Looking for Alaska Book presentation Maarja Pehk Tartu Kesklinna School 8.A class 2016 Main information: John Green 2005 by Dutton Books 272 Novel About the author John Green August 24, 1977 American “The Fault in Our Stars”, “Paper Towns” Main characters : Miles – friendly, nice, regardful Alaska – communicative, complicated, introvert, spirited, observant Chip aka Colonel – courageos, unconcerned (sometimes) What did I think about the book It was hard to read Overall it was good Didn’t really have a „message“ Would recommend (in Estonian) Thank you for listening! Sources 1.picture - http:// www.amazon.co.uk/Looking-Alaska-John-Green/dp/000 7523165 2.picture - http:// www.goodreads.com/author/show/1406384.John_Green 3.picture - https:// s-media-cache-ak0.pinimg.com/236x/b4/d3/48/b4d348a 78a271ca544c501...
Miks? 10. Kes esindab Veronas võimu? Kuidas teda iseloomustada? 11. Iseloomusta Julia vanemaid. Nende suhtumine tütresse. Millised on nende plaanid? 12. Iseloomusta Julia amme. Too teosest näiteid. 13. Romeo ja Julia üürike õnn. 14. Millised takistused on noorte teel ? Kes neid ületada aitavad? 15.Saatuslik eksitus- mis see on ? Kes on sellega seotud? 16.Too näiteid, mis kinnitavad teose põhiideed:armastus võidab egoismi. 17. Kuidas näidend lõpeb? Mis saab peategelastest? 18.VAlus õppetund Montecchi ja Capuletti perekonnale. 19.Mida tead Shakespeare'i elust? 20. Nimeta 2 Shakespeare'i komöödiat ja 3 tragöödiat. 21."Hamleti" teemad, põhiidee, peategelased.
Andreas Schlüter Andreas Schlüter`i elulugu Andreas Schlüter sündis 23. mail 1958 Hamburgis. Praegu elab ja töötab ta vaheldumisi Hamburgis ja Mallorcal. Tema suurimaks hobiks on kirjutamine ja kõige meelsamini kirjutab ta lastele ja noortele. Tema raamatuid on tõlgitud hiina, taani, kreeka, korea, hispaania ja eesti keelde. ,,Laste linn" peategelased Frank Ben Kolja Miriam Jennifer Peategelastest lühidalt Frank oli tugev spordipoiss ,kes julges kakelda Koljaga. Frank ise ütles, et raskel hetkel meenuvad talle tema tugevad küljed ja ta ei taha loobuda millestki kergelt. Mirjam oli Jenniferi sõbranna ja ta ka käitus täiskasvanulikult. Mirjam oli nutikas, hoolitses loomade eest. Mirjam oli ainuke,kes oskas autot juhtida. Mirjam oskas organiseerida. Kolja tahtis jõuga valitseda ja hirmuga. Tema käitus nagu kurjategija. ,,Laste Linn" kokkuvõte
Kasutatakse mitmeid meetodeid kuidas saada rikkaks ning ka seda seisust hoida. Isa Goriot oli rikas mees, kunagine nuudlikaupmees, ning tema ümber käis põhitegevus. Ta elas pansionaadis, et võimaldada tütardele seda, mida nad kõige enam soovisid: raha. Kuna tütred paistsid rõõmsad, oli ka Goriot rõõmus, kuigi seda oli tal seda vähe. Ta müüs viimaseid võlakirju ja lauahõbedat ning soovis ta oma tütardele Anastasie'le ja Delphine'le parimat. Üliõpilane Rastignac oli üks peategelastest, kes sai aru, et edasi pürgimiseks ei piisa ainult õppimisest. Peab läbi käima kõrgseltskonnaga ja kasutama oma mõistust, et saada jõukaks. Ta hakkas tihedalt läbi käima Delphine'ga, kes elas väga luksuslikult. Nende õnnelikku elu takistas aga Delphine'i abikaasa. Kui Goriot saab teada, et ta tütar ja Rastignac suhtlevad väga tihedalt, hakkab ta viimasega üha enam sõbrunema ja tunnistab oma pere liikmeks. Rastignac oli edukas ja hakkas kõrgseltskonnas esile tõusma.
