norme ja väärtusi Walter Anderson (Eesti esimene rahvaluule professor) „Die Marspanik in Estland 1921“ (1925) Üks esimesi kuuljuttude käsitlusi maailmas Kuulujutt Tartus: Marss plahvatab kolmeks tükiks, üks tükk maale Levis ajakirjanduse vahendusel Kuidas eri ügiskonna grupid tõlgendavad „Klassikaliste rahvajuttude“ põhijaotus Muinasjutud Muistendid Müüdid „Lohetapja“ muinasjutt: lohe kirjeldused Üsna üksluised – enamasti mitmepealine madu (suur madu; üks lendav madu), kuri vaim (kolme piaga kuri vaim, vanahalv) „Lohetapja“ müüt Müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe iseseisva olendina – allaneelatud vesi, valvatud aare, röövitud inimene Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni – mingi korra (linna, riigi, ajastu, religiooni) loomist võ millegi lõpetamist
Muistend puudub kindel algusaeg; jutustamise aeg ei ole piiratud; võib olla usutava sisuga(enamasti on); on teada koht; toimumisajaks lähiminevik; toimumiskohaks tänapäeva maailm; hoiak püha või profaanne; peategelaseks inimene. Müüt puudub kindel algusaeg; jutustamise aeg ei ole piiratud; võib olla usutava sisuga(enamasti on); on teada koht; toimumisajaks kauge minevik; toimumiskohaks teine maailm; hoiak püha; peategelaseks mitte-inimene. 34. Võrdle Lohetapja süzee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? Lohetapja müüt on müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe iseseisva olendina allaneelatud vesi, valvatud aare, röövitud inimene. Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni mingi korra (linna, riigi, ajastu, religiooni) loomist või millegi lõpetamist. Ta on iidse initsiatsiooniriituse peegeldus Lohetapja muinasjutt arhiiviskirjeldused on üsna üksluised, enamasti tegelaseks
Tänu nähtamatuks tegeva sõrmuse abil koletis teda ei näe, kuid tunneb vaid lõhna, mis tema kohalolekust märku annab. Enne seda kui kääbik oli lohejuurest põgenenud salaukse (tagaukse) juurde, kus päkapikkude laager asus, teeb Baggins lohele teatavaks, et nad kasutasid linnarahva abi. Seega tõuseb lohe lendu ning võtab suuna linnale. Inimesed võitlevad visalt ning üks kindla käega vibukütt saadab noole just lohe kõhu alla soomusevabasse kohta ja surmab sellega hiiglase. Lohetapja nimi on Bard, to saab hiljem ka uueks linnapeaks kuna vana oli neljatuule poole plehku pannud. Nüüd, kus lohe on hävitatud paistab kõik korras olevat ja suuremoht möödas. Kuid nii see tegelikult ei ole. Nimelt varandus inspireerib ka teisi Ürgmaa elanikke. Algab metsik lahing "hea ja paha" vahel. Ühelpool inimesed, haldjad, kotkad, karud ja päkapikud, teiselpool mäekollid, trollid ning verejanused hundid. Lahingus saab
Niguliste peaaltari ühel ,, kapiuksel´´ seisid keskaja tähtsaimad naispühakud: Jumalaema oma poja Jeesuse Kristusega, Püha Katariina ja Püha Barbara. Igaüks tundis kohe Püha Katariina ära mõõga ja ratta ning Püha Barbara kolmeaknalise torni ja palmioksa järgi. Teine kapiuks kuulus altari ,, peremeestele´´ nimelt oli Niguliste peaaltar pühendatud kahele pühakule. Püha Nikolausele (ehk eestipäraselt Nigulale) ja Püha Viktorile. Nende kõrval seisab lohetapja Püha Georg (ehk Jüri), keda tallinnlased samuti väga armastasid. Altarikapi alumist kitsamat osa nimetatakse predellaks. Ka predellat ehivad erinevate pühakute kujutised Maal surmatants on umbes 30. meetri pikkune , millest 7,5 meetsri on säilinud Tallinna niguliste kirikus. Kunstnik on sakslane bernt notke. Tema tuntuim maal ,,Surmatants´´ mis oli saksamaal Lübecki Maria kirikus, on praeguseks hävinenud. Selle maali eeskujul tegi ta Niguliste kiriusse sarnase maali
päeval tõi näärivana kingitusi, Lääne-Eestis ja saartel liikusid ringi näärisokud, kes soovisid head uut aastat. http://www.folklore.ee/Berta/pildid/naarid/6.jpg 3. Jüripäev Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Oma mitmekesisuses oli see suuremaid ja olulisemaid aastaringi pühi veel 20. sajandi alguse rahvakalendris. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega
korraldatud uhkete ohvritalituste ja askeetide enesepiinamise vahel. Selleks keskteeks oli loobumine soovidest ja ihadest, aga ka ülekohtustest tegudest. Jumalad Indra. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim Teine tase Kolmas tase Kõige tähtsam, igavesti Neljas tase Viies tase noor . Tormi-,päikese- ja sõjajumal Allusid äike ja pikne ka vihma toov ning lohetapja, võitnud ka palju teisi vaenlasi, metsik sõdalane. Visnu Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Indra abiline, kui tõusis hiljem palju Neljas tase olulisemaks hinduismis
o – Kr. J. Peterson o – Fr. R. Faehlmanni katse luua müüte o – „Kalevipoeg“ Erinevused: Aeg: Müüt- kauge minevik, Muinasjutt – ebamäärane, Muistend – lähiminevik Peategelane: Müüt – peategelane pole inimene, muinasjutt – inimene v mitte, muistend - inimene Toimumiskoht: Müüt – teine maailm, muinasjutt – ebamäärane, muistend - tänapäevamaailm 39. Võrdle Lohetapja süžee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? „Lohetapja“ müüt • Müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe iseseisva olendina – allaneelatud vesi, valvatud aare, röövitud inimene • Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni – mingi korra (linna, riigi, ajastu, religiooni) loomist või millegi lõpetamist • iidse initsiatsiooniriituse peegeldus „Lohetapja“ legend
Tänu nähtamatuks tegeva sõrmuse abil koletis teda ei näe, kuid tunneb vaid lõhna, mis tema kohalolekust märku annab. Enne seda kui kääbik oli lohejuurest põgenenud salaukse (tagaukse) juurde, kus päkapikkude laager asus, teeb Baggins lohele teatavaks, et nad kasutasid linnarahva abi. Seega tõuseb lohe lendu ning võtab suuna linnale. Inimesed võitlevad visalt ning üks kindla käega vibukütt saadab noole just lohe kõhu alla soomusevabasse kohta ja surmab sellega hiiglase. Lohetapja nimi on Bard, to saab hiljem ka uueks linnapeaks kuna vana oli neljatuule poole plehku pannud. Nüüd, kus lohe on hävitatud paistab kõik korras olevat ja suuremoht möödas. Kuid nii see tegelikult ei ole. Nimelt varandus inspireerib ka teisi Ürgmaa elanikke. Algab metsik lahing "hea ja paha" vahel. Ühelpool inimesed, haldjad, kotkad, karud ja päkapikud, teiselpool mäekollid, trollid ning verejanused hundid. Lahingus saab surmavalt
Eraldi pakuti veel soolaube. Odrast vastlakaraski vahetasid 20. sajandil välja vahukoore- ehk vastlakuklid, Mulgimaal oli kombeks valmistada vastlakorpe. 19. sajandi tavade juurde kuulus äsjaküpsetatud leiva söömine, mida kasteti lihavedelikku. Jüripäev Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Oma mitmekesisuses oli see suuremaid ja olulisemaid aastaringi pühi veel 20. sajandi alguse rahvakalendris. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed,
orase kahjustamist. Keelatud olid naiste käsitööd, nõelumine ja kudumine, samuti sõelumine, pea kammimine, põranda pühkimine. Maarjapuna (punaseks värvitud õlu, viin, vein, mahl), punased marjad. Ülepannikoogid. Karask. Ida- ja Kagu-Eestis kuivatatud kala ja haug. Jüripäev 23.aprill Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Keelatud oli külaskäimine. Et oli tegemist kriitilise ajaga karja, põllu ja inimeste edasise käekäigu suhtes, siis - nagu sellistel päevadel ikka - olid külaskäigud välistatud ja neist peljati otsest kahju. Kõike oli kerge ära nõiduda ja kahjustada. Kõik esemed, mida koju toodi või sealt välja viidi, andsid selleks võimaluse, samuti nagu võõrastega rääkimine, sõnaline kontakt.
Kõige levinumaks kombeks oli eestlastel sel päeval kiikumine. Alates 18. Sajandist levis munade värvimine ja kinkimine. Neiud võtsid kiigele minnes kaasa värvitud mune, et neid noormeestele kiigutamise eest kinkida. JÜRIPÄEV, 23. APRILL Põllumehe tähtpäev. Kari lasti välja ja alustati künnitöid, teenistusse astusid suveks palgatud abilised. Tegemist oli uue tööaasta algusega. Jüripäeva nimi tuleb rüütlite kaitsepühaku, lohetapja Püha Georgiose ehk Jüri nimest. Püha Jüri oli ka karja ja hobuste kaitsja. Mõnel pool usuti, et jüri käsutab hunte, ning seetõttu nimetati hunte Püha Jüri kutsikateks. Usuti, et enne jüripäeva suplemine tagab hea tervise, kuid maas veel istuda ei tohtinud - võib haigeks jääda, sest maa olevat veel mürgiseid aure täis. Ei tohtinud paljajalu käia, sellel võis olla halbu tagajärgi. Usuti, et enne jüripäeva või jüripäeval tapetud rästik on täis erilist maa
Jüripäevast 23. aprill mihklipäevani 29. september; talviseks ajaks (7 kuud) loomad olid laudas ja põld lume all. · Peresiseselt oli ajaarvestus söömiskordade järgi. Söömiskordade vaheline aeg. (N: töö peab saama valmis kolmandaks söögikorraks) Suvel 3 söögikorda, talvel 2 söögikorda. RAHVAKALENDRI UUEM KIHISTUS seotud kirikukalendri tulekuga, hakkas 13. sajandil. · Püha Jüri kultus tuli läbi vene kiriku ja karja kombestiku. Lohetapja ja põhaliku kurjuse hävitaja. · Kiriklike tähtpäevade arv ulatub sajani. Piirkonniti oli nende pühitsemine erinev. Õigeusu kiriku mõjutused. (N: oudakei setu püha) · Lugunädalad - kirikukalendri kasvav mõju lisas traditsioonilisele kuukalendrile uue suulise kalendri. Arvestati nädalaid ühest tähtpäevast teiseni. (N: jõulust 6 nädalat küünlapäevani, küünlapäevast 7 nädalat paastumaarjapäevani, paartumaarjapäevast 4 nädalat jüripäevani,
Jutustaja räägib enamasti mina-vormis mõnest naljakast läbielamisest või mõnest müstilisest juhtumist. Kui kuulajate seas pälvib jutt positiivse tagasiside, soovib jutustaja lugu veel rääkida, nii samale kuulajale kui ka uutele. Isikukogemuse jutul on enamasti kindel vorm, mis on läbi aja kujunenud ja mis lähtub traditsioonist. Loo rääkimine on sotsiaalne tegevus, mis on olnud läbi aja olulisel kohal inimestevahelisel suhtlemisel. 30. Võrdle Lohetapja süžee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? Müüdis-sageli seotud piirsituatsiooniga, mingi korra loomise või lõpetamisega. Legendis on teada aga sündmuse kindel koht ja legend justkui selgitab sellesse kohta maha jäänud märgi teket või vastupidi märk kinnitab legendi toimumist. Kristluses on lohetapja legend seotud võiduga paganausu üle. Piiblis peaingel Miikael võitleb lohega, võidab, lohe/kurat saadetakse maapeale.
............................................................ ........... ................................................................................................................................. ........... 13 ................................................................................................................................. ........... 29. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. 30. Võrdle Lohetapja süžee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? 14 31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? ATU tüübinäide: ATU 333 „Punamütsike“ 15 32. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta vähemalt kahte kohapärimuse väljaannet. 33. Kõrvuta [R. Järve artikli põhjal] muinasjuttu ja turismireisi
turismireisi. Too esile vähemalt kolm nende nähtuste sarnasust. Nii muinasjutt kui turismireis viivad tegelase oma ''maailmast'' minema, avastama uusi kohti ja uut ''maailma,'' panevad inimese (tegelase) käituma teistmoodi, nii nagu nad rutiinses olukorras ei pruugi käituda. Nii turismireisilt kui muinasjutust võetakse tavaliselt ''suveniir.'' Reisilt ostetakse midagi, mis seda kohta meenutab, muinasjutus võtab kangelane kaasa osa oma saavutusest, (nt lohetapja võtab lohe hamba), et seda teistele näidata ja midagi tõestada. Turismireisi ja muinasjutu juurde kuuluvad lennukid ja lendavad vaibad, mis mõlemad annavad ''tegelasele'' võimaluse väga kiirelt ühest kohas teise liikuda. 31. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioon on organiseeritud, ette kirjutatud, fikseeritud.
Ratsanikul on käes hõbedane oda, millega ta torkab hobuse jalge alla seljatatud lohemadu. Kahe peaga kotkas sümboliseerib Venemaa Föderatsiooni Euroopa ja Aasia aladel elavate rahvaste ühtsust. Kroonid kotka peade kohal tähistavad eeskätt föderatsiooni kõikide subjektide suveräänsust. Neid võib tõlgendada ka kui kolme võimutasandi - seadusandliku, täitev-ja kohtuvõimu liitu. Valitsuskepp ja riigiõun osutavad tugevale riigivõimule, riigi ja tema ter-viklikkuse kaitsele. Lohetapja-ratsanik odaga pole niivõrd pealinna sümbol, kuivõrd kurjust alistava headuse iidne märk, mis tähistab ühtlasi rahva valmisolekut kaitsta oma maa vabadust ja sõltumatust iga võimaliku vaenlase vastu. 5 Loodus ja asustus Venemaa pindala on 17 075 400 ruutkilomeetrit, riigi ulatus põhjast lõunasse on rohkem kui 4000 ja läänest itta peaaegu 10 000 kilomeetrit. Riigis elab 2007. aasta andmetel 143 406 000 inimest
Kasutatud allikad: 1. www.folklore.ee/Berta/ 2. www.innove.ee/et/kutseharidus/oppija-toetamine-kutseoppes/hev- kutseoppes/rahvakalender Rahvakalender Jüripäev 23.aprill Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon püha Jüri jüripäeval huntide suu kinni nad ei rünnanud koduloomi. Tänapäeval on jüripäev koristuspäev, paljudes kohtades on see jüripäevajooksu aeg, mida algatavad koolid ja seltsid Kirde-Eestis säilis 20. sajandi alguskümnenditeni eriline naistepüha ehk lüpsikute turrutamine
Samuti oli juttu massiividest ehk andmeühikute kogudest. Ma ei pidanud kasutama sõnastikku, kuna põhimaterjalis oli selgeks tehtud piisavalt hästi. Praktilises ülesandes pidin leidma suurest tekstimassiivist üles teatud „stringi“: oma nime. Kasutades for-tsüklit, ei olnud see keeruline. II mooduli õppimiseks läks mul umbes 30 min. 5.4. While-tsüklite kasutamine JavaScriptis Sissejuhatus while-tsüklite kasutamisesse JavaScriptis Lohetapja mäng Neljandas moodulis õppisin tundma while-tsükleid. Nende ülesanne on sarnane for-tsüklitega. While-tsüklitega tekkis praktiliste ülesannete lahendamisel probleem: tsüklid jäid ennast kordama. Selle vältimine on ülimalt tähtis while-tsüklite loomisel, sest ilma selleta jookseb programm umbe. Tavalise while-tsükli põhimõte on, et mingi väide kehtib ainult siis kui teine väide kehtib. Tavaline while-tsükkel võibki mitte juhtuda kui tingimust ei täideta
muistendeid üleloomulikest olenditest, nõidustest ja ajaloolistest sündmustest. Tänapäeval võib ka nii määratleda, üleloomulikeks jõududeks sobivad väga hästi nt UFOd, aga ka karma. Samuti on tänapäeval esindatud kümu, õudus- ja naljajutud, mida võib kaudselt nimetada ka klassikalisteks musitenditeks. Sisserändamine. 29. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. Jutustatud esimeses isikus, kui jutt edukas, siis korratakse, olnud alati populaarne. 30. Võrdle Lohetapja süžee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? Müüt: kujutab teatud piirsituatsiooni, mingi riigi või korra loomist või lõpetamist. Muinasjutt: pigem madu, Kreutswaldil ka konn. Legend: täpne koht, materiaalne tunnistus, kinnitab autentsust. Kristluses võit paganausu üle. 31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? Muinasjuttude süzeede tüüpideks jaotamine, Aarne-Thompson-Uther=ATU 32
Kiriku seinale on kinnitatud mälestustahvlid Eesti iseseisvuse eest võidelnutele. Kirikut taastab MTÜ Tori Kiriku Taastajate Ühendus. (Tori kirik 2014) Joonis 1. Tori kirik (Foto autor: Susi, Oskar 2012) Tori Põrgu lähedal asub Mati karmini skulptuur "Püha Jüri võitlus lohega", mis on Eesti 8 esimene ratsamonument (Joonis 2). Püha Jüriga seostatakse tihti legendi, mille süzee langeb kokku imemuinasjututüübiga "Lohetapja" (Püha Jüri 2015). Lohe mürgitas oma hingeõhuga kõik, kes talle lähenesid. Kapadookia sõdur Georg oli teel läbi Silene, Liibüas, ning nägi lohe terrorit kogukonnas. Esialgu nõudis lohe oma suure isu rahuldamiseks kaht lammast, hiljem aga juba inimliha. Lohe ohvreid valiti liisuga ning kui Georg linna jõudis, oli kuningatütre kord. Mõrsjarüüs printsess oli linna taga kalju külge aheldatud ja ootas oma saatust. Georg haaras oda ja astus koletisele vastu. Ta taltsustas lohe
Ka kodu-, preestrite-, abielu-, maasfääri jumal. “Inimkonna kaitsja”. Usuti olevat paljudes kohtades - tulepulkadest välguni. Varuna on vedades kirjeldatud kui tormi, tuule, taeva ja õhuookeani jumal. Ta on Rigvedas kõige enam esilekerkiv kangelane ja asurade valitseja. Indra - veedade religioonis algselt äikesejumal, igavesti noor. Õhusfääri tähtsaim jumal, ilmajumal, kellele allusid äike ka pikne (kujutatakse sageli piksenool käes), ka vihma toov ja lohetapja, võitnud ka palju teisi vaenlasi, metsik sõdalane, kõige inimkujulisim neist, punase nahaga kujutatud. Saab peajumalaks peale Varuna taandamist ja enne Šivat-Višnut. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 36. Kes ja millal võttis kasutusele alama mütoloogia mõiste? Missuguste arusaamadega on selle mõiste kasutuselevõtt seotud? 19. sajand: müütide algupära - loodusmütoloogia
• sageli pole inimesed teadlikud, et neil on jutuvaru või et nad üldse esitavad rahvajuttu • harilikult jutustatud esimeses isikus • kui jutt edukas, seda korratakse • olnud alati populaarne • lõbus juhtum lapsepõlvest, sündmus koolis, tööl • ammune täbar eksitus, mis tänapäeval koomiline • kokkupuude üleloomuliku või seletatamatuga • jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilistel jutustamise elementidel 30. Võrdle Lohetapja süžee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? Müüt: Müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe iseseisva olendina – allaneelatud vesi, valvatud aare, röövitud inimene. Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni – mingi korra (linna, riigi, ajastu, religiooni) loomist või millegi lõpetamist. iidse initsiatsiooniriituse peegeldus Legend: Kristluses võit paganausu üle. Üle kuuekümne erineva katoliku pühaku,
maagiliste toimingutega püüti tagada head saaki. Üks niisugune töö oli sõnnikukoorma viimine põllule, põllutööriistade liigutamine ja üksiti korrastamine. (http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCnnip%C3%A4ev) JÜRIPÄEV - 23. aprill. Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Oma mitmekesisuses oli see suuremaid ja olulisemaid aastaringi pühi veel 20. sajandi alguse rahvakalendris. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks
tänapäevamaailm, toimumisaeg: lähiminevik, tegevusväli: mingi aeg/koht, tõeväärtus: usutav, jutustamise aeg: ei ole piiratud, konventsionaalne algus: puudub. MUINASJUTT. Peategelane: inimene/mitte-inimene, hoiak: profaanne, toimumiskoht: ebamäärane, toimumisaeg: ebamäärane, tegevusväli: mingi ajatu/kohatu, tõeväärtus: mitteusutav, jutustamise aeg: piiratud, konventsionaalne algus: tavaline. 34. Võrdle Lohetapja süzee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? Muinasjutus - lohe kirjeldused arhiivitekstides: üsna üksluised enamasti mitmepealine madu (suur madu; üks lendav madu), kuri vaim (kolme peaga kuri vaim; vanahalv; 12-peaga metsaline), mis tihti seotud veega (mereelukas; mere vana tont; merekurat); kahejalgne saatan, madu pea otsas ja imelised sarved peas ja suled seljas; konn (Narva) Annist:
Tema kujuga on seotud ka rahvaste sõpruse motiivid peab valitsema rahu ja sõprus eestlaste ja lätlaste vahel, lätlaste ja idarahvaste vahel. Lugulaul ilmus Riias 1888.a, Läti III üldlaulupeo ajaks. 7. Kangelaseeposte lasteväljaandeid. Eeposi on laste tarvis lühendatud-lihtsustatud ja proosavormis ümber jutustatud. Eesti keeles on olemas järgmised ümberjutustused: · B.Kabur ,,Gilgames" · S. Martinelli ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" · R.Sutcliff ,,Lohetapja" · P.Ardagh ,,Põhjala müüdid ja legendid" · L.-H. Olsen ,,Erik Inimesepoeg" · M.Haavio ,,Kalevala lood" · I.Lasmanis ,,Karutapja" · I.Karnauhhova ,,Vene vägilased" ,,Dam San" · E.Raud ,,Kalevipoeg" 8. Lastekirjanduse tekkest Eestis, Soomes, Rootsis, Venemaal ja Saksamaal. Eesti: Eesti lk tekkis 19 saj keskpaigal rahvuskirjanduse üldise arengu käigus. Kuid religioosse, moraliseeriva ja õpteliku lastekirjanduse algeid leidub juba 17 - 18 saj
Sissjuhatus Rahvakalender räägib vanadest pühadest , mis on sajandeid tagasi peetma hakatud . Neli tähtsamat püha on : Jüripäev 23.aprill Jaanipäev 24.juuni Mihklipäev 29.september Jõulud 24.detsember neid nimetatakse neljaks pööripäevaks . Jüripäev Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Oma mitmekesisuses oli see suuremaid ja olulisemaid aastaringi pühi veel 20. sajandi alguse rahvakalendris. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev)
iga inimese saatuse ning pidas nende üle kohut oma seaduste järgi, mida inimesed ei suutnud kunagi avastada; nende ainus lootus oli karta ja austada Varunat.Teda on kujutatud püünisega, millega ta seaduserikkujaid püüab. Makkara on merekoletis, kellel Varuna sõidab Indra - veedade religioonis algselt äikesejumal, igavesti noor. Õhusfääri tähtsaim jumal, ilmajumal, kellele allusid äike ka pikne (kujutatakse sageli piksenool käes), ka vihma toov ja lohetapja, võitnud ka palju teisi vaenlasi, metsik sõdalane, kõige inimkujulisim neist, punase nahaga kujutatud. Saab peajumalaks peale Varuna taandamist ja enne Šivat-Višnut. 36. Kuidas on seotud Kirde-India hõimureligioonid ja Kāmakhyā templiga seotud tantra praktikad? Kāmakhyā templimägi on üks India kuulsamaid pitha’sid – naiseliku väe šakti kultuspaiku. Budistlik Hevajra tantra nimetab nelja pitha’t, millest üks asub
inimese-sarnased (lapsed, naine, metsapoisid/teenijad jne). Metsast saaki saades pidi jätma mõnele ohvrikivile midagi (marju v seeni v verd), et metsa tänada ja metsavaimusid meeles pidada. Halbadeks metsavaimudeks olid aga kuradid, tondid, paganad, kes kiuslikud on ja häda toovad. Neid sai ära ajada hõbekuuli tulistades, kuid see võis jälle kurja karja kutsuda. Halvad metsategelased on metsahaldjatest natuke tugevamad. Püha Jüri: keskaegses Euroopas lohetapja-vägilane (St. Georg), rahva kujutluses huntide peremees (Püha Jüri kutsikad), see on Ida-Euroopa pärimuses tavaline nähtus. Karjastel on püha Jüriga omad lepingud, et hundid kandvat varakevadest sügiseni suiseid (st ei murra loomi), talvel aga vabalt ringi joosta (kari kodus). On olemas mitmeid regivärsse, kus Jürit palutakse, et ta karja hoiaks. Eraldi peab välja tooma hiied (kus siis pühade jumalatega kokkupuude toimus, kus vägi suurem jne) ja puukultus
sarnased (lapsed, naine, metsapoisid/teenijad jne). Metsast saaki saades pidi jätma mõnele ohvrikivile midagi (marju v seeni v verd), et metsa tänada ja metsavaimusid meeles pidada. Halbadeks metsavaimudeks olid aga kuradid, tondid, paganad, kes kiuslikud on ja häda toovad. Neid sai ära ajada hõbekuuli tulistades, kuid see võis jälle kurja karja kutsuda. Halvad metsategelased on metsahaldjatest natuke tugevamad. Püha Jüri: keskaegses Euroopas lohetapja-vägilane (St. Georg), rahva kujutluses huntide peremees (Püha Jüri kutsikad), see on Ida-Euroopa pärimuses tavaline nähtus. Karjastel on püha Jüriga omad lepingud, et hundid kandvat varakevadest sügiseni suiseid (st ei murra loomi), talvel aga vabalt ringi joosta (kari kodus). On olemas mitmeid regivärsse, kus Jürit palutakse, et ta karja hoiaks. Eraldi peab välja tooma hiied (kus siis pühade jumalatega kokkupuude toimus, kus vägi suurem jne) ja puukultus
rahu ja sõprus eestlaste ja lätlaste vahel, lätlaste ja idarahvaste vahel. Lugulaul ilmus Riias 1888.a, Läti III üldlaulupeo ajaks. 7. Kangelaeeposte lasteväljaandeid. Eeposi on laste tarvis lühendatus-lihtsustatud ja proosavormis ümber jutustatud. Eepose värsse on mõnikord näite toomise mõttes teksti vahele pakitud. Eesti keeles on olemas järgmised ümberjutustused: B. Kabur „Gilgameš“; S. Matinelli „Ilias“ ja „Odüsseia“; r. Sutcliff „Lohetapja“; P. Ardagh „Põhjala müüdid ja legendid“; L-H. Olsen „Erik Inimesepoeg“; F. Fühmann „Niebelungide laul“; B. Kabur „Sassuuni sõgedad“; M. Haavio „Kalevala lood“; I. Lasmanis „Karutapja“; I. Karnauhhova „vene vägilased“, „Dam San“; B. Kabur „Haiavatha lood“, E. Raud „Kalevipoeg“. 2
annaabi.ee 
