Finland Huvudstad: Helsingfors (Helsinki) Invårtal: ungefär 5,5 miljoner invånare Oficiella språk: finska, svenska Statsskick: parlamentarisk republik Statsminister/Premiärminister: Juha Sipilä Presidenten: Sauli Niinistö Flaggan: En vit flagga med ett blått kors Storlek: 338 000 km2 Valuta: Euro Självständighet: 3. januari 1918 MEN nationaldag(!)- 6. December Eksportartiklar: trä, kemikaler, metall, papper
Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab Euroopa veebilehelt: europa.eu ,,EUROPE DIRECT" vastab teie küsimustele Euroopa Liidu kohta telefonil 00 800 6 7 8 9 10 11 või e-postiga veebilehe europa.eu/europedirect kaudu Euroopa riigid Belgia (Belgique/België) Pealinn: Brüssel (Bruxelles/Brussel) Rahvaarv: 10,4 miljonit Pindala: 30 518 km² SKT: 27 600 OJS elaniku kohta Tsehhi Vabariik (Ceská republika) Pealinn: Praha (Praha) Rahvaarv: 10,2 miljonit Pindala: 78 859 km² SKT: 17 000 OJS elaniku kohta Taani (Danmark) Pealinn: Kopenhaagen (København) Rahvaarv: 5,4 miljonit Pindala: 43 094 km² SKT: 28 600 OJS elaniku kohta Saksamaa (Deutschland) Pealinn: Berliin (Berlin) Rahvaarv: 82,5 miljonit Pindala: 357 020 km² SKT: 25 300 OJS elaniku kohta Eesti (Eesti) Pealinn: Tallinn Rahvaarv: 1,4 miljonit Pindala: 43 211 km² SKT: 12 800 OJS elaniku ...
Clemet sattus Odinsholmi ühel hülgepüügiretkel, kus oli kolm naist. Clemet armus kõigist kolmest kõige ilusamasse naisesse ning Clemet lubas talle hiljem järgi minna. 9. Miks jõudis hülgepaat Helsingforsi? Kuidas jäi meeskond rahule sellise kursimuudatusega? Miks? Hülgepaat sattus Helsingforsi, sest merel oli suur torm ja paat pidi randuma esimesele ettejuhtuvale kaldale ning selleks osutus Helsingfors. Meeskond jäi sellega rahule, sest nad said oma kauba seal hea hinnaga maha müüa. Selle eest ostsid nad endale vajalikku kraami. 10. Kas Clemet oli aus mees, kui ta Getteri asemel kosis Walborgi? Clemet oli aus mees kui ta Getteri asemel kosis Walborgi, sest walborg ootas tema last. 11. Kuidas hindad Getteri käitumist pulmapäeval? Kirjelda seda. Getter käitus pulmapäeval suurepärastelt nagu pereema , ta võttis pruudi vastu ja tegi
Sissejuhatus Olla eestlane Euroopas kui maailmakodanik? Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise pärit...
Soome kultuur õpik: Soome ja soomlased (koostajad: Maarja Lõhmus, Eero Medijainen, Heiniko Heinsoo 2005) Lugeda sissejuhatust! Vahele jätame muusika, kunsti, teatri jne. Lõunahõimud Liivi Tundmatu hõim liivi Lõuna-Eesti eesti Põhja-Eesti vadja Põhjahõimud Lääne-Soome soome Muinas-Karjala Ida-Soome karjala Vepsa Karjala isuri vepsa IIa tuhat eKr Kultuuri vanimad jäljed on koopamaalingud, mis on u. 40 000 a vanad. Piktograafid ehk koopamaalingud- sm k kallio...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Daniel Vasetski 11D Eestimaa asulad Venemaal Uurimistöö Juhendaja: Natalja Stanevits Tartu 2013 Resümee . . . , . . , , . . , , . , , , . , . Sissejuhatus Siberis elab tänini hulk eestlasi. Tegemist on kodumaalt väljasaadetute ning hiljem väljarännanute järeltulijatega. Võõral pinnal oma kodu rajanud eestlased lootsidelu edenemist. Tööd tehti kõvasti, viljakas maa andis head saaki. Rahulikku elu aga polnud kunagi kauaks: sõjad, sundkollektiviseerimine ja küüditamiste-repressioonide laine halvasid külaelu. Mitmed eesti asundused kadusid, allesjäänud küladesse hakkas saabuma võõraid, valitsevaks sai vene keel. Paljud eestlased naasid kodumaale, teised asusid elama vene linnadesse ja mujale. Paljud eestlased ei teagi, et Siberis on eestlaste asulad. 1. Siber Siber see on tohutu terri...
barn. Hans första samling av Sagor, som han inte egentligen hade menat för barn utan för vuxna. Topelius var intresserad av folksagor, och hans främsta förebild var den danske författaren H.C. Andersen. Topelius första sagor var direkta imitationer av tidigare, men småningom utvecklade Topelius sin egen stil. Den mest kända av hans historisk romancyckel, Fältskärns berättelser, påbörjades redan år 1851 som en följetong i Helsingfors Tidningar. Topelius visade tydligt i sin bok hur kristen fromhet vann över de andra irrlärorna, såsom denna alkemistiska spådom. Barnlitteratur (sagor, skådespel, dikter m.m.) Läsning för barn muntlighet, humor. "Naturens hemlighet" barnens känsla får auktoritet. Gråskägg står för empirisk naturvetenskapsman som står utanför människolivet. Operalibretto Kung Karls jagt handlar om Sveriges och Finlands historia. "Kommunismens vagga" en dikt från 1884. Stark
Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad 1. Maailma vanimas eeposest. ,,Gilgames" sumerite eepos, tuntuim Babüloonia kirjandusteos, kirjutatud umbes 1600.a. e.m.a . Ajaloolaste arvates on eepos kirjutatud kolmandal aastatuhandel eKr. Veerand on nii halvasti säilinud, et on ainult osaliselt loetav. 12. Savitahvel. Savitahvlitele pandi need teosed kirja 2000-1600 a eKr. Seega on see üks varasemaid kirjandusteoseid. Eepos räägib Gilgamesi, Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Gilgames on sureliku mehe ja jumalanna poeg, kes ehitas Gruki linna müürid. Ajalooliselt vägev, alamatelt nõudis alati rasket tööd. Eepos jutustab uhkest linnast, mis asub Eufrati kaldal, linna kuningaks oli Gilgames, kes pärast oma surma Eufrati jõkke maeti. Eeposes on Gilgamesil maagiline trumm. Enkidu inimese saamise lugu, kasvataja funktsioon. Gilgamesi elukäik näitab, et inimene ei saa igavesti elada, kuid järelt...
sarnased algused või lõpud (nt -well). Perekonnanimede allikatest suurem osa kajastab varasemaid lisanimesid. Jaani kihelkonnas näiteks 20% on pärit talunimedest, 20% eesnimedest, 50% apellatiividest (amet, loom jms). Eriti Põhja-Eestis pandi kampaania korras sarjade kaupa, mistõttu on tekkinud sarjanimed, nt Rooma nimed Albinus, Angelus, Klaudius, Urbanus, linnanimed Hapsal, Pernau, Reval, Helsingfors, Stockholm, Lübeck, Bristol, Baumwell, Moorwell jne. Kiirustamise tulemusena pandi selliseid nimesid: Laisk, Monstrum, Jodik, Puddroweski, Wallaskalla, Ilmasuggu, Noddikäp, Kassisabba, Eitea, Teadmatta, Ühtegi, Leitud, Seddawisi. Sugulastele pandi üldiselt ühesuguseid nimesid, vallalistele eraldi ja erandlikke perekonnanimesid. Põ-Eesti rannikul on rootsi nimed, kuigi nad pole rootslased ega nende järeltulijad. See näitab, et kalurid
Johansson skrev om statarna och deras hårda livsvillkor. Många av autodidakternas verk räknas som svenska klassiker. Moa Martinsons Kvinnor och äppelträd, Mobergs utvandrarepos, Ivar Lo-Johanssons Godnatt, jord och Fridegårds böcker om Lars Hård är några av dem. Utöver dessa författare fanns diktare med arbetarbakgrund som Dan Andersson och Nils Ferlin. Deras dikter har levt kvar i svensk vistradition och är på så sätt fortfarande aktuella. Elmer Diktonius född 1896 i Helsingfors, Finland, död 23 september 1961 i Grankulla, Finland, var en finlandssvensk författare, översättare, litteratur- och musikkritiker samt tonsättare. Han var en av de ledande gestalterna inom den finlandssvenska litterära modernismen tillsammans med Edith Södergran, Hagar Olsson och Gunnar Björling. Elmer Diktonius var i unga år inställd på att bli kompositör, och tonsatte bland annat dikter av Vilhelm Ekelund och Gustaf Fröding, som framfördes vid Helsingfors musikinstitut i maj
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