Tegelasteks süütajad, vägistajad, kõike kirjeldatakse üksikasjalikult. 1. Romaanis peab olema kõige enam üks detektiiv ja üks kahtlusalune ja vähemalt üks ohver (laip). 2. Kahtlusalune ei tohi olla professionaalne kurjategija; ei tohi olla detektiiv; peab tapma isiklikel põhjustel. 3. Kriminaalromaanis pole kohta armastusel. 4. Kahtlusalusel peab olema teatud positsioon a) elus: ta ei tohi olla lakei või toatüdruk, b) raamatus: ta peab olema üks peategelastest. 5. Kõigel peab olema mõistuspärane seletus, fantastika pole lubatud. 6. Selles pole kohta ei kirjeldustel ega psühholoogilisel analüüsil. 7. Mis puutub andmetesse loo kohta, siis tuleb alluda järgmisele vastavusele : "autor : lugeja = kahtlusalune : detektiiv". 8. Vältida tuleb banaalseid olukordi ja lahendusi
Nohik Klaus-Peter Wolf Klassi kõige tagasihoidlikum, saladuslikum ja vaiksem poiss Kai Lichte ronis ühel vihmasel hommikul katusele ja kukkus sealt alla. Juhtunut nägid pealt tema klassikaaslased ja õpetaja. Tim, Jan, Doro ja Lina-ühed loo peategelastest, hakkasid tema kukkumise põhjust eriti põhjalikult uurima, koostöös muidugi politseiga, komissar Lohmanni ja Annete Kösteriga, loosse segati sisse ka Lina vanaisa, kes oli endine politseinik. Leiti palju asitõendeid, tehti palju oletusi, süüdistati süütuid inimesi, näiteks Timi, paljudel tekkis kahtlus, et ehk tema oli viinud oma norimisega Kai Lichte selleni, et ta tahtis sooritada enesetapu, kuid loo lõpus selgus, et tegelikult oli süüdi Kai Lichte ema, keda ei osatud alguses
Vaenulik ja uhke lossipoiss Oodo Oodo oli E.Bornhöhe raamatu ,,Tasuja" üks peategelastest. Raamatus on kirjeldatud Oodot väga vaenuliku ja uhkena. Ta isa oli lossihärra Lodijärve lossis ja tal oli ka õde Emiilia. Nad olid Sakslased. Kui Oodo ja Jaanus esimest korda kohtusid ei sallinud lossipoiss Jaanust üldse. Ta ajas talle koera Tarapita juba esimesel kohtumisel kallale ja ise ainult naeris selle üle. Lõik katkendist: ,,See oli tore," naeris väike noorsand ja tatsutas Tarapita selga, mis kui uss ta käte all keerles. ,,Häbi sulle, Oodo
Isa ja poja teekond Cormac McCarthy romaan "Tee" ei ole üldsegi nii igav raamat kui ta seda esmapilgul tunduda võib. Romaan räägib rusutud Ameerikast ning isa ja poja teekonnast parema tuleviku poole. "Tee" peamine teema on isa ja poja teekond lõunasse. Ameerikat on tabanud mingisugune õnnetus, kõik on väljasurnud, välja arvatud mõningad üksikud inimesed, ning nad loodavad leida lõunast eest parema elu. Laps pole oma elus näinud muud, kui seda kõledat maailma, isa aga mäletab veel, milline oli elu varem. Nad on teel olnud juba mitmeid aastaid ning neil on kaasas vaid ostukäru, kus asju hoida. Peategelastest pole teada muud, kui vaid seda, et nad on isa ja poeg ning isa on saanud lapse emalt ülesandeks laps ohutusse kohta viia. Lugeja ei saa teada, mis on nende nimed või kui vanad nad on. Nad on pidevas näljas, külmas ning ei tea kunagi, mida järgmine päev tuua võib. Laps on see, kes muretseb pidevalt...
Suur vahe on muidugi selles, et praegustel noortel on palju suurem võimalus kasutada erinevaid tehnilisi vahendeid ning vidinaid, aga kindlasti on igal uuel põlvkonnal midagi uut, mis eelmisel põlvkonnal puudus. Üldiselt on iga põlvkonna noorte huvid ja tegevused ikkagi sarnased. Kõik tahavad pidutseda, sõpradega olla ning sotsialiseeruda. Raskem on aga neil, kes teistega samu väärtuseid ei jaga. Nii juhtus Gert Helbemäe raamatus „Ohvrilaev“, kus üks peategelastest Isebel endalt elu võttis, sest ta ei leidnud endale mõttekaaslasi. Väärtushinnangud on võivad küll olla sarnased, kuid paiknevad need siiski igaühel erinevas järjekorras. Vahe tuleneb sellest, et mitte kellegi elukeskkond, pere- ja sõprussuhted pole ühesugused. Vaatamata kõigele on aga valdava enamuse jaoks siiski eesotsas moraalsed ja vaimsed väärtused. Kõrgelt hinnatakse oma lähedasi, teadmisi ja kindlat töökohta. Kõik väärtushinnangud
Peategelane • Peategelaseks on 17 aastane poiss nimega Rass • Tema unistus oli saada arstiks, nagu tema isa oli • Ta oli suhteliselt arukas ning oskas ka väga hästi valetada • Ta teenis raha varstamise ning hiljem narkootikumite müügiga Teose probleemid • Probleemiks on see, et väga arukas ja võimekas poiss hakkas tegelema vargustega ja hiljem hakkas tegelema narkootikumite müügiga • Probleem oli see, et ühelgil teose peategelastest ei olnud vanemaid ning neil ei olnud oma õpinguid, elukohta ega söögi eest tasuda • Raamatu lõpus sattusid raamatu peategelane ja tema vend vangi, kuna olid seotud ühe narkoärika surmaga ja ka narkoäri endaga Minu hinnang teosele Minu arvates on selle teose puhul tegemist ühe väga huvitava ja põneva raamatuga. Kuna olin ka näinud filmi, siis üritasin mõelda ka mis filmis sellel ajahetkel toimus. Soovitan seda raamatut peaeagu kõigile,
******************************* ************ 9. klass EESTI FILMIMUUSIKA essee ********** 1 SISSEJUHATUS Eesti helifilm üldse on saanud alguse aastast 1932, kui linastus film „Päikese lapsed“ mille tootjaks oli soome firma Theodor Lutsu Filmiproduktsioon, Suomi-Filmi. Kahjuks on säilinud vaid osa sellest teosest. Filmi kestvuseks on 47 minutit. Osatäitjaid oli filmis vaid 3. Ning filmiloojaid lausa 7. Filmi heliloojaks oli Georg Malmstén ja helirežisööriks Rafael Ylkänen. Esimest korda näidati seda Soome kinolinal, seejärel Rakveres ja siis kolmandana 09.nov.1932.a Pärnu kinos „Capitol“ Mina aga kirjutan Eesti filmiklassika surematust linateosest „Viimne reliikvia“ 2 VALITUD FILM „Viimne reliikvia“ (LISA1) on 1969 aastal valminud ajaloolis-roma...
