kaasa aidata rahva
harimisele andis talle tõuke luua külakoolide tarbeks
lasteraamatuid-lugemikke ( näit. Aabits 1872, Uus aabits 1875).
Nendes sisalduvad jutud ja muinasjutud paistsid silma lihtsa ja
kujundliku stiili poolest, mis vastas lapse ealisele
vastuvõtuvõimele.
esimest revolutsioonijärgset kümndendti
iseloomustavad pingsad otsingud leidmaks uusi võimalusi
lastekirjanduse arenguks. Raamatu kui lapse ideoloogilise mõjutaja
suurt tähtsust mõistes pööras Nõukogude valitsus oma olemasolu
esimestest päevadest peale erilist tähelepanu lastekirjandusele.
kohustati looma sisult uut kirjandust, mis kujutaks ühiskonnas
toimunud muudatusi. revolutsioonieelne lastekirjandus sai karmi
kriitika osaliseks ning väikekodanliku mentaliteedi kandjaiks
kuulutatud teosed kõrvaldati raamatukogudest, lülitati välja
lastelektüürist.
20-30ndatel a-tel toimunud teravates
vaidlustes jäi peale arusaam, et lastekirjandus peab loobuma
meelelahutuslikkest ning muutuma realistlikuks, asjalikuks ja
informatiivseks. Eriti kahjulikuks kuulutati muinasjutufantaasia, mis
mõjuvat laostavalt lapse realistlikule maailmatunnetusele. Samas
peab tunnistama, et kõigest hoolimata 20ndad a-d olid vene
lastekirjanduse, ennekõike lasteluule õitseajad. Just nendel
aastatel sündisid ilmale Kornei Tšukovski värssmuinasjutud, mis
paistsid silma oma ootamatu ja seniolematu rütmilikkuse, leidliku
sõnamängulisusega ja lapselikult lihtsa esitluslaadi poolest.
Temaga samal ajal lastekirjandusse tulnud Samuil Maršaki
rõõmsameelsed, hoogsad ja sisukad värsid muutusid sedamaid vene
lasteluule etalonideks.
90ndate a-te lastekirjandust iseloomustab
ennekõike selle kirjusus. Noored luuletajad taastasid innukalt
20ndate a-te traditsioone , kasutasid meeleldi koolifolkloori
sugemeid, pöördusid hoopis uute või varem keelu all olnud žanride
poole, olgu see siis nonsens, paroodia või rahvaluule matking.
kokkuvõttes võib öelda, et 90ndate a-te lastekirjanduses
paistab silma püüd hoida last eemal totalitaarse mineviku
hukutavast mõjust, soov aidata last ületamaks kaasaja
vasturääkivusi ning raskusi, juhatada teda targalt täiskasvanute
maailma, mis on veel kaugel täiuslikkusest.
Uusi autoreid kaasaegses kirjanduses.
Kate Dicamillo (Ameerika
kirjanik, autasustatud mitmete auhindadega)- “Tiiger virgub”;
“Kõik vn Dixie pärast”; “Lugu hiirega nimest Desperaux”
Louis Sachar - “Pahupidikooli
isemoodi lood”; “Augud” (Newberry medal); “Pahupidi kool
kukub kokku”; “Pahupidikooli tabab üllatus”
Lauren St. John - (Loodab, et
raamatud tekitavad huvi Aafrika vastu ja loomakaitse vastu)- “Valge
kaelkirjak”; “Delfiini laul”
Madonna- „Inglise roosid“;
„Härra Peabody õunad“; „Jakov ja seitse röövlit“
Sven Nordqvist (Rootsi
lastekirjanik ja illustraator)- „Kuidas väike Findus kaotsi
läks“; „Vaene Pettson“; Rebasejaht“; „Pannkoogitort“;
„Pettson telkimas”; „Pettsoni jõulud“
Peter Härtling (Saksa
lastekirjanik)- „Vanaema ja teisi jutte “;
Grigori Oster - “Õuduste
kool”; “Kahjulikud nõuanded”
Tuula Kallioniemi (Soome
kirjanik) - “Andke tuld Tosmanid”; “ Thomas Tomani must minevik”
Sinikka ja Tiina Noppola
(Õdedest Soome kirjanikud) - “Risto Räppar”; “Risto Räppar
ja kohutav vorst”; “Heinakübar ja viltsuss”- sari
Anders Jacobson ja Sven Olsson
(Sugulased ja rootsi kiranikud, inspiratsioon enda noorusest). “Berti
Päevikud”; “Emanuel”; “Sune”; “Tuva- Liisa”;
Mauri Kunnas (Soome kirjanik)
- “Koeramägi”; “Jõuluvana”; “12 kinki jõuluvanale”;
“Head ööd härra kuutõbine”
Mika Käranen ( Soome
kodakondsus aga elab Eestis) - “Varastatud Oranž jalgratas”;
“Peidetud hõbedane aardelaegas”; “Vana roosa maja”
Mans Gahrton (Rootsi
kirjanik)- “Kaevame vanaema üles”; “Aadam ja Eeva ”; “Rosa”
Eric-
Emmanuel Schmidt (Belgia kodanik)- “Härra Ibrahim ja Koraani
õied”; “Oscar ja Roosamamma”
Roald
Dahl (Briti kirjanik, klassifitseerub kaasaja alla kuna Eestis
hakkasid tema teosed ilmuma 1999. aastal) - “Charlie ja
šokolaadivabrik”; “ Vapustav härra rebane”; “James ja
hiigelvirsik”; “Nõiad”; “Kaelkirjak, Pelku ja mina”
