4.DNA ja RNA võrdlus ( 3 p. ) Võrreldav tunnus DNA RNA monomeer Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid lämmastikalused Adeniin, guaniin, tümiin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, tsütosiin. uratsiil. nukleotiidid Adenosiin-, guanosiin-, Adenosiin-, guanosiin-, tsütidiin- ja tümidiinfosfaat tsütidiin- ja uridiinfosfaat. sekundaarstruktuur Vesiniksidemega Ribonukleotiidid ühendatud kaheahelaline paarduvad. C ja G vahele DNA keerdub moodustub kolm ja A ja U kruvikujuliselt vahele kaks vesiniksidet.
Pseudouratsiil 7metüülguaniin 4tiouratsiil Nukleosiidid suhkruga on N Nukleotiidid nukleosiidide glükosiidse sideme kaudu monofosfaatestrid ühendatud lämmastikalus Nukleosiidide ja nukleotiidide nimetuste moodustamisel lähtutakse lämmastikaluste nimedest Adeniin (Nalus) Adenosiin (Nukleosiid) Adenosiin monofosfaat (nukleotiid, adenosiini monofosfaatester) desoksünukleosiid desoksüadenosiin difosfaat, trifosfaat adenosiin 5´difosfaat esterifitseeritud OH on 5´ positsioonis kui ei ole spetsiifiliselt näidatud Lämmastikalus nukleosiid Adeniin adenosiin Guaniin guanosiin Tsütosiin tsütidiin
fosforüüljäägi kujul. DNA tegeleb geneetilise informatsiooni edasiandmisega ja RNA valgu sünteesiga + veel teised ülesanded. Lämmastikalused on aluselised, kuna nad on kõik amiinid. Tüviühendi nimetuse järgi jaotatakse nukleotiidide lämmastikalused puriin-ning pürimidiinalusteks. Lämmastikalus koos riboosiga on nukleosiid. Selles on riboos tsüklilises vormis ja side lämmastikuga on sarnane glükosiidi sidemega. Nukleosiidide nimetused: A (adenosiin), G (guanosiin), C (tsütidiin), U (uridiin) ja 2'-desoksüadenosiin A, 2'desoksüguanosiin G, 2'- desoksütsütidiin C ja 2'-desoksütümidiin T. Nukleosiid + hape = ester. Selliseid aineid nimetatakse üldiselt nukleotiidideks. Nukleotiidid on estrid, aga kuna fosforhappe jäägis on veel happelisi vesiniku aatomeid, käituvad nad hapetena. Nt: adenüülhape, guanüülhape, tsütidüülhape, uridüülhape. Kui moodustub fosforhappega ester, tekib väga tähtis aine ehk adenosiin-3',5'-fosfaat
Molekulaar-bioloogia klassikaline seisukohta: DNA -˃ DNA ehk DNA taastoodab ennast (replikatsioon) DNA -˃ RNA ehk DNAst sünteesitakse RNA (transkriptsioon) RNA -˃ valk ehk RNAst sünteesitakse valk (translatsioon) DNA sisaldab valkude sünteesiks vajalikku informatsiooni, mis on struktuursetes ühikutes- geenides. RNA on vajalik valkude tootmiseks. DNA ja RNA on nukleotiidide polümeerid. DNA lämmastikalused (desoksüribonukleotiid): A adeniin (adenosiin) G guaniin (guanosiin) C tsütosiin (tsütidiin) T tümiin (tümidiin) Suhkrujääk desoksüriboos, fosforhappejääk. RNA-l on tümiini asemel uratsiil, seega A, G, C ja U; suhkrujääk riboos, fosforhappejääk. Nukleosiid: alus+suhkur Nukelotiid: alus+suhkur+1-3 fosfaatrühma Sidemed nukleotiidide vahel: lämmastikaluse ja suhkru vahel on glükosiidne side nukleotiidide vahel on fosfodiester sidemed H ja O vahel on vesinikside
UAU G G G AG U U C U A 28. Mis on ühist järgmistel nimetustel: laktoos, maltoos, sahharoos, mis on nende ülesanne kehas Need on disahhariidid ning keha kasutab neid energia saamiseks. 29 Võrdle omavahel DNA-d ja RNA-d ( nukleotiid, lämmastikalused, üksik-või kaksikahel, sahhariid, ülesanne) Vormista tabelina! Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul nukleotiid Adenosiin-, guanosiin-, Adenosiin-, guanosiin-, tsütidiin- ja tsütidiin- ja uridiinfosfaat. tümidiinfosfaat. lämmastikalused Adeniin, guaniin, tsütosiin Adeniin, guaniin, tsütosiin ja tümiin. ja urastiil. ahel kaheahelaline üheahelaline sahhariid desoksüriboos riboos
KOFEIIN · kofeiin on stimuleeriv aine, mis suurendab vere juurdevoolu ajju laiendades veresooni ja kiirendades südamelööke. · C8H10N4O2 - kofeiini ehk ksantiinalkaloid · Kofeiinist on tehtud üle kahekümne tuhande uurimustöö. · Goethe `i soovil identifitseeris saksamaa keemik Friedlieb Ferdinand Runge aastal 1820 kofeiini. · adenosiin on keemiliselt struktuurilt sarnane kofeiiniga ning sellepärast saab kofeiinimolekul seostada end pinnalt adenosiiniretseptoriga neid aktiveerimata: selle tulemusena on häiritud adenosiini poolt vahendatud signaali ülekanne. · kofeiini sisaldvad asjad nagu kohv, kakao, tee, karastusjoogid, energiajoogid. · Kofeiinimürgituse sümptomid on: rahutus, närvilisus, erutatus, unetus, kõhulahtisus,
Algseks vormiks on I sisaldav valk Türeoglobuliin. Kilpnäärme hormoonid reguleerivad rakkude ainevahetuse oksüdatsiooniprotsesse ja määravad ainevahetuse käibe taseme. (kõrgem foon kiirendab ainevahetust). Noortel on kilpnäärmehormoonide foon kõrgem, seega f 3. Nukleotiidid ja nukleosiidid Nukleosiidid- Lämmastikaluste ühendid suhkrutega. N alusega seotud suhkur moodustub ribonukleosiid(riboos) desoksüribonukleosiid(desoksüriboos). Side moodustub pentoosi 1,süsinikuga. Adenin-adenosiin, Guaniin-guanosiin. Nukleotiid on esterdatud fosforhappega nukleosiid. Nukleotiidi molekul võib energiat säilitada happejäägi makroergilises sidemes. 4. Valkude primaarstruktuur Primaarstruktuuri määrab amiinohappejääkide järjestus polüpeptiidahelas. Rida algab vaba aminorühma sisaldava aminohappejäägiga ja lõpeb vaba karboksüülrühma isaldava aminohappejäägiga. Ala-Glu-Ser-Lys-Cys. 5. Milles seisneb mutarotatsioon. Tuua konkreetne näide Rida kaks (II)
Lisajuhtetee avastamiseks on kasutusel elektrofüsioloogilised uuringud (söögitoru kaudu viiakse südame kõrgusele elektrood, mille abil püütakse hinnata südame reaktsioone stimulatsioonile). Ravivõimalused Kergete sümptomite puhul saab inimene ise proovida end aidata näiteks Valsalva manöövriga: istudes ülakeha veidi ettepoole kaldu tuleb köhida või püüda hinge kinni hoida. Supraventrikulaarse tahhükardia puhul on kasutusel kardioversioon või ka ravimid (verapamiil, adenosiin jt antiarütmikumid). Ventrikulaarse tahhükardia ravi on agressiivsem: kardioversioon, lidokaiin, soki ravi. Kui äge seisund on lahenenud, siis pikaajaliselt kasutatakse antiarütmikume, et korduvaid episoode püüda ära hoida. Kui on tegemist lisajuhteteega, on võimalus seda katkestada kirurgilise raviga. Prognoos Prognoos oleneb konkreetsest tahhükardia liigist ning alluvusest ravile. Supraventrikulaarsed rütmihäired on ohutumad ning tavaliselt ravile hästi alluvad
ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihast oonust. Paljude kasutajate arvates tõuseb stimulantide kasutamisega nende töövõime, tegelikkuses toimub enamasti ainult tähelepanuvõime tõus ja reaktsiooniaja pikenemine. Kofeiin Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. Vaimset ja motoorset tegevust soodustava toime põhjuseks peetakse kofeiini mõjuadenosiini retseptoritele. Adenosiin on organismis tekkiv aine, mis põhjustab väsimustunnet, ahendab veresooni, rahustab südant. Nikotiin Vähemates kogustes on nikotiin stimulant ning on üheks peamiseks harjumustekke põhjuseks tubaka suitsetamisel. Nikotiin stimuleerib atsetüülkoliini, glutamaadi ja dopamiini vabanemist ja mõjutab ka serotoniini, noradrenaliini ning opiaatide teket. Nikotiini toimel suurenevad tunnetuslikud võimed ja kõrgeneb tähelepanu. Kokaiin Kokaiin seda saadakse kokapõõsa lehtedest
alusest (A). A adeniin C tsütosiin G guaniin T tümiin U uratsiil (RNAl T asemel) Võrdlus DNA RNA monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid süsivesik desoksüriboos riboos Lämmastik alused Aedniin, tsütosiin, guaniin, Adeniin, tsütosiin, guaniin, uratsiil tümiin nukleotiidid Adenosiin fosfaat; tsütosiin Adenosiin fosfaat; tsütosiin fosfaat; fosfaat; guaniin fosfaat; tümidiin guaniin fosfaat; uratsiin fosfaat. fosfaat. primaarstruktuur Ühe ahelaline nukleotiidide jada. Ühe ahelaline nukleotiidide jada. sekundaarstruktuur Biheeliks. Nukleotiidide ahelate Kohati molekuli siseselt kahe lämmastik aluste vahel on ahelaline, kus lämmastik aluste vahel
Kunagi ei tohi ületada arsti poolt määratud Morfiini annust. Teavitada tuleb arsti, kui tuntakse, et ravimi tõhusus valu leevendamisel on vähenenud. KOHVEIIN kofeiin on stimuleeriv aine, mis suurendab vere juurdevoolu ajju laiendades veresooni ja kiirendades südamelööke. C8H10N4O2 - kofeiini ehk ksantiinalkaloid Kofeiinist on tehtud üle kahekümne tuhande uurimustöö. Goethe `i soovil identifitseeris saksamaa keemik Friedlieb Ferdinand Runge aastal 1820 kofeiini. adenosiin on keemiliselt struktuurilt sarnane kofeiiniga ning sellepärast saab kofeiinimolekul seostada end pinnalt adenosiiniretseptoriga neid aktiveerimata: selle tulemusena on häiritud adenosiini poolt vahendatud signaali ülekanne. kofeiini sisaldvad asjad nagu kohv, kakao, tee, karastusjoogid, energiajoogid. Kofeiinimürgituse sümptomid on: rahutus, närvilisus, erutatus, unetus, kõhulahtisus, meeleolu kõikumine, meeleolu alanemine, näopunetus, sage urineerimine,
2x suurem - ühe grammi kohta rohkem energiat (ATP) Rasv 1g = 9 kcal Süsiv 1g = 4 kcal · Rasvas talletatud energia võtab 2 X vähem ruumi · Inimene talletab ülejääva ehk varuenergia rasvana rasvarakkudes Rakkude valuuta · Organismis on tööpanuse ehk energia ajutiseks kandjaks ja vahendajaks AdenosiinTri(P)fosfaat ATP = ATP AdenosiinTri(P)fosfaat 3 2 1 ATP ADENOSIIN + P+ P+ ATP=ADP + Pi + ENERGIA ADENOSIIN + P+ P+ P ATP Anaboolsed reaktsioonid Kehas on umbes 1023 ehk sada sekstillionit ATP molekuli (ca 85 g) Uued molekulid, osmoos, Na-K pumbad ... Ühes minutis kulub 3 kordne kogus Päevas valmistatakse 65-140 kg ATP'd Rakk või selle osa sureb koheselt kui energia on otsas
Nukleosiidid ja nukleotiidid Nukleotiinhapete ehituseks on heterotsüklilised lämmastikalused, kaks sarnast pentoosi (riboos ja desoksüriboos) ning fosforhape. Lämmastikaluste aluselisus on tingitud sellest, et kõik nad on amiinid. Jaotatakse tüviühendi nimetuse järgi puriin- ja pürimidiinalusteks. Lämmastikaluse ühend ühega riboosidest kannab üldnimetust nukleosiid. Nukleosiid on riboos tsüklilises vormis. Nukleosiidide nimetused: A adenosiin, 2´-desoküadenosiin G guanosiin, 2´-desoküguanosiin C tsütidiin, 2´-desokütsütidiin U uridiin T tümidiin, 2´-desokütümidiin Nukleotiidid estrid, käituvad hapetena. Tihedamini esinevad nukleotiidid: - adenüülhape (adenosiinfosfaat) - guanüülhape (guanosiinfosfaat) - tsütidüülhape (tsütidiinfosfaat) - uridüülhape (uridiinfosfaat) Nukleiinhapped Nukleiinhapped polünukleotiidid, kõrgmolekulaarsed ained
b)Ehitusliku funktsiooni c)Transport funktsiooni d)Retseptor funktsiooni e)Regulatoorset funktsiooni f)Kaitse funktsiooni g)Liikumis- ja energeetilist funktsiooni Valkude kõige tähtsam ülesanne on biokatalüüs NUKLEIINHAPPED N-alus nukleosiid nukleotiid nukleotiidi lühend RNA DNA adeniin adenosiin adenüülhape AMP dAMP guaniin guanosiin guanüülhape GMP dGMP tsütosiin tsütidiin tsütosüülhape CMP dCMP tümiin tümidiin tümidüülhape dTMP uratsiil uridiin uridüülhape UMP
paaduvad RNA ülesanded: info kopeerimine ja transportimine info realiseerimiseks · RNA kolm põhivormi. mRNA informatsiooni RNA, info toimetamine RNAlt sünteesitoimumiskohta. tRNA transport. Aminohapete transport valkude sünteesi toimumiskohta. rRNA ribosoomi RNA; kuulumine ribosoomi koostisesse Komplementaarsus DNA ja/või RNA nukleotiidide omavaheline sobivus. DNA koosneb A (adenosiin), C (tsütosiin), G (guaniin) ja T (tümiin) alustest, RNA A, C, G ja U (uratsiil) alustest. Omavahel paarduvad ainult C ja G ning A ja U/T. · Oska leida DNA teine ahel. RNA ahel DNA ühest lõigust.
inhibeerib teatud geenide transkriptsiooni Tulemusena muutub vastava geeni poolt kodeeritava valgu hulk rakus Sekundaarsete signaalmolekulide (second messenger) süntees Hormoon interakteerub märklaudraku plasmamembraanis paikneva valgulise retseptoriga Hormooni seostumine indutseerib retseptoris konformatsioonilise muutuse mille tagajärjel aktiveeritakse sekundaarse signaalmolekuli sünteesi katalüüsiv ensüüm Sekundaarsed signaalmolekulid on näiteks: adenosiin 3`,5`-monofosfaat ehk tsükliline AMP ehk cAMP 1,2-diatsüülglütserool inositool-1,4,5-trisfosfaat Sekundaarne signaalmolekul aktiveerib proteiin kinaase Proteiin kinaasid fosforüleerivad märklaudensüümi Metaboolne vastus Signaaliülekande süsteem on modulaarne Retseptor Vahendaja (transducer) Efektor Glükogenolüüsi stimulatsioon maksarakkudes hormoon glükagooni poolt Retseptor transmembraanne valk Vahendaja G-valk Efektor adenülaadi tsüklaas
Und reguleerivad kaks protsessi: 1. Homöostaatiline protsess, mis sõltub kuhjunud unevajadusest ( e eelnevast une ja ärkveloleku kestusest) ning mõjutab eelkõige aeglase une kestust. 2. Ööpäevarütmid, mis mõjutavad REM-une olemasolu ja kestust ning aeglase une/REM-une suhet. Une jaoks vajalik ärgastuse vähenemine saavutatakse : aju-ja kehatemperatuuri vähendamisega, keskkonnast tuleneva stimulatsiooni vähendamisega, adenosiini akumalatsiooniga ajus. Adenosiin pärsib ärgastust reguleerivate eesajupõhimiku koliinergiliste rakkude aktiivsust. Öö hakul domineerib aeglane uni (3. staadium). Öö edenedes hakkab sügava une staadiumite kestus vähenema. Hommikupoole ööd domineerib REM uni . Öl edenedes REM une episoodid pikenevad. REM und seostatakse enim unenägude nägemisega, kuigi inimesed näevad und ka aeglase une faasis. Virgatsained une ja ärgastuse regulatsioonis
Redutseeritud ferredoksiin võtab elektrondoonorina osa mitmetest bioloogilistest protsessidest, näiteks NADP+ taandamine ferredoksiin NADP+ oksüdoreduktaasi mõjul edasise fotosünteesi käigus: NADP+ + H+ + 2 ferredoksiin- → NADPH + ferredoksiin NADPH-d kasutatakse fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonides. P680-lt vabanenud elektron liigub edasi läbi keerukate reaktsioonide ning komplekside fotosüsteem I (PSI), taastades seal klorofülli neutraalse seisundi. 2. ATP SÜNTEES Adenosiin trifosfaadi süntees on põhiline energia salvestamise ning edasi kandmise viis bioloogiliste protsessides. ATP võimaldab nii energiat üle kanda kui ka fosforüleerimisprotsesse läbi viia. ATP sünteesi mehhanism on sarnane nii bakterites, loomades kui taimedes. Taimedes saadakse ATP sünteesiks vajalik energia fotosünteesi valgusstaadiumist, kus kõrge redokspotentsiaaliga elektronide liikumisel tülakoidis toimuvate
Puhtal kujul on ta valge kristalliline puriinalkaloid, mis on kibeda maitsega, keemiliselt on ta väga sarnane adeniinile ja guaniinile, mida leidub DNA-s ja RNA-s. Toksiliseks muutub kohveiin kõrgel doosil, >10g päevas täiskasvanud inimesel, mis on palju suurem tüüpilisest päevasest kogusest, kuna üks tass sisaldab keskmiselt 80-175mg kohveiini. Vaimset ja motoorset tegevust soodustava toime põhjuseks peetakse kofeiini mõju adenosiini retseptoritele. Adenosiin on organismis tekkiv aine, mis põhjustab väsimustunnet, ahendab veresooni, rahustab südant. Kofeiini molekul sarnaneb keemiliselt struktuurilt adenosiiniga. See võimaldab tal seostuda raku pinnal asuvate adenosiini retseptoritega, kuid mitte aktiveerida neid. Selle tulemusena on häiritud adenosiini poolt vahendatud signaali ülekanne. Solaniin Solaniin on glükoalkaloidne mürk, mida leidub erinevates taimedes, peamiselt maavitsalistes. See
suhkru (desoksüriboosi) ja fosforhappe jäägi (fosfaatrühma), omavahelisel lii- 1.1 Rakk, kromosoom, DNA tumisel. DNA ehituses esineb neli erinevat lämmastikalust: A - adeniin (adenosiin), G - guaniin (guanosiin), T - tümiin (tümidiin) ja C - tsütosiin Rakk on väikseim elus ehitusühik, mis suudab kas üksi või paljurakulise (tsütidiin). Nukleotiidide omavahelise liitumise tulemusel tekib üks DNA ahel. organismi koostisosana kasvada, areneda ja paljuneda. Kõrvaloleval joonisel on Kahe omavahel koos püsiva ahela aluseks on DNA komplementaarsusprintsiip kujutatud loomaraku ehitus
(pürimidiinid) või osiin (puriinid). Nukleosiidid võivad esineda syn- või anti- konformatsioonis, mis on tingitud steerilisest takistusest pöörlemisel ümber glükosiidsideme. Puriinnukleosiididel on võimalikud mõlemad konformeerid, pürimidiinnukleosiididel on eelistatud anti-konformeer. Suhkrukomponendi tõttu lahustuvad nukleosiidid vees paremini kui vabad lämmastikalused. Nomenklatuur: adenosiin/desoksüadenosiin; guanosiin; tsütidiin/desoksütsütidiin; tümidiin; uridiin. Nukleotiid = nukleosiidfosfaat Ribonukleotiidide struktuurid ja nomenklatuur = lämmastikalus + suhkur + 1-3 fosforüülrühma. Enamik vabu nukleotiide on ribonukleotiidid, millele fosforüülrühm riboosi 5'- asendis. Nukleotiidid on polüprootsed happed.
HIGH(esimene alfaheeliks) ja KMSKS(kujutab endast lingu, mille konformatsiooni muutus substraadi seondamisel aitab aktiveerida ah-t. Klass II aaRS aktiivtsenter on suurem, koosnev antiparalleelsest beeta-kihtidest, mis on ümbritsetus alfa-heeliksitega. Aktiivtsentris eristatakse kol motiivi: ATP sidumiseks, ah sidumiseks ja dimerisatsiooniks. Klass I : on mono- või dimeerid, ATP konformatsioon on venitatud, aminoatsüleerimissait: tRNA terminaalse adenosiin 2´-OH. Klass II on di- või tetrameerid, ATP konformatsioon painutatud, aasait on tRNA terminaalse adenosiin 3´-OH Aminoatsüleerimisreaktsioon ja selle erandjuhud. Aminoatsüleerimiseks nimetatakse valgusünteesi etappi, mille käigus liidetakse ah vastava tRNA terminaalse adenosiini 3´-OH või 2´-OH külge. Üldjuhul toimub ah liitmine tRNA molekulile kaheastmelise reaktsioonina. (1) aaRS + ATP:Mg2+ + aa = aaRS:aa:AMP + PPi:Mg2+. Seda esimeset etappi nimetatakse
on anomeerne. Nukleosiidide nimetused saadakse, lisades nimetuse tüvele idiin (pürimidiinid) või osiin (puriinid). Nukleosiidid võivad esineda syn- või anti- konformatsioonis, mis on tingitud steerilisest takistusest pöörlemisel ümber glükosiidsideme. Puriinnukleosiididel on võimalikud mõlemad konformeerid, pürimidiinnukleosiididel on eelistatud anti- konformeer. Suhkrukomponendi tõttu lahustuvad nukleosiidid vees paremini kui vabad lämmastikalused. Nomenklatuur: adenosiin/desoksüadenosiin; guanosiin; tsütidiin/desoksütsütidiin; tümidiin; uridiin. 2. Nukleiinhapped. Nukleiinhapete komponendid: Pürimidiinid: Tsütosiin (DNA, RNA); Uratsiil (RNA); Tümiin (DNA). Puriinid: Adeniin; Guaniin. Suhkrud: Riboos/desoksüriboos. Fosfaat. Nukleiinhapped sünteesitakse 5' 3' suunas nii, et järgmise nukleotiidi vahele tekib fosfoester side. 3. DNA struktuurid, komplementaarsusprintsiip.
või –osiin (puriinid). Nukleosiidid võivad esineda syn- või anti- konformatsioonis, mis on tingitud steerilisest takistusest pöörlemisel ümber glükosiidsideme. Puriinnukleosiididel on võimalikud mõlemad konformeerid, pürimidiinnukleosiididel on eelistatud anti-konformeer. Suhkrukomponendi tõttu lahustuvad nukleosiidid vees paremini kui vabad lämmastikalused. Nomenklatuur: adenosiin/desoksüadenosiin; guanosiin; tsütidiin/desoksütsütidiin; tümidiin; uridiin. Desoksüriboos on pentooside hulka kuuluv süsivesik (monosahhariid). Desoksüriboos erineb riboosist selle poolest, et ühe hüdroksüülrühma asemel on vesinikuaatom. Biokeemias tähtsaim ja tuntuim on 2- desoksüriboos (hüdroksüülrühm on asendunud vesinikuaatomiga teise süsinikuaatomi juures). 2-desoksüriboos kuulub nukleotiidide ja DNA koostisesse. 2. Nukleiinhapete valemid 3
reageerivad retseptorid. Rakumembraani pidi leviva potentsiaali toimel vabaneb presünapsi põiekestest transmitter, tungib sünapsipilusse ja kutsub sõltuvalt sünapsi liigist esile postsünapsimembraani potentsiaali muutuse. Neurotransmitterid *Atsetüülkoliin *Monoamiinid: noadrenaliin, dopamiin, serotoniin, melatoniin *Aminohapped: glutamaat,GABA, glütsiin *Puriinid: adenosiin,ATP,GTP *Ca 50 peptiidi *CO ja NO *enamlevinud erutussünapsite mediaator inimese ajus on glutamaat ja pidurdussünapside mediaator on GABA. Atsetüülkoliin – motoorsete neuromuskulaarsete sünapsite ja perifeerse NS sünapsite mediaatoraine. Kuraare seondub konkurentselt Ach retseptoriga blokeerides sünapsid. Seetõttu kasutatakse kuraaret ja tema derivaate anesteesias müorelaktandina. * KNS tekitab Ach üldise erutuvuse tõusu on seotud õppimise ja lühiajalise mäluga. Koliinergilise
Nukleiinhapped on suure molekulmassiga, koosnevad suurest hulgast monomeeridest – mono- nukleotiididest. Nukleotiidid koosnevad: lämmastikühendid, süsivesikud ja fosforhape. Süsivesikud on esindatud pentoosidena (riboosi ja desoksüriboosina). Lämmastikühendid on puriinide ja püridiinide tuletised (A=adeniin, G=guaniin, U=uratsiil, T=tümiin, C=tsütosiin). Lämmastiühendeid koos pentoosiga nimetatakse nukleotiidideks (adenosiin, guanosiin, uridiin, tümidiin, tsütidiin). Organismis on kaht tüüpi nukleiinhappeid: RNA ja DNA (ribonukleiinhape ja desoksüribonukleiinhape), mis erinevad oma koostiselt, struktuurilt, funktsioonilt ja lokaali- DNA: satsioonilt. RNA: C G C G
määravad iga koe ning raku spetsiifilise valgu sünteesi. Nukleiinhapped on suure molekulmassiga, koosnevad suurest hulgast monomeeridest mononukleotiididest. Viimaste koostises on lämmastikühendid, süsivesikud ja fosforhape. Süsivesikud on esindatud pentoosidena riboosi ja desoksüriboosina. Lämmastikühendid on puriinide ja püridiinide tuletised (A - adeniin, G - guaniin, U - uratsiil, T - tümiin, C - tsütosiin). Lämmastiühendeid koos pentoosiga nimetatakse nukleotiidideks (adenosiin, guanosiin, uridiin, tümidiin, tsütidiin). Organismis on kaht tüüpi nukleiinhappeid RNA (ribonukleiinhape) ja DNA (desoksüribonukleiinhape), mis erinevad oma koostiselt, struktuurilt, funktsioonilt ja lokalisatsioonilt: DNA on kaheahelaline koosneb desoksüribonukleotiidijääkidest lämmastikalusteks on A, G, C, T süsivesikutest esinevad desoksüriboos ja fosforhape Asukoht : rakutuum funktsioon : geneetilise informatsiooni säilitamine ja edasiandmine
Viimasele panevad õpetlased suuri lootusi raskes võitluses mitmesuguste kasvajatega. 1-2 küünt päevas oleks tõhus. Kui regulaarselt küüslauku süüa, tuleb tagasi elujanu, paraneb tegelikkuse taju, tõõvõime ning organismi üldine toonus. Küüslauk sisaldab ka alliksiini (mida rohkem küüslauku muljuda või lõigata, seda rohkem seda eraldub) ehk ühendit, mis mitte ainult ei kaitse organismi vähi eest, vaid kindlustab ka vastupanu stressile. Küüslaugus sisalduv adenosiin normaliseerib trombotsüütide hulka veres ning takistab vere hüübimist. Jaapani teadlased tõestasid, et vaid 1 küüs küüslauku on võimeline organismist välja viima soliidsel hulgal kaadmiumi, elavhõbedat ja seatina. Peale selle takistab küüslauk ateroskleroosi arenemist ning puhastab veresooned juba olemasolevatest ladestustest. Kasutades 3 kuu jooksul küüslauku, võib alandada kolesteroolinaastude hulka 12-20% võrra. Varustades ajurakke intensiivseks tööks vajalike
eellasteks signaalmolekulidele · kiudained stimuleerivad soolestikku ja adsorbeerivad orgaanilise molekule seedetraktis · vitamiinid ja mineraalained Makroergilised biomolekulid Lühiajaliseks energiasalvestuseks ja ülekandeks kohandunud energiarikkad molekulid, peamiselt fosfaadid. · PEP - -62,2 kJ/mool · 1,3-BPG - -49,6 kJ/mool · ATP - -30,5kJ/mool · kõige vaesemad on erinevad suhkrute fosfaadid ATP Adenosiin-5'-fosfaat. ADP'le kantakse üle PEP ja 1,3-BPG energia ATP sünteesiks, sest ADP üleminek ATP'ks nõuab lisaenergiat. 1 mool ATP vabastab energiat 30,5 kJ. Et saada energiat, hüdrolüüsitakse fosfoanhüdriidsidemeid. Eraldub palju energiat, sest ADP on stabiliseeritum. Rasvlahustuvad vitamiinid · vitamiin A tagavad fotokeemilise nägemise, vajalikud kasvuks · vitamiin D vajalik Ca ja P metabolismis · vitamiin K oluline vere hüübimisel
NUKLEEINHAPPE KOOSTISOSAD LÄMMASTIKALUSED a) Pürimidiinalused b) Puriinalused U uratsiil (RNA) G guaniin (DNA, RNA) T tümiin (DNA) C tsütosiin (DNA, RNA) A adeniin (DNA, RNA) PENTOOSSUHKRUD (esinevad furanoosi kujul) · b,D-riboos (RNA) · b,D-2-desoksüriboos (DNA) FOSFORHAPPEJÄÄK Nukelosiidid = N alus + suhkur. Nukleosiidide nimetused tulenevad N-aluste nimetustest, lisades lõppu -idiin (pürimidiinid) või-osiin (puriinid). Tsütidiin Adenosiin Uridiin Guanosiin Tümidiin Nukleotiidid = N- alus + suhkur + 1..3 fosforüüli. Funktsioonid: Nukleosiid-5'-trifosfaadid (NTP) on... · substraatideks RNA molekulide sünteesil · vabade nukleotiididena operatiivseteks energiakandjateks rakkudes ATP - keskne molekul raku energeetikas GTP - peamine energiaallikas valgu sünteesis CTP - oluline metaboliit fosfolipiidide sünteesis
ehituskivideks organismile vajalike keeruliste ühendite sünteesil. Süsivesikute ja valkude oksüdatsioonil vabaneb energiat 16…17 kJ/g, rasvade oksüdatsioonil 37…40 kJ/g. Organismi energiavarudest moodustavad rasvad 20…25%, valgud 15…20% ja süsivesikud ~60%. Toiduainete keemiline energia muundatakse osaliselt soojuseks, osaliselt teiste ühendite keemiliseks energiaks — sünteesitakse uued energiarikkad ühendid, nt: adenosiin-5’-trifosfaat (ATP) kreatiinfosfaat fosfoenoolpüroviinamarihape Neist kõige tähtsam — ATP. Sünteesitakse rakus, ta on rakus asetsev energiaakumulaator. Väga mobiilne energiaallikas, mille hüdrolüüsil vabanenud energiat saab organism iga hetk kasutada. Miks on evolutsioon valinud vaheastme ATP näol? Energeetiliselt oleks kasulikum kasutada otse toiduainete oksüdatsioonil vabanevat energiat. Aga see tähendaks, et kogu aeg peaks sööma. ATP struktuur:
nakatavaid viirused bakteriofaagideks ehk faagideks, genoom pakitud valkkattesse. Kui viirus nakatab bakterirakku, jäävad valgud raku pinnale & rakku siseneb ainult DNA geneetilise info viiruse taastootmiseks DNA molekulis. 43. Võrrelge DNA ja RNA koostist ning ehitust. Monomeer: DNA desoksüribonukeotiid; RNA ribonukleotiid. Süsivesik: DNAl desoksüriboos; RNAl riboos. Lämmastikalused: DNAl adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin; RNAl ... uratsiil. Nukleotiidid: DNAl (A) adenosiin-, (G) guanosiin-, (C) tsütidiin-, (T) tümidiinfosfaat; RNAl ... (U) uridiinfosfaat. Primaarstruktuurid: RNAl üheahelaline nukleotiidide jada. Sekundaarstruktuurid: DNAl biheeliks, nukleotiidide ahelate lämmastikaaluste vahel vastavalt komplementaarsusele H-sidemed: A=T, C=G. RNAk kohati molekuliselt 2-ahelaline, kus ... A=U, C=G. Tretsiaarstruktuurid: DNA on histoonide abil kokku pakitud. RNA ... (ribosoomis). Funktsioonid: RNA kromosoomide koostisosa, päriliku info
Suitsetamine kiirendab kofeiini eraldumist kehast. Metüülksantiinide peamised toimed on kesknärvisüsteemi ergutamine, uriinierutuse suurendamine, südamelihase ergutamine ja silelihaste (eriti bronhide silelihaste) lõõgastamine. Hingamine kiireneb, vererõhk tõuseb, maomahlaeritus suureneb. Metüülksantiinid blokeerivad kaht tüüpi adenosiiniretseptoreid, ning mitmed, sealhulgas kindlasti ajuefektid, põhinevadki just adenosiini kasutava närviülekande pärssimisel. Adenosiin käitub mitmes närviringis kui pidurdusvirgatsaine, pärssides teiste virgatsainete vabanemist, ning retseptorite antagonistid kõrvaldavad selle pidurduse. Pidurduse pidurdajana jääb kofeiini ergutav mõju mõistlikult mõõdukaks. Kofeiinile areneb tolerantsus, nii et harjumuspärasel kohvijoomisel on osa algsest ergutusest kaduma läinud. kofeiin suurendab peavaluravimite imendumist ja tugevdab valuvastast toimet ka otseselt. Kofeiin vabastab stressihormoone.
Initsiatsioon (sünteesi algus), elongatsioon (vahepealne osa), terminatsioon (lõpp). Sünteesi käigus tekib 1 viga 10000 nukleotiidi kohta. 27.mRNA struktuur prokarüootidel ja eukarüootidel. Avatud lugemisraam ehk ORF (open reading farme), valku kodeeriv osa translatsiooni initsiaatorkoodonist kuni stoppkoodonini. Mittekodeerivad järjestused 5´UTR ja 3´UTR (untranslated region). Eukarüootidel on 5´cap ja 3´polü-adenosiin-järjestus (polüAsaba). Üks mRNA kodeerib eukarüootidel ainult ühte valku, prokarüootidel mitut valku. Mitut valku kodeeriv mRNA prokarüootidel- iga initsiatsioonikoodoni ees paikneb Shine- Delgarno järjestus. 28. mRNA protsessing. 29.Geneetiline kood. 30.Translatsioon, tRNAde ja ribosoomide ehitus. Igat aminohapet polüpeptiidis kodeerib üks nukleotiiditriplett. Tripletid ei kattu omavahel
Samuti leidub seal germaaniumit. Viimasele panevad õpetlased suuri lootusi raskes võitluses mitmesuguste kasvajatega. Kui regulaarselt küüslauku süüa, tuleb tagasi elujanu, paraneb tegelikkuse taju, töövõime ning organismi üldine toonus. Küüslauk sisaldab ka alliksiini (mida rohkem küüslauku muljuda või lõigata, seda rohkem seda eraldub) ehk ühendit, mis mitte ainult ei kaitse organismi vähi eest, vaid kindlustab ka vastupanu stressile. Küüslaugus sisalduv adenosiin normaliseerib trombotsüütide hulka veres ning takistab vere hüübimist. Rasestumisvastaste tablettide tarvitamisel (suurendavad trombi ohtu) või halbade veenide puhul (varikoos, tromboflebiit, hemorroidid) võiks kasutada küüslauku. Jaapani teadlased tõestasid, et vaid 1 küüs küüslauku on võimeline organismist välja viima soliidsel hulgal kaadmiumi, elavhõbedat ja seatina. Peale selle takistab küüslauk ateroskleroosi arenemist
neli NMP-d ja neli dNMP-d)? Guanosiin( 5´monofosfaat.) DNA koostises. 6. Kas joonisel toodud nukleotiidis esineb puriin või pürimidiin lämmastikalus? (kokku 5 erinevat). Pürimidiin; tsütosiin adeniin(püriin) guaniin(püriin) tümiin(pürimidiin) Urasiil(pürimidiin) DNA A,G,C,T RNA A,G,C,U N-alus +suhkur = nukleosiid Adeniin adenosiin; guaniin guanosiin; tsütosiin tsütidiin; tümiin tümidiin; urasiil uridiin. 7. Kas nukleotiidides on lämmastikalus suhkrujäägi külge ühendatud: a) glükosiidse sidemega b) estersidemega c) vesiniksidemega 8. Nimetage üks adenosiinil põhinev kofaktor? 9. Kas geneetiline informatsioon säilitatakse DNA: a) primaarstruktuuris b) sekundaarstruktuuris c) tertsiaarstruktuuris 10. Kirjutage antud järjestusega komplementaarne järjestus (võivad olla erinevad järjestused)
eksporditakse tuumast tsütoplasmasse - transkriptsiooniks on vaja aktivaatorvalke - promootorid on keerulisemad mRNA osad: - avatud lugemisraam e ORF open reading frame, valku kodeeriv osa translatsiooni initsiaatorkoodonist kuni stopkoodonini - mittekodeerivad järjestused 5’UTR ja 3’UTR - eukarüootidel on 5’cap ja 3’polü-adenosiin-järjestus (polüA saba) Translatsioon toimub ribosoomidel. RNA molekuli, millelt toimub translatsioon, nimetatakse mRNA- ks (inglise keelest messenger RNA). Prokarüootsetes rakkudes on primaarne transkript üldjuhul ka koheselt transleeritav. Eukarüootses rakus toimub aga primaarse transkripti,pre-RNA, protsessimine transleeritavaks mRNA molekuliks. Enamus eukarüootseid geene rakutuumas sisaldavad endis
eksporditakse tuumast tsütoplasmasse - transkriptsiooniks on vaja aktivaatorvalke - promootorid on keerulisemad mRNA osad: - avatud lugemisraam e ORF open reading frame, valku kodeeriv osa translatsiooni initsiaatorkoodonist kuni stopkoodonini - mittekodeerivad järjestused 5'UTR ja 3'UTR - eukarüootidel on 5'cap ja 3'polü-adenosiin-järjestus (polüA saba) Translatsioon toimub ribosoomidel. RNA molekuli, millelt toimub translatsioon, nimetatakse mRNA- ks (inglise keelest messenger RNA). Prokarüootsetes rakkudes on primaarne transkript üldjuhul ka koheselt transleeritav. Eukarüootses rakus toimub aga primaarse transkripti,pre-RNA, protsessimine transleeritavaks mRNA molekuliks. Enamus eukarüootseid geene rakutuumas sisaldavad endis
Erutuse ülekande peamised etapid: neuromediaatori süntees, depolariseerumine ja membraanipotentsiaali muutuse järgselt vabanemine sünapsipilusse; neuromediaatori seostumine postsünaptiliste retseptoritega ja retseptori aktivatsioon; raku funktsiooni muutus nt skeletilihase kontraktsioon, näärme sekretsioon jne; neuromediaatori lagunemine ja/või tagasihaare. Neuromediaatorid on: 1) biogeensed amiinid 2) aminohapped 3) peptiidid 4) Teised: NO, adenosiin jt. Soole närvisüsteem on mao ja sooletrakti spetsiaalne närvisüsteem, mis funktsioneerib ka ilma seljaajust ja ajutüvest tulenevate mõjutusteta. Mao- ja sooletrakt koosneb mitmesugustest efektorsüsteemidest, nagu silelihased, sektretoorne epiteel, vaskulaarne ja endokriinne süsteem. Nende efektorsüsteemide talitluse regulatsioon on soole närvisüsteemi, soolevälise sümpaatlise ja parasümpaatilise närvisüsteemi ning vistseraalsete spinaalide ja vagaalsete aferentide funktsiooniks
valkkattesse. Hershey ja Chase näitasid, et kui bakteriofaag nakatab rakku, siis jääb valkkate raku pinnale ja rakku siseneb ainult DNA. Seega sisaldub viiruse taastootmiseks vajalik geneetiline informatsioon DNA-s. 43. Võrrelge DNA ja RNA koostist ning ehitust. Monomeer: DNA desoksüribonukeotiid; RNA ribonukleotiid. Süsivesik: DNAl desoksüriboos; RNAl riboos. Lämmastikalused: DNAl adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin; RNAl tümiini asemel uratsiil. Nukleotiidid: DNAl (A) adenosiin-, (G) guanosiin-, (C) tsütidiin-, (T) tümidiinfosfaat; RNAl ... (U) uridiinfosfaat. Primaarstruktuurid: Mõlemal üheahelaline nukleotiidide jada. Sekundaarstruktuurid: DNAl biheeliks, nukleotiidide ahelate lämmastikaaluste vahel vastavalt komplementaarsusele H-sidemed: A=T, C=G. RNAl kohati molekuliselt 2-ahelaline, kus ... A=U, C=G. Tretsiaarstruktuurid: DNA on histoonide abil kokku pakitud. RNA ... (ribosoomis).
Süsivesikud on mõningate hormoonide ja koensüümide komponentideks. 5. Algmaterjaliks. Näiteks glükoos, sattudes erinevatele ainevahetusradadele (glükolüüs, tsitraaditsükkel, pentoosfosfaaditsükkel) annab palju vaheühendeid, mida kasutatakse aminohapete, rasvhapete, nukleotiidide ja teiste ainete sünteesimiseks. ATP Adenosiintrifosfaat Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-(tetravesinik-trifosfaat) ehk ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigirakkude metabolismis. ATP on makroergiline ühend. ATP-d toodetakse kõige rohkem mitokondrites. Taimedes ja vetikates toimub intensiivne ATP moodustumine kloroplastides. ATP koosneb adeniinist, riboosist ja kolmest lineaarselt seotud fosfaadijäägist, mis on omavahel ühendatud fosfoanhüdriidsidemetega. *Membraan on fosfolipiidne kaksikkiht
positsioonis on erinev nukleotiid. Ja meid huvitav produkt hübridiseerub ainult ühele neist ja annab fluorestseeruva signaali. Sekveneeritakse väga lühikesi DNA ahelaid, tavaliselt tehakse 2 aluspaari. Oluline on see, et proov võib olla väga lahja. Põhimõte on see, et kui polümeraas liidab mingi nukleotiidi DNA ahelale ja pürofosfaat liitub? Lisatakse adenosiin-5-fosfosulfaat ja ATP sünteesitakse neist kahest ühendist kokku. Lisades lutsiferaasi, saab valguse. Kui lisame nukleotiidi, mis sinna positsiooni sobib, saamegi valguse. 3. Hübridisatsioonipõhised 4. alleelspetsiifilised ligatsioonitehnikad 1. põhimõte: veereva ratta replikatsioon. Vaja on kolme erinevat oligod. Üks neist (3) lõpeb täpselt enne meid huvitavat positsiooni ja teised kaks lõpevad G või Cga.
1. Tsütokiinid: proinflammatoorsed: IL-1, TNF-, IL-6 ja kemokiinid 2. Plasma ensüümide aktivaatorid Kiniinid, bradükiniinid (vasoaktiivsed peptiid) 3. Komplemendisüsteemi aktivatsioon: C3a, C4a, C5a 4. Lipiidsed mediaatorid. (Arahidoonhappe metaboliidid) Nuumrakkude aktivatsioonil vabanevad: Deponeeritud mediaatorid: Histamiin, kiniinid, trüptaas, kümaas, hepariin Uuesti sünteesitud: 1)Tsüsteinüülleukotrieenid(cysLT): LTC4, LTD4, LTE4 2) Prostaglandiinid: PGD2, PgF2; 3) PAF, 4) Adenosiin Põletiku mediaatorid: HISTAMIIN 1. vabanev mediaator põletiku protsessis Põhjustab: arterioolide dilatatsiooni, suurendab permeaabelsust, Prostaglandiinid: parakriinne ja autokriinne toime Süntees: vereliistakud, nuumrakud, endoteelrakud Toimed: - valu - Silelihasrakkude kontraktsioon - Põletiku regulatsioon - Ca liikumist - Reguleerib hormoonide aktiivsust - Rakkude kasvu kontroll Leuktorieenid: autokriine ja parakriinnne toime.
Uimasti rünnakumoment on info üleandmise protsessi hetk. Uimastid segavad selle ära. Uimastitega seotud virgatsainete süsteemid Uimasti Mõjutatav virgatsainesüsteem Kokaiin Dopamiin, noradrenaliin ja serotoniin Amfetamiin Dopamiin ja noradrenaliin Ecstasy Serotoniin Kofeiin Adenosiin Alkohol Gammaaminovõihape, glutamaat, atsetüülkoliin, dopamiin, serotoniin Barbituraadid Gammaaminovõihape bensodiasepiinid Opiaadid Endogeensed opioidid LSD Serotoniin Fentsüklidiin (PCP) Glutamaat Kanepitooted Endogeensed kannabinoidid
ribosoomi koodile vastava aminohappe) 3. Translatsiooniprotsess on kaheastmeline dekodeerimisprotsess, milline on presibosomaalne aminoatsüül-tRNA süntees (ligaasid, ARS või ARL) ja ribosomaalne etapp koodon-antikoodon translatsioon ja peptiidsideme süntees ribosoomil. 4. Mittestandartne paardumine (Wobble base pairing) millised on seaduspärasused ja milleks on see vajalik? Paarduvad uridiin-guaniin, adenosiin-inosiin, tsütidiin-inosiin ja uridiin-inosiin, vajalik tRNA sekundaarstruktuuris ja geneetilise koodi õiges tõlkimises. Tuleneb sellest, et enamikel organismidel on vähem kui 45 tRNAd, vaja oleks üle 60, mistõttu antikoodoni 5' lämmastikalus, mis seostub mRNA 3' lämmastikalusega, pole ruumiliselt nii piiratud kui kaks teist lämmastikalust (või ka tRNA3' pole nii piiratud). 5. tRNA struktuur sekundaarstruktuur ristikheinalehe kujuline, tertsiaarstruktuur L-
Kui ühe närviraku aksoni kaudu närvikeskusesse sisenev erutus algatab erutuse paljudes närvirakkudes, siis nimetatakse seda divergentsiks. Sellele vastupidine nähtus on konvergents, sel puhul koondub erutus suuremalt arvult kesknärvisüsteemi närvirakkudelt väiksemale arvule neuronitele. NEUROTRANSMITTERID ·Atsetüülkoliin ·Monoamiinid: noadrenaliin, dopamiin, serotoniin, melatoniin, ·Aminohapped: glutamaat, GABA, glütsiin ·Puriinid: adenosiin, ATP, GTP ·Ca50 peptiidi ·CO ja NO ·90% inimese aju sünapsitest kasutavad glutamaati. Teine enam levinud mediaatoron GABA, mida kasutavad 90% ülejäänud sünapsitest. Atsetüülkoliin on motoorsete neuromuskulaarsete sünapsite ja perifeerse NS sünapsite mediaatoraine. Kuraare seondub konkurentselt Ach retseptoriga blokeerides sünapsid. Seetõttu kasutatakse kuraaret ja tema derivaate anesteesias müorelaktandina.
levinud veekogudes ja mullas. Sulfaate redutseerivad bakterid perekondadest Desulfomonas, Desulfovibrio, Desulfomaculum, Desulfobacter. Kasvavad laias pH ja soolsuse vahemikus. Vvlihendite redutseerimisel bakterite poolt tagajrjeks on H2S ja vaba vvli (So) kogunemine keskkonda. H2S kiirendab korrosiooniprotsesse Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Sulfaadi assimilatoorne redutseerimine. Taimed ja mningad bakterid vivad vvlit omastada ka sulfaadina. Osalevad ATP sulfurlaas, APS (adenosiin 5-fosfosulfaat) ja PAPS (3- fosfoadenosiin-5-fosfosulfaat). Enamik assimileeritud vvlist kasutatakse aminohapete snteesiks, kuid mikroobid vivad akumuleerida vvlit sulfaadi estritena (eriti seened), sulfonaatidena, vitamiinide ja kofaktoritena. Anorg. vvli lisandumisel mulda seotakse see kohe orgaanilistesse henditesse mikroobse assimilatsiooni teel, protsessi kiirus on sltuv energiaallika (org. aine) olemasolust keskkonnas. Vvli mineralisatsioon mullas toimub peamiselt mikroobide vahendusel
Nukleiinhapete ehituskomponendid (monomeerid) ● puriin- ja pürimidiinalused. Inimorganismi nukleotiidides esinevad puriini ja pürimidiini põhiderivaadid on adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil ja tümiin. ● Nukleosiidid = alus + suhkur. Need on puriin- või pürimidiinaluse ja pentoosi kompleksid. ● Nukleotiidid = alus + suhkur + 1-3 fosfaatrühma. Nukleotiidid on nukleosiidide mono-, di- või trifosfaaterid. Nt: N-alus → adeniin. Nukleosiid → adenosiin. Nukleotiid → AMP. ADP. ATP. N-alus → guaniin. Nukleosiid → guanosiin. Nukleotiid → GMP, GDP. GTP. 9. Võrdle RNA ja DNA struktuuri DNA struktuur RNA struktuur kaheahelaline üheahelaline DNA on paremale pöörduv kaksikheeliks RNA on üheahelaline ja vähem stabiilne mille ahelad on antiparalleelsed ja komplementaarsed. Lämmastikalusteks on A, T, G, C. Lämmastikalusteks on A, U, C, G
tRNA kolmemõõtmeline struktuur on L kujuline, moodustub heeliksite liitumise teel- coaxial stacking Struktuurid sarnased, kuna liituvad ribosoomi samasse saiti- erinevused antikoodoni ja aktseptorõla osas (ka teised nukleotiidid võivad olla erinevad) 5. Mittestandartne paardumine (Wobble base pairing), milleks vajalik? Uridiin-Guaniin; Adenosiin-Inosiin; Tsütidiin-Inosiin; Uridiin-Inosiin Vajalik selleks, et erinevaid koodoneid on 64 (aminohapetele 61) ja siis pole nii palju erinevaid tRNA-sid vaja. Põhilised ensüümid, mis peavad tRNA molekuli identifitseerima on aminoatsüül-tRNA süntetaasid e. ligaasid (ARL või ARS või ka Ala- RS, Phe-RS)
Kuna suhkur ja fosfaat on kõigil nukleotiididel samad (suhkur võib olla kas riboos või desoksüriboos), siis nimetatakse nukleosiide ja nukleotiide lämmastikaluste järgi (vt. tabel 4.1) Tabel 4.1 N-alus nukleosiid nukleotiid nukleotiidi lühend 9 RNA DNA adeniin adenosiin adenüülhape AMP dAMP guaniin guanosiin guanüülhape GMP dGMP tsütosiin tsütidiin tsütosüülhape CMP dCMP tümiin tümidiin tümidüülhape dTMP uratsiil uridiin uridüülhape UMP Lämmastikaluseid on kahte tüüpi: puriinid (joonis 4.5) ja pürimidiinid (4.4). Puriinid, mis koosnevad 9-aatomilisest heterotsüklist on adeniin ja guaniin
annaabi.ee 