eduastmelt teisele, uute sihtide püstitamisest ja nendeni jõudmisest. Paljud meist maksvad tohutut kõrget hinda oma unistuste järgimise nimel, tõeliste unelmate asemel aetakse taga pettekujutelmi. Raamatus ,,Võitja jääb üksi" on selgelt välja toodud, kuidas inimesed hindavad materiaalseid väärtusi vaimsetest tähtsamateks ja edu nimel ohverdavad üsna palju. Nad on valmis loobuma oma vabadusest kuulsuse ja rikkuse nimel. Teose üks peategelastest, noor ja auahne Gabriela, kes soovib läbi lüüa näiteljana. Ta on eluaeg unistanud osalemisest katsetel, saada välja valituks teiste seast ja töötada koos professionaalidega. Ta näeb selleks aastate pikkust vaeva, koputades ustele, mida ei avatud, küsimustele saab ta vastuseks ükskõiksuse, nagu polekski teda maailma jaoks olemas. Gabriela vanus ei olnud enam kinomaailma jaoks parim, kuid sellegi poolest tahtis ta trügida nii kaugele kui võimalik
Tulemus jättis vastupidise mulje just mulle endale. See hakkas südames kriipima, kuna teadsin, et tegelikult ei ole ma selline, nagu olla püüan. Lisaks Emile Zolale on mind haaranud Prosper Merimee, kes oli romantismiajastu kirjanik ning kelle teos ,,Carmen'' on mulle meelde jäänud oma probleemistiku ning tsitaatide poolest. Autor kirjeldab oma teoses romantismile iseloomulikku: loodust, kirge vabaduse vastu, maailmavalu, mida üks peategelastest tundma pidi ning autori ideaale. Teos annab edasi mõtte, et elus ei saa kõike, mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta. Tihtilugu ei saa inimesed aru, et kõike siin elus ei ole võimalik saavutada, tuleb ka järeleandmisi teha. Sealhulgas on ka inimesi, kes ei mõista seda, et kõigi oma tegude eest tuleb varem või hiljem maksta. Kui teost teemakohaselt analüüsida, siis nimitegelasel Don Juanil oli elu eesmärk , mille nimel elada, kuid ta
Catherine vastupidiselt teda tegelikult ei armastanud. Catherine pidevalt tujutses ning oli pahas tujus. Selle võis põhjustada see, et Cathy oli vihane Heathcliffi peale, kes ilma midagi ütlemata kauaks ajaks lahkus. ,,Catherine, mis sa oled teinud!" alustas härra. ,,Kas ma ei tähenda sulle enam midagi? Kas sa armastad seda närust Heath... "(Edgar) Kuidas kohtusin mina Catherine`iga esimest korda? Catherine`ist saab teada juba kohe teose alguses, kuna ta on siiski üks peategelastest. Minu suhtumine tegelasse Arvan, et Catherine oli väga heasüdamlik ja hooliv inimene. Aga samas ka isekas. Catherine oli vihane nii Edgari, kes armukadetses, kui Heatcliffi peale. Ta ei söönud pikka aega, külmetas end lahtise akna juures ning jäigi haigeks, ja seda kõike kahe mehe pärast. ,,Oh, ma tahan surra," hüüatas ta, ,,keegi ei hooli minust. Ma poleks pidanud seda sööma. " ,,Ei, ma ei sure tal oleks hea meel ta ei armasta mind ta ei tunneks minust kunagi puudust
See võib olla raske, kuna ümbritsevad tuttavad on rahul praeguse isikuga ning nad võivad hakata põlgama seda uut inimest, keda nad ei tunne. Jäädes iseendaks võime öelda, et oleme tugevad, kuna ei pea edu saavutamiseks järgima teiste käitumist ning tegema seda sama. Olles mina ise teatakse, kuidas astuda probleemidele vastu ning ei pea murdma pead mõeldes, kuidas teised teeksid. Eduard Vilde raamatus ,,Mäeküla piimamees" üks peategelastest Mari on teiste talunaistega võrreldes väga erinev. Mari julges vaielda mõisahärrale vastu. Kui julgetakse teha seda, mida teised ei julge, ollaksegi eriline ning ka erilisi inimesi kadestatakse. Kui märgatakse, et kadestatakse, siis ollakse endas kindel ning jätkatakse oma teed mööda kõndimist, kuna tuntakse, et ollakse just see inimene, kelle moodi tahetakse olla. Väga väsitav on olla eeskujuks teistele. Inimene, kes on eriline ning julgeb teistest
Oma teoseid luues toetus ta rohkem kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale. "Püha õhtu söömaaeg" ja "Mona Lisa". on tema ühed tähtsamad teosed. Leonardo Da Vinci maalid on sageli täis sümboleid ja alltekste. Ta maalis peeglitoas. Ta kirjutas ka peegelkirjas, kuna oli vasaku käeline. Üsna sageli kohtab Leonardo da Vinci maalidel isikuid, kes osutavad käega tühjusesse või kelle pilk on suunatud maali peategelastest mööda kuhugi määramatusse, justnagu otsides seal midagi jumalikku. Sellega annavad need tegelased vihje, kuidas tuleks asetada peegel, et avastada maali saladus. Peegelpilti asetades tulevad välja inimesed keda maalil muidu näha pole või siis nägu muutub peegelpildis kokku pannes hoopis teise inimese näoliseks. Skulptuur Skulptorid loovad arhitektuurist sõltumatut raidkunsti. Väljakutele ja hauakabelitesse paigutatakse monumente, parkidesse skulptuure.
rahulikult ja ennem läbi mõelda. Teose sõnum Võib öelda, et raamat andis väga head nõu.Elult tuleb võtta mis võtta annab,ning olla kannatlik igas asjas.Tuleb nautida elu niikaua kuni saad, sest iial ei või teada mil me seda enam nautida ei saa. Saksa kirjaniku Remarque jaoks on suurim väärtus elu ise. Oma teoses ,,Taeval ei ole soosikuid" kirjutab autor sõjajärgsest maailmast, ning mida väärtustavad need, kes on haiged, ning kelle elu leiab peagi lõpu. Üks peategelastest Lillian kirjeldab, mida tähendab elada nii, nagu oleks iga su päev viimane ja tuleviku plaanidel elus ei olegi tähtsust, sest sa tead, et sinu elul puudub tulevik selle pikemas perspektiivis.