J. K. Rowling ja tema fenomen kaasaegses kirjanduses.
J. K. rowling on välja andnud
7 Harry Potteri raamatut, mis on võitnud hulgaliselt auhindu.
Raamatute sisu: võitlus hea ja kurja vahel, mis on väga
kaasahaarav, peategelasteks Harry Potter, Ron Weasley, Hermione
Granger, Albud Dumbledore jt. Fenomen: J.K Rowling lõi maailma kuhu
tahaks astuda iga laps ja täiskasvanu. Potter ei ole vaid
lasteraamat, tegevused arenevad seal kuni jõhkra verevalamiseni,
mistõttu leiab igast vanusest lugeja endale midagi. Potter on
ilmselt edukas ka seetõttu, et meie igapäevane maailm tundub meile
vahel natuke hall ja igav. Võib-olla uskumatu, aga meie argise elu
tunnetus, selle mitte nautimine ja soov rutiinist põgeneda on nii
tugev, et meil on vaja võlumaailma, et sellest pääseda.
Peale võlumaailma ja võlurite
on need teosed loonud ka omaette kultuurilise fenomeni. See on
erakordne ning unikaalne, kuid omab ometi traditisoonilist aurat -
see teine, raamatus olev, kultuur. See kulgemine näitab, kuidas üks
populaarne tulemus/teos kujuneb omaette maailmaks - järgi tehtud,
müüdud ning analüüsitud ja muudetud surematuks mitte turustajate
vaid fännide poolt. (Märkimata ei saa jätta ka mõju, et
lastekirjanduse fantaasianurki ei kammi läbi enam vaid mudilased
vaid ka vanemad.)
Potteri-seeria sensatsioon
on tänapäeval kõikjal - inglismaal tehakse tuure võttepaikadele,
internetis on kohutavalt palju lehekülgi, kus on võimalik tutvuda
võlumaailmaga, foorumid fännikirjandusele ning rääkimata
erinevatest rollimängudest.
Näeme, et loost
raamatus on saanud üsna tõeline reaalsus (naiivrealism?) Kui
millelegi on nõnda suur mõju ja jõud, siis võib väita, et see on
tabanud midagi fundamentaalset. Lapsed samastavad end Harry Potteri
ja tema seiklustega; tema jõud on justkui nende jõud. See toimib
sellise ringina. Me tunneme end tugevamana luues Potteri-fenomeni
ning Potter ise annab meile selle õige idee jõust, mida ammutada.
Mõisted:
Biograafia
- elulugu (isiku elus toimunud tegevuste ja sündmuste kirjeldus)
Bibliograafia
– raamatute nimestik teatud autori puhul.(kirjanduse jm.
dokumentide nimestike koostamise teoreetilisi ning metoodilisi
probleeme käsitlev teadus)
Aimekirjadus
-
populaarteaduslik kirjandus.
Algriim
-
kahe v. enama järjestikku v. lähestikku oleva sõna algushäälikute
samasus, alliteratsiooni ja assonantsi ühine nimetus (regivärssides,
vanasõnades, kõnekäändudes jm.).
Assonants
- sama vokaali kordumine kahe v. enama sõna pearõhulises silbis
(hrl. värsis)
Alliteratsioon
- sama konsonandi kordumine kahe v. enama sõna algul värsis v. lauses (näit. maal ja merel).
Onomatopoeetline
väljend
- loodushääli, helisid jäljendav väljend.
Personifitseerimine
- personifitseerimine
Antropomorfiseerimine
– inimese taoliseks kujutamine tekstis ( samastamine inimesega)
Animism
- hinge omistamine loodusnähtustele ja esemetele; usk hingedesse ja
vaimudesse.
Hüperbool
-
poeetiline liialdus, kirjeldatava asja v. nähtuse iseloomulike
joonte võimatuseni suurendamine ,
Grotesk -
inimeste, esemete, olukordade jm. veidralt liialdatud ja moonutatud
kujutamine, milles põimuvad reaalsus ja fantastika, traagiline ja
koomiline, kohutav ja lõbus jne.; selles laadis teos
Huumor
- heasoovlikult, naljatlevalt pilkav suhtumine kellessegi v.
millessegi; heatahtlik nali; koomiliste elunähtuste v. inimlike
puuduste ja nõrkuste lõbus heatahtlik naeruvääristamine
Koomika
- naljakus, koomilisus; millegi koomiline külg
Absurd
- absurdne nähtus, väljend v. mõte; kõik see, mis on absurdn
Metafoor
- kõnekujund: tähendusülekanne sarnasuse alusel
Metonüümia
- (liik kõnekujundeid:) sõna v. väljendi kasutamine ülekantud
tähenduses ajalise, ruumilise, põhjusliku, päritolulise vm. suhte
alusel
Intertekstuaalsus
-
semiootiline käsitlus, mis tegeleb märkide ja tekstiosiste
kandumisega ühest tekstist teise, väljendades kirjandusteose
eriomast seotust teiste teoste ja tekstidega.
Postmoderism
- 1970. aastatel tekkinud kirjanduse, kujutava kunsti ja arhitektuuri
suund.
19
Lõik tekstist:
1.Maailm vanimast eeposest.
Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöördub tagasi teadmisega, et temagi on surelik.
2.Homerosele omistatud eeposi, probleeme autoriga.
Iliase tegevus toimub Trooja piiramise 10ndal aastal ja kestab 49 päeva. eepose sisuks on 1 kindel episood. Eeldatakse, et kuulaja on muistendiga juba tuttav. Ilias koosneb 15700 värsist ja on jagatud 24 lauluks (vastavalt kreeks tähestikule). tegelasteks mitmed Kreeka heerosed ja jumalad, peategelaseks ahhaia kangelane Achilleus.
......
Sarnased õppematerjalid
17
docx
Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad
Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad
1. Maailma vanimas eeposest.
,,Gilgames" sumerite eepos, tuntuim Babüloonia kirjandusteos, kirjutatud umbes 1600.a.
e.m.a . Ajaloolaste arvates on eepos kirjutatud kolmandal aastatuhandel eKr. Veerand on nii
halvasti säilinud, et on ainult osaliselt loetav. 12. Savitahvel. Savitahvlitele pandi need teosed
kirja 2000-1600 a eKr. Seega on see üks varasemaid kirjandusteoseid.
Eepos räägib Gilgamesi, Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Gilgames on
28
docx
Laste- ja noortekirjandus
kohalkäija polnud. Konspekti vormistus on jäänud just selliseks, nagu see oli siis, kui ma ise
sellest õppisin. Kõik lisamärkused jne olid minule endale mõeldud ja Sul ei pruugi neist kasu
olla.
Ilmselt on Sulle sellest konspektist abi, kui sa näiteks soovid enda koostatud loengute põhjal
kirjutatud konspekti täiendada ega viitsi läbi lugeda Reet Krusteni väljaannet. Siinkohal
mainiksin, et kuskil Eesti Vabariigi lastekirjanduse käsitluse juures jätsin ma selle lugemise
pooleli, ei viitsinud enam ja aega polnud. Konspekt ei ole kohe kindlasti mitte täiuslik! Kui Sa
päev enne eksamit alustad õppimist sellest konspektist (ja pole väga loengus käinud jne), siis
ei pruugigi Sul sellest suurt kasu olla. Ühtlasi pead olema valmis ise kaasa mõtlema, sest iga
punkti all ei ole ma kõike kirja pannud – ise olin valmis neist kirjutama peast oma teadmisi.
Laste- ja noortekirjandus
14
doc
Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused
kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse
kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa
folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud
kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud
ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud
laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik
belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid
(proosa, luule, draama) ja zanrid ( romaan, jutustus, muinasjutt, poeem, komöödia,
draama). Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate
struktuuri- ja kujundusvõtetega.
