Metaboolsete protsesside toimumise põhiline koht on rakk ja selle struktuurid. Metaboolsed rajad: 1.Krebsi tsükkel-põhirajad 2. Spetsiifilised rajad 3.Glükolüüsi rada Katabolism • Ehk dissimilatsioon • Organismis toimuvad muundumisprotsessid (makrotoitainete ja –biomolekulide lõhustumine monomeerideks – ehitusüksusteks), mille käigus salvestatakse (nt. ATP) või vabaneb soojusena metaboolset energiat ning saadakse anabolismi lähtesubstraadid • Jääkainete eemaldamine organismist Katabolismi etapid • Makrotoitainete lõhustumine monomeerideks
AINEVAHETUSE ÜLDISELOOMUSTUS METABOLISMI PÕHIMÕISTED Metabolism = ainevahetus kõigi elusrakus kulgevate keemiliste reaktsioonide võrk Katabolism keerulise ehitusega ühendite lagundamisega (degradatsiooniga) seotud reaktsioonide kogum Anabolism raku makromolekulide sünteesiga seotud reaktsioonide kogum Vahemetabolism ainevahetusreaktsioonid, milles osalevad (intermediaarne metabolism) väikesed molekulid (nn. intermediaadid) Metaboliidid raku ainevahetuses osalevad ained Metaboolsed rajad järjestikuste ensüüm reaktsioonide ahelad; ühe lõppprodukt on substraadiks järgmises reaktsioonis Metaboolsed rajad on paljuastmelised · Lineaarsed · Hargnenud · Tsüklilised METABOLISM KULGEB ÜKSIKUTE, KONTROLLITUD ASTMETENA Glükoosi kontrollimatul lagundamisel vabaneks korraga suur hulk energiat. Paljuastmelises ensümaatilises protsessis on vabanevad energiahulgad väikesed (mitte üle 60 kJ/mol) ja ülekanne
ssteemil. Ta oli esimene, kes oli avalikult vastu barbaarsele patsientide kohtlemisele. Kraepelin ti esmakordselt pshhiaatriasse smptomite, sndroomide ja haiguste diferentseerimise haigusnhtude avaldumise erinevate tasanditena. Suurimad teened pshhiaatrias: Selle demonstreerimine, et vaimuhaigustel, sarnaselt somaatiliste haigustega, on oma kindel kulg. Sarnaselt muude haigustega phjustavad vaimuhaigusi prilikkus, organi puudulikkus, metaboolsed muutused vi endokriinsed protsessid. Vaimuhaiguste klassifikatsiooni loomine, mille kohaselt jagunevad kik vaimuhaigused kolme suurde rhma: maniakaaldepressioon, paranoia ja dementia praecox (tnapevase terminiga skisofreenia). Emil Kraepelin Tartus Saksamaa mitme tuntud spetsialisti toetusel valiti E. Kraepelin Tartu likooli nrvi-ja vaimuhaiguste kliiniku uueks juhatajaks-professoriks. Pshhiaatriakliiniku praktilises ts tiendas E. Kraepelin haigete uurimise ja ravi metoodikaid ja svendas H
Energia omastamine valiskeskkonnast toitainete vormis: Organism vajab susiniku ja elektronide allikana valiskeskkonna orgaanilise uhendeid (nait. glukoos) Energia saamine redoksreaktsioonidest Toitainete omastamine ja kasutamine biomolekulide sunteesiks: Katabolism konverteerib toitainete energia organismis kasutatavasse energiavormi (peamiset ATP-s), mida anabolism kasutab biomolekulide sunteesiks Vananevate biomolekulide lammutamine Lopp-produktide valjutamine METABOOLSED RAJAD Pohirajad: Erinevates organismides ja kudedes praktiliselt uhesugused Spetsiifilised rajad: Taidavad organismides, elundites, kudedes spetsiifilise funktsioone Katabolismi staadiumid: Makrotoitainete ja vananevate biomolekulide lohustumine monomeerideks, ehitusuksusteks Monomeeride muundamine metabolismi votmeuhenditeks Puruvaat ning osa aminohappeid ja rasvhappeid kataboliseeruvad atsetuul-koensuum A-ks (atsetuul-CoA) Osa aminohappeid konverteeruvad Krebsi tsukli komponentideks
s�steemil. Ta oli esimene, kes oli avalikult vastu barbaarsele patsientide kohtlemisele. Kraepelin t�i esmakordselt ps�hhiaatriasse s�mptomite, s�ndroomide ja haiguste diferentseerimise haigusn�htude avaldumise erinevate tasanditena. 3.slaid Pealkiri: suurimad teened ps�hhiaatrias Selle demonstreerimine, et vaimuhaigustel, sarnaselt somaatiliste haigustega, on oma kindel kulg. Sarnaselt muude haigustega p�hjustavad vaimuhaigusi p�rilikkus, organi puudulikkus, metaboolsed muutused v�i endokriinsed protsessid. Vaimuhaiguste klassifikatsiooni loomine, mille kohaselt jagunevad k�ik vaimuhaigused kolme suurde r�hma: maniakaaldepressioon, paranoia ja dementia praecox (t�nap�evase terminiga skisofreenia). 4.slaid Pealkiri: Emil Kraepelin Tartus Saksamaa mitme tuntud spetsialisti toetusel valiti E. Kraepelin Tartu �likooli n�rvi-ja vaimuhaiguste kliiniku uueks juhatajaks-professoriks. Ps�hhiaatriakliiniku praktilises t��s t�iendas E
muutused rakus Enteroviirused, (TPE), proteiini, reoviirused RNA ja DNA sünteesi inhibitsioon, raku hävimine Persistentne Ilma TPE-ta, Jah Pestiviirused, produktiivne kerged arenaviirused metaboolsed Marutaudiviirus, häired, rakkude enamus retroviiruseid paljunemine jätkub Koerte katku viirus Persistentne Ei mitteproduktiivne Rakus muutusi ei teki Lindude leukoosi ja Transformatsioon Jah, onkogeensed sarkoomiviirused
Glükogoon, kortisool, adrenaliin kontra reservid? Pikaajalisel nälgmisel adrenaliini tootmine väheneb, kortisool suureneb. Silmaava ehk pupill laieneb adrenaliini mõjul. Kõhunäärme sisesekretoorne talitlus 1) pankreas produtseerib insuliini B rakkudes 2) glükagooni A rakkudes teket stim vere glükoosisisalduse langus, sümp ns-i toonuse ja adrenaliini suurenemine, vereplasmas aminohapete .... . Glükagooni metaboolsed toimed: · Maksas väheneb glükogeeni teke, suureneb glükoosi teke · Intensiivistub glükoneogenees · Intensiivistub lipolüüs · Ketokehade sünteesi tõus maksas ............ Tõstab vere glükoositaset 3) somatostatiini D rakkudes - Avaldab mõju insuliini kui ....... protsessile 4) pankrease polüpeptiidi PP rakkudes pidurdab kõhunäärme välissekretsiooni (VT INSULIINI KONSPEKTE...)
IV kasvaja levik naaberorganisse, kaugmetastaasid. LUUMETASTAASID I · Tekkivad pahaloomulise kasvaja lõppjärgus. · Enamasti rinna-, eesnäärme- ja kopsuvähi, müeloomi puhul. · Põhjustavad ülemäärast luukoe lagundamist ja luu ainevahetuse häireid. · Kõige sagedamini roietes, lülisambas, koljus, vaagnas, puusaluus ning reie- ja küünarluus. LUUMETASTAASID II · Sümptomid: valu, patoloogilised luumurrud, jäseme funktsiooni kaotus, metaboolsed häired (hüperkaltseemia). · Ravi: medikamentoosne valuravi, luukolde resektsioon või rekonstruktsioon, adjuvantne kiiritusravi. PEAAJU METASTAASID I · Peaaju metastaasid moodustavad ligi poole kõikidest peaaju kasvajatest. · Aju metastaasid diagnoositakse kuni 40%-l vähihaigetest. · Esinemissagedus kasvab. · Sagedamini metastaseeruvad peaajju kopsu- ja rinnavähk ning melanoom. PEAAJU METASTAASID II · 15%-l peaaju metastaaside juhtudest jääb kasvaja
Põhjused: 1. energia defitsiidi tõttu ei tööta Ca-pumbad (ei eemaldata tsütoplasmast) 2. rakumembraani kahjustus (nt kattehoolamiinide toksiinide toimel, kõrge Ca gradiendi tõttu) Roll kahjustusel: palju Ca -> aktiveeruvad fosfo, endonukle ja proteaasid -> rakumembraani ja tuuma kahjustus + ATPaaside tõus -> väheneb ATP süntees Ca mitokondrites põhjustab membraanpotentsiaali muutust, mille tulemusena APT süntees langeb. Vabade radikaalide kuhjumine kiirgus, ravimid, endogeensed metaboolsed oksüdatiivsed protsessid Tekke: mitokondrites (radiatsioon, vananemisprotsess, kudede isheemia järgsel reperfusioonil) Toime: kahjustavad lipiide kaob membraanide võime kontrollida transmembraanseid ioongradiente kahjustavad tsütoskeletti, geneetilist aparaadi + soodustavad Ca ülekoormust Kaitsemeh-d: mitokondrid taandavad O HVR, oksüdatsioon ja fosforüülimine, eemaldavad superoksiidilt elektrooni, Krebsitsüklis toimib tsütokroom C
Tihti ei piisa katalüüsi vahendamiseks valgu aminohappejääkide funktsionaalrühmadest ensüümid kasutavad kofaktorite abi Kofaktorid võivad olla · Orgaanilised molekulid · Organometallilised molekulid Koensüümid · Metalliioonid Prosteetiline rühm kovalentselt seotud koensüüm Holoensüüm täielik katalüütiliselt aktiivne valk (koosneb valgulisest osast ehk apoensüümist ja kofaktoritest) Vitamiinid koensüümide metaboolsed eelkäijad · Vitamiinid on heterogeensed bioaktiivsed madalmolekulaarsed eksogeensed orgaanilised ühendid · Imetajad ei ole võimelised ise sünteesima peavad saama toiduga · Iga koensüüm tuleneb mingist vitamiinist Vitamiinid jagunevad veeslahustuvateks ja rasvlahustuvateks Mõningad näited: vitamiin (tähis) - koensüüm Veeslahustuvad: Niatsiin (PP) NAD+, NADP+ Riboflaviin (B2) FMN, FAD
Puriin sünteesiks kasutatakse glütsiini, aspartaati, glutamiini, CO2, formüüljääki. Tegu on de novo sünteesiga. Esiteks sünteesitakse Riboos-5-fosfaadist Fosforibosüülpürofosfaat (PRPP), mille külge ehitatakse fragmentide liitmisega Puriintuum. Pürimidiin sünteesitakse Aspartaadist, C₂ ja N₃ tulevad Karbamoüülfosfaadist. Sünteesitakse eraldi terviklik Pürimidiintuum ja see kantakse PRPP'le 13. Kirjeldage organite metaboolset spetsialiseerumist. Organite metaboolsed aktiivsused erinevad sõltuvalt biomolekulide kasutamisest. Ajukoes pole energiavarusid (pidev glükoosiga varustamine) 60% glükoosist kulub ajus. (60-70% sellest Na-K potentsiaali hoidmiseks) Skeletilihastes on 75% glükogeenist. Aktiivses lihases tekib palju püruvaati (Glükolüüsi aktiivsus on palju suurem kui tsitraaditsükli aktiivsus) See muudetakse Laktaadiks või Alaniiniks. Maks toodab viimastest Püruvaati ja edasi Glükoosi. Maksa satuvad enamus imendunud ühendid kehast.
19. Milliseid ravimeid kasutatakse peamiselt AR-Teraapias? Millised on peamised ja üldised kõrvaltoimed? Pöördtranskiptaasi inhibiitorid: Efavirenz; Nevirapiin (lööbed, maksafunktsiooni mõjutused KNS kõrvaltoimed); Sidovudiin; Lamivudiin; Stavudiin; Didanosiin; Abakaviir (mitokondriaalne toksilisus, perifeerne neuropaatia, luumassi kadu). Proteaasi inhibiitorid: Indinaviir; Lopinaviir; Ritonaviir; Nelfinaviir; Atasanaviir; Sakvinaviir (seedetrakti kõrvaltoimed, metaboolsed kõrvaltoimed). AR-ravi kõrvaltoimed: kõhulahtisus, iiveldus, väsimus, peavalu, nahalöövete teke, rasva ümberjaotumine 20. Mida saab teha ja milliseid soovitusi anda ravisoostumuse parandamiskeks. Miks on ravimite korrektne tarvitamine oluline ja mis juhtub, kui patsient seda ei tee? Kasutada ravimkarbikesi ja hoida ravimeid kindlas kohas. Siduda võimalusel ravimite manustamine mingi kindla tegevusega.
Lisaks läbipaistmatuse tekkele läätse tuumas või korteksis, võib lääts muutuda värvuselt kollakaks või merevaigukarva. Katarakti võib kirjeldada ka veel selle järgi, mis staadiums ta parasjagu on. Katarakt selge korteksiga on ebaküps. Küpsel kataraktil on aga täiesti läbipaistmatu korteks. Katarakti kõige sagedasem põhjus on siiski kõrge vanus. Teised põhjused, mis võivad tekitada katarakti on: trauma, põletik, metaboolsed ja toitainelised defektid ja ka kiiritus kahjustus. Kataraktid võivad areneda aasate jooksul väga aeglaselt või siis progresseeruda kiiresti, sõltuvalt sellest, mis katarakti põhjustab või mis tüüpi ta on. Katarakti sümptomid Patsiendid võivad esmalt märgata kujutist hägusust, just siis kui lääts hakkab kaotama oma omadust eristada eraldi asetsevaid või iseseisvaid objekte. Patsiendid tunnetavad kõige pealt
Võimalikud põhjused on: · neerukahjustus; · kaasasündinud südamerikked; · Cushingi sündroom, kortikosteroidravi, stressisituatsioonid; · tsütostaatikumravi; · Hodgkini tõbi, miliaarne tuberkuloos, AIDS jt. Neutrofiilia (neutrofiilide arv > 7,5 x 109 /l) põhjused: · lokaalsed ja generaliseerunud infektsioonid (kokilised, bakteriaalsed või viiruseliosed infektsioonid); · põletikulised protsessid; · intoksikatsioonid, kas metaboolsed (ureemia, diabeetiline atsidoos, eklampsia) või eksogeensed kemikaalidest või ravimitsest; · äge hemorragia; · pahaloomuline kasvaja; · kortikosteroidravi. Tuleb eristada ka veel nn füsioloogilist neutrofiiliat, mida võivad põhjustada tugev füüsiline pingutus, intensiivne emotsioon, adrenaliini manustamine, paroksüsmaalse tahhükardia hoog. Neutropeenia (neutrofiilide arv < 1,8 x 109 /l) põhjused:
negatiivse inimmõju vähendamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset Bioloogiline mitmekesisus tähendab mistahes päritoluga elusorganismide rohkust sh maismaa-, mere- jt veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. 1. Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisus. Geneetiline informatsioon metaboolsed rajad e. ainevahetuse teed 2. Taksonoomiline mitmekesisus liigiline perekonnad, alamliigid jt 3. Ökoloogiline mitmekesisus: kooslused, elupaigad, ökosüsteemid. Hõlmab ka koduloomi ja viimastel aegadel ka kultuurilist mitmekesisust, kuna sotsiaalne süsteem sõltub ökoloogilisest süsteemist, kus ta eksisteerib. 3. Elu areng Maal tekkimisest kuni Kambriumi plahvatuseni Enamus ajast elu arengus Maal on elanud vaid bakterid ja nende sarnased
2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset - Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides, hõlmates nii geneetilist, liigilist samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. 3 peamist taset : 1) Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide, nt viiruste mitmekesisus. - Geneetiline informatsioon - metaboolsed rajad e. ainevahetuse teed 2) Taksonoomiline mitmekesisus - liigiline - perekonnad, alamliigid jt 3) Ökoloogiline mitmekesisus: kooslused, elupaigad, ökosüsteemid. Hõlmab ka koduloomi ja viimastel aegadel ka kultuurilist mitmekesisust, kuna sotsiaalne süsteem sõltub ökoloogilisest süsteemist, kus ta eksisteerib. 3. Elu areng Maal tekkimisest kuni Kambriumi plahvatuseni
kasvada ka vähesel määral hapnikku sisaldavas keskkonnas) ning aerotolerante (taluvad lühikest aega hapniku juurdepääsu, kuid ei kasva sel juhul). Mitmesugused keemilised ühendid, nagu näiteks antibiootikumid, keskkonnamürgid, konserveerivad ning desinfitseerivad ained mõjuvad enamusele mikroorganismidest toksiliselt, samas aga leidub tüvesid, mis kohastumusena keskkonnatingimuste suhtes on kas lihtsalt muutunud vastava ühendi suhtes tundetuks või neil on välja kujunenud metaboolsed rajad, mis võimaldavad selliseid ühendeid lagundada. Ühendi toime mikroorganismile sõltub olulisel määral tema kontsentratsioonist. Näiteks võivad keedusool ning suhkrud vajalike toitainete (mineraalained, energeetiline tooraine) allikatena väikestes kogustes mikroorganismide kasvu soodustada või olla selleks lausa hädavajalikud, suuremate kontsentratsioonide puhul aga hakkab toimima osmoos ja mikroorganismid hukkuvad ning seega nimetatud ühendid käituvad konservantidena.
käbikeha, sugunäärmed, neerupealised ja kilpnääre. 9. Inimorganismi ainevahetus. Glükolüüs. Ainevahetus e. Metabolism. Metaboolne rada, metaboolne võrgustik. 23 Ainevahetus e. metabolism: Organismis asetleidev sünteesi- ja lõhustumisprotsesside kogusus, mis tagab organismi aine- ja energiavahetuse übritseva keskkonnga ning on organismi elutegevuse aluseks. Metaboolne rada: Metabolismi moodustavad metaboolsed rajad: - Reaktsioonide jada, milles ensüümide toimel muunduvad ja tekivad metaboliidid (biomolekulid): o Näit. glükolüüs on üksikreaktsioonide jada, mille käigus organism lõhustab glükoosi ning konverteerib glükoosis oleva energia endale sobivasse vormi (ATP, NADPH) Põhirajad: Erinevates organismides ja kudedes praktiliselt Ühesugused,
Vaheühenditest eelühendite süntees Lihtsatest eelühenditest suurte biomolekulide süntees o Katabolism- biolagundamine (dissimilatsioon) Makrotoitainete lõhustumine monomeerideks Monomeeride muutmine metaboolse raja võtmeühenditeks Krebsi tsükkel (tsitraaditsükkel) Metaboolsed rajad/võrgustikud (selgitus). o Raja iga reaktsiooni katalüüsib vastav ensüüm o Raja eelmise reaktsiooni produkt on järgmise reaktsiooni substraat o Iga astet saab reguleerida Energiavahetusprotsessid. Ainevahetuse energeetiline aspekt Makroergilised ühendid (ATP). o Anabolismil vaja energiat, katabolism vabastab energiat= toimuvad üheaegselt, energia kasutatakse kohe
Avitaminoos kujuneb reeglina ühe konkreetse vitamiini kestval, täielikul puudumisel. Näiteks vitamiin C puudusel skorbuut, vitamiin B1 puhul beri-beri jne. Tekkepõhjustest tulenevalt jagatakse hüpo- ja avitaminoose kolme rühma: 1) alimentaarsed ehk toitumuslikud (primaarsed): tekivad kas vitamiinivaese toidu või näiteks alkoholismi korral (B-grupi vitamiinide avitaminoosid avalduvad tegelikult suhteliselt harva ja enamasti ongi nende põhjused alimentaarsed); 2) metaboolsed ehk sekundaarsed: tulenevad vitamiinide metabolismi häiretest; 3) polüetioloogilised (polühüpo- ja avitaminoosid): esinevad suhteliselt harva ja nende põhjuseks on mitme vitamiini samaaegne defitsiit. VITAMIINIPREPARAATIDE KASUTAMINE Kõigepealt kaks üsna levinud ja vastandlikku arusaama. Esiteks, vitamiinpreparaatide kasutamine on alati ja igati õigustatud nii profülaktilisest kui ka ravi aspektist mistahes häirete korral (töövõime langus, väsimus, lihaste valud jne.)
9. Glükogeeni süntees ja degradatsioon, nende protsesside kontroll allosteerilise regulatsiooni ja kovalentse modifitseerimise abil. 10. Rasvhapete metabolism. oksüdatsiooni ja rasvhapete sünteesi regulatsioon. Rakusisene kompartmentalisatsioon. 11. Glükoos-6-fosfaadi kasutamine erinevates metaboolsetes reaktsioonides. Glükoosi vabanemine vereringesse 12. Püruvaadi allikad ja metaboolsed produktid 13. AcCoA allikad ja kasutamine 14. Metabolism ajus 15. Aktiivse ja passiivse lihase metabolism 16. Triatsüülglütseroolide süntees ja lagundamine rasvkoe rakkudes. Glükoosi funktsioon rasvkoes 17. Maks kui metabolismi tsentraalne organ. Glükoosi homeostaasi tagamine, lipiidide metabolismi regulatsioon. Metaboolsed kütused, mida kasutatakse maksas 18
hädavajalike toitainete puudus toidus.Avitaminoos kujuneb reeglina ühe konkreetse vitamiini kestval, täielikul puudumisel. Näiteks vitamiin C puudusel skorbuut, vitamiin B1 puhul beribeeri jne. Tekkepõhjustest tulenevalt jagatakse hüpo- ja avitaminoose kolme rühma: 1) Toitumuslikud ehk primaarsed: tekivad kas vitamiinivaese toidu või näiteks alkoholismi korral (B-grupi vitamiinide avitaminoosid avalduvad harva ja enamasti ongi nende põhjused alimentaarsed); 2) metaboolsed ehk sekundaarsed: tulenevad vitamiinide metabolismi häiretest; 3) polüetioloogilised (polühüpo- ja avitaminoosid): esinevad suhteliselt harva ja nende põhjuseks on mitme vitamiini samaaegne defitsiit. Nii nagu vitamiinide puudus võib ka vitamiinide suures koguses ületarbimine tekitada tõsiseid tervisehäireid. Eriti ohtlik on rasvlahustuvate vitamiinide liigtarbimine ( näiteks vitamiin A). Seepärast on toitumissoovitustes antud ka vitamiinide
mille puhul uued liigid kujunevad üksteisega külgnevatest populatsioonidest, selgesti eristub hübriidne tsoon kahe eralduva populatsiooni vahel·Sümpatriline(olemasoleva liigi paiknemise sisene) liigiteke ilma geograafilise isolatsioonita,Hübridisatsioon,polüploidia.Ülemriigid (lahknemine 3 miljardit a. tagasi):Bakterid koosnevad ühest lihtsast rakust Arhed e ürgbakteridkoosnevad ühest lihtsast rakust ,suudavad elada kõrge rõhu, temperatuuri ja soolsuse tingimustes,metaboolsed süsteemid mitmekesised3. Päristuumsed e. eukarüoodid taimed, seened, loomad. Siia kuuluvad ka protoktistid.Eukarüoodid (päristuumsed) tekkisid varsti pärast aeroobsete bakterite teket (2,1miljardit tagasi).Endotsütobioosi hüpotees eukarüoodi rakk "neelas alla" mitmeid teisi rakke (mitokondridja kloroplastid)moodustades keeruka organellidega raku.Muutused Maa atmosfääri koosseisus·Esimesed 3 miljardit aastat:Maal elasid bakterid ja nende sarnased organismid (prokarüootid e
Suhkuralkoholid e alditoolid on lineaarsed molekulid. Saab sünteesida aldoosidest ja ketoosidest karbonüülrühma taandamisel pehmete taandajatega. Desoksüsuhkrud: üks või enam hüdroksüülrühmi asendatud vesinikuga (ntks 2-desoksü-D-riboos DNAs) Suhkruestrid: mõni hüdroksüülrühmadesr fosforüleeritud (ntks 5'-ATP). Suhkurestrid on olulised metaboolsed intermediaadid. Aminosuhkrud: aminorühm C-2 asendis hüdroksüülrühma asemel (leidub oligo- ja polüsahhariidides, ntks kitiinis) 1 Atsetaalid, ketaalid ja glükosiidid: metüül-, etüülglükosiidid.
peensoole. Veri kannab selle kiiresti ajju. Kui inimene pruugib alkoholi kiiremini kui tema organism seda eemaldab, hakkab see aine kehas kuhjuma, mille tulemusena alkoholi kontsentratsioon veres üha kasvab. Keha metaboliseerib, põletab ja lõhustab alkoholi üsna ühesuguse kiirusega. Inimese kainenemine sõltub alkoholi ainevahetuse kogutsükli kestvusest tema kehas. Kui alkohol on sattunud vereringesse ja kantud laiali üle kogu keha, teeb ta läbi metaboolsed muutused ning lõpptulemusena redutseerub süsinikdioksiidiks ja veeks. Enamus neist protsessidest leiab aset maksas, kuigi umbes 25 protsenti alkoholist eritub keemiliselt muutumatul kujul ka koos uriiniga ning hingamise ja higistamise teel. See "ärapõletamiskiirus" on umbes 0,0150,020 protsenti (umbes 2/3 pitsi) veres sisalduvat alkoholi tunnis. ALKOHOLITALUVUS Alkoholi paljude toimete taluvus kujuneb välja kergesti. Suuremad kogused alkoholi võivad
noorukit, kelle esimene seksuaalkontakt ei õnnestunud. (16) Neurogeenne põhjus Erektsiooni probleemid esinevad umbes 50% neuroloogiliste haigustega meestest. Võib eristada kolme erinevat neurogeense erektsioonihäire gruppi: perifeerne, spinaalne ja supraspinaalne häire. Perifeerse häire korral on häiritud peenise silelihaste lõõgastumine ja veresoonte laienemine. Põhjused võivad olla infektsioonid (HIV, süsteemne lupus erythematosus), metaboolsed (suhkruhaigus, alkoholism, hüpotüroidism, ureemia) või toksiinidest tingitud (neurotoksiinid, raskmetallid) häired, samuti vaagnapiirkonna traumad või eesnäärme, kusepõie ja jämesoole piirkonna operatsioonid. Spinaalse häire korral on lisaks erektsioonile häiritud ka seemnepurse ja orgasmi saavutamine. Erektsioonihäire aste sõltub sellest, millises seljaaju piirkonnas asub kahjustus ning kui suurel määral on seljaaju funktsioon häiritud
aastal ja oli 540 lk. Kolmas trükk ilmus Dorpatis ja oli 584. lehekülge. Järgmine, 1893. aasta väljaanne oli juba 702 lehekülge ja viies (1896) 825 lehekülge paks. Viimane kaheköitelises väljaaandes, mis ilmus 1927. aastal oli 2425 lehekülge. Kraepelini suurimateks teeneteks psühhiaatrias on: (1) Selle demonstreerimine, et vaimuhaigustel, sarnaselt somaatilistele haigustele, on oma kindel kulg. Sarnaselt muudele haigustele põhjustab vaimuhaigusi pärilikkus, organi puudulikkus, metaboolsed muutused või endokriinsed protsessid. (2) Vaimuhaiguste klassifikatsiooni loomine, mille kohaselt jagunevad kõik vaimuhaigused kolme suurde rühma: maniakaaldepressioon, paranoia ja dementia praecox (tänapäevase terminiga--skisofreenia). Alustas 1887. aastal Tartus psühholoogia katsete tegemist. Luges "Valitud peatükid eksperimentaalsest psühholoogiast" kursust. Dissertatsioonid: kofeiini mõju psüühiliste protsesside kestusele (H
Pürimidiintuuma C2 ja N3 aatomid tulevad karbomoüülfosfaadist, ülejäänud aspartaadist. Erinevalt puriinnukleotiidide de novo sünteesist sünteesitakse eraldi terviklik pürimidiintuum ja seejärel kantakse fosforibosüülfosfaadile, misjäel tekib vaheühend orotidiinmonofosfaat. Selle baasil sünteesitakse uridiilmonofosfaat. Uridiilmonofosfaadi baasil sünteesitakse tsütosiintrifosfaat. 13. Kirjeldage organite metaboolset spetsialiseerumist. Organite metaboolsed ekstiivsused erinevad sõltuvalt sellest, milliseid biomolekule nad kasutavad energia allikatena. 70 kg kaaluva inimese energiavarud kcal: Veri: glükoos või glükogeen 60; triatsüülglütseriidid 45; valgud 0. Maks: 400; 450 & 400; Aju 8; 0 & 0. Lihas 1200; 450 & 24000; adipotsüüdid 80; 135000 & 40. Ajukoe sisuliselt ainus energiallikas (va pikaajalise nälgimise korral) on glükoos. Ajukoes puuduvad energiavarud, mistõttu aju vajab pidevalt glükoosiga varustamist
fosfoglükoosi isomeraas, fosfofruktoosi kinaas, püruvaadi kinaas. Aeroobne glükolüüs on on glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb kõigist glükolüüsi reaktsioonidest, tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Aeroobse glükoosi käigus tekib CoA. Atsetüül-CoA mängib olulist rolli ka rasvhapete ja kolesterooli sünteesis ning lõhustamises. Ensüümid on hädavajalikud, et rakkudes läbiviidavad metaboolsed reaktsioonid toimuksid piisava kiirusega toetamaks elu toimimist. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist. Paljud haigused on põhjustatud ensüümide aktiivsuse langusest. Vitamiinid mikrokogustes igapäevaselt vajalikud enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks. Mitmed vitamiinid osalevad teatavate kudede ja elundite struktuuri kujundamisel.
Sinusoid on maksas asuv verekapillaar Sinusoid on suure läbimõõduga ja õhukuse endoteeliga B1 vitamiin talletatakse maksas ja imendub (nimeta elund) peensooles. Aktiivne D vitamiin toodetakse (nimeta elund) maksas ja neerudes ja talletatakse maksas (nimeta elund) 16 Vitamiin D suurendab Ca resorptsiooni läbi peensoole ja vähendab Ca ja fosfaadi eritumist neerude kaudu (3p) Maksa metaboolsed funktsioonid on glükogeeni lammutamine ja selle tootmine (loetle) ja selgita termineid glükogenees, glükoneogenees, glükogenolüüs glükogenolüüs- glükogeeni lammutamine glükogenees- glükogeeni teke süsivesikutest glükoneogenees- glükogeeni teke aminohapetest või lipiididest (4p) Neelu seina kiht, mille abil ta täidab oma funktsiooni on:ma pakuks vöötlihast (2p) Aine liikumine aine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale on: difusioon (2p)
· · · · · · · · · · · · Mida väiksem on bakter, seda suurem on tema eripind. · Suur eripind võimaldab kiiret ainevahetust keskkonnaga, mis toimub bakteritel vahetult läbi pinna, kas difusiooniga või membraanis olevate transporterite vahendusel. · Kerakujulistel bakteritel on eripind väiksem, kui peenikesel pulgal. · · · · · Prokarüootide kirjeldamisel ja süstematiseerimisel kasutatavad tunnused: · Morfoloogilised (ehituslikud) · Füsioloogilised ja metaboolsed ( ainevahetuslikud ) · Biokeemilised · Ökoloogilised · Genotüübilised (genoomi suurus, GC% DNAs) · Makromolekulide järjestused (täisgenoomid, teatud geenide järjestused, valgujärjestused) · · Morfoloogilised tunnused ( välisehitusse puutuv ) · Raku kuju · Agregatsioon (kogumite moodustamine) · Kapsli olemasolu · Jätkete olemasolu · Raku suurus · Koloonia morfoloogia (välisehitus) · Värvumine Grami järgi · Piilide ja viburite olemasolu
iga kahe tunni järel, arvesse läheb ka toiduga saadud vesi. Vesi on elu alus. Me peame organismile kompenseerima vee, mille välja urineerime, higistame ja muul viisil eritame. Ära oota, kuni janune oled, vaid joo regulaarselt kogu päeva jooksul. Miks peab organism vett saama? Isegi kerge dehüdratatsioon ehk veepuudus häirib keha füsioloogiat ja elulisi funktsioone. Toiduained on vees lahustuvad ja imenduvad sel viisil seedetraktist organismi, metaboolsed protsessid vajavad vett, vesi on vere koostisosa, samuti on vesi oluline kemikaalide ja toitainete viimisel kudedesse. Iga meie rakk kümbleb vees, veega viiakse jääkaineid kehast välja. Lihastes produtseeritakse soojust vee abil, vesi aitab säilitada kehatemperatuuri, aidates naha rakkudel higistades keha jahutada. Vedeliku kaotust soodustavad näiteks kehaline treening, kuiv ja kuum kliima, diureetikumide tarbimine.
DNA kui ravimi sihtmärk Interkalaarsed agendid tungivad nukleiinhapete aluspaaride kihtide vahele, moonutades kaksikspiraali kuju, mis takistab DNA replikatsiooni ja transkriptsiooni. Alküleerivad agendid on tugevad elektrofiilid, mis nukleofiilidega moodustavad tugevaid kovalentseid sidemeid. Ahelat lõikavad agendid on suured glükoproteiinid, mis lõikavad DNA ahelat ning oma mahukusega takistavad DNA ligaasil tekkinud katkestuskohti parandamast. Antimetaboliidid blokivad normaalsed metaboolsed rajad. Aminopteriin - blokeerib DNA sünteesi dihüdrofolaadi reduktaasi inhibeerides. Sellega on inhibeeritud tetrahüdrofolaadi süntees, mis on kofaktor puriinaluste sünteesil. 6-merkaptopuriin on eelühend 6-merkapto-guanosiinfosfaadi sünteesil, ning inhibeerib mitmeid radu puriin-nukleotiidide sünteesil. Fluorouratsill - arvatakse, et inhibeerib mitmeid ensüüme DNA sünteesil.
uued taksonid ja struktuurid, osa surevad, kuid kõik on evolutsiooniliselt seotud. 3. Bioloogiline mitmekesisus – miljonid taimed, loomad ja mikroorganismid, geenid, mis neis sisalduvad, ja keerukad ökosüsteemid, mida nad elavaks keskkonnaks aitavad ehitada. Elurikkuse kolm peamist taset: Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisus: geneetiline informatsioon, metaboolsed rajad e ainevahetuse teed Liigiline mitmekesisus – Seda taset on sageli nimetatud ka taksonoomiliseks mitmekesisuseks, sest peale liikide mitmekesisuse võidakse käsileda ka liigiüleste(perekond, sugukond jne) ja liigisiseste(alamliik, tõug, rass jne) taksonite mitmekesisust. Kõige laiemas tähenduses on ühe kindla ala liigirikkuse mõõduks lihtsalt seal elavate liikide arv.
* Süsivesikute metabolism peab rahuldama üle poole (56-60%)organismi energiavajadusest. Mõnede kudede, organite jaoks on tavaolukorras glükoos ainsaks energiaallikaks. * Süsivesikute metabolism tagab veresuhkru (glükoosi) taseme hoidmise normi piirides. * Häired süsivesikute metabolismis ( ensüümide häired, regulatsioonihäired, biomolekulide defektid,) avalduvad mitmesuguste haigustena. Nii on glükoosi metabolismi defektid põhialuseks suhkurtõvele ja rasvumisele (metaboolsed haigused). Viimased on aga tihedalt seotud ateroskleroosi, kõrgvererõhutõve, retinopaatia, neeruhaiguste, kasvajate jt. probleemidega. Süsivesikute ainevahetuse regulatsioon Vere põhiliseks monosahhariidiks on glükoos. Süsivesikute metabolismi muutused kajastuvad glükoosi taseme muutuses veres. Seetõttu võib süsivesikute ainevahetuse regulatsiooni vaadelda vere glükoosisisalduse regulatsiooni seisukohalt. Regulatoorsete mehhanismide seas on oluline osa kesknärvisüsteemil
Prokarüootsed organismid oma laia leviku ning unikaalse ainevahetusega on võimelised osalema erinevate ainete ringetes. Kahel juhul omavad nad aga unikaalset rolli: metanogeneesis (süsiniku muundamine süsihappegaasiks) ja lämmastiku fikseerimises (molekulaarne lämmastik seotakse orgaanilistesse lämmastikühenditesse). Seega on nad asendamatud nii süsiniku kui ka lämmastiku ringes.Prokarüoote iseloomustavad veel teisedki metaboolsed protsessid, mis on unikaalsed ainult neile, põhinedes erinevate keemiliste elementide ringetel. Näiteks litotroofsed bakterid kasutavad anorgaanilisi ühendeid, nagu lämmastikku ja vesiniksulfiidi, energia allikatena. Teised mikroobid, kes kuuluvad hingamistüübilt anaeroobide hulka, kasutavad nitraatides või sulfaatides esinevat hapnikku molekulaarse hapniku asemel. Seega saavad nad areneda ka hapnikuvabas keskkonnas. Põhiline
vereseerumist), tiinuse test piimast - glükoproteiinide määramine (kasutatakse piimaveistel). Lehmadel mõõdetakse progesterooni piimast (21. päeva pärast seemendamist). 49. Sünnitus. Enne sünnitust - emaka lihasrakud järkjärgult on rohkem venitatud. Kõrge progesteroonitase inhibeerib lihasrakkude kontraktsiooni, et ei toimuks enneaegne sünnitus. Vallandumismehhanism Tiinuse viimastel nädalatel kasvab loote stress (ruumipuudus ja suuremad metaboolsed vajadused – adenohüpofüüs toodab adrenokortikotropiini (ACTH), mis indutseerib neerumanustes kortisooli sekretsiooni. Kortisooli toimel: Progesterooni kontsentratsioon langeb (progesteroon konverteeritakse östradiooliks) ja östrogeenide kontsentratsioon suureneb. Östrogeen stimuleerib müofilamentide sünteesi emaka silelihasrakkudes, suurendab emaka oksütotsiini retseptoreid. Progesterooni blokk kaob ja müomeetrium aktiviseerub ja algatab müomeetrilisi kontraktsioone
soopor ehk stuupor, kooma. Hinda hingamine, hemodünaamika, teadvuse monitooring (GKS), pupillid (kas, kuidas reageerib valgusele, differents), välimus, veresuhkur, refleksid (neelamisrefleks-teadlik või reflektoorne; köharefleks; korneaalrefleks-tõmmates sõrmega üle silmavalge, kui kahepoolselt kadunud on haige koomas), meningism (valguskartus, lõug ei paindu rinnale). Ravi sõltub kahjustuste lokalisatsioonist, tagada vabad hingamisteed, stabiilne vereringe ja kõrvaldada metaboolsed häired. Defibrillatsioon on ainus efektiivne ravivõte 7 1.Vatsakeste fibrillatsiooni (VF) korral 2.Ilma pulsita kulgeva vatsakeste tahhükardia (VT) korra maksimaalne elektrivool läbi müokardi. On ainus efektiivne vahend vatsakeste fibrillatsiooniga patsiendi ravimisel (200J – 300J – 360J), puudub pulss ja patsient ei ole ärkvel/äratatav.
3. Immuunsüsteemi mehhaanilised barjäärid Nahk Lima Ripsepiteel Maohape ja sapp Kudede tropism – retseptori olemasolu ja sobivus teatud mikroobide adhesiooniks Normaalse mikrofloora kolonisatsiooniresistentsus 4. Loomuliku immuunsuse mehhanismid Komplemendi süsteem Fibronektiin Rakulised kaitsemehhanismid (fagotsüüdid, NK-rakud) Interferooni produktsioon Põletik Metaboolsed muutused 5. Komplemendisüsteemi ülesanded: 1) Algatada põletikureaktsioon – kutsub fagotsüüdid 2) Soodustada fagotsütoosi – vahendab mikroobide opsonisatsiooni ehk teeb mikroobid söödavaks, nii saavad nad siseneda fagotsüütidesse 3) Kahjustada immuunkomplekse koos seerumkompleksidega – et vähendada kudede kahjustusi 4) Gram-negatiivsete bakterite lüüs – toimub ainult siis, kui on aktiveerunud kogu komplemendi kaskaad 6. Nimeta erinevaid fagotsüüte (3)
Põhjused – aju orgaanilised haigused (KNSi infektsioonid/entsefaliit, meningiit, ajuabtsess/; hematoom; peaaju kasvajad; epileptiline staatus; hüdrotseefalus; vaskulaarsed haigused); somaatilised haigused (hepatiit, maksapuudulikkus,; ureemia, neerupuudulikkus; kilpnäärme talitluse häired; diabeet; neerupealiste talitlushäired; sepsis; palavik; vähkkasvaja intoksikatsioon); ravimid ja mürgid; elektrolüütide tasakaalu häired; atsidoos, alkaloos; hüpotermia, hüpertermia; metaboolsed häired. Dementsus, selle põhjused. Krooniline või progresseeruv sündroom; häiritud mitu kortikaalset funktsiooni, häirib igapäevaseid toiminguid, diagnoos kui üle 6 kuu; ei esine kvantitatiivset teadvuse häiret, mäluhäire, intellektuaalsete võimete langus, käitumishäired, isiksuse muutused, 5-10% üle 65 a on dementsed. Dementsussündroom – Alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus, hüdrotsefaalia, intrakraniaalne tuumor, muud haigused (ravimimürgitus, traumajärgne,
2.Pikaajalised teava üldise energia seisundi kohta. Signaalid lähtuvad maost, soolestikust, pankrease beeta-rakkudest ja rasvarakkudest, nende eesmärgiks on aju. Signaalid edastavad küllastatuse tunde, oluline lühiajaline signaal on CCK ja glükagoonilaadne peptiid-1 (GLP-1), mis on soolestiku lühiajalised signaalid ajule. Leptiin (rasvavarude seisund) ja insuliin (glükoositase veres)on pikaajalised signaalmolekulid. 2. Metabolismi põhimõte, metaboolsed rajad, metabolismi kaardid. Organismide jaotus energia- ja süsinikuallika ning hapnikutarbe järgi. Organismidel on energiat vaja peamiselt: 1. Mehaanilise töö tegemiseks (lihaste kokkutõmbed, rakkude liikumine) 2. Ainete transpordiks 3. Makromolekulide sünteesiks Energia saadakse väliskeskkonnast valgusest (fototroofid) või süsinikuühendite oksüdeerimisest (kemotroofid). Metabolism omavahel seotud keemiliste reaktsioonide ahel, mis algab kindlast molekulist ja
Metabolism- rakkus kulgevate keemiliste reaktsioonide kogum Metaboolsed reaktsioonid jaotatakse anaboolseteks ja kataboolseteks Anaboolne- Keerukamate ühendite biosüntees lähtudes lihtsamatest komponentidest. Energiat tarbiv Kataboolne- Degradatiivne rada. Keerukamate orgaaniliste ühendite lagundamine lihtsamateks. Energiat genereeriv. Vastavalt kasutatavale süsiniku allikale jaotatakse organismid autotroofideks heterotroofideks Vastavalt energiaallikale saame organismid jaotada kemotroofideks
soolemotoorikat ja kontraheerib bronhide silelihaseid. Füsioloogilistes tingimustes kujutab nende elundite vegetatiivne regulatsioon endast alati mõlema NS efektide summat. Füsioloogilistes tingimustes on elundites enamasti ülekaalus parasümpaatiline innervatsioon. Ainult sümpaatilise või ainult parasümpaatilise NS poolt on innerveeritud näiteks veresooned, põrn, silma silelihased, mõned eksokriinsed näärmed, karvanääpsu silelihased. Ka metaboolsed efektid, nagu glükogenolüüs ja lipolüüs alluvad ainult sümpaatilise NS regulatsioonile. 28. Neuron. Akson. Dendriit. Neuron ehk närvirakk on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja.
Küülikutel ei ole nii, neil ei suurene ammooniumi eritamine metaboolse atsidoosi ajal. Kaaliumi vähenemine põhjustab metaboolset atsidoosi koeral ja kassil ja vähendab neeru ammooniumi eritamist koertel. Bikarbonaadi imendumine/happe eritamine prox torus suureneb kroonilise metaboolse atsidoosi ajal Happe eritamist kogumisjuhas võimendab atsidoos ja surub maha alkaloos. Alkaloos stim. bikarbonaadi eritamist ja atsidoos supresseerib. 7.5. Atsidoosi ja alkaloosi respiratoorsed ja metaboolsed põhjused. Metaboolse atsidoos * bikarbonaadi tagasiimendumine prox torus on häiritud * krooniline neerupuudulikkus – happeid eritatakse vähem (nt neeru armistumine) * mürgistused * kõhulahtisus – suurenenud bikarbonaadi eritamine * valgurikas toit, SV vaene toit - ketoatsidoos Metaboolne alkaloos * oksendamine – vesinikioonide kadu maost * bikarbonaadi suurenenud eritamine (kloriidi puudusel nt) Kui kehas on Cl- puudus, siis see hulk Cl- , mis viiakse kogumisjuhasse muutub
vähendamine (saaduste eemaldamine süsteemist). 48. Aktivatsioonienergia ehk aktiviseerimisenergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks. Mida väiksem on aktivatsioonienergia, seda kiiremini toimub reaktsioon. Aktivatsioonienergiat alandavad tunduvalt ensüümid (täpsemalt nende aktiveeritud kompleksid substraadiga - ES*) ning seetõttu toimuvad näiteks metaboolsed protsessid kiiremini. 49.Radioaktiivsus, aatomituumade spontaane lagunemine, radioaktiivse kiirguse liigid. Radioaktiivsus on iseeneslik ebastabiilse isotoobi muutumine teiseks elemendiks millega kaasneb elementaarosakeste, teiste aatomite tuumade või footonite kiirgamine. Tuntakse 288 stabiilset isotoopi ja ~7500 radionukliidi. Stabiilsetes kergemates tuumades on prootonite ja neutronite suhe ~1, raskemates ~ 1:1,5.
taseme liiga kiiret tõusu, kasu ülekaalulisuse ennetamiseks ja optimaalse kehakaalu säilitamiseks Suhkru tarbimise seos krooniliste haigustega Sonestedt et al. Food Nutr Res. 2012; 56. Does high sugar consumption exacerbate cardiometabolic risk factors and increase the risk of type 2 diabetes and cardiovascular disease? 2743 abstrakti >< 17 uurimust, 15 prospektiivset kohortuuringut, 2 randomiseeritud uuringut, täiskasvanud SVH, II tüüpi diabeet, metaboolsed riskifaktorid, üldsuremus 4-s 6-st prospektiivsest uurimusest leiti tugev seos II tüüpi diabeedi ja suhkrurikaste jookide liigtarvitamise vahel Teiste haiguste seoseid kirjeldasid üksikud uurimused ning ei ole piisavat tõendust selge seose väljatoomiseks Mikrotoitainete soovitused Individuaalse toitainevajaduse jaotuskõver. SD = standardhälve Vitamiinid ja mineraalained NNR-võrreldes 2004. aastaga suurendati vitamiin D ja seleeni soovitusi.
Lihashaiguste ehk müopaatiate jaotus Pärilikud lihashaigused: 1. Lihasdüstroofiad: • Duchenne ja Beckeri lihasdüstroofia • Jäseme-vöötme lihasdüstroofia (LGMD) • Müotooniline düstroofia (DMI ja DMII) • Fatsio-skapulaarne lihasdüstroofia 2. Kaasasündinud müopaatiad 3. Metaboolsed müopaatiad: • Pompe tõbi 4. Mitokondriaalsed müopaatiad: • MERRF • LHON 5. Skeletilihaste kanalopaatiad • Thomseni/Beckeri kongenitaalne müotoonia
Kardiovaskulaarsed komplikatsioonid anorexia nervosa - Bradükardia - Mitraalklapi prolaps - Äkksurm - Perifeersed ödeemid - Ülesöötmissündroom Dermatoloogilised - Kuiv nahk - Lanugo – pehme karvkate - Karotenodermia – peopesad ja jalatallad on kollased - Pruritus – sügelemine Gastrointstinaalsed - Konstipatsioon - Aeglustunud mao tühjenemine - Refeeding – pankreatiit, hepatiit - Akuutne mao dilatatsioon Endokriinsed ja metaboolsed - Amenorröa - Infertiilsus - Osteopeenia, osteoporoos - Kilpnäärme funktsiooni häired - Hüperkortisoleemia - Hüpoglükeemia – halb prognoos - Diabeet - Temperatuuri regulatsiooni häired - Spontaansed luumurrud Hematoloogilised, neuroloogilised - Alguses aneemia,hiljem pantsütopeenia - SR kiirenenud - Aju atroofia – taastuv - Aju läheb väikseks, süda läheb väikseks Buliimia Gastrointestinaalsed - Hammaste erosioon
· Mõõdukalt häiritud kooslused Miks puisniidud on nii liigirikkad? · Suur liigifond · Suur puisniitude pindala ja lai levik (ajalooliselt) · Seesmine heterogeensus (mets ja niit, kuiv ja niiske, puistu mitmekesisus jne) · Madal konkurentsi intensiivsus · Pikk ja kestev väheintensiivne majandamine Elurikkus · Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisus (geneetiline informatsioon, metaboolsed rajad e. ainevahetuse teed jmt). · Taksonoomiline mitmekesisus (liigiline mitmekesisus, aga ka kõrgete taksonite oma: perekonnad, alamliigid jt) · Ökoloogiline mitmekesisus: kooslused, elupaigad, ökosüsteemid, protsessid, ka kultuuriline mitmekesisus. Liigiline koosseis ja mitmekesisus Miks jälle see mitmekesisus? · Mitmekesisus kui iseseisev looduskaitseline väärtus. · Mitmekesisus kui huvitav teaduslik probleem - kuidas saavad liigid (nii palju liike korraga) koos eksisteerida
väga erinevaid viise. AGA õigem oleks öelda: inimkeha rakud toodavad substantse, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseprotid. 29. Hormonoidid Hormonoidid on hormoon-toimelised biomolekulid, näiteks neuromediaatorid ja koehormoonid. 30. Antibiootikumid Antibiootikumid on sppore mitte moodustavate bakterite vüi seente metaboolsed produktid, mis inhibeerivad või hävitavad teise mikroorganismi e nad on antimikroobsed ravimid. On olemas laia ja kitsa spektriga antibiootikume. Antibiootikumidel on erinevad toimemehhanismid. 31. Aine- ja energiavahetus: üldiseloomustus, põhietapid, assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid Metabolism e ainevahetus on biokeemiliste muutuste võrgustik, mis on organismi elu aluseks. Metabolism hõlmab seedimist, imendumist, , rakus toimuvaid metaboolseid
annaabi.ee 
