Südame pumbafunktsiooni nõrgenemine viib kudede hüpoksiani ja elundite düsfunktsioonini. 2. Mis on peamised südamepuudulikkuse põhjused? Põhjusteks on südameisheemiatõbi, arteriaalne hüpotensioon, aordi- mitraalklapi rikked, mitteisheemilised südamehaigused. 3. Millised on kompensatoorsed mehhanismid, millega organism püüab tagada kudede verevarustust südamepuudulikkuse korral ja kuidas? * löögisageduse tõstmisega * veresoonte kontraheerumisega * müokardi rakkude kasvu kiirenemisega 4. Mis on südamepuudulikkuse korral ravi eesmärgiks? Parandada elulemust, sümptomite ja füüsilise koormuse taluvust. * Vähendada südame järelkoormust. * Vähendada südame eelkoormust. 5. Milliseid ravimeid kasutatakse südamepuudulikkuse ravis ja mida need ravimid antud olukorras teha saavad (AKEI, beeta-blokaatorid, digoksiin)? AKEI: Vähendavad südame eelkoormust ja järelkoormust ARB: kasutatakse, kui AKEI ei sobi pt.
Arteriaalne Hüpertooniatõbi ehk Hüpertensiivne kriis Ateroskleroos - Krooniline Südame isheemiatõbi Stenokardia ehk Müokardi infarkt Endokardiit - Müokardiit - hüpertensioon kõrgvererõhutõbi atherosclerosis kardiovaskulaarne Morbus ishaemicus rinnaangiin Infarctus myocardii Endocarditis Myocarditis Morbus hypertonicus puudulikkus cordis - MIC Angina pectoris - MI
Hetkel leiavad tüvirakud enim praktilist kasutust vere- ja immuunsüsteemihaiguste ravis, kuid juba tehakse kliinilisi uuringuid, kuidas saaks nende rakkude unikaalseid omadusi rakendada diabeedi ja lihashaiguste ravimiseks. Tüvirakkude võime muunduda närvikoe rakkudeks annab võimaluse kasutada neid seljaaju vigastuste, insuldi, Alzheimeri ja Parkinsoni tõve ning hulgiskleroosi raviks. Tüvirakkudega saab ravida müokardi infarkti, vanusega seotud degeneratiivseid haigusi, paranematuid luu- ja kõhredefekte. Rasvkoe tüvirakud paljunevad jõudsasti ning võivad muunduda luu-, rasva-, lihas-, kõhre- või närvirakkudeks. Teadlased töötavad üheskoos tüvirakkude eri kasutusviiside suundadel, katsed tõotavad palju, ent kaugeltki mitte kõik saladused ei ole veel lahti harutatud. Tüvirakkude abil loodetakse ravida ka südamehaigusi, kasvajaid ja suhkurtõbe. Lätis näiteks
Stress ja vaimne pinge Südameveresoonkonnahaiguste kuuluvad: Müokardiit, Endokardiit, Südamerike, Ateroskleroos, Isheemia (stenokardia, südamelihase infarkt), Hüpertensioon ja hüpotensioon, Varikoosne veenilaiend ja nii edasi. MÜOKARDI INFARKT SÜDAME ISHEEMIATÕVE (ehk MÜOKARDI INFARKTI) RISKIFAKTORID Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südamelihase kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. Haigust, mis viib arterite ummistumisele, nimetatakse südame isheemiatõveks. Südame isheemiatõbi on haigus, mille puhul südamelihas ei saa piisavalt verd, kuna pärgarterid on lupjunud ja sellest ahenenud. Pärgarterite seintesse ladestuvad rasvad ja kaltsium, tekivad lubjanaastud
depolarisatsioon, mis saavutades kriitilise depolarisatsiooniläve e lävipotentsiaali, vallandab aktsioonipotentsiaali. 5. EKG registreerimise põhilülitused on keha punktid, kuhu asetatakse elektroodid elektriliste potentsiaalide registreerimiseks. 6. EKG sakid ja intervallid: P-sakk iseloomustab erutuse teket ja levikut kodades. P-Q interval vastab ajale erutuse tekke algusest kodades kuni vatsakeste müokardi erutumise alguseni. Q-sakk näitab erutuse levikut papillaarlihastele ja vatsakeste vaheseina lihastele. R-sakk vastab erutuse levikule vatsakeste müokardi välimisele kihile ja vasaku vatsakese baasile QRS-kompleks iseloomustab vatsakeste depolarisatsiooni kestust. S-sakk sageli puudub ning ei oma kindlat seost erutuse levikuga südames, kuid muutused selles iseloomustavad erutuse leviku häireid.
suitsetamine liikumisvaegus stress alkoholi ligtarbimine ISHEEMIATÕBI Südamelihase verevarustuse vähenemine või lakkamine koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase Isheemia, raskel juhul nekroos. Isheemiatõve klassifikatsioon Äkksurm esmane südameseiskus Stenokardia Pingutusstenokardia Rahulolekustenokardia Müokardi infarkt Infarktijärgne kardioskleroos Südame rütmihäired+isheemiatõbi Südamepuudulikkusega kulgev isheemiatõbi Patogenees Südame isheemiatõve kõige olulisemaks patogeneetiliseks teguriks on koronaararterite ateroskleroos. Oluline osa on pärgarterite spasmidel. Aeglaselt tekkiv hapnikuvaegus väljendub stenokardiana, valuta kulgeva isheemiatõvena, kiiresti süvenev hüpoksia aga ka müokardi infarktina. Isheemiatõve ravi
lõõgastav ja neis verevoolu suurendav toime · P.o.absorbeerub täielikult, kuid allub esmasele maksapassazhile, eritub rinnapiima; metaboliseerub ja väljub uriiniga inaktiivsete metaboliitidena, T1/2 2t · Kõrvaltoimed: peavalu, kuumahood, soojatunne, peapööritus, vererõhu langus ja pulsisageduse tõus; jalgade tursed. Iiveldus ja kõhukinninsus ning allergilised nahareaktsioonid. Mööduv igemete hüperplaasia, vanematel meestel on mööduv rindade suurenemine. Müokardi isheemia süvenemine Kaltsiumi kanalite blokaatorid Verapamiil · Näidustused: hüpertensioon, stenokardia, supraventrikulaarsed tahhüarrütmiad, atriaalsed automatismid · Imendub p.o.hästi, biosaadavus ~20%, ~70% eritub metabliitidena uriiniga, osa metaboliite on aktiivsed, ~20% roojaga, T1/2 ~7t, läbib HEBi ja platsentaarbajääri · Ca2+ blokeeriva toime tulemusena neg inotroopne toime ja erutusjuhtivuse pikenemine, lisaks lõõgastab silelihaseid ja langetab
ainevahetus). c. Vastavalt ilmnenud tunnustele saab neid leevendada α või β blokaatoritega. d. Hüpertüreoidism, ravi türoidhormoonidega, halogeenitud süsivesinikke sisaldavad anesteetikumid ja tiobarbituraadid tekitavad patsiendil eelsoodumuse katehoolamiinide toksilisuse ilmnemiseks. 13. Mittekatehoolamiinid? Efedriin Süda ja veresoonkond – toime sarnane adrenaliinile: vererõhu tõus, müokardi kontraktiilsuse tõus, naha ja neerude veresoonte spasm. Vasopressoorne toime palju kordi nõrgem kui adrenaliinil, kuid toimeaeg 7-10 korda pikem. Gripi teedes - pseudoefedriin KNS stimulant Põhjustab müdriaasi Bronhilihaste lõõgastumine Toimib peamiselt alfa1-retseptoritesse Fenüülpropanoolamiin Kasutatakse uriinipidamatuse raviks koertel. Suurendab sfinkteri toonust (α1), lõõgastab
vatsakeste süstolid Q, R, S ja T olid normi piirides Katsealuse pulss oli 56 (60 : 1,08). Kuna katsealuse löögisagedus on normist madalam, võib südame elektriline paus T-P normiga võrreldes pikem olla. Antud juhul on piirnormid 0,27-0,37 ning tulemus 0,52. Esimene laine QRS- kompleksis on Q- sakk, mis näitab elektrilist aktiivsust vatsakeste vaheseinas. Võrreldes ülejäänud müokardi energiahulgaga on vatsakeste vaheseinas olev energiahulk väike ning seega ei ole Q- sakk tihti registreeritav. Q- saki tähendust interpreteerides hinnatakse Q- sakki ka haigustunnuse seisukohalt. Haigusele iseloomulik Q- sakk peaks kestma vähemalt 0.04 sekundit. Patoloogilise Q- saki amplituud peab moodustama vähemalt kolmandiku sama QRS- kompleksi R- sakist. Antud kriteeriumitele mittevastav Q- sakk loetakse normaalseks
Mida rohkem allpool asub ektoopiline kolle, seda enam deformeerub ja laieneb QRS-kompleks, sest depolarisatsioon levib vatsakestes algul normaalsele vastupidises suunas (Jaanson 1996, Maramaa 1991) (vt joonis 1). Joonis 1. Ventrikulaarsed ekstrasüstolid. Põhjused: normaalne leid, hüpoksia, stress, ärevus, üleväsimus, kehaline koormus, ravimid, happe-aluse tasakaalu häired, elektrolüütide tasakaalu häired, mõnuained (alkohol, kofeiin, nikotiin), müokardi isheemia, äge müokardi infarkt, südamepuudulikkus, kardiomüopaatiad, Roemheldi sündroom, hüpertüreoos (Herold 1999, Jaanson 1996). 4 Ventrikulaarsete ekstrasüstolide jaotus Paremventrikulaarne ES: Hisi kimbu vasaku sääre totaalsed blokaadi pilt. Vasakventrikulaarne ES: Hisi kimbu parema sääre totaalse blokaadi pilt. Hisi kimbu tüve ES: · Monomorfsed (monotoopsed) ES-d: Vatsakeste-kompleksid on ühesuguse
Eristatakse kahte tüüpi südamelihaskiude kodade ja vatsakeste töömuskulatuuri ning erutustekke- ja juhtesüteemi kiude. Esimene neist moodustab peamise osa südame massist ning teostab mehaanilise pumba tööd. Erutustekke- ja juhtesüsteemi kiud täidavad ülesandeid südame erutusprotsessis. Normaalse südame funktsiooni tagab korrapärane impulsside teke ja nende levik. Erutus, mis tekib kusagil kodades või vatsakestes, levib kõigile mitteerutatud lihaskiududele, kuni on müokardi kiud viimseni erutusest haaratud. Kõrvalekaldeid südame rütmis nimetatakse arütmiateks. Arütmiad on küllaltki sagedased nii tervete kui südamehaigust põdevate inimeste seas. Südame rütmihäirete ehk arütmiate põhjuseks on muudatus kas impulsi tekkes, impulsi juhtivuses või mõlemas. 1.Südame elektrofüsioloogia Südame juhtesüsteemi spetsialiseerunud rakud on võimelised tekitama aktsioonipotentsiaale depolariseerides iseennast rütmiliselt ja korduvalt lävepotentsiaalini
Ravimite manustamine sisehaige või kirurgilise haige õenduse õppepraktikal Protokoll nr. 1 Patsiendi andmed: Sugu Mees Vanus 41 a Kliinilised diagnoos(id) Äge seinaläbine e transmuraalne müokardi eesseina infarkt Üldseisundi eripära: teadvusel, teadvuseta, Pt. tuli EMOsse valuga rinnus, on teadvusel. neelamisraskused, orientatsioonivõime, Diagnoosiga pandi äge seinaläbine e enteraalsel toitmisel, teised füsioloogilised transmuraalne müokardi eesseina infarkt. eripärad, mis võivad mõjutada ravimvormi Tehtud perkutanne transluminaalne koronaar ja/või manustamistee valikut
südamelihase kokkutõmbejõu ja –sageduse vähenemist ja diastoolset hüpertooniat. Energiaga kindlustatuse protsesside pidurdumine viib ainevahetusproduktide mittetäieliku oksüdeerimiseni ja mis omakorda põhjustab organismi endoökoloogilise seisundi häirumist ja organismi šlakistumist. Samaaegselt pidurdub kolesterooli oksüdeerimine ja tema aterogeensete vormide hulga suurenemine ja see põhjustab varajast ateroskleroosi. Koos südame veresoonkonna töö häirumisega on tagajärjeks müokardi infarkt ning insult. Energiatootmise defitsiidi tõttu langeb üldine lihastoonus, lihased, silelihased ja soole-seedetrakt sealhulgas, muutuvad laisaks Joodi puudus (eriti emakasisese arengu perioodil) põhjustab laste füüsilise ja psüühilise võimekuse langust ja intellektuaalset degradeerumist. Teadusuuringud näitavad seda, et neis joodivaestes regioonides elavatel inimestel on intellekti tase 10-15% madalam, kui joodirikastes regioonides elavatel inimestel. Joodi ainevahetuse
Siinustahhükardia Siinustahhükardia ei olegi tõeline rütmihäire, vaid kompensatoorne rütm, mis on vajalik südame minutimahu suurendamiseks kehalise pingutuse ja stress-situatsioonide korral. Siinustahhükardia tekib ka ekstrakardiaalsetel põhjustel - aneemiast, hüpovoleemiast, hapnikuvaegusel ja palavikuhaigetel. Ometi on siinustahhükardia südamehaiguste väga oluline tunnus, iseloomulik nimelt südamepuudulikkusele mistahes südamehaiguse korral. Näiteks ühel kolmandikul müokardi infarktiga haigetest tekib esimestel haiguspäevadel siinustahhükardia. KODADE VIRVENDUS JA LAPERDUS Kodade virvendus on kõige sagedasem südame tõsiste rütmihäirete vorm. Esineb kahel kujul: hoogudena või püsiva seisundina. Virvendusarütmia tekib kõige sagedamini südame isheemiatõve ja müokardiidi korral. Peaaegu kõikidel mitraalriketega haigetel tekib teatud ajamomendil virvendusarütmia, mis on tingitud südamepuudulikkuse süvenemisest ja kodade venitusest
Seisund, mis tekib südame struktuursete ja/või funktsionaalsete rikete tagajärjel. Viib surmani. 2. Mis on peamised südamepuudulikkuse põhjused? Puudulik pumbafunktsioon või lõõgastushäire. 3. Millised on kompensatoorsed mehhanismid, millega organism püüab tagada kudede verevarustust südamepuudulikkuse korral ja kuidas? Kompensatoorselt püüab organism vereringet taastada erinevate mehhanismidega: löögisageduse tõstmisega; veresoonte kontraheerumisega; müokardi rakkude kasvu kiirendamisega. 4. Mis on südamepuudulikkuse korral ravi eesmärgiks? Elulemuse parandamine, füüsilise koormuse taluvus, sümptomite alandamine 5. Milliseid ravimeid kasutatakse südamepuudulikkuse ravis ja mida need ravimid antud olukorras teha saavad (AKEI, beeta-blokaatorid, digoksiin)? AKEI - parandavad elulemust, sümptome, füüsilise koormuse taluvust Beeta-blokaator - neile, kellel süstoolne funktsioon on vähenenud
Kokaiini toime KNSi Heaolutunne, eufooria, rahutus, erutus, mõnikord võib esineda düsfooria. Doosi tõstmisel treemor ja krambid. Mürgistuse korral KNSi depressioon. KNSi stimulatsiooni tagajärjed Hüperaktiivsus Ärritatavus Unetus Meeleolu labiilsus Erutatus Ärevus, paanika hood Paranoidne psühhoos Deliirium Kardio-vask. toksilisus Mõõdukates doosides südame löögisageduse ja vererõhu tõus. Mürgistuse korral surm arütmia, müokardi infarkti või otsese müokardi pärssiva toime kaudu. Neeru- ja sooleinfarkt Kokaiini toime rasedusele Tingitud sümpaatomimeetilisest toimest Mürgistus nt. aju infarkt Võõrutusnähud ärritatavus, värisemine, ebanormaalne unetsükkel, isutus, hüpotoonia. Nähud kuni 10 nädalat. Hiljem on sage arengu peetus
ja vajadusel RR langetamisega. Vastasel juhul on antihüperlipideemilise ravimi toime tühine. Vereplasma lipiidisisaldust alandavaid ravimeid on otstarbekas kasutada märkimisväärse hüperlipideemia esinemisel isheemiatõve haigel või patsientidel, kellel on suur risk isheemiatõve arenguks mitmete riskifaktorite koosesinemisel. Antihüperlipideemilist ravi on näidustatud neil, kellel hoolimata dieedist on üldkolesterool vereplasmas > 7-8 mmol/l ning eelnevalt olid müokardi infarkti riskifaktorid: suitsetamine, hüpertensioon, diabeet ja varajasemad isheemitatõve juhud lähisugulastel. Tõsisemate hüprelipideemiate korral on vaja mitme antihüperlipideemilise preparaadi kombineerimine Ateroskleroosi tagajärjeks on aju verevarustuse häired, insult, stenokardia, müokardi infarkt. Kokkuvõtteks: ateroskleroosi farmakoteraapia on näidustatud hüperlipideemiate raviks riskifaktoritega patsientidel, kellel dieet ei suuda hüprelipideemita kõrvaldada.
tagasivoolamise tõttu kahinad, mis viitavad klapiriketele. Südame tervishoid Mõõdukas füüsiline töö ja sportimine tugevdavad südamelihast, muutes südameseinad paksemaks. Suureneb ka südamekambrite maht. Passiivse eluviisi korral võib südamelihas känguda (atrofeeruda) ja seeläbi keha verevarustus halveneda. Samas võib ülemäärane pingutus põhjustada müokardi tõsist kahjustumist. Südame haigused Düslipideemia On üks tähtsamaid südame-veresoonkonna haiguste riskitegureid. Eriline tähendus on düslipideemial Eestis, kuna kolm inimest viiest sureb meil praegu südame-veresoonkonna haiguste tagajärjel Äge müokardiinfarkt (MI) :
SÜDAMEINFARKT Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südamelihase kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. TEKKEPÕHJUSED Südameinfarkti tekkimiseks on kolm peamist võimalust: südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid; embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame veresooned;
Vitamiin E preparaatide kasutamisest ja toksilisusest Vitamiinpreparaatidel on oma kindel ja väga vajalik koht nii haiguste kompleksse ravi komponendina kui ka tõepoolest efektiivse profülaktika kompleksi komponendina. Seda aga vaid juhul, kui nende kasutamine baseerub biokeemilis-kliinilistel tipptedmistel ja teaduslikult argumenteeritud adekvaatsel infol. D-alfa-tokoferooli oskuslik/adekvaatne manustamine võib olla ravi ühe komponendina efektiivne ateroskleroosi, stenokardia, müokardi infarkti, veresoonte tromboosi, aneemia, hemorroidide, diabeedi, insuldi, veenide varikoosi, osteoporoosi, parkinsonismi, katarakti, sapikivide, tsüstilise fibroosi, hüpertüreoidismi, prostatiidi, nefriidi, allergia, bronhiidi, kollatõve, artriidi, lihaste düstroofia, nahahaavandite, akne, gastriidi, kasvajate, menstruatsioonihäirete jt haiguste/sümptomite korral. Toksilisust normaalsel tarbimisel ei esine. Päevase ohutu totaalkoguse ülempiir on
16. Sünteetilised alfa-blokaatorid? Fentolamiin, johimbiin, prasosiin, tolasoliin- vet medis väga ei kasutata, aga saab veresoonte laiendamiseks kasutada 17. Alfa-blokaatorite toimed südamele? Südame ülestimuleerimine, arütmiad. 18. Beeta-blokaatorid? Dikloroisoproterenool.- igivana, enam ei kasutata Selektiivsed ja kombineeritud 19. Beeta-blokaatorite peamised toimed? Südame jõudluse alanemine, rütmi aeglustumine, müokardi hapnikutarbivus väheneb, minuti- ja löögimaht langevad; glükogenolüüs; bronhide lõõgastumine, konstriktsioon. 20. Beeta-blokaatoritega seotud ohud? Südamehaigetel: südame dekompensatsioon ja südame töö häired. Astma haigetel kombineeritud võivad veelgi ahendada
Aine intravenoosselt inhaleerides Põhiline kõrvaltoime (ed)/ toksilisus Fluotaan X arütmia,bradükardia Propofool X annusest sõltuv hüpotensioon Enfluraan X Epilepsia sarnane hoog, müokardi infarkt. Etomidaat X Oksendamine, RR tõus/langus, tahtmatud lihastõmblus Ketamiin X; i/m Ebameeldivad unenäod, hallutsinatsioonid ärkamisfaaasis
Endokriinsed- nt primaarne hüperaldosteronism Neuroloogilised- nt intrakraniaalse rõhu tõus Isoleeritud süstoolne hüpertensioon- vananemisel seoses veresoonte rigiidsusega Ravimid, mis võivad kõrvaltoimena põhjustada hüpertensiooni Glükokortikosteroidid Mineralokortikosteroidid Sümpaatomimeetilised ained MAO inhibiitorid Erütropoetiin Antidepressandid Isu pärssivad ravimid Hüpertooniatõve tüsistused Ateroskleroosi kiirenemine, infarkt, insult, müokardi hüpertroofia, hiljem südamepuudulikkus hüpertooniline kriis. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks - aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. Sümptomid: Essentsiaalse hüpertensiooniga seotud sümptomid avalduvad sageli alles tüsistuste tekkimisel. Vahel esinevad mittespetsiifilised ilmingud: peavalu, pearinglus, väsimus, ninaverejooks, närvilisus. Võib kurta üldist halba enesetunnet koos peavaluga,
Eestis üks selle aja tuntuimaid kuulsusei oli Urmas Ott. Oti telekarjäär algas 1980ndatel Eesti Televisioonis Aktuaalse Kaamera diktorina. Urmas oli Eesti ja ka Nõukogude Liidu üks populaarsemaid teleajakirjanikke, kelle vestlussaadetele on raske võrdväärset leida, üks kuulsamaid telesaateid oli 1986 1992 "Teletutvus", nooremad põlved peaksid mäletama saadet 2003 2006 "Happy Hour".Ta suri pärast leukeemia raviks tehtud luuüdi siirdamist müokardi infarkti. Urmas Ott oli ka Venemaal väga tuntud ning venemaa leinab teda väga suure aupaklikkusega. Urmas oli väga naerusuine inimene, ta ei mõelnud teravate ütlemistega kunagi halba. Kõik tema sõbrad mäletavad teda hea sõnaga ning austavad tema tehtud teletööd väga. Eesti teeb kõik selleks, et Eesti naised hakkaksid rohkem sünnitama. Eesti riik kehtestas isegi emapalga, et ka ärinaised hakkaksid sünnitama,kuid rohkem lapsi hakkasid
Sel puhul aheneb veresoonte valendik, vereringe on raskendatud, halveneb keha varustamine hapniku ja toitainetega ning ainevahetuse jääkainete eemaldamine kehast. Paljud suitsetajad haigestuvad rinnaangiini ehk stenokardiasse, mille puhul tekivad südame veresoonte perioodilised kramplikud kokkutõmbed (spasmid). Nendega kaasneb terav valu rinnas, nõrkustunne ning surmahirm. Rinnaangiin ehk stenokardia läheb sageli üle südame raskeks kahjustuseks - südamelihase ehk müokardi infarktiks. Teine suitsetajatele tüüpiline haigus on endarteriit ehk "vahelduv lonkamine". Sel juhul sureb kõndival inimesel üks või ka mõlemad jalad, millega kaasneb terav valu. Seistes möödub valu mõne minutiga, uuesti kõndima hakates kordub aga jälle. Valu on tingitud sellest, et jala veresooned on spasmiseisundis ja suudavad tagada jäseme verevarustuse vaid puhkeolukorras. Liikumine suurendab töötavates lihastes ainevahetust ja need lihased hakkavad tarbima rohkem hapnikku
SÜDA nimi Süda asetseb kopsude vahekohal, vastu diafragmat ehk vahelihast. Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. Süda on rusikasuurune (keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm) koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule V ja VI roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt k...
• Hüpertoonia diagnoosimine ja ravi , • Arutelu, • Kasutatud kirjandus. SISSEJUHATUS • Käesoleva referaadi eesmärgiks on teada saada, mis on hüpertooniatõbi. • Vererõhk mängib meie elus tähtsat rolli. Inimene peab teadma oma vererõhu näidu. (Guido jt 2011:220) • Püsivalt kõrge vererõhk soodustab komplikatsioonide teket erinevates organites nagu süda, aju, neerud ja veresooned, mille tagajärjeks on südame isheemiatõve, müokardi infarkti, südamepuudulikkuse, ajuinsuldi, neerupuudulikkuse või ateroskleroosist tingitud perifeersete arterite ahenenemise kujunemine. (Appel jt 2006: 299) KÕRGVERERÕHKTÕBI EHK HÜPERTENSIOON? • Kõrgvererõhktõbi on suurim levinud südame- ja veresoonkonnahaigus. • Haigus tekib, kui vererõhu kontrollmehhanismid on häiritud ja vererõhk on kestvalt tõusnud see tähendab, et süstoolne vererõhk on rohkem kui 140 mmHg ja
· Joonis lk 152 + tv joonis 4 110. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus. Südamesein koosned kolmest kestast: · Sisemine kest ehk endokard õhuke, elastsetest sidekoe kiududest koosnev ja valendiku poolt endoteeliga vooderdatud kile. (sellest on tekkinud südameklapid?) · Vahelmise kesta moodustab südamelihas ehk müokard. Koosneb erilisest südamelihaskoest. Südame eri osades on müokardi paksus erinev. Kõige õhem on see kodades, sest sealt tõugatakse kontraktsioonil veri ainult vatsakestesse. (ülesandeks vere liikuma panek?) · Välimine kest on seroosne kelme epikard. Katab müokardi. Suurte veresoonte algusosade piirkonnas, pöördub epikard ümber ja moodustab veel ühe kesta südamepauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb pilujas südamepauna õõs ehk perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku. 111
seroosne perikard ümbritseb südant vahetult. Perikard on kinnitunud diafragma külge ja hoiab südame tippu paigal (hoiab ka ära südame liigse paisumise verega täitumisel). Südame sein on 3-kihiline: endokard (ühekihiline entodeel, mille all on sidekoe kiht; katab kambreid ja klappe), müokard (kardiomüotsüüdid, võimelised genereerima AP), epikard (mesoteliaalsed rakud, mis moodustavad seroosse perikardi vistseraalse lestme). Müokardi lihaskiud on formeerunud erineva kuluga osadeks, eriti vatsakestes: longitudinaalsed (välimine), ringikujulised, põikisuunas (seesmine). Veri täidab oma ülesandeid pidevalt ringluses olles (vormelemendid, hormoonid, temp.). Liikumapanevaks pumbaks on süda. Südamel on parem ja vasak pool – 2 lihaselist õõneselundit, millel on koda ja vatsake (kokku 4 kambrit). Parem pool võtab vastu hapnikuvaese (venoosse) vere kogu kehast ja saadab selle kopsu.
Reperfusioonikahjustus isheemiajärgsel koe verevarustuse normalisatsioonil, rakkude F ei taastu vaid kahjustub veelgi enam Meh-d: HVR täiendav teke (mitokondrid- elektr. Ja O, ksantinoksüdaas, dehüdrogenaas, leukotsüüdid- superoksiid) Ca ülekoormus (rakkus likvideeritakse atsidoos, kuid kuhjub rohkem Ca) mitokondrite kahjustuse süvenemine mikrovaskulaarne kahjustus, koe perfusioon langeb Põhjused: endoteeli turse, müokardi ishem. Kontraktuur pigistab koronaalartereid, vasokonstriktsioon, trombotsüütide ja neutrofilide kuhjumine, HVR toime Nekroos morfoloogiliste muutuste kogum, kujuneb pärast raku surma Põhjus: ensüümide lagundav toime (ensüümaatiline seedimine + valkude denaturatsioon)* seedimine auto või hemolüütiline, denaturatsioon koagulatiivne nekroos Alati põletikuga, DNA diffuselt laguneb, kiiremini kui apoptoos Apoptoos geneetiliselt programmeeritud
normaalne seisund. Kehatemperatuuril on oluline osa kirurgilises perioperatiivses ravis. Anesteesias ja kirurgias esineb palju riske. Tähtis on eluliste näitajate, sealhulgas ka kehatemperatuuri, normi hoidmine. Hüpotermia on sage perioperatiivsete nähtus, mis võib põhjustada komplikatsioone kirurgilises ravis. Hüpotermiaga seotud tüsistused Operatsiooniaegne madal kehatemperatuur soodustab veritsust, suurendab haavainfektsioonide riski ja põhjustab müokardi isheemiat. Hüpotermia on patsiendile ebamugav, samuti vähendab see ravimite metabolismi ja pikendab patsiendi paranemisperioodi. Tänapäeval on perioperatiivne patsiendi soojendamine juba standart. Rahvusvahelised suunised viitavad sellele, et patsiendil tuleb operatsiooni ajal hoida normaalset kehatemperatuuri, mida defineeritakse kui sisetemperatuur ja vähemalt 36°C. Preoperatiivne soojendamine
Nitroglütseriin Isosorbiiddinitraat e. nitrosorbiid Isosorbiidmononitraat NITRAADID e.nitroühendid - nitraadid ja nitritid Silelihaskonda lgastavad ühendid, esikohal on mju veresoonkonnale e.vasodilataatorid TOIMEMEHHANISM Lõõgastavad veresoontes silelihaseid, peamiselt veene, vähem arterioole ja artereid, kuid võivad mõjuda ka bronhide, seedetrakti (ka sapiteed), kusejuha ja emaka silelihaseid Veenide silelihased lõõgastuvad müokardi O2 varustus TOIME VERERINGLE Väikestes doosides tugevam lõõgastav toime veenidesse ja nõrgem arterioolidesse ja arteritesse. Väheneb südame täitumine ja lõppdiastoolne rõhk. Langevad arteriaalne rõhk, takistus kopsuringes ja südame väljutusmaht. Veenide laienemine vere maht venoosses süstemis südame eelkoormus arteriaalne resistentsus südame järelkoormus südame väljutusmaht langeb RR Stenokardia puhul Stenokardia puhul esineb südamelihases hapnikupuudus.
Koormushingeldus Nägemise halvenemine muutustest silmapõhjades Isheemiatõbi Isheemiatõve puhul on tegu südamelihase verevarustuse vähenemise või lakkamisega koronaararterite ahenemise või sulgumise tõttu Selle tõttu tekib südamelihasel hapnikupuudus ja sellega seoses südamelihase kahjustus Kestva isheemiatõve tagajärjeks võib olla kudede kärbumine Isheemiatõve kliinilised väljendused Kliinilised väljendused on: Müokardi infarkt ehk äge südame isheemiatõbi Rinnaangiin ehk stenokardia Krooniline südame isheemiatõbi südamepuudulikkusega Kardiaalne äkksurm Isheemiatõve riskitegurid Kontrollitavad: Hüperkolesteroleemia Suitsetamine Hüpertentsioon ehk kõrgvererõhutõbi Diabeet, mis soodustab ateroskleroosi Vähene kehaline koormus Vaimne stress, negatiivsed emotsioonid Liigne kehakkal Isheemiatõve riskitegurid
löögimahtu, erutusjuhtekiirust ja vatsakeste kontraktsiooni. 30. Parasümpaatilised närviimpulsid mõjutavad südame tööd järgmiselt: Vähendab une ajal südame sagedust, sest ülekaalus on parasümpaatilised impulsid 31. Tähtsamad hormoonid, mis südame talitlust mõjutavad on: (nimeta hormoon ja tema toime) Adrenaliin ehk neerupelishormoon-mis tekkib suurendab löögimahtu ja minutisagedust Trükosiin ehk kilpnäärmehormoon- suurendab müokardi tundlikkust 32. Rõhk aordis on süstolis 120-130mm Hg ja diastolis 80 mm Hg. Keskmine aordirõhk on 98 mm Hg 33. Vererõhku mõõdetakse järgmiselt: Vererõhku mõõdetakse käsivarrele asetatud manseti ja sfügmomanomeetri abil südame kõrguselt. Maa raskusjõud mõjutab tegelikku rõhku soontes, mis asuvad südamest madalamal ja langetab rõhku soontes, mis on südamest kõrgemal. 34. Vererõhk sõltub südametsükli faasist ja löögimahust 35
Rakud on tihedalt paigutatud ning epiteelrakud varieeruvad kujult ja suuruselt olenevalt sellest, mida nad kaitsevad. Närvikude koosneb neuronitest ning neurogliiadest (tugi, tagab neuronite kaitse/toitumise). Nende põhiülesandeks on informatsiooni vahendamine. Lihaskudesid eristatakse kolme erinevat tüüpi. Vöötlihaskude e skeletilihaskude allub tahtele samal ajal kui silelihaskude, mis paikneb siseelundite ning veresoonte seintes, ei allu. Lisaks eristatakse veel kolmandat kudet – müokardi (südamelihaskude), mis ehituselt sarnaneb küll silelihaskoele, kuid me ei suuda kontrollida süstoleid (kokkutõmbeid) ise. Viimaseks on sidekude, mille alla kuulub nt veri (ja lümf), luu-ja kõhrkude, rasvkude jne. Sidekoe põhiline ülesanne on organism tervikuks siduda. Koed moodusavad elundid ning sama ülesandega elundid moodustavad elundkonnad (nt hingamiselundkond või nt meeleelundkond). Inimese närvisüsteem hoolitseb kogu keha talitluse eest. NS jaotatakse kesk(pea-
stetoskoobiga saab arst teavet südameklappide seisundi kohta. Klappide mittetäielikul sulgumisel tekivad vere tagasivoolamise tõttu kahinad, mis viitavad klapiriketele. Südame tervishoid Mõõdukas füüsiline töö ja sportimine tugevdavad südamelihast, muutes südameseinad paksemaks. Suureneb ka südamekambrite maht. Passiivse eluviisi korral võib südamelihas känguda (atrofeeruda) ja seeläbi keha verevarustus halveneda. Samas võib ülemäärane pingutus põhjustada müokardi tõsist kahjustumist. Vere liikumine südames. Südametsükkel. Südamelihase kokkutõmme ja lõõgastumine moodustavad ühe südametsükli. Keskmisel tervel täiskasvanul on südame löögisagedus 60 70 tsüklit minutis, sõltudes vanusest, kehamõõtmetest, soost ja eluviisist, samuti psüühilistest teguritest. Seda saab määrata, lugedes näiteks südame tipu tõukeid vastu rindkere seina või arteriaalse pulsi järgi (arterite seinte rütmiliste võnkumiste järgi randmel, kaelal)
puhul on nahakahjustused, vähk, arengutoksilisus, neurotoksilisus, südame-veresoonkonna haigused, glükoosi metabolismi häired ja diabeet. Neurotoksilisust on raporteeritud peamiselt ägeda kokkupuute korral tahtliku mürgistuse või enesetapu ja kõrge arseenikontsentratsiooniga joogivee puhul. Tõestusmaterjal pole täielik südame- veresoonkonna haiguste (gangreen, perifeerne vaskulaarne haigus, müokardi infarkt ja insult) ja diabeedi esinemise kohta nendes piirkondades, kus on suhteliselt vähene kokkupuude anorgaanilise arseeniga. Arseeni päevane soovituslik doos Suukaudne lubatav päevadoos on määratud 1 μg / kg-le kehakaalu kohta päevas. Arseen on väga mürgine ja 15 g arseeni manustamine korraga võib lõppeda letaalselt. Samas on organismi võimalik harjutada arseeniga, süstides iga päev väga väike kogus arseeni siis muutub keha arseenile vastuvõtlikumaks kuni 10 korda.
südame aktsioonipotentsiaal ja levib sealt südame eri osadesse. Süsteem koosneb 1. Siinussõlmest (sinuatriaalsõlm paremas kojas ülemise õõnesveeni suubumiskohas) 2. Atrioventrikulaarsõlm 3. His'i kimp 4. His'i kimbu sääred 5. Purkyne kiud (eritusjuhtesüsteemi lõppharudena) Erutusjuhtesüsteemi rakud juhivad aktsioonipotentsiaali palju kiiremini kui teised südamelihase rakud. Impulss levib erutusjuhtesüsteemist südamelihasrakkudesse, mis seejärel kontraheeruvad. 1% müokardi rakkudest on võimalised genereerima aktsioonipotentsiaale, see tähendab, et on võimeline kokku tõmbuma ilma välise stimulatsioonita. Siinussõlmes tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus, mis levib mööda kodade muskulatuuri, kodade ja vatsakeste piiril asuva atrioventrikulaarvõlmeni. Sealt läheb erutus edasi His'i kimpu ning mööda Purkyne kiudusid ja hisi kimbi sääri vatsakeste lihasele. Erutuse tekke ja levikuda kaasneb süstol, ehk südamelihaste kokkutõmme.
Neil on tütar Rosina. 15. detsembril 2009 teatasid Savisaared, et on otsustanud oma abielu lahutada. Edgar Savisaar lõpetas 1968 Tartu Kaugõppekeskkooli ja 1973 Tartu ülikooli ajaloolasena. 1989. valiti Savisaar NSV Liidu rahvasaadikuks. 1989 sai ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aastatel 20012004 oli Savisaar esimest korda Tallinna linnapea.2003. aastal oli Savisaarel müokardi infarkt, mille järel ta aktiivsest poliitikast mõneks ajaks taandus.Aastal 2005 ilmus Savisaarelt mahukas raamat "Peaminister", mis käsitleb tema peaministriperioodi. 3 Vanemad ja sünd Edgar Savisaare vanemad olid Elmar Savisaar ja Maria Savisaar. Edgari ema (neiupõlvenimi Buresin; hüüdnimi Mann) elas Põlva maakonnas Vastse- Kuustes. Perekonnanime Buresin kandvaid inimesi elab ka praegu Eestiga piirnevas Venemaa Pihkva oblastis.
iseloomuga. 600 a e Kr hakkasid need koolid ka välismaalasi vastu võtma. Sageli õppisid Egiptuses kreeklased. Vana-Egiptuse meditsiin avaldas suurt mõju kreeklaste ja araablaste meditsiinile. - (Otter 1995: 11). 5 2. Haiguste diagnostika Vana-Egiptuses Vanim haiguse kirjeldus Vanim haiguse kirjeldus on V dünastia kuninga Neferirkare hauasambal. Sealt selgub, et ta suri äkki, võib arvata, et surm saabus insuldi või müokardi infarkti tagajärjel. - (Otter 1995: 6) Neferikare püramiid. Patsiendi kliiniline läbivaatlus Vana-Egitpuse meditsiin vaatles inimest kui tervikut, arvestades nii tema füüsilist, vaimset, hingelist ja sotsiaalset osa. Haiguste diagnoosimine Vanas- Egiptuses oli küllalt sarnane tänapäevasele arstlikule läbivaatlusele. Smithi papüüruse järgi algas kliiniline läbivaatlus patsiendi küsitlemisest. Küsimused võisid puudutada
ravitud ja see pole tulemusi andnud. Kuidas tõsta "head" kolesterooli On palju ravimeid, millega saab halbade vererasvade taset langetada. "Hea" kolesterooli tõstmine on keerukam. Üks võimalus on suurendada kehalist aktiivsust - sportlastel võib tase olla 2-3 korda üle minimaalse vajaliku. Ka suitsetamisest loobumine tõstab "hea" kolesterooli taset. Suitsetamine alandab "hea" kolesterooli taset. Diabeet iseenesest on niivõrd müokardi infarkti, südameinfarkti ja ajuinsuldi aldis haigus, et suitsetamist riskifaktoriks juurde lisada küll pole vaja. Kalatoitki aitab "hea" kolesterooli taset tõsta. Vaidlusi on tekitanud nn. "tervisemunad" (neid munevaid kanu on söödetud linaõliga), mille oomega-3 rasvhapete tase on tavalisest 4 korda kõrgem. Arstid ei kutsu üles neid mune suures koguses sööma, aga kui kolesterooliprobleemiga inimene tahab väga muna süüa, siis võiks oma 1-2 muna nädalas võtta "tervisemunade"
Rakkembol – kasvajate korral metastaasid või irdunud koetükikesrd aterosklerootiliste naastude piirkonnast; Amnionivedeliku emboolia – sünnituse, abordi korral kui emakaveenidesse satuvad amnionivedeliku koostisosad- looteepiteel , karvakesed, mekoonium; Võõrkeha emboolia Emboli liikumine (3 põhilist teed) -sääre tromboflebiidi, emakaveeni sattunud amnionivedeliku embol läbivad südame parema koja ja satuvad kopsuarterisse -südame vasakust poolest müokardi infarkti või endokardiidi puhul aordi vahendusel ajju, põrna, nreeru, seedetrakti jt. elunditesse. Verejooks vere väljumine veresoontest või südamest läbi nende seina defektide väljapoole keha või kehaõõntesse või kudedesse. Etioloogia- rebenemisi, - näkitsemisi, - läbipääsemisi. Liigid: sisemine, välimine, arteriaalne, venoosne, kapillaarne, parenhümatoosne Lõpe - -väikesed verehüübed võivad täielikult resorbeeruda;
Füüsilise aktiivsuse käigus see tõuseb. Maksimaalne on 220-vanus. 5. Elektrilised muutused südames. Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab? EKG on südameteguvusega kaasnevate elektriliste muutuste möötmine kehapinnalt. Näitab erutuse levikut, kujutab endas R-R sakke, milles iga täht tähistab erinevat EKG-l esinevat väljalööki. EKG järgi on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtsüsteemi ning südamelihase (müokardi seisundit). Eriti EKG muutuste järgi. Kui ükski potentsiaal ei muutu, on EKG pilt ühesugune maksimaalne kogu aeg. 6. Süstoolne indeks kuidas leitakse? Süstoolne indeks iseloomustab vatsakeste süstoli kestust võrreldes kogu südametsükli kestusega. Selle süstoli suurenemine näitab diastoli lühenemist ning viitab müokardi toitumise halvenemisele. Vatsakese süstol on EKG-l Q-T sakid. Indeks leitakseQT/RRx100, kus RR = kogu tsükkel. 7
täiskasvanud inimesel. Füüsilise aktiivsuse käigus see tõuseb. Maksimaalne on 220-vanus. 5. Elektrilised muutused südames. Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab? EKG on südameteguvusega kaasnevate elektriliste muutuste möötmine kehapinnalt. Näitab erutuse levikut, kujutab endas R-R sakke, milles iga täht tähistab erinevat EKG-l esinevat väljalööki. EKG järgi on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtsüsteemi ning südamelihase (müokardi seisundit). Eriti EKG muutuste järgi. Kui ükski potentsiaal ei muutu, on EKG pilt ühesugune maksimaalne kogu aeg. 6. Süstoolne indeks kuidas leitakse? Süstoolne indeks iseloomustab vatsakeste süstoli kestust võrreldes kogu südametsükli kestusega. Selle süstoli suurenemine näitab diastoli lühenemist ning viitab müokardi toitumise halvenemisele. Vatsakese süstol on EKG-l Q-T sakid. Indeks leitakseQT/RRx100, kus RR = kogu tsükkel. 7
Seega sõltub protsess ka insuliinitasemest ja glükagoonitasemest (diabeedi puhul insuliinitase madal ja glükagoonitase kõrge) Anaeroobse glükolüüsi olulisus organismis • On oluline ATP tootja hapnikuvõla tingimustes: • Vaheühend 2,3- bisfosfoglütseraat on oluline regulaatormolekul hemoglobiini hapnikusiduvusel, vt. Zilmer … lk. 224 • Oluline sünnitusprotsessil (O-vaegus sündival lapsel, müokardi infarkt järgselt) • Aitab püruvaadi (neurotoksiline) kuhjumist vältida • Laktaadist on lihtne glükoosi resünteesida (Glükoneogenees) Glükoosi alkoholkäärimine (näide) • On teine glükoosi anaeroobse katabolismi vorm • Inimorganismis ei toimu • Toimub pärmide ensüümide toimel • Ka alkoholkäärimise roll seisneb ATP tootmises anaeroobsetes tingimustes • On piimhape-käärimine • Püruvaat -> atseetaldehüüd -> etanool Aeroobne glükolüüs
Mitte samasse veeni soodaga! Atropiin 1mg/ml – elustamissituatsioonis ASY, PEA korral, sümptomaatiline bradükardia, AV blokaad. Tõstab südamelihase O2 vajadust. Annused: ASY, PEA-1mg i/v, iga 3 min järel, max 3mg. Bradükardia – 0,5-1mg i/v Amidorone (cordarone) 50mg/ml – südameseiskus VT või VF , mõjustab peamiselt südant, mis avaldub südame löögisageduse aeglustumise, südamelihase kontraktiilsuse vähenemise ning hüpotensioonina, samuti müokardi hapnikuvajaduse vähenemisena. Annused: 300mg lahustatuna 20-30 ml 0,9% NaCl või %% glükoosis kiire infusioonina i/v või doos 150 mg kiire infusioonina 1mg/min; 6→ 0,5mg/min maksimumdoosini 2g/p Dopamiin 20mg/ml – tugevdab südame kontraktiilsust, väikesed doosid tekitavad vasodilatatsiooni ja suurendavad neeruperfusiooni. Toime sõltub doosist. Mitte teha samasse veeni soodaga! Lidokaiin – VF, VT ja ventrikulaarse ekstrasüstoolia korral. On ”teise rea” valik enamuses
analgeetikumid, bensodiasepiinid, M-kolinoblokaatorid, neuroleptikumid) 7. Kuidas manustatakse järgmisi anesteetikume Aine intravenoosselt inhaleerides Põhiline kõrvaltoime (ed)/ toksilisus Fluotaan X Propofool X hüpotensioon Enfluraan X müokardi infarkt Etomidaat X Ketamiin X Midasolaam X Metoheksitaal X köha, larüngo- ja bronhispasm Desfluraan X Naerugaas X iiveldus, pearinglus 8. Selgita, millised anesteesia liigid on olemas ja milles seisneb nende olemus? Lokaalanesteesia – tuimestus keha väiksel pinnal
vereringluse häire) · Pärilikkus (PyrDH, Pyr karboksülaas, Fru-1,6-bisfosfataas, Glc-6-fosfataasi madal tase) · Keemiliste ainete liigne manustamine (biguaniidide-metformiin, fenformiin, paratsetamool, metanool, etanool, sorbitool, ksülitool) Seisund: arteriaalse vere pH langus (alla 7,25) Tulemus: Krebsi tsükli tegevuse pärssimine, glükoneogeneesi pärssimine, anaeroobse glükolüüsi stimuleerimine Avaldumine: mitokondritevaba kudede hüpoksia, müokardi infarkt, lihase valulisus, kopsuarteri emboolia, äge hemorraagia, kasvaja, lihaste krambid (leukeemia, lümfoom) Huvitav fakt: füüsilise töövõime määramine (norm-2 mmol/l, vastupidavuspiir- 4 mmol/l), anioonse ülejäägi määramine Piimhape ja etanooli fermentatsioon Glc muundumine Pyr-iks (vaata anaeroobne glükolüüs) Pyr dekarboksüülimine atsetaalaldehüüdiks ( Pyr dekarboksülaas, NADH ja CO2 tootmine) Atsetaalaldehüüdi oksüdeerimine atsetaadiks (aldehüüdi DH)
alg-CM-teke ning pakkimine vesiiklitesse Vesiiklite eksotsütoos mukoosrakkudest lümfi ja sealt verre apoC-2 ja apoE kandumine vesiiklitesse veres CM teke ning transport koekapillaaridesse ning TG lammutamine LPL toimel Ateroskleroos Arteri krooniline haigus, mis väljendub OxLDL ja kolesteriini kuhjumisega intima ja media endoteelis, mis on põhjustatud lipiidse ainevahetuse häiretega. Ateroskleroosi patogenees Sõltuvalt veresoone sulgumiskohtadest võib tekkida akuutne müokardi infarkt, insult, gangreen ja seniilse dementsuse ilmingud. Endoteliaalse barjääri kroonilised ilmingud Endoteeli düsfunktsionaalsus Väiksed ja tihedad LDL partiklid ROS moodustumine makrofaagide poolt, mille tulemuseks oxLDL moodustumise soodustumine Makrofaagid akumuleerivad oxLDL ja transformeeruvad vahtrakkudeks Rasvatriipude moodustumine vahtrakkude ja silelihasrakkude proliferatsiooni baasil Vahtrakkude nekroos, lipiidsete põhikarkaaside teke ja aterosklerootilised naastud
Halveneb ekspektoratsioon arenevad atelektaasid ja kopsuinfektsioon (1) 1. Liu S, Carpenter R, Neal J. Anesthesiology.- 1995.-V.82.- P. 1474-1506. ÄGEDA VALUGA SEOTUD TÜSISTUSED Valust areneb sümpaatilise närvisüsteemi hüperaktiivsus tahhükardia, perifeersete veresoonte takistuse tõusuga ja hüpertensiooniga. Tekib hüperkoagulatsioon suureneb trombootiliste tüsistuste oht. Kaasuva koronaarpuudulikusega patsientidel müokardi kasvanud hapnikutarbimise foonil tõuseb müokardi infarkti tekke risk (1) Valu segab haigete varast mobilisatsiooni suurendades veenitromboosiohtu (2) 1. Breivik H. Bailliere's Clinical Anaesthesiology. - 1995.- V.9.- P.403-585. 2. Tuman K, McCarthy R, March R. Anesth.Analg.-1991.- V.73.- P.696-704. ÄGEDA VALUGA SEOTUD TÜSISTUSED Vegetatiivse närvisüsteemi aktivatsioon valusündroomi foonil tõstab silelihaste toonust langeb soole