JUHT, KELLELE EI TAHAKS SARNANEDA Essee Juhendaja : Virve Transtok Mõdriku 2009 Meile kõigile on lapsena õpetatud, et teistega tuleb hästi läbi saada ning koos tehes oleme edukamad kui üksi tegutsedes. Enamus juhtimisraamatuidki räägib sellest, et suhtlemisel on juhtimises väga suur osa. Kuid paljud raamatupidajad või finantsspetsialistid arvavad, et juhtimisalaseid teadmisi pole vaja. Soovitaks siiski kätte võtta Ruth Alase "Juhtimis alused"ja läbi lugeda kasvõi eessõna. Siis järsku nii mõnigi juht saab aru, et peaks ka eessõnast edasi lugema. Lugedes Indrek Maripuu (BDA Consulting) artiklit "Hõivatus on suure edu vaenlane" tõdesin, et antud artiklis kirjutatu on kõik õige. Esimene soovitus, mis ta annab on: vähenda kontrolli ning õpi nägema mustreid, st püüa mõista, kuidas Sinu meeskonna liikmed mingitele
Ajaperioodi lühenedes ülesanded ja näitajad muutuvad konkreetsemaks ja näitajate arv suureneb. Plaanide kvaliteedi määrab kasutatavate näitajate kogum, kasutatavad planeerimise meetodid ja plaanija oskus saavutada plaanitavate ja tegelike näitajate võimalikult täpne vastavus. Mida keerukam on plaanimise objekt ja pikem plaanimisperiood, seda suurem on plaanitavate parameetrite hälve. Plaanide kvaliteetide tõstmiseks saab: kasutada juhtimisalaseid teaduslike meetodeid rakendada plaanimise põhimõtteid tõsta plaanimisel kasutatava informatsiooni kvaliteeti ja metoodilist kindlustatust stimuleerida plaanimise kvaliteedialast tegevust. Eelpool nimetatud tegevusi on praktikas raske täita, sest see nõuab kõrge kvalifikatsiooniga plaanijaid, kvaliteetseid lähteandmeid või nende prognoose, tehnilisi vahendeid, aega. Mitmeid teadusliku lähenemise meetodeid ja printsiipe saab
ametialased oskused ja kogemused, suhtlemisoskus, vastutustunne ja soov võtta juhtimisvastutust. Mõnede valdkondade kesktaseme juht ei pea teadma täpselt, kuidas ühte või teist asja teha, aga tal peab olema valmisolek võtta juhi roll. Näiteks keskastmejuhina edukas hakkamasaamine tootmises ja tehnikavaldkonnas eeldab töökogemust, erialaseid tehnoloogilisi ja tootmisspetsiifilisi teadmisi ning juhtimisalaseid kogemusi, reeglina eriharidust. Eesti areng on määranud seda fakti, kus viimastel aastatel on järsult suurenenud vajadus keskastmejuhtide järele tootmises. Kogemustega keskastmejuhte tööjõuturul aga napib. Põhjuseks Eesti majanduses 80ndate lõpus ja 90ndate alguses toimunud muutus, kus vähenes märgatavalt tootmine ja tootmisettevõtete arv, mis tingis paljude keskastmejuhtide ja insener- tehnilise personali töökohavahetuse ja kvalifikatsiooni kaotuse. See on viinud olukorrani
..) Meeskonna ehitamine Juhtimine Oskused raskustes (stressitaluvus, ...) Tehnilised oskused 8 USA Project Manager'id kõige vähem levinud omadused: karismaatiline isiksus efektiivne organisatsioonisisene poliitik tehniline ekspert kõrgel tasemel administratiivsed oskused 9 Kokkuvõte Edukaid projekte juhivad indiviidid... kellel on tehnilisi ja juhtimisalaseid teadmisi ... parim PM ei ole mitte kõige pädevam tehnikainimene ega ka mitte mingi intrigeeriv tegelane, kellel on lihtsalt õiged kontaktid 10 Reeglid · Reegel 1 · Meeskonna individuaalsed liikmed erinevad üksteisest võimetelt soovidelt ja motiveerituselt · ... neid tuleb kohelda kui indiviide (kusjuures õiglaselt) · Nad ei pruugi olla sellised nagu sina. ·
majandusalane edukus, juhtida tõhusalt muudatusi, hinnata allüksuste ja töötajate edukust ning rakendada nende hüvitamiseks sobivat ja motiveerivat hüvitussüsteemi 17. Kaasaegsed juhtimisteooriad Kaasaegsete juhtimisteooriad jagunevad: Süsteemiteooria: Süsteemiteooriad põhinevad organisatsiooni sisendite ja väljundite fikseerimisel ning omavaheliste seoste välja toomisel. Terviklik kvaliteedijuhtimine: Kvaliteedijuhtimine sisaldab kõiki juhtimisalaseid tegevusi, mis määravad kvaliteedipoliitika, eesmärgid ja kohustused ning teostavad need kvaliteedisüsteemi raames kvaliteediplaneerimise, kvaliteediohje, kvaliteeditagamise ja kvaliteediparenduse abil. Eesmärgiline juhtimine: Eesmärgiline juhtimine kujutab endast tegutsemisviisi organisatsioonis, mille käigus üksteisega seotud organisatsiooni allüksused ja
Ta alusats lihtsa tehnikuna, kuid on nüüdseks sirgunud Magnetic MRO juhiks. Mäeots usub kõige rohkem seda, et iga juht peaks olema valmis oma ego allasuruma ja olema enesekriitiline, et mitte jääda vanade paradigmade juurde. Mäeots ei võta kogu au enda peale ja kinnitab, et suur põhjus, miks ta sai “Parimaks juhiks 2019” on tänu tema mentoritele, kellel on olnud ja siiani on väga suur roll tema elus. Ta usub, et kui on soov oma juhtimisalaseid oskusi kasvatada on oluline ennast ümbritseda omaala spetsialistidega, Lisaks mentoritele hindab Mäeots väga ka kõiki inimesi, kellega ta koos töötab Magnetic MROs ja mainib, et ilma nendeta ei oleks ta seda tiitlit väärt. Põhilised omadused, mida Mäeots hindab on distsipliin, tahe, suhtlemine ja suhtmine. Ta paneb palju rõhku sellele, et leida tööle inimesi, kelle silmis on näha tahet ja hindab seda rohkem kui varasemat aastate pikkust töökogemust
arvude, mitte arvamuste põhjal, Andmete kasutamisel lähtuvad juhid sellest, et kõikjal kaasamist eesmärkide püstitamise ja otsustamise protsessidesse. esineb hajuvust, statistilise mõtlemise puudumisel võivad esile kerkida järgmised 46. Peamised erinevused kaasaegses kvaliteedijuhtimises võrreldes klassikalise probleemid: valed järeldused varasemast toimivusest ja suundadest, mis võivad viia käsitlusega Sisaldab kõiki juhtimisalaseid tegevusi, mis määrab kvaliteedi poliitika. tulevikuplaanideni. Kvaliteedijuhtimine on ettevõtte eesmärkide saavutamine läbi protsessikeskuse, mille 19. Standardiseerimise printsiip Standardiseerimine on pideva parendamise üks tulemusena kindlustukse toodete ja teenuste pidev kvaliteeditaseme paranemine. aluskivi
4. KVALITEEDIJUHTIMI SE OLEMUS KVALITEEDIJUHTIMINE Kvaliteedijuhtimine on ettevõtte eesmärkide saavutamine läbi protsessikeskse juhtimise, mille tulemusena kindlustatakse toodete ja teenuste pidev kvaliteeditaseme paranemine. Kvaliteedijuhtimine sisaldab kõiki juhtimisalaseid tegevusi, mis määravad kvaliteedipoliitika, eesmärgid ja kohustused ning teostavad need kvaliteedisüsteemi raames kvaliteediplaneerimise, kvaliteediohje, kvaliteeditagamise ja kvaliteediparenduse abil. Kvaliteedijuhtimine on kõigi juhtimistasandite kohustus ja selle teostamine hõlmab organisatsiooni kõiki töötajaid. Kvaliteedi juhtimine Kvaliteedijuhtimine on seotud sellega, kuidas juhtida sisendit nii, et saada soovitud väljund/tulemus planeerimine
edukus, juhtida tõhusalt muudatusi, hinnata allüksuste ja töötajate edukust ning rakendada nende hüvitamiseks sobivat ja motiveerivat hüvitussüsteemi. Kvaliteediorientatsiooniga juhtimine (Total Quality Management, TQM). Kvaliteedijuhtimine on ettevõtte eesmärkide saavutamine läbi protsessikeskse juhtimise, mille tulemusena kindlustatakse toodete ja teenuste pidev kvaliteeditaseme paranemine. Kvaliteedijuhtimine sisaldab kõiki juhtimisalaseid tegevusi, mis määravad kvaliteedipoliitika, eesmärgid ja kohustused ning teostavad need kvaliteedisüsteemi raames kvaliteediplaneerimise, kvaliteediohje, kvaliteeditagamise ja kvaliteediparenduse abil. Kvaliteedijuhtimine on kõigi juhtimistasandite kohustus ja selle teostamine hõlmab organisatsiooni kõiki töötajaid (Kreegimäe, 2003) 18. Juhtimisfunktsioonid Planeerimine - Seotud eesmärkide püstitamise, poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega.
elementidele ja seeläbi ka projektile endale. Projektijuhi kompetentsus koosneb kolmest kompetentsist: tehniline, käitumuslik ja kontekstuaalne. Isiksuse omadusi käsitletakse IPMA (Rahvusvaheline Projektijuhtimise Assotsiatsioon) käitumusliku kompetentsi all ja see koosneb 15. elemendist. Edukas projektijuht ei ole see inimene, kes on omale selgeks teinud kõik projektijuhtimise reeglid ja omab kõikvõimalikke erialaseid ning juhtimisalaseid teadmisi. Edukaks projektijuhiks saamisel on väga tähtis omada õigeid isiksuse omadusi ja osata neid kasutada õiges kohas ning õigel ajal. Algis Perens toob oma raamatus “Projektijuhtimine” välja 8 tähtsat projektijuhi isiksuse omadust: 1. meeskonnatööle orienteeritud, 2. loominguline, 3. kergesti inimestega kontakteeruv, 4. algatusvõimeline, 5. osav läbirääkija, 6. usaldusväärne, 7. läbilöögivõimeline, 8. otsustusaldis.
Finantsinstitutsioonid ja kreeditorid, Investorid, Audiitorid, Konkurendid, Analüütikud. Omanikud vajavad kuluinfot selleks, et juhtida riske ja olla veendunud ettevõttesse tehtud investeeringute tasuvuses. Kulud on vajalikud ka õigete strateegiliste otsuste vastuvõtmmisel, planeerimisel ja hinnangu andmisel tegevjuhtkonna töötulemustele. Juhid vajavad infot eeskätt selleks, et teha majanduslikult põhjendatud juhtimisalaseid otsuseid. Samuti on väga oluline nende roll kuluarvestuse süsteemi väljatöötamisel. Ilma selleta, kui iga juht ie ole täpselt määratlenud oma infovajadust, on raskendatud kogu efektiivse kuluarvestuse süsteemi ülesehitamine ettevõttes. Juhtimisotsuste vastuvõtmiseks on äärmiselt oluline kuluinfo, mis on seotud kulude liigitamise, jaotamisega ja käitumisega erinevatel tegevustasemetel ja samuti kulueelarvetes esitatud kulunäitajad.
........................................22 11.3.Vao talli eskiisprojekt.............................................................................................23 11.4. ETTEVÕTTEPRAKTIKA LEHT........................................................................24 Ettevõttepraktika aruanne 1. SISSEJUHATUS Minu ettevõttepraktika kohaks oli OÜ ... Oma ettevõttepraktika kohaks valisin ..., kuna seal töötamine objektijuhina annab mitmekülgseid juhtimisalaseid kogemusi ning võimaluse ülikoolis õpitut praktilises elus rakendada. Omandasin kogemusi töötajate motiveerimisel ja distsiplineerimisel. Pidin objektil tööde kulgemise korraldama töötervishoiunõuetele ja ohutusjuhenditele vastavalt. Selleks tuli töötajaid instrueerida, anda neile välja töökaitsevahendid ning jälgida nende kasutamist. Töötajate värbamisel tuleb lähtuda töölepinguseadusest või võlaõigusseadusest. Vahel oli vaja
arendamise ja rakendamisega tegelevad personalijuhid. Nende ülesandeks on intellektuaalse kapitali kujundamine, selle sidustamine teadus- ja arendustegevusega ning teadmusjuhtimisega. 3 veendumust. 8. Veendumuste "Me tegutseme ajas", "Meil on hing" ja "Me otsime tähendust" tunnused L.Grattoni järgi ja võimed, mis nendega seonduvad (vt joonist slaididelt). Organisatsioonides on eriti oluline arendada inimeste tunnustamist ja väärtustamist võimaldavaid organisatsioonilisi ning juhtimisalaseid võimeid. Me tegutseme ajas: 1) visioonide loomise võime tekitamine-luua tulevikuvisioon, 2) prognoosimisvõime arendamine-haarava ja köitva visiooni loomise eelduseks on org. võime ette näha, mida tulevik võiks tuua, 3) strateegilise võimekuse loomine-inimesele orienteeritud strateegiate loomine. Me otsime tähendust: mida kuuleme teistelt, kuidas näene teisi käitumas ning meid ümbritsevad sümbolid ja müüdid. 1) Diagnostilise võimekuse arendamine-
Sihtturu atraktiivsus Alustavale ettevõttele on atraktiivseks sihtturuks turg, mis on kavandatavale ettevõttele piisavalt suur, kuid liiga väike selleks, et ahvatleda suuri konkurente. Sihtturu atraktiivsuse hindamine on sageli keerukam, kui haru atraktiivsuse hindamine. Vaja on leidlikkust. · Organisatsiooniline valmisolek- Eesmärk: hinnata, kas kavandatav ettevõte omab piisavat juhtimisalaseid oskusi, organisatsioonilisi kompetentsusi ja ressursse, et edukalt turule tulla. Siinkohal keskendutakse mittefinantsilistele ressurssidele. · Finantsiline teostatavus Summaarse stardikapitali vajaduse hinnang- Kui palju läheb raha vaja selleks, et rajada ettevõte ja jõuda esimese müügitehinguni? Koostada kõigi investeeringute ja jooksvate tegevuskulude eelarve, mis eelnevad esimesele müügile.
Sihtturu atraktiivsus Alustavale ettevõttele on atraktiivseks sihtturuks turg, mis on kavandatavale ettevõttele piisavalt suur, kuid liiga väike selleks, et ahvatleda suuri konkurente. Sihtturu atraktiivsuse hindamine on sageli keerukam, kui haru atraktiivsuse hindamine. Vaja on leidlikkust. · Organisatsiooniline valmisolek- Eesmärk: hinnata, kas kavandatav ettevõte omab piisavat juhtimisalaseid oskusi, organisatsioonilisi kompetentsusi ja ressursse, et edukalt turule tulla. Siinkohal keskendutakse mittefinantsilistele ressurssidele. · Finantsiline teostatavus Summaarse stardikapitali vajaduse hinnang- Kui palju läheb raha vaja selleks, et rajada ettevõte ja jõuda esimese müügitehinguni? Koostada kõigi investeeringute ja jooksvate tegevuskulude eelarve, mis eelnevad esimesele müügile.
260. Mis on subjektiivsema iseloomuga,kas toode või teenuste kvaliteedi määratlemine ? Teenuse Kvaliteedi kindlaksmääramine. 261. Mis on kvaliteedijuhtimis kõige olulisemad eesmärgid ettevõttes? Kvaliteedijuhtimine on ettevõtte eesmärkide saavutamine läbiprotsessikeskse juhtimise, mille tulemusena kindlustatakse toodete ja teenuste pidev kvaliteeditaseme paranemine. Kvaliteedijuhtimine sisaldab kõiki juhtimisalaseid tegevusi, mis määravad. kvaliteedipoliitika, eesmärgid ja kohustused ning teostavad need. kvaliteedisüsteemi raames kvaliteediplaneerimise, kvaliteediohje, kvaliteeditagamise ja kvaliteediparenduse abil. Kvaliteedijuhtimine on kõigi juhtimistasandite kohustus ja selle teostamine hõlmab organisatsiooni kõiki töötajaid. 262. Kes peaks olema seotud ettevõtte töötajatest kaliteediküsimustega?
JUHTIMINE Vältimine Avastamine Joonis 6. Kvaliteedisilmus Järgnevalt mõned enamlevinud kvaliteedijuhtimise terminid ja nende seletus: Kvaliteedijuhtimine on ettevõtte eesmärkide saavutamine läbi protsessikeskse juhtimise, mille tulemusena kindlustatakse toodete ja teenuste pidev kvaliteeditaseme paranemine. Kvaliteedijuhtimine sisaldab kõiki juhtimisalaseid tegevusi, mis määravad kvaliteedipoliitika, eesmärgid ja kohustused ning teostavad need kvaliteedisüsteemi raames kvaliteediplaneerimise, kvaliteediohje, kvaliteeditagamise ja kvaliteediparenduse abil. Kvaliteedijuhtimine on kõigi juhtimistasandite kohustus ja selle teostamine hõlmab organisatsiooni kõiki töötajaid. - 21 -
Need süsteemid koosnevad üldjuhul inimesest või inimrühmast, seadmeist ja lokaalsest keskkonnast. Inimene on keskne. Kõik need komponendid, mida ergonoomika püüab ratsio- naalselt arvesse võtta, et olukorda parandada, mõjutavad üksteist. Näiteks, milline tegur avaldab inimesele mõju või kuidas inimene reageerib keskkonnas toimuvatele muudatustele, millest sõltuvad inimese tööviljakus ja tervis isegi aastate pärast. Ergonoomikas võib eristada palju süsteemitüüpe: juhtimisalaseid süsteeme, infosüsteeme, mille eesmärgiks on infootsing ja info kogumine, teadusliku uurimistööd läbi viia aitavaid süsteeme. Sageli tegeldakse lihtsate süsteemidega: kuvar töötaja, nägemine töökoht, ülajäsemed tööriist. Nüüdisajal selliste süsteemide osatähtsus ergonoomikas väheneb. Vahel on ergosüsteemi kirjeldada ja modelleerida keerukas. Nt kognitiivses ergonoomikas probleemi lahendamist teadlase puhul
innovatsiooni perspektiivis ka kui töövahendit. Seetõttu tegeleme me tööalase koolituse kaudu tööprotsessis toimuva sise- ja välissuhtluse uuenduste tutvustamise ja arendamisega. Järgnevalt on kokkuvõtlikult toodud need positiivsed nähtused, mille on kaasa toonud haldusjuhtimise alane töö ja veebivahendite kasutamine: · Esiteks uut laadi läbipaistvus, mis tekitab välissuhtluseks avatuks muutuvate pädevuste rotatsiooni ning loob tehnilisi, juhtimisalaseid ja õiguslikke suhtlusringkondi. · Järgmiseks tekib elukestev õpe, mis laias valikus informatsiooni, dokumentide ning õiguse ja halduse alaste allikate juurdepääsetavuse tõttu tähendab, et töötajad saavad iseseisvalt juurde õppida, mis annab senisest tunduvalt parema tulemuse. Veeb toob enesega kaasa ka uusi toimimisviise, näiteks infoprotokolli kasutuselevõtu ning andmepankade, arhiivide jmt halduse.
· ettevõtjal on suur eeskujufunktsioon ja tema käitumine töötajatega määrab oluliselt ettevõttesisesed suhted. Üldkokkuvõttes ilmneb vastuolu, millel võivad olla ettevõtte jaoks saatuslikud tagajärjed. Väikeettevõtja peab töötama ainuisikuliselt nii nagu suurettevõtte juhtkond. Ta peab suurettevõtte palgalise juhiga võrreldes omama paremaid ettevõttemajanduslikke ja juhtimisalaseid teadmisi, sest tal ei ole ettevõttes nõunikke ja spetsialiste, kelle poole pöörduda. Samas ei ole väikeettevõtjal võimalik igapäevaärist ja ülesannete kontsentratsioonist tingitud kõrge koormatuse tõttu pühendada ennast piisaval määral selleks vajalikule täienduskoolitusele. Teisisõnu igapäevaäriga ülekoormatus jätab vähe aega strateegilisteks kaalutlusteks. 13 1.1.4.2. Kapitaliühendused 14
annaabi.ee 
