Sel ööl ,kui sündis Ronja ,kes Mattise ja Loviisi tütar, läks äikese pärast Mattisemäe tipus olev röövliloss pooleks ja selle vahele tekkis Põrguauk. Loviis laulis ,kui Ronja sündis. Mattis oli tütre sünni üle väga õnnelik , ta oli õnnelik ,et nüüd on temal järeltulija ,aga tema vihavaenlasel Borkal ei ole last. Borka oli ürgvaenlane ,Mattise suguvõsa ja Borka suguvõsa olid aegade algusest peale riius olnud. Ronja kasvas Mattise röövlilossis ja ta polnud mujal käinudki ,kui ainult kivisaalis.Ta ei teadnud sellest ,mis asub Mattise lossist väljaspool. Loviis laulis Ronjale igal õhtul enne magama minekut Hundilaulu.
RÖÖVLITÜTAR RONJA A. Lindgren 1. Mis oli Ronja ema ja isa nimed? 2. Kui palju oli röövleid Mattise jõugus? 3. Kuidas nimetati kuristikku, mis Mattise lossi kaheks jaotas? 4. Kuidas nimetas Birk lossi põhjapoolset osa? 5. Mis on Birki vanemate nimed? 6. Kelle maja lõhkus Ronja talvel mäest alla laskudes ja lumme kukkudes? 7. Kus kohtusid Birk ja Ronja talvel? 8. Mis oli Birki ja Ronja metshobuste nimed? 9. Kuidas suhtus Ronja sellesse, kui Mattis tõi Borka röövlid lossi? 10. Mis aastaaeg oli, kui suri Kolu Per? VASTUSED: 1. Loviis ja Mattis 2. 12 3. Põrguauk 4. Borkakants 5. Undiis ja Borka 6. Tötskääbuste 7. Lossi keldris 8. Kelm ja Metsmüristaja 9. Kisas ja puhkesid raevupisarad 10. Hilissügis
Ühel päeval, kui sündis Ronja , kes oli Mattise ja Loviisi tütar, läks Mattiseloss pooleks ja selle vahele jäi põrguauk. Kui Ronja suuremaks kasvas oli tema lemikkoht mets. Ühel päeval kohtus ta Bikiga, kes oli Borka(Mattise vaenlase) ja Undiisi poeg. Ronja vihkas teda ja nad hüppasid üle kuristiku ja Birk kukkus alla. Kuid Ronja päästis ta.Talvel oli Ronjal igav ja ta läks alla salakäike vaatama. Kuid seal all kuulis ta kedagi vilistamas ja see oli Birk. Ronja tassis sealt kive ära ja nii nad kohtusid Birkiga. Nad said õeks ja vennaks. Kuna Borkal polnud oma lossis toitu, siis tõi Ronja Birkile toitu. Ühel päeval võttis Mattis Birki vangi. Ronja oli vastu seda. Siis läksid kõik katusele ja Mattis leppis Borkaga, et ta annab Birki ära ainult siis, kui tema lossi põhjapoolsest osast ära läheb. Kuid Borka tahtis Birki kohe kätte saada. Siis hüppas Ronja üle teisele poole kuristikku ja Borka võttis ta kinni.
RÖÖVLITÜTAR RONJA A. Lindgren 1. Mida tegi Loviis, kui Ronja sündis? a) karjus b) laulis c) oigas 2. Millist nime kandis kuristik, mis Mattise lossi kaheks jaotas? a) Röövlikuru b) Põrguauk c) Hundilõks 3. Kuidas ja millal sündis Borka ? ............................................................................................................................................ ........ ............................................................................................................................................ ......... 4
1. Mida tegi Loviis, kui Ronja sündis? b) laulis 2. Millist nime kandis kuristik, mis Mattise lossi kaheks jaotas? b) Põrguauk 4. Kes sisenes keldrisse, kui Ronja oli salakäigus Birkini jõudnud? a) Kolu Per 5. Mida tõi Ronja Birkile kui Borkakantsi röövlite toit oli lõppenud? a) kotikese jahu ja herneid 6. Kes lausus (karjus) sõnad: "Ära pane kätt ussipoja külge!" b) Mattis 8. Kuhu asusid elama Ronja ja Birk? b) Karukoopasse 9. Kes pugesid Birki ja Ronja peidupaika, kui nad käisid vajalike asjade järel? a) hallvanakesed 10. Mille üle tekkis Ronja ja Birki esimene tüli? a) noa kadumise pärast 12. Mis nime pani Ronja esimesele koduloomale? Kes oli see loom? 1a) Lia 2f)Hobune 13. Kelle mõtted on seatud sõnadesse: "Küllap kannan seda suve endas elupäevade lõpuni."? c) Birk ja Ronja 14. Kes ootas Ronjat ja Birki Karukoopa juures, kui nad olid metsmarduste käest pääsenud esimesel korral, teisel korral? 1b) Väikejõmm 2c) Loviis 15
omaenese piire ja loob suure lasteromaani, milles on rohkesti teravaid komplikatsioone ja vastuolusid ning mis on ainulaadne tema loomingus''(Strömstedt 2000:305) ''Röövlitütar Ronja'' kirjutas Lindgren aastal 1981. Raamat on seikluslik, õpetlik ning mõtlemapanev lugu poisist ja tüdrukust, kelle läbisaamist varjutab röövlijõugu pealikest isade vaenutsemine. ("Röövlitütar Ronja" haarab nii suuri kui väikseid. 2010) Ronja ei taha jätkata isa röövlielu, vaid soovib elad rahus koos sõbra Birkiga. 6 2. Ülevaade Astrid Lindgreni raamatust 2.1 ''Vennad Lõvisüdamed'' '' ''Vennad Lõvisüdamed'' on kirjutatud 70. aastatel, kui revolutsioonilised ja hästirelvastatud partisaniliikumised pidasid Kolmandas Maailmas vabasusvõitlust. Rootsis avaldas neile tollal toetust palju sõjakalt meelesatud gruppe. Vägivalla kasutamist peeti endastmõistetavaks. Halb
Astrid Lindgren referaat 2007 Sisukord Sisukord..............................................................1 A.Lindgreni elust..................................................2-4 A.Lindgreni pildid....................................................5 Raamatute loetelu...................................................6 Lugemispäevik........................................................7 Viktoriin............................................................8-9 1. A.Lindgreni elust Astrid väiksena Astrid Lindgreni kuju Stockholmis Astrid Lindgren, 1924 Astrid Lindgren (sünninimi Astrid Anna Emilia Ericsson; 14.november 1907 Vimmerby 28. jaanuar Stockholm) oli rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud li...
aastast on ta ka raamatuid kirjutanud, mõistagi neid ise illustreerides. Winklandi karjäär algas juhuslikult. Ta läks kirjastusse tööd küsima aastal (1954) ja Astridil oli saanud valmis just oma raamat ,,Mio, mu Mio" ja tal lasti teha sellele proovi töö. Need sobisid ja nüüd on tal kogu aeg tööd olnud. Kõik need mõnusad tegelased Lindgreni arvukate teoste lehekülgedelt -- meisterdetektiivi auväärse tiitli vääriliseks arvatud Kalle Blomkvist, röövlitütar Ronja, vennad Lõvisüdamed, värvikad ja armsad Bullerby lapsed jpt. -- on lugejale aidanud lähedale tuua just Ilon Wikland oma illustratsioonide kaudu. Nad kõik näivad väga tõe truudena. See on selle pärast et modellideks on olnud ,,pärisinimesed" -- kunstniku oma lapsed ja nende sõbrad. Siiski segunevad Wilklandi loomingus fantaasia ja tõelisus. Ta on suutnud just seetõttu astuda väga lähedale lapse mõttemaailmale ja mõistab seda täielikult
Referaat Astrid Lindgren (14.11.1907-28.01.2002) Koostas: Regina Peterson Klass: 8a. Kehra Gümnaasium 2009. a. Astrid Lindgren (sünninimi Astrid Anna Emilia Ericsson; 14. november 1907 Vimmerby 28. jaanuar 2002 Stockholm) oli rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 70 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis. 2002. aastal, kui Astrid Lindgren suri, loodi Rootsi parlamendi toetusel Astrid Lindgreni mälestusauhind. See on rahaliselt suurim lastekirjanduse auhind, küündides 5 miljoni Rootsi kroonini. Elukäik: Astrid Lindgren sündis taluniku Samuel August Ericssoni (18751969) ja tema abikaasa Hanna Ericssoni tütrena Smålandi maakonnas Vimmerby väikelinna lähedal Näsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps ja kõige vanem tü...
● 2014 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[1] Eesti teatri aastaauhind 2003 parimale meeskõrvalosatäitjale Eesti Teatriühingu aastaauhind parimale meesnäitlejale 1989 Endla Publikulemmik 1996, 1998, 2001, 2005 Kolleegipreemia 1999, 2001 ROLLID ENDLAS Vulitš / tragunikapten / Kazbitš - Meie aja kangelane (2014) Kapten - Woyzeck (2014) Stanley Gardner - Topeltelu (2013) Kapten Keller - Imetegija (2011) Krille - Sinikad (2012) Hermile - Põletus (2010) Kolu-Per - Röövlitütar Ronja (2010) EEST DRAAMATEATER ROLLID 2011 Aleksander, kapten – Villem Tuun Jaan Umbi lugu 2011 Phil Hogan – Eugene O´Neill Saatuse heidikute kuu 2011 Vicente – Jordi Galceran Cancún 2012 Steve Heidebrecht – Tracy Letts Augustikuu 2012 Georg – Martin Algus Kontakt 2013 Vladimir – John Hodge Kollaborandid 2014 härra Solares – Jane Bowles Aiamajas 2015 Jarkka – Pipsa Lonka Laulud halli mere äärest TELESAADED Tähelaev Kolmeraudne Kättemaksukontor PILTID VIDEOD https://www
Islami teke. Kalifaat 10.a Berit Marie Sügis Ronja Rostin Kerli Teder Maarja Lumiste Muhamed Sündis 570.aastal Mekas Suri 632.aastal Jäi varakult orvuks Kaupmees Abiellus rikka kaupmehe lesega Nägi Hira mäe koopas esimest ilmutust https://www.thinglink.com/scene/9203612 72032100354 Islami teke Aluse pani Muhamed Nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana Moslemid- islami pooldajad
Ilon Wikland Tartus sündinud ja Haapsalus kasvanud Ilon Wikland on aastakümneid elanud Rootsis Stockholmi lähistel. Ta lahkus Eestist 14 aastasena ning arvas, et ei näe kodumaad enam kunagi. Läks aga teisiti ja viimasel ajal on tema kontaktid Eestiga aina tihenenud. Ta meenutab ühes intervjuus oma lapsepõlve: ,,Elasin vaheldumisi Haapsalus ja NarvaJõesuus vanavanemate juures. Haapsalu on kena suvelinn, seal oli isegi sõja ajal hea elada, sest lahingud jäid kaugele, NarvaJõesuu oli samuti mõnus paik, mäletan, kuidas me suviti ujumas käisime. Kuid nüüd Narva Jõesuud külastades tundus linn trööstitu. Mu südamel oli seal raske, vihma sadas, väljas oli külm ning mu vanaema maja pole enam alles." Wiklandi sõnul oli tal Haapsallu palju kergem minna. Kuigi linn on muutunud, olevat ta lapsepõlve mängumaa kohe ära tundnud. Pealegi elab seal veel inimesi, keda ta kunagi tundis, näiteks kunagisi kooli...
võtete kasutamisel. Enamik massist, millest korpus valmistatakse, on: pumat, zelee, martsipan, pralinee, täidisega vahvel, liköörikorpus, piimakorpus(toffee), kreemikorpus, vahustatud korpus ( suflee) Kompvekid liigitatakse: · glasuurimata kompvekid · sokolaadi ja rasvaglasuuriga kompvekid Glasuurimata kompvekid jagunevad: - pralineekompvekid- valmistatakse silindrikujuliste batoonidena Kaseke Kuku - piimakompvekid Sonja, Ronja, koorevenis, Pilveke (batoon) - närimiskompvekid valmistatakse suhkrust, tärklisesiirupist, zelatiinist, taimerasvast, sidrunhape, letsitiin ( massi elastsus ja püsivus) Draakon, Maasika - kamakompvekid Kama Rasvaglasuuriga kompvekid - pumatikorpusega Sidruni, Virsiku - zeleekorpusega Mari, Apelsini - pralineekorpusega Komeet Sokolaadiga glasuuritud kompvekid Glasuuri all on erinev korpus
Ma vähemalt loodan seda. Ei jää ju muud üle, kui tahad teiste ees silma paista. Tulevik on ju inimeste enda teha. Euroopa ja Euroopa Liit peaksid olema sama tublid, kui nad on siiamaani olnud. See kõik teeb ühiskonda ainult paremaks. Euroopa hakkas ühinema juba pärast Teist maailmasõda. Eesmärgiks oli lõpetada vana vaen ja tagada õitseng kõigi Euroopa rahvaste vahel, oli tahtmine rajada ühine majandus ja poliitika ... Essee autori varjunimi: Ronja Euroopa hakkas ühinema juba pärast Teist maailmasõda. Eesmärgiks oli lõpetada vana vaen ja tagada õitseng kõigi Euroopa rahvaste vahel, oli tahtmine rajada ühine majandus ja poliitika. Tänapäeval liigub Euroopa ühtse kultuuri ja identiteedi poole. Nagu ütles C. H. Fredrikson: «Ühise identiteedi puudumisel pole võimalik püsiv Euroopa ühendus. Ja üleeuroopalise avalikkuse sfääri puudumisel pole võimalik ühine identiteet.» Euroopa ühine identiteet eeldab
ASTRID LINDGREN Tallinn 2005 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. TAGASI LAPSEPÕLVE.................................................................................................3 2. KIRJANIKUTEE ALGUS...............................................................................................5 3. PÖÖRDEPUNKT............................................................................................................ 6 4. SÕJAKEERISES........................................................................................................... 10 5. TUNTUSE SAABUNIME LÄBI TUNDEKÜLLASE "PIPI"......................................11 KOKKUVÕTE.............................................................
ELMO NÜGANEN Uurimustöö 1. Elmo Nüganeni elu ja töö 1.1 Lapsepõlv Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal tulla ettepinki, sest talle meeldis nendega vaielda ja protestida. Ta ei õiendanud enda eest, vaid teda huvitas kaitsta teisi. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see...
Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad 1. Maailma vanimas eeposest. ,,Gilgames" sumerite eepos, tuntuim Babüloonia kirjandusteos, kirjutatud umbes 1600.a. e.m.a . Ajaloolaste arvates on eepos kirjutatud kolmandal aastatuhandel eKr. Veerand on nii halvasti säilinud, et on ainult osaliselt loetav. 12. Savitahvel. Savitahvlitele pandi need teosed kirja 2000-1600 a eKr. Seega on see üks varasemaid kirjandusteoseid. Eepos räägib Gilgamesi, Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Gilgames on sureliku mehe ja jumalanna poeg, kes ehitas Gruki linna müürid. Ajalooliselt vägev, alamatelt nõudis alati rasket tööd. Eepos jutustab uhkest linnast, mis asub Eufrati kaldal, linna kuningaks oli Gilgames, kes pärast oma surma Eufrati jõkke maeti. Eeposes on Gilgamesil maagiline trumm. Enkidu inimese saamise lugu, kasvataja funktsioon. Gilgamesi elukäik näitab, et inimene ei saa igavesti elada, kuid järelt...
HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöörd...
1 Bienek Ülemnuuskur Osvald 1 Brennan Haldjasõjad 1 Christie Surnud mehe temp 1 Dahl Nõiad 1 Faehlmann Muistendid 1 Fowke Planeet Maa 1 Funke Varaste isand 1 Holmes Lahingud 1 Kreutzwald Kalevipoeg 1 Lindgren Hulkur Rasmus 1 Lindgren Kalle Blomkvist ja Rasmus 1 Lindgren Karlsson katuselt 1 Lindgren Röövlitütar Ronja 1 Lindgren Vahtramäe Emil 1 Lindgren Vennad Lõvisüdamed Väike Tjorven, Pootsman ja 1 Lindgren Mooses 1 Luts Kevade 1 Pervik Arabella, mereröövli tütar 1 Preussler Krabat 1 Pyle Robin Hood 1 Roht Jutte loomadest 1 Schlüter Laste linn 1 Stewart Teispool Süvalaant 1 Twain Tom Sawyer 1 Verne 20 000 ljööd vee all
42 Tage Danielsson född 1928, död 1985, var en svensk författare, poet, manusförfattare, filmregissör, skådespelare och komiker. Tage Danielsson skrev flera böcker och gjorde filmer på egen hand; bland dessa kan nämnas böckerna Sagor för barn över 18 år (1964) och Tage Danielssons Postilla (1965), filmerna Mannen som slutade röka (1972) och Ronja Rövardotter (1984) samt musikalen Animalen (1979). Mest känd är Danielsson kanske för Sagan om Karl-Bertil Jonssons julafton, ursprungligen en av berättelserna i Sagor för barn över 18 år.. Danielssons humor kan beskrivas som tidsmedveten och satirisk. Danielsson var i grunden klassisk socialdemokrat, men under 1970-talet blev han efter hand allt mer kritisk mot socialdemokratin som Danielsson såg som maktfullkomlig och svikande sina ideal från 1930- och 40-talen
kokku pandud toodet nimetatakse sefiiriks Valge-roosa, Lumepall, Vanilje, Monica. Vahukommid sisaldavad suhkrut, glükoosisiirupit, zelatiini, tärklist, sidrunhapet, aroomi- ja värvainet. On mõneti lähedased pastilaale Maasika, Banaani, Keerdpulgad. Valge sokolaadi toorained on kakaovõi, suhkur, piimapulber ja vanilliin Schogetten. Glasuurimata kompvekid liigitatakse olenevalt kompvekimassist: piimakompvekid Koorevenis, Salmiaak, Ronja, Sonja; iiris (piimakompveki eriliik, tugevamalt keedetud) ja närimiskompvekid (suhkur, tärklisesiirup, zelatiin, taimerasv, letsitiin, sidrunhape, aroomi- ja värvained) Draakon, Maasika, Virsiku. Martsipani valmistatakse praadimata mandlitest või pähklitest, mis peenestatakse ja hõõrutakse tuhksuhkruga või segatakse kuuma siirupiga (keedumartsipan) mitmesugused vigurtooted, mis kaetakse vahaga ja värvitakse toiduvärvidega.