Linnateatrisse kui ka Ugalasse. Aastatel 2002-2007 töötas ta Ugala teatris, aga praegu on tema kodu teatriks Tallinna Linnateater. Teatrirolle on tal küllaga. Näiteks "Niskamäe kired" Antt, ,,Aarete saar" Jim Hawkins ja "Lõõmav pimedus" Carlos. Ta on ka mänginud teleseriaalides. Üks kuulsamaid on "Buratino tegutseb jälle" kus ta mängis peosalist, Buratinot. Veel on ta mänginud seriaalis ,,Õnne 13" Markot. Ta on ka mänginud filmis "Nimed marmortahvlil" üht peategelastest Henn Ahast. Priit on alates 2005. aasta augustist abielus kursuseõe ja Linnateatri näitleja Evelin Pangiga. 12. märtsil 2007 sündis neile esimene laps, tütar Loviise. Karol Kuntsel Karol Kuntsel sündis 21. augustil 1979. aasatl Tallinnas. Ta lõpetas 1995. aastal Orissaare Gümnaasiumi põhikooli osa ja 1998. aastal Kuressaare Gümnaasiumi ning 2002. aastal Kõrgema Lavakunstikooli. Alates 2002. aastast on taUgala teatri näitleja.
Eugene de Rastignaci iseloomustus. Teose ,,Isa Goriot" üks peategelastest Eugene de Rastignac on väga omapärane isiksus. Ta oli väga muutliku iseloomuga, tema eesmärgid ja arusaamad erinevatest maailmaasjadest muutusid tihti. Olenemata segadusest, mis toimus nooremehe sees, võib siiski öelda, et ta oli sümpaatne ja hea inimene. Eugene läks Pariisi eelkõige sooviga õppida, saada hea töökoht ning teenida hästi raha. Ta oli
välja romaanisari "Videvik". Autorist Meyer kasvas üles Arizonas kuuelapselises perekonnas. Ta lõpetas seal keskkooli ja astus Brigham Youngi ülikooli Utah's, mille lõpetas bakalaureusena inglise kirjanduses. Tegevusaeg Romaani tegevustik toimub peamiselt tänapäeval Washingtoni osariigi väikses Forksi linnas. Inimeste käitumine ja riietus on omane tänapäevasele. Kuid romaani tekst viib ka tagasi minevikku, lausa aastasse 1918. Kõrval- ja peategelastest Tegelaste hulk on selles raamatus suur, seepärast toon välja vaid pea- ja mõned kõrvaltegelased: Bella, Charlie, Edward, Alice, Carlisle, Esme, Jasper, Emmett, Rosalie, Jacob, Sam, Embry, Paul, Jared, James, Victoria, Laurent, Jane, Alec, Aro, Marcus, Caius, Alex, Jessica, Mike, Angela. Isabella Seitsmeteist-aastane Isabella "Bella" Swan kolib oma isa Charlie juurde väiksesse Forksi linnakesse. Seal hakkab teda huvitama müstiline klassivend Edward Cullen, kes on
Oma teoseid luues toetus ta rohkem kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale. "Püha õhtu söömaaeg" ja "Mona Lisa". on tema ühed tähtsamad teosed. Leonardo Da Vinci maalid on sageli täis sümboleid ja alltekste. Ta maalis peeglitoas. Ta kirjutas ka peegelkirjas, kuna oli vasaku käeline. Üsna sageli kohtab Leonardo da Vinci maalidel isikuid, kes osutavad käega tühjusesse või kelle pilk on suunatud maali peategelastest mööda kuhugi määramatusse, justnagu otsides seal midagi jumalikku. Sellega annavad need tegelased vihje, kuidas tuleks asetada peegel, et avastada maali saladus. Peegelpilti asetades tulevad välja inimesed keda maalil muidu näha pole või siis nägu muutub peegelpildis kokku pannes hoopis teise inimese näoliseks. 5. Madalmaade kunst. kasutati õlivärve, tähtis oli hingeelu avamine, inimese loomutruult kujutamine,
Naisi ei tea kunagi Floyd Jackson- peategelane(kes pidi pistoda varastama ja selle Gormanile viima) Oreaden- politseinik(tahtis Jacksonit vangi panna) Summers-politseinik(tahtis Jacksonit vangi panna) Veda Rux- striptiisitar ja üks peategelastest, kes tegelikult oli Alma Brett- pistoda omanik(Veda tappis ta ära lastes talle kuuli pähe) Gorman Cornelius- tahtis pistoda endale Boyd- Corneliuse parem käsi, kes tahtis samuti pistoda endale Max Otis- Gormani autojuht( kelle tappis Veda lõpuks ära, lõi talle noa rindu) Floyd Jackson oli eradetektiiv, kes oli laostunud, tal polnud üldse enam raha. Ühel päeval tuli üks paks tüse mees tema juurde, kelle nimi oli Gorman Cornelius, kes pakkus talle tehingut.
Harry Potter Harry Potterist endast: Harry elab oma mugudest sugulaste juures (Vernon, Petunia ja Dudley Dursley).Tema vanemad said surma autonnetuses. Vhemalt Harry arvab nii. Oma heteistkmnendal snnipeval saab ta teada, et ta on vlur ja ta lheb kooli nimega Sigatgas. Ta saab ka teada, et ta on kuulus. Kik vlumaalilmas teavad ta nime. Ta saab ka Sigatkas spru, mida tal pole kunagi tavakoolis olnud. Nende nimed on Ron ja Hermione. Tema sbraks saab ka Sigatka majavaht Hagrid. Sigatka direktor on Albus Dumbledore ja selles koolis tuleb kia seitse aastat. Igal aastal juhtub Harryga mni seiklus, mis vltab enam-vhem kogu aasta. Harry kib Sigatka majas nimega Gryffindor. Mned igas raamatus olevad tegelased: Hermione Granger on mugupritolu. Ta vib olla vga upsakas, aga ta on truu sber. Ta on vga tark ja pib pidevalt ja on enam-vhem kikide petajate lemmik. Kooli judes polnud tal spru, kuid varsti sbrunes ta Harry ja Roniga, kui nood ta...
Libahunt Sissejuhatus Käisin vaatamas ,,Libahunti", mis toimus 3.mail 2011, Tallinna Nuku- ja Noorsooteatris. Valisin selle muusikali, sest huvitav ja olen käinud kõiki Nuku- ja Noorsooteatri muusikale vaatamas. 2011.aastal sai 100 aastat mööda A.Kitzbergi tragöödia ,,Libahunt" lavalejõudmisest. Muusikal on tehtud August Kitzbergi raamatu ,,Libahundi" põhjal. August Kitzberg Ta on sündinud 1855 aastal Eestis Pärnumaal. Lapse- ja noorpõlves oli tema kasvataja ja vaimne suunaja kooliõpetajast 17 aastat vanem vend Jaan, kelle juures Niitsaadu vallakoolis sai Kitzberg koolihaiduse. 1893 lahkus Mulgimaalt Riiga tööle. 1901 asus elama Tartusse, kuni elu lõpuni. Kitzberg on kirjutanud 13 näidendit, paarkümmend külajuttu, arvukalt följetone ja artikleid. Esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus ,,Maimu". 1911 sai kuulsaks tragöödiateos ,,Libahunt". Muusika autor Tiit Kikas Ta sündis 1975.aastal Tallinnas...
arvamus, ühiskondlikud reeglid ja normid mängivad kõik kriitilist rolli, mil moel kellegi eneseteadlikus lõpuks väljendub. Filosoof ja kirjanik, Simone de Beauvoir, on öelnud järgmiselt: „One is not born, but rather becomes, a woman“. Lisaks sellele, et ta lause toetab sotsiaalse konstruktivismi ühte põhilistest postulaatidest, tõstab ta valguse alla tänapäeva sotsiaalse ebavõrduse probleemi. Mitmeti on meessugu meie ühiskonna norm – kuidas suurem osa filmide peategelastest on mehed, kuidas inimfiguur, ilma kleidi või juusteta, on sümbol meessoole ning kuidas inglise keeles asesõna kirjeldamaks tundmatut isikut on he. Tüdrukuid, kes käituvad sotsiaalnormidest mööda – ei kanna meiki, on lühikeste juustega ja ei naudi poodlemist – kutsutakse võõrkeelese sõnaga tomboy, kuid poisse, kes ei ole huvitatud spordist ega video mängududest, kutsutakse intelligentseteks. Lihtsalt huvi puudumise tõttu ei viita me neile
keeleteadlastele. Mitmed arheoloogid väidavad, et paljud Vana Testamendi jutustused, sealhulgas tähtsad kroonikad Aabrahami, Moosese, Saalomoni ja teiste kohta, on tegelikult koostatud kirjutajate poolt alles 7. sajandil eKr, et õigustada monoteistlikku usku Jahvesse. Arheoloogid pole naabermaadest Egiptusest ja Assüüriast, kus on palju kirjalikke allikaid, mingeid kirjutisi Piibli jutustustest ega selle peategelastest, mis pärineksid ajast enne 650 eKr. Teised arheoloogid on leidnud tõendeid, mis kinnitavad Piibli jutustusi, kuigi puuduvad kirjutised, mis juutide lugusid otseselt ümber jutustaksid. [2]. Väljend "Vana testament" on tõlge ladinakeelsest väljendist Vetus Testamentum, mis omakorda on tõlge kreeka väljendist h Palaia Diathk 'Vana Leping (Testament). Kristlased nimetavad nende raamatute kogumit Vanaks Testamendiks,
Vana Testament on tähtis ajalooallikas Vana-Idamaade kultuuride ajaloo- ja keeleteadlastele.Mitmed arheoloogid väidavad, et paljud Vana Testamendi jutustused, sealhulgas tähtsad kroonikad Aabrahami, Moosese, Saalomoni ja teiste kohta, on tegelikult koostatud kirjutajate poolt alles 7. sajandil eKr, et õigustada monoteistlikku usku Jahvesse. Arheoloogid pole naabermaadest Egiptusest ja Assüüriast, kus on palju kirjalikke allikaid, mingeid kirjutisi Piibli jutustustest ega selle peategelastest, mis pärineksid ajast enne 650 eKr. Teised arheoloogid on leidnud tõendeid, mis kinnitavad Piibli jutustusi, kuigi puuduvad kirjutised, mis juutide lugusid otseselt ümber jutustaksid. Uus Testament Uus Testament (kr. ), mida nimetatakse eesti keeles ka Uueks lepinguks, mis on kirjutatud pärast Vana Testamenti, moodustab koos Vana Testamendiga kristlaste pühakirja Piibli, olles selle teiseks osaks.Uus Testament koosneb 27 raamatust, millest 4
2012 Kuidas lahendada kurjuse porbleemi? Iidne võitlus kurja ja hea vahel Lauri Kukerman 12. B 4/6/2012 Lauri Kukerman 12. b Mis on kurja probleem? Kurja probleem ehk kurjuse probleem (ingl. The problem of Evil) on religioonifilosoofias ja teoloogias tuntud küsimuste kobar, mis tuleneb Jumala headuse ja maailma ebatäiuslikkuse kokkusobivuse küsitavuses. Klassikalisel kujul on probleem sõnastatav nii: kui Jumal on kõikvõimas, kõigeteadja ja kõikhea, kuidas siis saab maailmas olla kuri (kurjus ja kannatused)? Kõikvõimas Jumal suudab kurja kõrvaldada; kõiketeadja Jumal on igast kurjast teadlik; kõikhea Jumal soovib kurjast lahti saada; om...
Ajaloolisus Vana Testament on tähtis ajalooallikas Vana-Idamaade kultuuride ajaloo- ja keeleteadlastele. Mitmed arheoloogid väidavad, et paljud Vana Testamendi jutustused, sealhulgas tähtsad kroonikad Aabrahami, Moosese, Saalomonija teiste kohta, on tegelikult koostatud kirjutajate poolt alles 7. sajandil eKr, et õigustada monoteistlikku usku Jahvesse. Arheoloogid pole naabermaadest Egiptusest ja Assüüriast, kus on palju kirjalikke allikaid, mingeid kirjutisi Piibli jutustustest ega selle peategelastest, mis pärineksid ajast enne 650 eKr. Teised arheoloogid on leidnud tõendeid, mis kinnitavad Piibli jutustusi, kuigi puuduvad kirjutised, mis juutide lugusid otseselt ümber jutustaksid. KRISTLUSE USUSUUNAD Kellena Jeesust mõista andis hoogu erinevateks usulahkude kujunemiseks. Tänapäeval pürgivad erinevad kristlikud kirikud taas ühinemise poole, kuid samal ajal tekib maailmas järjest juurde uusi ja eripäraste tõlgendamistega kristlike rühmitusi.
NATASA ROSTOVA Natasa on raamatus üks peategelastest, esmalt mainitakse teda alles tema nimepäeval, kus ta oli alles kolmteist aastat vana. Nimepäevaks sai neiu Marja Dimitrijevna (kes kutsus natasat kasakaks) käest pirnikujulised rubiin kõrvarõngad, mille üle neiu äärmiselt õnnelik oli. Kolme tistkümne aastasena ei olnud natasa veel tüdruk, kuid ka mitte laps. Ta oli väga elava, ning elurõõmus ning eriti uudishimulik. Sel ajal oli tema joaks tähtis nuku nimega mimi ning poiss nimega boriss, kes oli tema nn noorpõlve armastus
Näidendi ,,Klaasist loomaaed" tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom'i kaks rolli näidendis
Näidendi „Klaasist loomaaed” tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom’i kaks rolli näidendis
Näidendi ,,Klaasist loomaaed" tegevus toimub 1937. aasta Ameerika linna kõrvaltänavas, keskklassi perekonnas, mille isa on maha jätnud. Näidendi üks peategelastest, Tom, astub üles ka jutustajana ning räägib sündmustest minevikuvormis, läbi oma mälestuste. Tõik, et tegu on tema meenutustega ning tema otsene pöördumine publiku poole, annab aimu sellest, et tegelikult ei pruukinud kõik asjad päris nii olla, vaid sündmused on tema peas aja jooksul, mälestustele omaselt, muundunud, kristalliseerunud. Paljud sündmusedki näidendis hargnevad just tegelaste erinevate eluettekujutuste olemasolust. Tom'i kaks rolli näidendis
Looming: ,,Snoobide raamat" . Snoob on inimene, kes peab ennast tähtsaks ja targaks, kuigi tema tarkus piirdub kesise haridusega. Satiir tähendab kellegi ülenaermine (inim pahesi väljatoomine) Olulisim teos: ,,Edevuse Laat" (,,Vanity Fair") Romaan ilma kangelaseta, tegelasteks vastandliku taustaga Amelia ja Rebecca. Põhiprobleemiks on teoses elus läbilöömine ja ,,haljale oksale" jõudmine hoolimata sellest, et ümbritseval ,,edevus laadal" soovivad seda kõik teisedki. Peategelastest premini õnnestub see eluraskustes karastanud Becky, kuna turvalises kodus üleskasvanud Amelia jääb abituks ja nõrgaks. Gustave Flaubert [güst'aav flob'eer] (12. detsember 1821 8. mai 1880) oli prantsuse proosakirjanik. Eriti on tuntud tema realistlik romaan "Madame Bovary" ja ta piinlikult hoolikas pühendumus raamatu stiilile, mille parimaks näiteks tema lõputu "parima sõna" ja puhta kunsti otsing. Flauberti iseloomu on kirjeldatud mitmeti. Ta oli uje, kuid samas
ROMANTISM 19. SAJ Romantism on tunnetekultuse aeg. Oli võideldud vabaduse-võrdsuse-vendluse eest, inimene oli teadvustanud esimest korda oma õigused unelmad ei täitunud Elu ebameeldivuste eest põgeneti reaalsusest minevikku, müstikasse, muinasjuttudesse, loodusesse Eelmise ajastu kunstnik-muusik oli ühiskonna liige, nüüd üksi loob oma kujutluste maailma (unenäolisus, unelmad), kus ta sageli on ise oma teose peategelane Muusikas olulisim väljendusvahend - meloodia K: Schubert Ave Maria - kaunis pikk lõpetatud meloodia, tundepuhangud. Soololaulud saavad väga populaarseks, hea väljendada subjektiivseid hingelisi elamusi Kaunis laululine meloodia kandub ka instrumentaalmuusikasse K: Liszt Armuunelmad Muusikaline vorm muutub vabamaks vaba jutustuse ilme, fantaasia ei mahu täpsetesse raamidesse Harmoonia edastab erilisi tundeid hingevalu, salapära, põnevust Kõlavärvidel on eriline tähtsus sümfooniaorkestrisse tuuakse juurde uusi pi...
Harry Potter Harry Potterist endast: Harry elab oma mugudest sugulaste juures (Vernon, Petunia ja Dudley Dursley).Tema vanemad said surma autoõnnetuses. Vähemalt Harry arvab nii. Oma üheteistkümnendal sünnipäeval saab ta teada, et ta on võlur ja ta läheb kooli nimega Sigatüügas. Ta saab ka teada, et ta on kuulus. Kõik võlumaalilmas teavad ta nime. Ta saab ka Sigatüükas sõpru, mida tal pole kunagi tavakoolis olnud. Nende nimed on Ron ja Hermione. Tema sõbraks saab ka Sigatüüka majavaht Hagrid. Sigatüüka direktor on Albus Dumbledore ja selles koolis tuleb käia seitse aastat. Igal aastal juhtub Harryga mõni seiklus, mis vältab enam-vähem kogu aasta. Harry käib Sigatüüka majas nimega Gryffindor. Mõned igas raamatus olevad tegelased: Hermione Granger on mugupäritolu. Ta võib olla väga upsakas, aga ta on truu sõber. Ta on väga tark ja õpib pidevalt ja on enam-vähem kõikide õpetajate lemmik...
olnud. Aliide suhtes olid ta arvamused väga erinevad. Kord tundus, et Aliide on hea inimene, teisel hetkel aga, et õelamat inimest annab otsida. Arvustajatelt on kõige suuremat hukkamõistu pälvinud Aliide, kelle käitumist paljud ei suuda mõista. Teistest tegelastest väga ei räägitud. Minu silmis oli kõige meeldivam Ingel. Aliide käitumise põhjused jäid minu jaoks arusaamatuks ning seetõttu ei suuda ma teda mõista. Aliide Truu Aliide oli üks teose peategelastest, kelle elu oli väga raske. Tema elu sisaldas nii tapmist, reetmist kui ka vägivalda. Iseloom oli Aliidel keeruline ning kohati oli teda raske mõista. Ta oli kade oma õe peale, sest too sai omale mehe, kellest tema unistas. Tal oli raske neid koos vaadata, kuid ta ei lasknud end sellest heidutada. Sisimas lootis ta alati, et Hans hakkab ka teda ühel päeval armastama, kuid seda ei juhtunud. Hans rääkis Inglist isegi siis, kui too oli juba ammu ära viidud
Kohtusime kuulsa Collins osalenud ligi 60 veedetud aja vähesust. filminäitlejannaga filmis, lisaks hulgaliselt külalisena teleshowdes tema kodusel ja teleseriaalides, millest aiapeol ja saime ka tuntuim on ,,Dünastia", eksklusiivse kus ta kehastas ühte intervjuu peategelastest Alexist, kellega ta iseloomult Joan Henrietta Collins, sarnaneb päriseluski. kes on sündinud 23. Esimestes filmides peeti mail enne Teist Nüüd sooviks naine teda lihtsalt Maailmasõda, kuid ei elada rahus oma viienda järjekordseks ilusaks
Romantism · romantism on kirjandusvool, mis levis Lääne-Euroopas 18. saj lõpus ja 19. saj alguses · romantikud vastandasid ennast klassitsismile, mitte realismile · romantismi tekke eelduseks oli inimeste kibestumus nende igapäevaelus · romantiline inimene = tundeline inimene · Romantism sündis ja kujunes välja võitluses klassitsismi vastu ( väga ranged reeglid, zanrite jagamine kõrgeteks ja madalateks, tunnete eitamine, mõistuspärasus jne). · Romantism vastandas ennast klassitsismile, tema ratsionalistlikule lähenemisviisile, tema rangetele reeglitele. Romantism rõhutab tundeid, olema vaba, ei mingeid kitsendusi. Loominguvabadus on absoluutne. · 1827 romantismi manifest Victor Hugo esikdraama ,,Cromwell" eessõnas · 1830 lavastab Hugo draama ,,Hernani", kus eirab täielikult klassitsistliku draama reeglistikku tähistab romantismi võitu Prantsusmaal. · Romantismi kirjanik lähtub...
KOOL Nimi KORVPALL Referaat Pärnu 2011 1 SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................................................................3 Ajalugu...................................................................................................................................3 Reeglid...................................................................................................................................3 Võistlusriietus.........................................................................................................................5 Mängijad-vigastus...................................................................................................................7 Kapten-kohustused ja õigused................................................................................................7 Treenerid-kohustused ja õigused................
pidasid endid Mendashi järeltulijaiks ja suhtusid äärmiselt skeptiliselt nende juttude avaldamisesse võõrale inimesel. Samas aga oli juba ka tunda, et pühalik aura vanade pärimuste ümber hakkas tasapisi kaduma ja nooremad põlvkonnad suhtusid neisse kui lihtsalt vanadesse juttudess, millel puudub sügavam sisu. Juba saamide algseimatest pärimustest võib selgelt näha inimese ja looduse vahelist lahutamatut sidet, mille ehedaimaks näiteks on fakt, et enamus juttudes esinevatest peategelastest on pool-inimesed, pool-loomad või pool-linnud. Teiste sõnadega öeldes, tegelaskujud võivad esineda nii inimese kui ka looma kujul. Samadel printsiipidel põhineb ka Mendashi abieelumisest kõnelev pärimus. Jutustuse mõte on üsna selge: inimene ja maailm tema ümber moodustavad ühe terviku. Hüljes on lihaks saanud vesi, kaaren personifitseerib õhku ja põhjapõder kajastab elusolendiks kehastunud metsa ideed. Pärimus toob ilmsiks, et
rahvamuinasjutu süzeesid, teemasid, struktuure ja väljendusvahendeid. Põimib neid ja arendab edasi. Kunstmuinasjutt ei allu rahvamuinasjutu seadustele. * "Mio, mu Mio" * "Vennad lõvisüdamed" * "Röövlitütar Ronja" Lindgren on loonud tõelise laste paradiisi (Videvikumaa, Päikesevälu, Kauge maa, Nangijaala) - idüllilised stseenid, kus on rohkesti armastust, soojust, sõprust, ilu, seiklusi ja toitu ning kus peategelastest saavad tugevad, terved ja kartmatud tegelased. 19. A.Lindgreni realistlikud lasteraamatud. Lindgreni realistlikeks lasteraamatuteks on näiteks "Bullerby lapsed", "Lärmisepa tänava Lota", "Kalle Blomkvist", "Hulkur Rasmus", "Madlike". Nende raamatute tegelased on täiesti reaalsed - näiteks emad, kes on alati mõistvad; koolipreilid, kes on lahked, targad ja sõbralikud; isad, kes on lapselikud ja rõõmsad (va
kõrvalised tegelaspaarid, kuid sümboliseerivad Jane Austeni silme läbi täiuslikku abielu, kus naine ja mees jagavad suhtes mõlema soo rolle, austavad ja imetlevad üksteist ning elavad harmoonias. 23 6. TEGELASTE VÕRDLUS JA ANALÜÜS “Uhkuse ja eelarvamuse” ja “Veenmise” tegelaste võrdlusest saab välja tuua korduvaid motiive. Kummagi teose peategelastest armastajapaarid on teineteise vastandid ja tasakaalustavad teineteist - omadus, mida autor pidas ideaalse abielu keskmeks. Õnneliku ja õnnetu abielu ja armastuse motiiv on üheks läbivamaks teemaks ka autori teistes romaanides. Kontrastilisust esineb nii armastajate kui ka sõprade vahel, näiteks kapten Wentworth ja Anne (“Veenmine”) ning Darcy ja Bingley (“Uhkus ja eelarvamus”). Teiseks põhiteemaks, mis ilmneb ka mõlemas raamatus, on rumalad vanemad. Elizabethi
Idioot sisukokkuvõte Romaan algab tutvustav lugeja kaks peategelastest: Prince Lev Nikolaevick Myshkin (idioot) ja Parfion Semyonovich Rogozhin. Kaks reisivad Peterburi rongis, kui nad kohtuvad, siin, autor märgib "erakordsust" käesoleva juhuslikku kohtumist. Myshkin ja Rogozhin start to talk, väiklane ametnik nimega Lebedyev ühineb ja millised kolm arutada kujundeid, mida arendab ülejäänud romaan. Kuigi Myshkin ja Rogozhin on vastandid sisse everyway, jagavad nad peaaegu
luuletus on ,,Puri", mis räägib priiusest ja vangipõlvest, mässumeelest ja sunnitud rahust. Kirjutas alguses ka romantilisi poeeme ning näidendeid. Loomingus toimusid muutused aastatel 1835-1837. Ta lõpetas siis kaardivekooli ja läks husaaripolku, kus ta muutus ülbeks ohvitseriks, samas hakkas luules romantismi täiendama terane tähelepanelikkus ümbritseva elu vastu. Kirjutas draama ,,Maskeraad", mille süzee põhikäigus on seotud romantilise deemoni müüdiga. Üks peategelastest Arbenin on tulvil elutahet, teine, vürst Zvzedits, on muretu kõrgseltskonda kuuluv noormees. Arbenin on olnud halastamatu kaardimängur, aga ta armus ja abiellus ning muutus heatahtlikuks. Ta aitas Zvzeditsil varanduse tagasi võita, kuid halbade juhuste ning pahatahtlike naiste tõttu hakkas Arbenin oma naist ja Zvzeditsit petmises kahtlustama ja tappis oma abikaasa. Lisaks häbistas Zvzeditsit. Tuleb välja, et naine oli süütu ja Arbenin läks pärast seda hulluks. Pealkiri tuleb
teemasid, struktuure ja väljendusvahendeid. Põimib neid ja arendab edasi. Kunstmuinasjutt ei allu rahvamuinasjutu seadustele. “Mio, mu Mio”; “Vennad lõvisüdamed”; “Väikevend ja Karlsson katuselt“; “Röövlitütar Ronja”. Lindgren on loonud tõelise laste paradiisi (Videvikumaa, Päikesevälu, Kauge maa, Nangijaala) - idüllilised stseenid, kus on rohkesti armastust, soojust, sõprust, ilu, seiklusi ja toitu ning kus peategelastest saavad tugevad, terved ja kartmatud tegelased. 19. Lindgreni realistlikud lasteraamatud. Lindgreni realistlikeks lasteraamatuteks on näiteks “Bullerby lapsed”, “Lärmisepa tänava Lota”, “Kalle Blomkvist”, “Hulkur Rasmus”, “Madlike”. Nende raamatute tegelased on täiesti reaalsed - näiteks emad, kes on alati mõistvad; koolipreilid, kes on lahked, targad ja sõbralikud; isad, kes on lapselikud ja rõõmsad (va Andersi isa “Meisterdetektiiv
meesterahvas. Tegevuspaik selles raamatus on pigem vaesevõitu, kuid samas pole ka üldsit nälga ja kõik saavad söönuks.Selles raamatus on rikkust sama palju kui vaesust, sest juba see kui lähed merele ja saad kala on see rikkus nagu öeldakse,et meri võtab ja meri annab. Tegevus toimub rannavabadiku-paadimeistri majas.Kogu elu mõjutaja selles raamatus on meri,sadam-olgu siis hea või halb. Meri on suureks mõjutajaks kogu raamatus.Meri on nagu üks peategelastest,sest peaaegu kõik tegelased,eriti Taavi tunnistab ,et merega on parem kui inimesega.Kõik tegelased elavad mere ääres, järelikult on kogu elu seotud merega.Mere ääres tunnevad need inimesed end õnnelikuna. Teose probleemid võiksid olla kaluri elust. Rahutu elu maailmameredel ning parema õnne otsingud,õpetavad kalureid arusaama leplikusest,rahust kodus ning hindama seda mis on.Väärtustama oma kodu ja peret.Hindama kõigi inimeste tööd ja vaeva ning mis peamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