2. Väikelastekirjanduse eripärast
Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine ehk
1
docx
Väikelastekirjanduse eksami konspekt
Lastekirjanduse definitsioon, olemus
LK täiskasvanute poolt teadlikult L'le kirjutatud. ka rahva looming. LK hulgas ka algselt täiskasvanutele määratud IK teoseid, mis üle läinud L
lugemisvarasse. Lraamatud levima pärast trükikunsti leiutamist 15. saj. ja rahvale hariduse andmise hoogustumist. piibli juurde asumiseks
ja mõistmiseks, oli vaja tekste, mille abil lugemist harjutada .Väikelastekirjanduse eripärast
Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine. Väikelastekirjandus on adresseeritud 1-4(5)-aastastele
lastele. Iseloomulik visuaalsus, tegevuse domineerimine, poeetilisus ja mängulisus ning pahupidistus, samuti lapsele tuttav temaatika ja lihtne
sõnastus.
Muinasjutuvajadusest väikelapseeas
tundeelu tasakaalustav mõju·L prob. Lahendab muinasjutt·L alateadvus tume hirmus-muinasjutt pole ohtlik uskuda·MJ pakub L lahendusi (head vs
2
docx
Õnnelik Prints
Õnnelik Prints
1. Miks ei olnud õnnelik Pääsukese ja Pilliroo armastus?
Pääsukese ja Pilliroo armastus ei olnud õnnelik, sest nad olid nii erinevad. Pilliroog ei
olnud väga jutukas, tal oli väga suur pere ning alatasa flirtis ta Tuulega. Pilliroole
meeldis kodune elu, kuid Pääsuke armastas rännata.
2. Milline oli Õnneliku Printsi elu?
Õnneliku Printsi elu oli muretu ning elavana ei teanud ta, mis on pisarad. Päeviti
mängis ta kaaslastega aias ja õhtuti tantsis suures saalis.
3. Mida sai Õnnelik Prints teada pärast surma?
Pärast surma sai Õnnelik Prints teada, et väljaspool tema lossimüüre ei olegi elu nii
lõbus ja ilus, tegelikult on linnas palju viletsust ja vaesust.
4. Mida otsustas Õnnelik Prints teha ja kuidas Pääsuke teda aitas?
Õnnelik Prints otsustas esimesena aidata õmblejanna poega, paludes Pääsukesel
nokkida Printsi mõõgapidemest välja punase rubiini. Pääsuke tegigi seda, ta lendas üle
katuste ning õmb
2
docx
Oscar Wilde - Õnnelik prints
Oscar Wilde - Õnnelik prints
1. Miks ei olnud õnnelik Pääsukese ja Pilliroo armastus?
Pääsuke tundis üksikuna ennast,kuna Pilliroog ei rääkinud temaga,vaid flirtis
tuulega.
Pääsukesele meeldis rännata ja ta arvas ,et ka tema naisele peaks meeldima
rännata.Pääsuke otsus Pilliroo egiptusesse kaasa,kuid pilliroog raputas pead
ja ei läinud kaasa.
2. Milline oli Õnneliku Printsi elu?
Õnnelik Prints elas suures lossis kuhu murel ei olnud lubatud sisse astuda.Ta
ei teadnud mis on pisarad.Päeval ta mängis oma kaaslastega välja ja õhtul
tantsisin suures saalis.
3. Mida sai Õnnelik Prints teada pärast surma?
Tema kuju pandi kõrgele tippu,kus ta näeb tervet linna viletsust ja vaesust.
4. Mida otsustas Õnnelik Prints teha ja kuidas Pääsuke teda aitas?
Prints nägi, kuidas väikesel tänaval on üks kehv maja, kus elab kõhn ja
kurnatud õmblejanna koos enda haige pojaga. Prints palub Pääsukesel viia
neile mõõgapideme küljest rubiin. Pi
134
docx
Lugemispäevik
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar
Alushariduse ja täiendõppe osakond
Kätlin Kattai
Lugemispäevik
Lastekirjandus
Juhendaja: Maire
Tallinn 2013
Sisukord:
Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4
K.E. Sööt................................................................................................................................................4
August Jakobson..................................................................................
11
docx
Nimetu
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED.
Definitsioonid
aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja
huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme.
alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab
vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta
ei mõista.
autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on
kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud).
ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse
ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest).
maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid