Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Farmakoloogia IV kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Farmakoloogia IV (psühhofarma, endokriin ja viirusevastased ravimid )
Endokriinsüsteemi mõjuvad raviained Na-levotüroksiin, jood , prednisoloon (vt täpsemalt ravimregister) Orlistaat, Liraglutiid Östrogeen + gestageen Levonorgestreel Kordamisküsimused 1. Millisesse ravimrühma kuulub hormoon kortisoolGlükokortikosteroidide hulka 2. Mille poolest erinevad süsteemselt manustatavad glükokortikoidid üksteisest? Põletikuvastane toime ja kestvus 3. Kuidas on võimalik glükokortikosteroide manustada? Millisel juhul milline masnustamisviis on eelistatud ja miks? i/v, i/m, p/o, lokaalne ; i/v ja i/m kriisiolukorras (mõjub kiiresti), p/o kroonilise manustamise korral (mugav ja vähem süsteemseid kõrvaltoimeid ), lokaalne esmavalikuna (kõrvaltoimete vältimiseks) 4. Milliseid metaboolseid muutusi põhjustab glükokortikoidide manustamine organismis? Veresuhkru taseme tõus, väheneb rakkude võime glükoosi kasutada ( diabeet ), suureneb valkude lammutamine ( müopaatia ), rasvade ümberjaotamine (Cushingi sündroom ) 5. Milliseid kõrvaltoimeid põhjustab süsteemsete glükokortikoidide manustamine? Opportunistlike infektsioonide avaldumine, kõrge infektsioonioht , arütmia , hüpertensioon , ateroskleroos , erinevad KNS kõrvaltoimed , akne , Cushingi sündroom, alopeetsia , naha õhenemine, striiad , osteoporoos , neerupealise koore atroofia 6. Mida peab arvestama, kui glükokortikoidravi kestab kauem kui 2 nädalat? Ravi peab lõpetama järk - järgult 7. Glükokortikosteroidide peamised kasutusvaldkonnad. Põletikuvastane teraapia, immuunsupressiivne teraapia, nahahaigused , ülitundlikkusreaktsioonid, neuroloogilised seisundid ( ajuturse , - kasvaja , seljaaju kahjustus), endokriinhaigused (keha glükokortikosteroidide asendamine), vähendavad iiveldust 8. Milliseid kontratseptsiooni meetodeid tead ja kui tõhusad need on?  Kombineeritud hormoonid, minipillid , vaskspiraal , steriliseerimine (väga efektiivsed), kondoom (efektiivne), " loomulikud meetodid" (väheefektiivsed)
9. Millele tuleb mõelda meetodi valikul ja mida tuleb nõustamisel arvesse võtta? Kas lapsed on olemas või soovitakse juurde teha, kas on üks partner või mitu, kui pikalt soovitakse rasestumist vältida, muud riskitegurid ( suitsetamine jms) 10. Kus toodetakse mitterasedal naisel peamiselt östrogeene? Milliseid mitte-reproduktiivseid toimed annavad östrogeenid organismis? Munasarjades / Rindade ja piimanäärmete areng, skeleti kasv, nahaaluse rasvkoe kogunemine, tõstavad HDL, langetavad LDL, vedelikupeetus, hüperkoagulatsioon 11. Kus toodetakse mitterasedal naisel peamiselt gestageene? Mis on toodetava gestageeni ülesanne? Kollaskehas, ülesandeks on endomeetriumi ettevalmistamine munaraku kinnitumiseks, raseduse säilitamine 12. Millise toime alusel avaldab rasestumisvastast toimet östrogeene ja gestageenne komponent ? Östrogeen takistab folliikuli küpsemist ja munaraku vabanemist, Gestageen jätab mulje, et ovulatsioon on toimunud 13. Mille poolest erinevad kombineeritud kontratseptiivides olevad gestageenid üksteisest? Androgeenne toime ja antiandrogeenne toime 14. Kombineeritud preparaatide korvaltoimed ja kasutamisega seotud riskid Iiveldus , uimasus, väsimus , premenstruaalne pinge, perioodilised tursed , rindade valulikkus, suurenenud voolus (östrogeenist tingitud), tupekuivus, kaalutõus, libiido langus (gestageenist tingitud) 15. Millised on erinevad kombineeritud preparaadid (jaotus erivormi alusel) ja kellele mis sobida võiks? Monofaasilised ja multifaasilised 16. Milliste kasvajate eest kaitsevad naist kombineeritud pillid ja milliste kasvajate arengut nad pigem soodustada võivad? Soodustavad maksakasvaja, adenoomide, rinnavähi teket. Kaitsevad munasarja ja endomeetriumi vähi eest 17. Milliseid rasestumisvastaseid vahendeid võiks kasutada imetavad emad? gestageene sisaldavaid kontraseptiive 18. Kuidas võiks seletada kombineeritud pillide koostoimet antibiootikumidega? blokeerivad enterohepaatilise ringe 19. Milliseid peamisi ja ebameeldivaid kõrvaltoimeid võivad kombineeritud pillid põhjustada? Suureneb venoosse trombemboolia risk, sapikivitõbi , iiveldus, tursed, peavalu, migreen , kaalu suurenemine, akne 20. Milliseid peamisi ja ebameeldivaid kõrvaltoimeid võivad põhjustada ainult gestageeni sisaldavad preparaadid? esimesel aastal võib esineda ebaregulaarne  verejooks , tursed, kaalu tõus, kõhu puhitus , depressioon , peavalu, 21. Millele mõelda, kui kombineeritud pillide ja ka gestageense preparaadi kasutamisel tekivad vaheveritsused. Kuidas reageerid? Enamasti ravi alguses ja mööduv - Enamasti ravi alguses ja on mööduv (kui paari kuuga ei möödu, siis vahetada preparaati-kõrgem EE tase).
