Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Filosoofia kontrolltöö (4)

2 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised olulised fil teosed kuuluvad järg autoritele?
  • Kes olid järgmised isikud?

Variant A
1. Tunnetuse 3 võimalust
A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt – (näen, kuulen)
B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud).
C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine – positivism
2. Selgita järgmised mõisted:
a. messiainism- on teadvuse( rahva, sotsiaalse rühma, poliitilise partei) jumalikustamise akt, mille järel jumalikustanud rahvas või mõni muu subjekt seab end kõrgemale sotsiaalsest olemisest ja saab ainsaks ja kõrgeimaks ajaloolise protsessi kohtunikuks.Messianistlik liikumine (1660–1670) leidis aset pärast juutide rüüstamist ja tapmist hetman Bogdan Hmelnitski päevil
b. - Nirvaana - Kui 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA seisundisse (tõlkes kustumine). Tähendab kannatustest vabanemine . Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil – buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed
c. cogito ergo sum- - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM – mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks.
d. fatalism - on usk saatuse kõikemääravasse jõusse ning see on omane paljudele usunditele ja idealistlikele filosoofilistele vooludele.
e. verifikatsioon- tõe määramise viis, oli seotud Viini ringiga (filosoofide ja teadlaste rühm Viinis , mida juhtis Moritz Schlick.)
3. Millised olulised fil. teosed kuuluvad järg. autoritele?
a. Loodusest Anaximandros
b. Maailm kui tahe ja kujutlus A. Schopenhauer
c. Õhtumaa allakäik O. Spengler
d. Teadusrevulatsioonide struktuur T. Kuhn
e. Politeia Platon
4. Kes olid järgmised isikud?
a. Leukippos- oli tähtis loodusfilosoof, pärit Mileetosest või Traakiast. Leukippos kirjutas 2 teost, oli aatomiõpetuse looja.
b. Siddhartha- buddismi rajaja, kes lahkus kodust eesmärgiga leida vastust küsimusele miks inimesed kannatavad. Ta oli 29. aastane prints .
c. Lucius Annaeus Seneca - oli rooma filosoof, kirjanik ja riigimees. Ta oli imperaator Nero õpetaja ja hiljem nõuandja. Ta lõpetas elu enesetapuga.
d. K. Popper- kirjeldas kuidas vabaneda diktaruutist kaasajastamisega, mis eeldab ühiskonna avamist .
e. Antisthenes- künismi esindaja, ütles, et tuleb elada nagu loomad – samas tuleks loobuda ka ihadest . Samas ta arvas , et tõeline õnn seisneb iseseisvuses.
5. USA- s kujunenud pragmatismi rajajaks peetakse Charles Sanders Pierce , kelle näite kohaselt aitab keerulistes olukordades tegutseda eeskätt usk.
6. Kas toodud väide on õige või vale?
Kõigil maailmausundil oli oma püha raamat
  • budistidel –ahisma
  • kristlastel piibel
  • muhameedlastel- koraan
    Väide on vale, kuna ahisma ei ole budistide päha raamat.
    7. . Pluralismi arenguetapid ja esindajad antiikfilosoofias
    A. I etapp
    EMPEDOKLES – maailmas on 4 juurt – maa, õhk, tuli ja vesi – 4 alget
    HIPOKRATES – inimese organismis on 4 juurt – veri , lima, tume ja hele sapp . Evolutsiooniteooria – tekkis taimestik e floora , siis loomad e fauna ja siis inimene. Inimesed tekkisid üksikute elundite kaupa ja need elundid pidid omavahel sobima . Inimese keha ja härja pea ei sobi kokku.
    B. II etapp
    ANAXAGORASE etapp – tema ei räägi ainest (juurtest), vaid ta räägib aineosakestest e seemnetest. Kõik koosneb seemnetest (tule seemned jne). Maa kuju on trumm . Taevakehad on kivid . Päike on hõõguv kivi. Mis on piiriks looma ja inimese vahel – erinevad KÄE tõttu. Anaxagoras oli kosmopoliit – määratles end maailmakodanikuna. Ütles lause – kõikjal, kus on taevas peakohal, seal on minu kodumaa.
    C. III etapp
    LEUKIPPOS ja DEMOKRITOS
    Esindavad aatomiõpetust. Maailm koosneb väikestest jagamatutest osakestest – ATOMOSTEST. Aatomite vahel on tühi ruum, mis võimaldab neil liikuda .  Liikumise põhjus ongi tühi ruum. Demoritos – aatomid erinevad üksteisest, neil on erinev suurus, kuju, asend, temperatuur. Hinge aatom on tuline. Aatomite liikumist seostab ta eluga – niikaua kui liiguvad, on elu. Ta oli veendunud rahvavõimu e demokraatia pooldaja. Parem on olla kasvõi vaene, aga demokraatlikus ühiskonnas, kui rikas aga ebademokraatlikus. St vabadus on parem orjusest. Tema soovitus valitsejatele – kes tahab valitseda teisi, peab oskama valitseda kõigepealt iseennast. Aforismid : arukas on inimene, kes ei kurvasta selle üle, mida tal ei ole vaid ta on rõõmus selle üle, mis tal on. Ühe aruka inimese sõprus on parem kui kõigi arutute sõprus.
    8. Rooma helleniseerumine väljendus
    A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, kandusid üle Rooma, ka Kreeka filosoofia.
    B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga , ka eeposed sarnaseid (
    C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust.
    D haridussüsteem. Sarnane kreekaga
    9. S.Kirkekaardi eksistensti staadiumid
    A Esteetiline- inimese tähelepanu koondatud naudingutele
    B Eetiline- märksõnaks kõlbeline kohus
    C Religioosne- inimene seisab palgest palgesse Jumalaga . Inimene jääb inimeste seas üksi
  • Filosoofia kontrolltöö #1 Filosoofia kontrolltöö #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 143 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor nas88 Õppematerjali autor
    ( Variant A)

    Sarnased õppematerjalid

    Filosoofia variant A ja B
    2
    docx

    Filosoofia variant A ja B

    b. - Nirvaana - Kui 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA seisundisse (tõlkes Ütles lause ­ kõikjal, kus on taevas peakohal, seal on minu kodumaa. kustumine). Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu C. III etapp abil ­ buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed LEUKIPPOS ja DEMOKRITOS c. cogito ergo sum- - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes Esindavad aatomiõpetust. Maailm koosneb väikestest jagamatutest osakestest ­ [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM ­ mõtlen, järelikult olen olemas. Kui ATOMOSTEST. Aatomite vahel on tühi ruum, mis võimaldab neil liikuda. Liikumise inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse põhjus ongi tühi ruum. Demoritos ­ aatomid erinevad üksteisest, neil on erinev suurus,

    Filosoofia
    Filosoofia kontrolltöö
    3
    doc

    Filosoofia kontrolltöö

    arvestuse A-rea küsimused. 1. Tunnetuse 3 võimalust A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt ­ (näen, kuulen, kompan B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine ­ positivism, 2. selgita järgmised mõisted: - Cogito ergo sum - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM ­ mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. - Monism - (mono) ­ monistid. Sellisel juhul räägitakse ühest algest. Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine, maailma element, ja teda leidub palju. Anaximenes pakkus algeks ÕHKU. - Asi iseenses - tunnetusteoreetilisi vaateid

    Filosoofia
    Filosoofia kontrolltöö
    2
    doc

    Filosoofia kontrolltöö

    1) tunnetamise vormid 1) Filosoofia 3 põhiprobleemi a) meeleline tunnetamine e sensuaalne a) Metafüüsiline –so on olemisõpetus, mis pärit Aristotelese käsikirjadest, kus füüsikale b) kogemuslik tunnetamine e empiiriline (empirism Bacon) järgnev osa oli pühendatud olemise probleemidele. Hakati mõtlema, et mis on alge-

    Filosoofia
    Filosoofia eksam
    6
    docx

    Filosoofia eksam

    Juudid ei ole kusagil kaitstud, tuleb luua juudiriik, kus ei ole antisemitismi. K.Popper ­ kirjeldas, kuidas kaasajastamisega vabaneda diktatuurist. Kaasajastamine eeldab ühiskonan avardamist. Titus Lucretius Carus ­ tema teos ,,Asjade loomusest" esindas epikureismi. Tegemist oli poeemiga. Kreeklased arvasid, et ühiskonnast tuleb eemalduda, tema arvas, et ühiskonna probleemidega tuleb tegeleda. Hegel ­ pidas vaimufilosoofia kõrgeimaks astmeks absoluutset vaimu. Xenophanes ­ kreeka filosoof, eleaatide koolkonna rajaja. Panteismi esindaja. Müüdid on inimeste väljamõeldis. Aabraham ­ juutide esiisa, vana Testament B-Spinoza ­ ratsionalit, juudi päritolu hollandi filosoof. T.Hobbes ­ empirist, materialist, ühiskondliku lepingu teooria. Riik tekkis kui ühiskondlik leping. A.Comte ­ positivism. Teaduslik tunnetamine, mõtlemise kolm staadiumit. Dzainism on pluralistlik õpetus. Uusaja kaks põhilist õpetust olid empirism ja ratsionalism. Pluralismi arenguetapid: 1

    Filosoofia
    Arvestuse Eksam
    3
    doc

    Arvestuse Eksam

    FILOSOOFIA JÄRELEKSAM Variant A 8. kolm hellenistliku filosoofia voolu antiikajal ja esindajad 1. skeptitsism - Pyrrhon 2. epikureism - Epikuros 3. stoitsism - Zenon 2.Selgita mõisteid Universaalidetüli- realism, nominalism Deduktsioon- on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused. Vertifikatsioon- võltsing, võltsima Pragmatism - teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas ja senised seisukohad, mida on peetud tõesteks, tuleks kogemuse, katse ja eksituse meetodit kasutades üle vaadata.

    Filosoofia
    Filosoofia konspekt
    26
    doc

    Filosoofia konspekt

    Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine algas filosoofiast. Siis siirduti teiste teaduste juurde.

    Filosoofia
    Filosoofia
    7
    doc

    Filosoofia

    Ahto Mülla Tallinna Majanduskool Filosoofia FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokratesega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G.Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine

    Filosoofia
    Ahto Mülla - Filosoofia kogu aine konspekt
    20
    doc

    Ahto Mülla - Filosoofia kogu aine konspekt

    Ajakiri akadeemia. Kolmveerand materjalidest peaks olema originaal dokumendid (mitte internet). Viitetehnika kasutamine ­ faktid, tsitaadid peaks olema viidatud. (viidata lehekülje all numbritega). Teemale: Kuritöö ja karistus, retsensioonid, mingi idioot ... Filosoofia määratlemine: 1) Sokrates ütles, et tarkuse armastus (phileo sophia). ,,Ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea". 2) J. G. Fichte (Saksa k. Wissenschaftslehre e. teadusõpetus). Filosoofia annab alusteadmised, millele basseeruvad spetsiifilised teadmised. Teadmistealus. 3) D. Hume ­ Inglane. filosoofia on teadusteisand. I) Filosoofia on omamoodi elupõhimõttete kogum, mis on igal inimesel olemas (igal inimesel omad põhimõtted, oma elufilosoofia). II) Filosoofiat võib võtta ka kui teatud maailmavaadet. See peegeldab ettekujutisi inimesi ümbritsevast maailmast (igal inimesel on olemas oma ettekujutus, maailmapilt ümbritsevast). Kuidas kujuneb?

    Filosoofia




    Kommentaarid (4)

    ereemann profiilipilt
    Elis Reemann: Ma tänan. !
    13:37 19-10-2011
    plague profiilipilt
    plague: Abiks ikka
    13:53 24-10-2012
    maxu11 profiilipilt
    maxu11: aitäh
    20:35 07-12-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun