● nn. rahutute jalgade sündroom jm 2.1.8 Psüühikahäired ● orgaanilised ajukahjustused /deliirium, dementsus, mania, depressioon, ärevushäire, isiksushäire/ ● psühhoaktiivsed ained /intoksikatsioon, võõrutus, v- deliirium, .../ ● alkohol /intoksikatsioon, võõrutus, v-deliirium/ ● stimulaatorid /intoksikatsioon, võõrutus/ ● uinutid (barbituraadid; bensodiasepiinid, muud) /võõrutus/ja anksiolüütikumid /võõrutus/ ● psühhofarmakonid: ● antidepressandid; ● neuroleptikumid; ● psühhootilised häired /skisofreenia/ 9 ● mania ● depressioon ● ärevushäired 2.1.9 Kehalised haigused: ● ebameeldivad aistingud: valu, õhupuudus ● haigusprotsessi mõju / nt unisus infektsioonide korral on seotud tsütokiniinidega. Need on ained, mida produtseerib immuunsüsteem
agressiivsust alandav toime tuleneb nende ravimite depressiooni, ärevust või alkoholi tarvitamist vähendavast toimest. Selektiivsete serotiniini tagasihaarde inhibiitorite antiagressiivse toime kohta on kontrolluuringid tehtud vaid mõne preparaadiga. Edaspidi tehakse uuringuid enamikke preparaatidega.(Slik, 2000). Puuduliku sisemise pidurdusega psühhopaatidele on näidustatud rahustavaid vahendeid Tõhusa toimega on broomi pikaaegne manustamine. Sobivad ka anksiolüütikumid (meprobomaat, trioksasiin, jne) ning sedatiivse toimega neuroleptikumid (melleriil, neuleptiil, teraleen jne) väikestes annustes. Psühhostimulaatoritega tuleb olla ettevaatlik, sest need võivad kergesti intensiivistada ülepiirilist pidurdust. Psühhopaatia rehabilitatsioonis on oluline roll perekondlikul miljööl ja tööl, neid tuleb kooskõlastada psühhopaadi iseärasustega. (Saarma, 1980). Kokkuvõte
Lahendused Terviklik lähenemine terviseprobleemidesse, usalduslik suhe, eneseabi. Muutused elukeskkonnas, sotsiaalne abi: - Erinevate õppeprogrammide muutused - Vanemate nõustamine - Koostöö lastekaitsespetsialistiga Psühhoteraapia: - Pereteraapia - Individuaalne teraapia (KKT) Ravimid: - Antidepressandid - Aktiivsus ja tähelepanuhäire ravimid - Antipsühhootikumid - Anksiolüütikumid - Uinutid - Käsimüügiravimid - Vajadusel statsionaarsed uurinugd, ravi LAPSEEA VÄÄRKOHTLEMISE MÕJU AJU STRUKTUURILE, FUNKTSIOONILE JA ÜHENDUVUSELE Aju arengut juhivad geenid kuid kujundavad kogemused - Vägivald - Hooletussejätmine - Pere düsfunktsioon Adverse Childhood Experiences (ACE) Vähemalt 1 ACE - 54% suurem risk depressiooni tekkeks - 67 suitsiidikatseks - 64 uimastisõltuvuseks Vähemalt 5 ACEt
Sagedasemad sundteod Kontrollimine Pesemine Arvutamine Küsimine või katsumine Sümmeetriline korrastamine Kogumine Mitu eritegevust Ärevushäired – ravi Farmakoteraapia – selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid, trankvilisaatorid Psühhoteraapia – KKT – lahenduslik probleemikäsitlus ning vältimise astmeline ületamine Trankvilisaatorid ja anksiolüütikumid: ärevuse ja hirmu leevendamiseks (oht füüsilise sõltuvuse tekkimine) SSRI (selective serotonin reuptake inhibitors) – ravikuurid pikaaegsed: Paanikahäirel ~1 aasta Üldistunud ärevushäirel perioodiline? Eluaegne? Postraumaatiline stressihäire Traumakogemus, millest mõtlemine ja rääkimine tekitavad tugevat ärevust Mälestused, mälupildid, hirmu-unenäod, seletamatud aistingud
Somaatilised sundmõtted AIDS Sümmeetria ja süsteemivajadus Agressiivsed- ja seksuaalsed sundmõtted Sagedasemad sundteod: kontrollimine, pesemine, arvutamine, küsimine ja katsumine, sümmeetriline korrastamine, kogumine, mitu eritegevust. Ärevushäired ravi Farmakoteraapia selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid, trankvilisaatorid. Psühhoteraapia KKT lahenduslik probleemikäsitlus ning vältimise astmeline ületamine. Trankvilisaatorid ja anksiolüütikumid ärevuse ja hirmu leevendamiseks (oht füüsilise sõltuvuse tekkimine). SSRI ravikuurid pikaaegsed paanikahäirel ~1 aasta; üldistunud ärevushäirel perioodiline? eluaegne? *Kui laps saadud vanemas eas (ca 40aastaselt), siis lapsed psüühiliselt rahulikumad ja võimekamad. Vanematel rohkem aega neile pühendada jne. Loeng 6 Toomas Põld 15.03.2016 Posttraumaatiline stressihäire: Traumakogemus, millest mõtlemine ja rääkimine tekitab tugevat ärevust
ka alkoholimürgitus. 2.8 Rahustid ja unerohud ( barbituraadid, bensodiasepiinid) Kõige enam kasutamist leiavad tänapäeval bensodiasepiinid. Sõltuvalt annusest on bensodiasepiinidel anksiolüütiline (ärevust vähendav), sedatiivne (psüühilist tegevust pärssiv), hüpnootiline (uinutav) ja ka müorelakseeeriv (lihaseid lõõgastav) ning krambivastane toime. Väiksemates annustes domineerib anksiolüütiline toime ja sellest ka üldnimetus anksiolüütilised ained e. anksiolüütikumid (Kliinikum 2009). joonis 7.Rahustid. (autor) 2.8.1 Rahustite ja unerohtude mõjud inimese kehale: Suured kogused võivad alandada vererõhku ja muuta südamelöökide sagedust. Ained lahustuvad osaliselt maksas ja võivad koormata maksa normaalset talitust. Söögiisu võib väheneda. Tekitavad depressiooni, ahistustunneet, taju nõrgeneb, väsimuse tunne. Liigutuste koordinatsioon on häiritud, lihasepinge väheneb
Psühhiaatrilise abi korraldus ja psüühikahäirete ravipõhimõtted. Abi korraldus: 1) haiglaväline abi informeeritud nõusoleku alusel 2) haiglaravi kui ambulatoorne abi on ebapiisav 3) tahtest olenematu vältimatu abi (üldjuhul lubatud tsiviilkohtu loal (esmase õiguskaitse korras kuni 40 päeva tsiviilkohtu loal), erandine kuni 48h psühhiaatri otsusel 4) ohjeldusmeetmete rakendamine. Raviviisid: 1)bioloogilised raviviisid 1.psühhofarmakoteraapia (antidepressandid, anksiolüütikumid, uinutid, antipsühhootikumid, tümostabilisaatorid 2. mEKR, kTMS, valgusteraapia 2)psühhoteraapia 3) nõustamine 4) rehabilitatsioon e. taastusravi 1. toimetuleku oskuste taastamine (nt toetatud elamine, toetatud töökohad) 5) sotsiaalabi sotsiaaltoetused, hooldekodud. Bioloogiliste tegurite korral farmakoteraapia jne, psühholoogiliste tegurite korral psühhoteraapia. Psüühikahäirete ravikorraldus ....
neuroleptikumid, sedatiivsed ained, anksiolüütikumid ning uinutid). Ravi MAO inhibiitoritega või 2 nädala jooksul pärast ravi
annaabi.ee 
