Tema karvad on pikad ja nidusalt, vett väga vähe imevad. Täiskasvanud isendite tüvepikkus on 6282 cm, sabapikkus 1825 cm. Tagakäpa pikkus 14 18 cm, kondülobasaalpikkus 128150 mm. Isendid kaaluvad 919 kg. Isasloomad on emastest umbes 30 % suuremad. Ahmid sarnanevad väliselt karudega, ehkki neil on suhteliselt pikk saba. Ahmide karusnahk on väga hinnatud, kuna isegi pakases ei kaota see oma elastsust, eriti tõhus on seda kasutada Arktika piirkondades. Ondatra (piisamrott) on poolveelise eluviisiga näriline hamsterlaste sugukonnast. Ondatra looduslik levila on Põhja-Ameerika. Hiljem on teda viidud paljudesse maailma paikadesse, eriti hästi on ta kohanenud Euraasias. Eestisse on ondatrat introdutseeritud 1947. ja 1952. aastal, olles nüüd naturaliseerunud liik. Ondatra eelistab elada taimerikastes vaiksevoolulistes või seisuveekogudes, mille kaldaid palistavad tarnad, osjad, pillirood jt kaldaveetaimed. Ta on hea ujuja ja sukelduja.
Fantastiline muumimaailm pole lihtsalt ilus muinasjutt, vaid inimliku eksistentsi ja inimsuhete üsnagi modernne kujutus, mis lähtub Teise maailmasõja tekitatud totaalsest ohutundest. Reaalne maailm seguneb ebareaalsega. Olulisel kohal on isiksuse õigus vabale eneseteostusele ning suhted erinevate tegelaste vahel. (Reet Krusten) Muumitrollijutud on osalt kõik sarnased, nende tegelastele on kinnistatud teatud funktsionaalsus. Erilugudes tehakse enamvähem ühtsama ikka ja jälle, piisamrott on porisemas alatasa, mõistatuslikud hatifnatid ilmuvad sarnasel moel «Sabatähest» alates, Filifjonka aina võitlemas neuroosidega, koduvanadki (küll kõigil kordadel eri kuues ilmuvaina) on üsna ühetaoliselt mitte just liiga mõnusaiks kirjutatud. Muutumatuks «Sabatähest» saati jääb ka muumipere - Muumipapa, kes lasteraamatuile ebaiseloomulikult ebapedagoogiliselt õunaveini ning konjakit manustab; Muumimamma, kes hoolitsevusele
Fantastiline muumimaailm pole lihtsalt ilus muinasjutt, vaid inimliku eksistentsi ja inimsuhete üsnagi modernne kujutus, mis lähtub Teise maailmasõja tekitatud totaalsest ohutundest. Reaalne maailm seguneb ebareaalsega. Olulisel kohal on isiksuse õigus vabale eneseteostusele ning suhted erinevate tegelaste vahel. Muumitrollijutud on osalt kõik sarnased, nende tegelastele on kinnistatud teatud funktsionaalsus. Erilugudes tehakse enamvähem ühtsama ikka ja jälle, piisamrott on porisemas alatasa, mõistatuslikud hatifnatid ilmuvad sarnasel moel «Sabatähest» alates, Filifjonka aina võitlemas neuroosidega, koduvanadki (küll kõigil kordadel eri kuues ilmuvaina) on üsna ühetaoliselt mitte just liiga mõnusaiks kirjutatud. Muutumatuks «Sabatähest» saati jääb ka muumipere - Muumipapa, kes lasteraamatuile ebaiseloomulikult ebapedagoogiliselt õunaveini ning konjakit manustab; Muumimamma, kes hoolitsevusele vaatamata
annaabi.ee 