- Pillide õige kasutamine? - Teised ravimid? - Kauem (mitmeid kuid) kestnud vaheveritsuse esinemisel: - kasvajad või põletik ? -  pillide kasutamine ilma vahepausideta (7 päevast pausi ei ole) 22. Mida tähendavad mono -ja multifaasilised preparaadid? Kas on kummalgi eeliseid ? Kuidas suhtuda kombineeritud preparaatide pausideta kasutamisse?Monofaasilised - 21 tabletti sisaldavad ühesuguse doosi hormooni.Multifaasilised - hormooni/de doosid muutuvad tsükli jooksul. Eelised / pausideta kasutamine Kas ühel või teisel on eeliseid? Pole kinnitust leidnud. Amenorröa tekkel võivad multifaasilised rohkem sobida. Pausideta kasutamine põhjustab rohkem vaheveritsusi. 23. Kommenteeri meetodite kasutuskestvust. Millal milliste preparaatidega on võimalik taas rasestuda? Vastunäidustuste puudumisel teismeliseeast kuni menopausini. Vanuse tõustes on eelistatumad võimalikult madala östrogeeni doosiga preparaadid. Preparaate võib vastunäidustuste mitteilmnemisel kasutada järjekestvalt aastaid Kombineeritud preparaadid: võib rasestuda kohe peale ravimi manustamise katkestamist. 24. Millal on eelistatud gestageeni sisaldavad preparaadid? Milliseid erinevaid preparaate tead? Millised võiksid millal eelistatud olla? Esinevad kõrvaltoimed või vastunäidustused kombineeritud preparaatide kasutamiseks. Rinnaga toitmise perioodil. Enne ja pärast ulatuslikke operatsioone (kui on tarvis rasestumisvastast toimet saavutada). ●  Depo -Provera (depomedroksüprogesteroonatsetaat). - 150 mg i/m 1 x 3 kuu järel (tsükli esimese 5 päeva jooksul). - viljastumisvõime taastub 5-7 kuu jooksul peale viimast süsti. ● Nexplanon (etonogestreel- subdermaalne implantaat). ●  Emakasisene vahend (levonorgestreel). - Fleree - Mirena ●  Tabletid (desogestreel - Cerazette). 25. Hädaabipillid. Millise ravimrühma raviainet ja toimeainet sisaldavad? Millal SOS-pille kasutada? Millises ajavahemikus manustamise osas on raviaine toime kõige efektiivsem?Sisaldavad ainult gestageeni - levonorgestreeli.SOS - pilide kasutamine on näidustatud raseduse vältimiseks pärast kaitsmata vahekorda kui: vahekord toimus
rasestumisvastaseid vahendeid kasutamata või kui rasestumisvastane meetod „ vedas alt“. Ravim manustada esimesel võimalusel kuni 72h jooksul. 26. Kilpnäärme hormoonide toimed organismis. 27. Primaarse hüpotüreoosi sagedasemad põhjused. Primaarse hüpotüreoosi sagedasem põhjus arenenud maades on krooniline türeoidiit , millest tuntuim on autoimmuunne türeoidiit ehk Hashimoto türeoidiit. Antud haiguse puhul on tegemist autoimmuunse põletikuga ehk olukorraga, kus keha toodab ise kilpnäärmevastaseid antikehi, mis kahjustavad kilpnäärme kudet ning põhjustavad seeläbi kilpnäärmehomoonide vaegust. Otsene ravi haigusele puudub. 28. Millest sõltub hüpotüreoosi esinemisel peamiselt ravi doosvanus, kaasuvad haigused, seisundid ( rasedus , erinevad trimestrid) 29. Levotüroksiini manustamine ja kõrvaltoimed. Manustamine: suukaudne Kõrvaltoimed: südamepekslemine, unetus , peavalu, tahhükardia , närvilisus 30. Orlistaadi toimemehhanism ja kõrvaltoimed Toimemehhanism: Kasutatakse ülekaalulisuse raviks. See toimib seedetraktis, takistades toiduga saadud ligikaudu ühe kolmandiku rasva seedimist. Orlistaadi kõrvaltoimed: kõhugaasid, kõhukrambid , roojapidamatus, õline väljaheide NB! Orlistaat ei imendu seedetraktis.
Psühhofarmakoloogia Kordamisküsimused Põhimõisted : Sedatiivne toime - seisneb kõikide psüühiliste protsesside (psüühiline ja motoorne aktiivsus, reageerimiskiirus ja -täpsus, tingitud reflekside väljakujunemine, õppimine, mälu, assotsiatsioonid jne) pärssimises Trankvilliseeriv toime on olemuselt peamiselt negatiivseid emotsioone (hirmu, ärevust, kurbust , viha, agressiivsust jms) pärssiv toime Hüpnootiline toime -  füsiolooogilisele unele sarnast  seisundit esilekutsuv toime Antidepressiivne toime - langenud meeleolu normaliseerimine , depressiooni kõrvaldamine Bipolaarne häire - depressiooniepisoodid, mille kestus on mõnevõrra lühem ja nende puhul esineb sagedamini psühhootilisi sümptomeid, psühhomotoorset pidurdatust või atüüpilisele depressioonile iseloomulikke sümptomeid Obsessiiv - kompulsiivne häire (sundhäire) - Obsessiiv–kompulsiivne häire ehk sundhäire on ärevushäirete hulka kuuluv seisund, mille keskseimad sümptomid on sundmõtted ja –teod. Sundmõtted on korduvalt inimese teadvusse tungivad , ebameeldivad, siivutud ja võõrana tunduvad mõtted või kujutlused, mida inimesel on raske maha suruda. Sundteod on korduvad tegevusahelad, mis võivad hõivata iga päev tunde. Sundteo aluseks on inimese hirm mingi kujutletud ohu ees. Antidepressandidon üldnimetus ravimitele, mida kasutatakse erinevate psühhiaatriliste häirete, kõige sagedamini depressiivsete ja ärevushäirete ravis . Depressiooni definitsioon ja sümptomid - Kompleksne  mitmeteguriline psüühikahäire , mille tekkes on oluline roll geneetilistel, biokeemilistel, sotisaaldemograafilistel ja psühhosotsiaalsetel teguritel
Depressiooni ravi põhiprintsiibid  - • Ravi efektiivsuse üle ei saa otsustada enne 4-6 nädala möödumist • Ravi tuleb jätkata vähemalt 6 kuud peale raviefekti saavutamist • Ravi lõpetamine peab kulgema järk-järgult (ärajäämasümptomite ilmnemise ärahoidmine ja relapsi vältimine ) •  Toetavad  ravisekkumised- patsiendi informeerimine, füüsiline aktiivsus, patsientide tugirühmad. •  Farmakoteraapia .-• Farmakoteraapia mõõduka, raske depressiooniga patsiendile. Võib kasutada ka kergema depressiooni korral (varem  esinenud  depressioon), aga eelistatakse psühhoteraapiat. • Ravimite rühmades on palju erinevaid ravimeid, kuid olulisi erinevusi nende toime tõhususes ei ole leitud. • Varasem edukas ravi. • Esmane valik-uuemaid antidepressandid: SSRI-d, SNRI-d, NDRI-d, • ohutus ja talutavus on paremad võrreldes teiste antidepressantidega • Arvestada kõrvaltoimeid, koostoimeid ning annustamist • Vältida tuleb ravi järsku lõpetamist, sest see võib põhjustada ärajäämänahtude  ilmnemist  (eriti venlafaksiin, paroksetiin). •  Annust  vähendada järk-järgult nädalaste intervallide järel ning lõpetada ravi paari nädala kuni kuu jooksul - vajadusel kauem. •  Psühhoteraapia . • Seisundi  regulaarne  hindamine . Antidepressantide klassifikatsioon toimemehhanismi järgi - • Selektiivsed serotoniini tagasihaarde  inhibiitorid  (SSRI-d)- (fluoksetiin, paroksetiin, tsitalopraam, estsitalopraam, sertraliin ) • Serotoniini ja noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid (SNRI-d)- (duloksetiin, venlafaksiin) • Noradrenaliini ja dopamiini tagasihaarde  inhibiitor  (NDRI) - bupropioon • Serotoniini ja noradrenaliini vabanemist suurendab - mirtasapiin • Tritsüklilised antidepressandid- noradrenaliini ja serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (TTA) - nortriptüliin, amitriptüliin
1. Monoamiinide tagasihaarde inhibiitorid / SSTI, STI/NTI, SNRI, ja bupropiooni antidepressiivse toime mehhanism 1.1. Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSTI): fluoksetiin, (es)tsitalopraam, sertraliin, paroksetiin Inhibeerivad selektiivselt serotoniini tagasihaaret presünapilisse struktuuri – ei mõjuta noradrenaliini tagasihaaret – ei oma antikoliinergilist toimet Eelis vanema põlvkonna AD ees - vähem kõrvaltoimeid • Toime avaldub 2-4 nädala möödudes manustamise algusest Kõrvaltoimed • Iiveldus, söögiisu vähenemine, unetus, seksuaalfunktsiooni häired, ärevus • Kui manustada koos teiste serotoniinitaset tõstvate ravimitega, võib tekkida nn. serotoniinisündroom: → • treemorhüpertermia • surm üle kardiovaskulaarse kollapsi Kliiniline kasutamine • Depressioon • Ärevushäired – Üldistunud ärevushäire – Obsessiiv-kompulsiivne häire – Sotsiaalärevushäire – Posttraumaatiline stressihäire • Söömishäired – Fluoksetiin • Uuringud vastuolulised – anorexia nervosabuliimia 1.2. Selektiivsed serotoniini ja noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid (STI/NTI): venlafaksiin, duloksetiin • Selektiivsed noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid – Reboksetiin, atomoksetiin , nortriptüliin • Noradrenaliini ja serotoniini tagasihaarde inhibiitorid – Duloksetiin, venlafaksiin • Kasutatakse lisaks depressioonile ka ärevushäirete ravis, valu ravis (SNRI),  ADHD korral (atomoksetiin)
1.3. Mitteselektiivsed monoamiinide tagasihaarde inhibiitorid (tritsüklilised antidepressandid): amitriptüliin, nortriptüliinPärsivad noradrenaliini ja serotoniini tagasihaaret – antidepressiivne toime • Blokeerivad kolinoretseptoreid ja histamiiniretseptoreid – palju kõrvaltoimed!! (allpool kirjas) Kliiniline kasutamine • Neuropaatiline valu • Depressioon • Migreen 1.4.  Selektiivne dopamiini/noradrenaliini tagasihaarde inhibiitor: bupropioon 1.5. mirtasapiin • Bupropioon – Dopamiini (põhiline) ja noradrenaliini tagasihaarde inhibeerimine • Mianseriin, mirtasapiin – Alfa-2 ja serotoniiniretseptorite antagonistid • Toime saabub 2-4 nädala möödudes manustamise algusest • Kasutatakse depressiooni ja ärevushäirete raviks • Bupropioon – Suitsetamisest loobumisel
Tritsükliliste antidepressantide farmakokineetika iseärasused ja rohkete kõrvaltoimete põhjused. Millistel näidustustel kliinilist kasutust leiavad ja miks ei kasutata laialdaselt depressiooni ravis.Tritsüklilised antidepressandid - noradrenaliini ja serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (TTA) - nortriptüliin, amitriptüliin • Pärsivad noradrenaliini ja serotoniini tagasihaaret – antidepressiivne toime • Blokeerivad kolinoretseptoreid ja histamiiniretseptoreid – palju kõrvaltoimed!! Farmakokineetika • Suukaudselt manustatuna imenduvad kiiresti • Veres seotud plasmavalkudega • Metabolism maksasmetaboliidid on farmakoloogiliselt aktiivsed!!! • (Aktiivsete metaboliitide) poolväärtusaeg 10-80 tundi – pikktoimekestus - maksafunktsiooni häirega patisentidel kuhjumise risk • Ravimitel suur jaotusruumala – tungivadkudedesse - üleannustamise korral ei ole abi hemodialüüsist! Kõrvaltoimed Tõsised kõrvaltoimed esinevad 5 %-l tritsükliliste antidepressantidega ravitud haigetest – sedatsioon , unisus (H1 -blokaadist) – nõrkus, treemor – KVS: vererõhu langus, arütmiad – M-kolinoblokeeriv
toime (suukuivus, nägemishäired , kõhukinnisus , uriinipeetus) – hepatotoksilisus – kehakaalu suurenemine – seksuaalfunktsiooni häired Antidepressantide kõrvaltoimed. Koostoimed teiste ainetega (KNSi depressandid , teised psühhotroopsed ravimid, alkohol , naistepuna preparaadid jt). RAVIMID, MIS KÕRVALTOIMENA VÕIVAD PÕHJUSTADA MEELEOLUMUUTUSI • Anaboolsed steroidid (kuritarvitades) • Digoksiin • Kortikosteroidid • Beetablokaatorid • Östrogeenipreparaadid + illegaalsed psühhostimulaatorid, sõltuvust tekitavad ained, alkoholNaistepuna -   võimendub serotoniinergiline närviülekanne  - kõrvaltoimed! • Ei sobi samaaegseks kasutamiseks koos antidepressantidega Serotoniini kogust mõjutavad antidepressandid: • koostoime teiste serotoniini kogust mõjutavate ravimitega (tramadool, triptaanid)- serotoniinisündroom. • verejooksu tekke risk – MSPVR, antikoagulandid (jälgda hüübimisnäitajaid). • alkohol – otsest koostoimet ei ole. Siiski ei tohiks ühtegi KNS mõjutavat ravimit koos alkoholiga tarbida. • ravimid metaboliseeruvad CYP450 ensüümsüsteemi vahendusel. Jälgida koostoimeid. Akuutne toksilisus ja SSTIde üleannustamisel või koostoimete tulemusena tekkiv serotoniinisündroom.

Üledoos

• TTA: sümptomid on hiilivad või järsud. • Alguses rahutus , hallutsinatsioonid . • Antikolinergiline aktiivsus tõuseb! • Kooma , krambid . • KNS pidurdus. • Tsirkulatoorne ja respiratoorne pidurdus! • Ravi: sümptomaatiline ja toetav - maoloputus, aktiivsüsi , vasopressorid, bensodiasepiinid , vajadusel juhutav hingamine . SSRI, SNRI: tavaliselt tarvitatakse sihiliku üledoosi korral ka teisi ravimeid. • Seotud KNS stimulatsiooniga ( pearinglus , treemor, ärevus kuni koomani), seedetrakti kõrvaltoimed ( kõhulahtisus ), kardiovaskulaarsüsteem ( hüpotensioon , tahhükardia). • Ravi: sümptomaatiline ja toetav- maoloputus, aktiivsüsi. Jälgida EKG-d. Serotoniinisündroom • Väga harva esinev aga potensiaalselt eluohtlik seisund. • Ärevus, värinad , hüperrefleksia, autonoomse närvisüsteemi ebastabiilsus (VR muutused, südame löögisagedus on ebastabiilne), hüpertermia. • Võib tekkida, kui kasutada koos ravimeid, mis tõstavad KNS oluliselt serotoniini hulka. Liht-naistepuna kasutamine meeleoluhäirete ravis. Võimalikud koostoimed. - kerge depressiooni ravi, naistepuna omab palju koostoimeid teiste ravimitega Anksiolüütikumid ja uinutid Anksiolüütikumide (trankvillisaatorite) definitsioon. Anksiolüütikumid ehk trankvilisaatorid • Trankvilisaatorid- ained, mis kõrvaldavad negatiivseid emotsioone (hirm, ärevus), rahustav toime psüühikasse .On sedatiivse toimega - vähendavad erutust, rahustavad. Bensodiasepiinide (BD) jaotus toimekestuse alusel: -           lühikese toimega BD-d: midasolaam -          keskmise toimekestusega BD-d: aplrasolaam
-          pika toimekestusega BD-d: diasepaam, klonasepaam BD-de toimemehhanism. Gamma -aminovõihappe ( GABA ) roll kesknärvisüsteemis. GABA-ergline signaaliülekanne ja GABAA- retseptor . •Avaldavad toimet KNS-s GABAA-barbituraadi-bensodiasepiini retseptor-kompleksi. • GABAA – retseptori aktivatsioon avab kloorikanali. • Negatiivse laenguga klooriioonide liikumine rakku põhjustab rakumembraani polarisatsiooni suurenemise ja sellega pärsib närviimpulsi levikut.
Bensodiasepiinide farmakoloogiliste toimete iseloomustus (anksiolüütiline, sedatiivne, antikonvulsiivne, müorelakseeriv, mälu halvendav e. amnestiline). BDde FARMAKOKINEETIKA • Manustatakse – suukaudselt • Ärevushäirete ravis, unehäirete ravis jm. – parenteraalselt (diasepaam, midasolaam) • Toime algus seotud lipiidlahustuvusega • Toimekestus varieerub – lühikese, keskmise ja pika toimekestusega ühendid – aktiivsete metaboliitide teke • Trankviliseeriv toime/anksiolüütiline - negatiivseid emotsioone (hirmu, ärevust, kurbust, viha, agressiivsust jms) pärssiv toime. • Sedatiivne ja und soodustav /hüpnootiline toime –kiirendavad uinumist ja pikendavad und. Kõikide psüühiliste protsesside (psüühiline ja motoorne aktiivsus, reageerimiskiirus ja -täpsus, õppimine, mälu jne) pärssimine. • Amnestiline toime – mälulünka tekitav toime. • Müorelakseeriv toime – skeletilihaseid lõõgastav toime. • Antikonvulsiivne toime – krambivastane toime.
Bensodiasepiinide kõrvaltoimed. • Uimasus, väsimus • Segasus • Mäluhäired • Reaktsioonikiiruse halvenemine, tasakaal Kasutamisel on miinus : • annavad koostoimet alkoholiga ja teiste KNS depressantidega!!! • koostoimed teiste ravimitega • päevane uimasus • sõltuvuse areng, ärajäämanähud! Tolerantsuse ja ravimisõltuvuse teket soodustavad tegurid. Kõrvaltoimed kestval manustamisel Tolerantsus -  Tekib nii sedatiivse, uinutava, motoorset koordinatsiooni häiriva kui krambivastase toime suhtes ning vähemal määral anksiolüütilise toime suhtes Sõltuvus - alkoholi tarvitavatel haigetel suurem risk – ärevushäiretega haigetel suurem risk – suurte annuste ja/või pikaajalisel kasutamisel Võõrutusnähud - närvilisus - unetus - treemor - isutus BD-de koostoimed teiste ravimite ja ainetega. Eluohtlik, kui kasutatakse koos teiste KNS-i depressantidega (alkohol, barbituraadid , opioidid ) – vastastikune potentseeriv sünergism ! Bensodiasepiinide kasutamisnäidustused ja vastunäidustused. KLIINILISED NÄIDUSTUSED • Ärevushäired (enamasti pole esmavaliku ravimiks) – Alprasolaam – ägedate rahutusseisundite ja agressiivsusepärssimiseks - ärevushäirete ravi algetapil koos antidepressantidega • Unetuse ravi (enamasti pole esmavaliku ravimiks) – Lühikese ja keskmise toimega BD-d • Epilepsia , muud akuutsed krambiseisundid – Bromasepaam
• Alkoholi ja opiaatide võõrutusnähud – abstinentsi kõrvaldamiseks – Diasepaam i.v. • Sedatsioon agiteerituse korral, sedatsioon/ amneesia meditsiinilistel protseduuridel – Diasepaam •  Anestesioloogia (premedikatsioon) Bensodiasepiinide üleannustamine. BD-retseptorite antagonist (flumaseniil), selle kliiniline kasutamine BDi üleannustamise korral. ÄGE TOKSILISUS ÜLEANNUSTAMISEL •  Antidoot : FLUMASENIIL • Bensodiasepiiniretseptori konkureeriv antagonist • Kasutatakse olukordades , kus BDde mürgistuse tagajärjel on tekkinud hingamisdepressioon ja kardiovaskulaarne kollaps • Ravimit manustatakse i.v., T1/2 ca 15 min, toimeaeg ca 2 tundi • Epileptiliste hoogude tekkerisk! Unehäireid põhjustavad tegurid. Unehäirete ravi printsiibid , ravi kestus. – päevane väsimus ja halvenenud toimetulek – psühhiaatrilised haigused ( psühhoos , maania , depressioon, ärevus) – valud - artriit , kasvajad – hingamisteede haigused – kardiovaskulaarne puudulikkus – eesnäärme hüpertroofiaalkoholismfarmakonid ( adrenomimeetikumid jt. psühhostimulaatorid) – Kofeiin ja õhtusöök , alkoholi vältimine, küllaldane füüsiline koormus, õpitud unetuse vältimine RAVI
Kognitiiv - käitumuslik teraapia – unekäitumise ja unega seotud keskkonna vahelise seose tugevdamine – unepäevik - elustiili ja hoiakute muutus, muremõtete taandamine , lõõgastustehnikad – toimetulekukaardid ja käitumispäevikud • BD-de sarnased ained – zopikloon (Imovane), Eszopikloon (Esogno) – zolpideem (Hypnogen) – zaleploon ( Sonata ) • Bensodiasepiinid – midasolaam (Dormicum), nitrasepaam (Radedorm) • Melatoniin (Circadin) • Taimsed preparaadid – palderjan • Atüüpilised antipsühhootikumid , sedatiivse toimega antidepressandid Ravi BDdega ei tohiks ületada 1-2 nädalat!! Bensodiasepiinisarnased ained Z-ravimid ((es)zopikloon, zolpideem, zaleploon). Z-ravimite võrdlus bensodiasepiinidega. Millised on eelised võrreldes bensodiasepiinidega unehäirete ravis? Z-uinutid • Toimemehhanism sarnane BD • Seondumiskoht GABAA retseptoril erinev – Tugev sedatiivne toime Z • Tolerantsuse ja füüsilise sõltuvuse tekkerisk on madalam võrreldes BD-ga • Sarnaselt BD-le üleannustamisel üksinda manustatuna suhteliselt ohutu, koosmanustamisel KNS-i depressantidega ohtlik Kõrvaltoimed, kasutamisnäidustused ja vastunäidustused. Kõrvaltoimed • Korrektset ravirežiimi ja kasutuskestust jälgides abstinentsinähud nõrgemalt väljendunud – üksikjuhtudel järgmisel ööl unetus, ärevus, agitatsioon , krambid
Melatoniin. Toimemehhanism, kasutamine ja kõrvaltoimedtoimivad melatoniini MT1 - ja MT2 -retseptorite selektiivsete agonistidena, soodustades uinumist • lüheneb une latentsiaeg ja pikeneb une kestus • ohutu (sobib kasutamiseks eakatel) • tasimelteoon on näidustatud une- ja ärkveloleku häire raviks täiesti pimedatel täiskasvanutel Antipsühhootikumid Psühhoosi definitsioon ja sümptomid. Dopamiini roll psühhoosi ja skisofreenia patogeneesis. • Psühhoos on raskekujuline vaimse tervise häire, mille korral reaalsuse tunnetus on selgelt häiritud. • Sümptomiteks võivad olla: mõtlemishäired, hallutsinatsioonid, luulud jne. On leitud, et otsmikusagaras on dopamiini “liiga vähe” ja dopamiini talitlus on mitmes ajukoore piirkonnas häiritud. Seetõttu arenevad skisofreenia negatiivsed, kognitiivsed ja afektiivsed sümptomid. Antipsühhootiliste ravimite kliiniline klassifikatsioon -          tüüpilised (ehk klassikalised) antipsühhootikumid - kõrvaldavad paremini positiivseid sümptome -          atüüpilised antipsühhootikumid - kõrvaldavad nii positiivseid kui ka negatiivseid sümptome • positiivsed sümptomid - inimese jaoks tavatud kogemused. • negatiivsed sümptomid - vähemal või rohkemal määral normaalse käitumise puudumine.
Tüüpilised antipsühhootikumid: kloorpromasiin, haloperidool. • Haloperidool – nõrgen sedatiivne toime. Omab suuremat riski ekstrapüramidaaltrakti kõrvaltoimete (EPK) tekkeks. Vähem metaboolseid ja kardovaskulaarsüsteemi kõrvaltoimeid. Annab aga kiireima efekti ägeda psühhoosi korral. • Kloorpromasiin - tugev sedatiivne toime, keskmine kolinoblokeeriv toime. Metaboolsed ja kardiovaskulaarsüsteemi kõrvaltoimed. Põhjustab uimasust. Antipsühhootilise toime võimalikud toimemehhanismid. Tüüpiliste antipsühhootikumide tsentraalsed ja perifeersed toimed/kõrvaltoimed.
KLASSIKALISED - tüüpilised • ANTIPSÜHHOOTIKUMID:
KÖRVALTOIMED
o Erinevate retseptorite  blokaad  (D, D2, m-Ach, Hi, Alfa,) ja
otsene toksilisus KNS-ile ○  Nigrostriaalsete D2-dopaminiretseptorite blokaad pöhjustab dopamini ja atsetüülkolini tasakaalu  nihet , mistöttu tekivad ekstrapüramidaalsed toimed (EPS) ○  düstooniad - não a kaelalihaste spasmid (3-5 päeva peale ravi alustamist)
○  akatisia - rahutus (paar päeva kuni nädal peale ravi alustamist)
○  indutseeritud parkinsonism (he kuu jooksul peale ravi alustamist)
○  hilisdüskineesiad - (6-12 kuud peale ravi alustamist)
○  neuroleptiline sündroom (PS)  vöib  ilmneda, kas vahetult peale ravi alustamist voi ravi hilisemates   faasides
Atüüpilised antipsühhootikumid (klosapiin, risperidoon, olansapiin, kvetiapiin) • Klosapiin-kõige esimene atüüpiline antipsühhootikum skisofreenia ja teiste psühhooside ravis/ on tõhus nii positiivsetele kui ka negatiivsetele sümptomitele, mis ei allu ravile teiste I pk AP-dega. Omab teistest tõsisemaid kõrvaltoimeid. Tänu sellele kasutatakse ainult nendel patsientidel, kes teistele ravimitele ei reageeri • Risperidoon, Olansapiin - sarnane klosapiinile aga ei põhjusta agranulotsütoosi • Kvetiapiin Eelised I põlvkonna ees: • Toimivad ka negatiivsetele sümptomitele ja nendega seotud ilmingutele. • Väiksem ekstrapüramidaalsete kõrvaltoimete tekke risk. Atüüpiliste antipsühhootilise toime võimalikud mehhanismid , üldised kõrvaltoimed ja kasutamisnäidustused. Peamised erinevused tüüpiliste ja atüüpiliste antipsühhootikumide vahel. Üldised kõrvaltoimed: • Enamasti uimasus • Paljud omavad kolinoblokeerivaid kõrvaltoimeid • bentaatiline hüpotensioon. • Maliigne neuroleptiline sündroom - väga harv, võib olla fataalne! • Kõige sagedamini tugevatoimeliste tüüpiliste AP-ga. Võivad põhjustada ka atüüpilised ravimid. • Hüpertermia • Lihaste rigiidsus • Teadvusehäired • Higistamine • Vererõhu kõikumine • Neerupuudlikkus I pk ehk tüüpilised antipsühhootikumide kõrvaltoimed • Ekstrapüramidaalsed kõrvaltoimed-enamasti seostatud I pk antipsühhootikumidega. Kergesti äratuntavad aga ennustamatud. Teke sõltub ravimist, doosist, patsiendist. • Düstoonia ( ebanormaalsed näogrimassid, kehaliigutused) - rohkem noortel, võib tekkida juba peale mõnda doosi. • Parkinsonismi sümptomid- ( rahuloleku treemor) - rohkem täiskasvanutel ja vanuritel. • Tardiivne düskineesia (keel suust väljas, keele rullimine , huulte närimine, mälumisliigutused, keha ebamäärased liigutused)-ohtlikum kõrvaltoime. Enamasti pika ravi järel kõrgete doosidega. Võib tekkida ka pärast lühiajalise ravi järsku lõpetamist II pk ehk atüüpilised antipsühhootikumide kõrvaltoimed • Seotud enamasti ainevahetusega • Kaalu tõus →diabeet, hüperlipideemia . • Hüperprolaktineemia → günekomastia, häirib ovulatsiooni ja spermatogeneesi, libiido langus
Psühhostimulaatorid -          Adrenomimeetilised psühhostimulaatorid ( amfetamiin , metüülfenidaat) Adrenomimeetikumide: -         tsentraalsed toimed (euforiseeriv, psühhostimuleeriv, anoreksigeene, unehäireid põhjustav toime). -         perifeersed toimed (KVS, seedetrakt , ainevahetus ) Psüühiliste toimete intensiivsus sõltub doosist ning tarvitaja eelnevast psüühilisest seisundist!!!! • KNS-s – Noradrenaliini vabanemise suurenemisest • Anoreksigeenne efekt, osaliselt lokomotoorset aktiivsust suurendav efekt - Dopamiini vabanemise suurenemisest • lokomotoorset aktiivsust suurendav efekt, stereotüüpne käitumismuster, psühhootilised sümptomid – Veel suuremate annuste korral 5-HT vabanemisest • tajuhäired , psühhootilised sümptomid • Perifeerses NSs – Alfa ja beeta adrenomimeetiline toime • Toimemehhanismilt kaudse toimegaadrenomimeetikumid -  Vererõhu tõus – Südame löögisagedus võib suureneda 25-50% – Bronhide laienemine – Pupill laieneb Adrenomimeetiliste toimega psühhostimulaatorite kõrvaltoimed, ravimisõltuvus / uimastisõltuvus .
AMFETAMIINI ÜLDISED MÜRGISTUSNÄHUD • Ärritatavus • Ärevus • Paranoia •  Agressiivsus • Pikk uneperiood • Depressioon Psühhostimulaatorite kasutamise printsiibid hüperaktiivsuse ja tähelepanu häire korral. Paradoksaalselt on amfetamiinid osutunud efektiivseks : • aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laste raviskeemis alates kuuendast eluaastast – Metüülfenidaat • amfetamiini derivaat • mehhanism teadmata • narkolepsia (teatud juhtudel) -           Metüülksantiinid (kofeiin) psühhostimuleeriva toime arvatavad mehhanismid.  Kofeiini perifeersed toimed, kasutamisnäidustused ja kõrvaltoimed/üleannustamine. KOFEIINI TOIMEMEHHANISM • Ajus toimib adenosiiniretseptoritele – adenosiiniretseptorid olulised une/ärkveloleku regulatsioonis – füsioloogiliselt hakkab ärkveloleku kestusega teatud tüüpi närvirakkude (neis, mis reguleerivad unisuse teket) sünapsis kuhjuma adenosiin • kofeiin seondub adenosiiniretseptoritele ja seeläbi takistab adenosiini seondumist ja pikendab ärkvelolekut (teatud määrani) • Kofeiin suurendab KNSis monoamiinide ja atsetüülkoliini vabanemist, mis omab tähtsust psühhostimuleerivate toimete avaldumisel • Pärsivad fosfodiesteraase ja takistavad rakusisese cAMP  lammutamist Peamised farmakoloogilised toimed: – KNS stimulatsioonMüokardi stimuleerimine – Diureesi forseerimine – Silelihaste relaksatsioon (peamiselt bronhides) KOFEIINI KLIINILINE KASUTAMINE • Kofeiin – Kombinatsioonid paratsetamool + kofeiin (+ kodeiin ) migreeni ravi (teatud juhtudel!)
– Paratsetamool + kofeiin + fenüülefriin + ( aspiriin ) nt. COLDREX Gripi ja ülemiste hingamisteede infektsioonide korral: palaviku ja valu leevendamine, kofeiin väsimuse ja unisuse leevendamiseks – Kofeiini infusioonilahus Primaarse apnoe ravi enneaegsetel vastsündinutel
Viirusevastased raviained Atsükloviir , Gantsükloviir, Oseltamiviir, Tsanamiviir, Lamivudiin, Amantadiin, Mebendasool. 1.Kirjelda üleüldiselt viiruse ehitust. Valkudest ja nukleiinhapetest koosnevad bioloogilised objektid. Puudub rakuline ehitus ja iseseisev paljunemisvõime . Väiksemad kui bakteridVirioon ümbritsetud ümbrisega, keskel kapsiid , milles leidub genoom . 2. Millest sõltub viiruse organismi rakkude nakatamise võime? Kas viirused on võimelised nakatama kõiki organismi rakke? Viirused nakatavad vaid neid rakke, mille pinnal leidub vastav retseptor. Nakatumise võime sõltub antikehade olemasolust ? ( vist , loogiliselt võttes) 3. Millised on viiruse paljunemise faasid ?

1)  peiteperiood 2) rakusisese paljunemise periood 3)  bakteriraku surm ja lagunemine

4. Milliseid mittefarmakoloogilisi soovitusi anda gripiviiruse esinemisel? Voodirežiim, vedeliku tarbimine, sümptomite ravi, palaviku alandamine . 5. Gripi farmakoloogiline ravi. Milliseid ravimrühmi kasutatakse? Ravimite toime. Manustamisviisid. Millised on ravimitega seotud kõrvaltoimed ja ettevaatusabinõud ? Vanem põlvkond: amantadiin ja rimantadiin (mõlemad A  gripp ) Uuem põlvkond: relenza e. tsanamiviir ja oseltamiviir e. tamiflu (A ja B gripp) Amantadiin Rimantadiin Tsanamiviir Oseltamiviir - Blokeerivad
ioonkanalina
funktsioneeriva
proteiini M2 - Blokeerivad
ioonkanalina
funktsioneeriva
proteiini M2 - Gripiviirus  A ja
B
neuraminidaasi
de selektiivsed - Gripiviirus A ja
B
neuraminidaasi
de selektiivsed

viiruste pinnal

- takistavad viiruste
adhesiooni,
lahtipakkimist
ja viiruste
kokkupaneku
hiliseid etappe viiruste pinnal - takistavad viiruste
adhesiooni,
lahtipakkimist
ja viiruste
kokkupaneku
hiliseid etappe inhibiitorid - Viirused
agregeeruvad
rakkude pinnal
ja nakkus ei levi inhibiitorid - Viirused
agregeeruvad
rakkude pinnal
ja nakkus ei levi p/o ; aerosool p/o i/v p/o - KNS:
peapööritus,
unetus,
närvilisus,
keskendumishäi
red - deprekas,
hallukad,
psühhos - anaoreksia,
iiveldus sarnased amantafiinile - hingeldus - bronhospasm - raskemal kujul
hingamispuudul
ikkus - iiveldus - oksendamine - teadvusega
seotud häired 6. Millal tuleks ajaliselt alustada gripi vastast ravi, et see oleks kõige efektiivsem? Vaktsineerimine igal aastal enne gripihooaega, sügiseti. 7. Millise lokalisatsiooniga viirusinfektsiooni põhjustavad peamiselt HSV-1 ja HSV-2? Kuidas on võimalik nakatuda? HSV-1 HSV-2 - viirusinfektsioon nahal, huultel, suul - levib suulise kontakti kaudu/ suu ja
naha vahelise kontakti kaudu
- infektsioon genitaalpiirkonnas - levib sugulisel teel - vastsündinu võib vaginaalse sünnituse
ajal nakatuda
8. Millised on herpesviiruse infektsiooni prodromaalsümptomid? Kirjelda infektsiooni ägedust ja iseloomusta primaarset nakatumist ja sekundaarsete nähtude teket.
HSV-1 HSV-2 Primaarne infektsioon: algab viiruse tungiga
organismi läbi limaskestade või haavade nahal
Prodromaalsümptomid: valu, punetus ,
põeltustunne, kihelus/ kipitus
Sekundaarsed nähud: villikesed võivad
avalduda paar päeva peale primaarset nakatumist Prodromaalsümptomid:  palavik , lihasvalu ,
iivcldus, kubeme adeniit, primaarne infektsioon
võib kulgeda erineva ägedusega - primaarse infektsiooni lööbed 20 päeva 9. HSV- 1 ja HSV-2 viirusevastane ravi. Millest võiks oleneda ravivajadus? Kas alati on vaja ravida? Milliseid mittefarmakoloogilisi soovitusi võiks anda sümptomite leevendamiseks? Mida ravimid teevad (kas ravivad viirusinfektsiooni igaveseks organismist ära)? Kasutatavate ravimite manustamisviisid ja kõrvaltoimed? - ravimiteks : atsikloviir, valatsikloviir, pentsükloviir , farmatsükloviir - ravimi määramisel arvestada infektsiooni ägedust, korduvust, pt soove - enamik patsiente ei vaja spetsiifilist ravi, kuna haigus möödub kiiresti - valulikku urineerimist on võimalik leevendada vees urineerimisega - võimalik ravimeid manustada süsteemselt ja parentaalselt - KT: neerufunktaiooni langus, neurotoksilisus, limaskestade ärritus , lööbed, iiveldus, oksendamine 10. Millal/kellel on näidustatud antiretroviirusravi? Mida soovitakse raviga saavutada?Antiretroviirusravi on näidustatud HIV - i ravi alusena , sisaldab ravimeid, mis HI viirust hävitavad. Ravi tulemusena väheneb HI viiruse genoom, paraneb rakuline immuunsus , väheneb HI aktivatsioon ja vähenev leviku risk. Ravi eesmärgiks vähendada viiruslike rakkude hulka organismis ja tagada norm imuunvastus. 11. Mis on AIDS ja millal võib öelda, et inimesel on AIDS?AIDS - omandatud immuunpuudulikkuse sündroom Inimesel on aids kui ta CD4 rakkude arv on liiga madal ning immuunsussüsteem on kahjustunud ulatuses, mis takistab võitlust infektsiooniga
12. Atsükloviir pärsib viiruse …13. Milline väide on õige amantadiini kohta? Amantadiin on efektiivne ...d) A2-tüüpi gripiviiruste vastu e) profülaktiliselt f) haiguse lõppstaadiumisa) psüühikahäirete korral15.  Atsükloviir on ...16. Zidovudiin ...b) pärsib viiruse pöördtranskriptaasi aktiivsust17. Millised zidovudiini kõrvaltoimetest on kõige raskemad ?

aneemia, neutro- ja leukopeenia


Vasakule Paremale
Farmakoloogia IV kordamisküsimused #1 Farmakoloogia IV kordamisküsimused #2 Farmakoloogia IV kordamisküsimused #3 Farmakoloogia IV kordamisküsimused #4 Farmakoloogia IV kordamisküsimused #5 Farmakoloogia IV kordamisküsimused #6 Farmakoloogia IV kordamisküsimused #7 Farmakoloogia IV kordamisküsimused #8 Farmakoloogia IV kordamisküsimused #9 Farmakoloogia IV kordamisküsimused #10 Farmakoloogia IV kordamisküsimused #11 Farmakoloogia IV kordamisküsimused #12 Farmakoloogia IV kordamisküsimused #13 Farmakoloogia IV kordamisküsimused #14 Farmakoloogia IV kordamisküsimused #15 Farmakoloogia IV kordamisküsimused #16 Farmakoloogia IV kordamisküsimused #17 Farmakoloogia IV kordamisküsimused #18 Farmakoloogia IV kordamisküsimused #19 Farmakoloogia IV kordamisküsimused #20 Farmakoloogia IV kordamisküsimused #21 Farmakoloogia IV kordamisküsimused #22 Farmakoloogia IV kordamisküsimused #23 Farmakoloogia IV kordamisküsimused #24 Farmakoloogia IV kordamisküsimused #25 Farmakoloogia IV kordamisküsimused #26 Farmakoloogia IV kordamisküsimused #27 Farmakoloogia IV kordamisküsimused #28
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 318517 Õppematerjali autor
Endokriinsüsteemi toimivad raviained
Psühhofarmakoloogia
Viirusevastased raviained

Sarnased õppematerjalid

Psühhofarmakoloogia
10
docx

Psühhofarmakoloogia

KORDAMINE PSÜHHOFARMAKOLOOGIA 1. Mis on insomnia ja millal võiks öelda, et inimesel on insomnia? Insomnia ehk unetus. Inimesel on insomnia siis, kui ta jääb magama üle 30 minuti, ärkab öösiti mitu korda või kui ta magab vähem kui 6 tundi. 2. Mis on lühiajalise ja pikaajalise insomnia peamisteks põhjustajateks? Lühiajaline insomnia - kestab mõned nädalad, stabiliseerub ise. Enamasti seotud emotsionaalsete probleemidega. Pikaajaline, krooniline insomnia - kestab kauem, on enamasti seotud ärevushäirete, depressiooni, ravimite, alkoholiga. 3. Millise insomnia vormi korral on eelistatud bensodiasepiinid ja millise vormi korral bensodiasepiinidele sarnased ained? Bensodiasepiinid on eelistatud patsientide korral, kellel on probleeme unes püsimisega. (Nt. Xanax). Bensodiasepiinidele sarnased ained on eelistatud patsientide korral, kellel on probleeme uinumisega (Imnovane). 4. Kuidas avaldavad bens

Meditsiin
Seedetrakti funktsioone mõjutavad ravimid
12
pdf

Seedetrakti funktsioone mõjutavad ravimid

Seedetrakti funktsioone mõjutavad ravimid • Maosekretsiooni suurendavad ained • Maonõret asendavad ained • Maosekretsiooni pärssivad ained • Maomahla happesust neutraliseerivad ained • Maolimaskesta kaitsvad ained • Söögiisu pärssivad ained • Sapisekretsiooni mõjustavad ained - sapi teket soodustavad ained - sapivoolust soodustavad ained - sapikive lahustuvad ained • Pankrease sekretsiooni mõjustavad ained • Maomotoorikat mõjustavad ained - soolemotoorikat pärssivad ained - soolemotoorikat soodustavad ained 1. Maosekretsiooni mõjustavad ravimid. Atsetüülkoliini, gastriini ja histamiini toime parietaalrakkudesse ja HCl sekretsiooni suurendamise mehhanismid. • Reflektoorse toimega sekretsiooni soodustavad ained – kasutatakse peamiselt söögiisu parandamiseks (mõruained) • Otsese toimega ained – kasututakse diagnostiliseks otstarbeks (nt etanool

Bioloogia
Farma eksami TABEL - kursusele
97
pdf

Farma eksami TABEL - kursusele

RAVIM Kineetika & dünaamika Toimemehhanism Kasutus ja kõrvaltoimed N-KOLINOMIMEETIKUMID Atsetüülkoliin (M ja N) Ei läbi HEBi ega PBd Laialdane toime üle kogu organismi, kiire Ei kasutata meditsiiniliselt Laguneb GI-s, mõttetu manustada lammutumine ACh-esteraasi toimel, N- ja I.v.​ toime tugev, lühiajaline M-kolinomimeetikum Retseptorid Nn ganglionides, Nm neuromuskulaarsel lõpp-plaadil, M1-KNS, M2-süda, M3-näärmed, silelihased, veresooned

Meditsiin
Viirusevastased raviained
10
docx

Viirusevastased raviained

KORDAMINE VIIRUSEVASTASED RAVIAINED 1. Kuidas on võimalik viirusinfektsiooni nakatuda ja millise elundkonna rakke kõige sagedamini viirused nakatavad? Inhalatsiooni teel; viiruste sattumisel seedetrakti; putukahammustuste tagajärjel; seksuaalkontakti teel; katkise naha ja limaskestade kaudu; raseduse ja rinnaga toitmise teel. Kõige sagedamini nakatavad viirused hingamiselundkonna rakke. 2. Kirjelda üleüldiselt viiruse ehitust. Kõige tähtsamaks komponendiks ja kõikgi omaduste määrajaks on genoom, milleks on DNA või RNA molekulid. Genoomi kaitseb tihe ja tugev kapsel – kapsiid. Mõnedel viirustel on lisaks kapsiidile ka seda kattev ümbris. 3. Millest sõltub viiruse organismi rakkude nakatamise võime? Kas viirused on võimelised nakatama kõiki organismi rakke? Viirused tungivad peremeesorganismi raku sisse seostudes nende pinnal olevate retseptoritega (lokalisatsioon ja retseptorid määravad nakatumise). Antikehad kaitsevad organismi rakke viiruse ve

Meditsiin
Psühhofarmakoloogia eksam
10
docx

Psühhofarmakoloogia eksam

Aktiivsus ja uni Ülesärritatus, unehäired /Hüperaktiivsus, une-mustri muutused Motiveeritus /Vähenenud huvi toidu ja seksi vastu, kaalulangus /Toitumis- ja seksuaalkäitumine muutunud, kaaluiibe vähenemine, tundetus sarrustajatele Agressiivsus /Hüperreaktiivsus /Suurenenud agressiivsus Kognitiivsed hälbed /Ebakohaste mõtete kordamine /Mitteadaptiivse käitumise kordamine Tundlikkus ravimitele / Antidepressandid/ Antidepressandid Pharmakon- mürk, ravim. Ps farmakoloogia tegeleb keemiliste ainete mõjudega psüühikale. Louis Lewin- esimene farmakonide liigitus: · Inebriantia (joovastavad ained nagu alkohol ja eeter · Exitantia (ergutid nagu khat ja amfetamiin) · Euphorica (euforiseerivad ained nagu heroiin) · Hypnotica (trankvillisaatorid nagu kava) · Phantastica (närvihälvitid nagu peyote ja ayahuasca) Oswald Schmiedeberg oli farmakoloogiaprofessor Tartus 1867-1872. Schmiedeberg eraldas

Psühholoogia
Farma kontrolltöö I
51
odt

Farma kontrolltöö I

Vegetatiivne närvisüsteem, hingamiselunditesse toimivad raviained, antibakteriaalse toimega raviained, ravimite annuste arvutamine. I KONTROLLTÖÖ ÕPPEMATERJAL VEGETATIIVSESSE NÄRVISÜSTEEMI TOIMIVAD RAVIAINED Mis on neurotransmittorite ülesanne organismis? Neurotransmittorid kannavad inot/erutust kas ühelt neuronilt(närvirakult) teisele või siis neuronilt keharakkudele vastavalt skeleti- või silelihastesse. Kus neurotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse? Neuotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse närviterminalides. Millal neurotransmittoreid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub? Neurotransmittorid vabastatakse aktsioonipotentsiaali saabudes ja vabastamisel seonduvad vastavate retseptoritega. Mis juhtub neurotranmittoritega peale seondumist retseptoriga? Toimub neuromediaatori süntees, deponeerumine (ladestuma, kuhjuma) ning membraanipotentsiaali (rakumembraani eri külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud

Farmakoloogia
Endokriinsüsteemi toimivad raviained
12
docx

Endokriinsüsteemi toimivad raviained

KORDAMINE ENDOKRIINSÜSTEEMI TOIMIVAD RAVIAINED 1. Millisesse ravimrühma kuulub hormoon kortisool? Mis põhjustab organismis kortisooli vabanemist? Mis on kortisooli füsioloogiline ülesanne organismis? Kortisoon kuulub glükokortikoidide hulka. Sekreteeritakse neerupealiste koorest stressi olukorras, et säilitada organismi funktsioneerimine. Füsioloogiliselt on kortisool organismis vajalik põletikuvastases reaktsioonis, vererõhu stabiliseerimisel, glüogeneesis, soolhappe ja pepsiini sekretsioonil maos. Füsioloogiline ülesanne on reguleerida glükoosi taset veres. 2. Mille poolest erinevad süsteemselt manustatavad glükokortikoidid üksteisest? Toime tugevuse poolest; toime kestvuse poolest; mineraalkorikoidsuse poolest (kas tekitab turseid või mitte) 3. Kuidas on võimalik glükokortikosteroide manustada? Millisel juhul milline masnustamisviis on eelistatud ja m

Meditsiin
Psühhofarmakoloogia konspekt
22
pdf

Psühhofarmakoloogia konspekt

· Schmiedeberg eraldas esimesena punasest kärbseseenest muskariini ning näitas, et see mõjub südamele sarnaselt uitnärviärritusega · Schmiedeberg suundus Tartust pärast Prantsuse-Preisi sõda laiendatud Strasbourg'i ülikooli · Samal ajal lahkus Tartust Strasbourg'i teraapiaprofessor Bernhard Naunyn (1839-1925); aastal 1873 hakkas nende toimetamisel ilmuma Archiv für experimentelle Pathologie und Pharmakologie · Schmiedebergi hüütakse farmakoloogia isaks - tema õpilastest neljakümnest said professorid Farmakokineetika. Farmakodünaamika. Farmakokineetika uurib ravimite saatust organismis (nende imendumist, jaotumist, metabolismi, eritumist), aga farmakodünaamika ravimite mõju organismile (ravimite poolt põhjustatud efekte & mehhanisme, mille kaudu need tekivad). Biosaadavus ­ verre jõudva ravimi suhteline hulk Kuidas ravimid kudedes liiguvad

Enesejuhtimine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun