efektiivsem? Sisaldavad ainult gestageeni – levonorgestreeli. SOS – pilide kasutamine on näidustatud raseduse vältimiseks pärast kaitsmata vahekorda kui: vahekord toimus rasestumisvastaseid vahendeid kasutamata või kui rasestumisvastane meetod „vedas alt“. Ravim manustada esimesel võimalusel kuni 72h jooksul. 27. Kilpnäärme hormoonide toimed organismis. 28. Primaarse hüpotüreoosi sagedasemad põhjused. Krooniline türeoidiit (sh autoimmunne türeoidiit). Kirurgiline ja radiojoodravi. Ravimid (amiodaroon). Liigne joodi manustamine (radioloogilised kontrastained, amiodaroon). 29. Millest sõltub hüpotüreoosi esinemisel peamiselt ravi doos? Vanusest, kaasuvatest haigustest, seisunditest (rasedus- erinevad trimestrid). 30. Levotüroksiini manustamine ja koostoimed. Manustatakse 30min-60min hommikul enne sööki (ja kohvi joomist).
• T4 muutumine T3 kudedes. Hüpo- ja hüpertüreoidism: Vastavalt kilpnäärme hormoonide sekretsiooni langus või tõus. • Türeotoksikoos – hüpertüreoidismi tagajärjel tekkinud kliiniline pilt. K. Vahenõmm 2018 Hüpotüreoidism tabab naisi 5-7x sagedamini. Sagedus suureneb vananedes. 10% üle 50a naistel esineb vähemalt latentne hüpotüreoidism. Etioloogia: Kr. autoimmuunne hüpotüreoidism e. Hashimoto tõbi e. krooniline lümfotsütaarne türeoidiit – 50%. • Iatrogeenne, tingituna türeotoksikoosi kirurgilisest ravist, ravist radioaktiivse joodiga või radioteraapiast – 20-30%. • Endeemiline joodi defitsiit – esineb kilpnäärme suurenemine (struuma), millega ei kaasne talitlushäireid. Primaarne hüpotüreoidism • idiopaatiline hüpotüreodism • Hashimoto tõbi • radioaktiivsus • kirurgiline eemaldamine • kretinism (• Kääbuskasv, lühikesed jäsemed • Vaimne alaareng, inaktiivne • Nägu on
Autoimmuunsuse põhjustavad need autoreaktiivsed rakud, mida tolerants ei ole elimineerinud. Immunoloogiline tolerants-lümfotsüütide poolne antigeeni ignoreerimine. Aegunud klassifikatsiooni järgi jagati autoimmuunhaigused süsteemseteks ja organspetsiifilisteks või paikseteks (sõltuvalt iga haiguse peamistest kliinilis-patoloogilistest tunnustest). Lokaalsed võivad olla näiteks endokrinoloogilised (I tüüpi suhkurtõbi, Hashimoto türeoidiit), dermatoloogilised (harilik vill-lööve) või hematoloogilised (autoimmuunne hemolüütiline aneemia). Süsteemsed autoimmuunhaigused hõlmavad SLE-d, reumatoid artriiti. Need haigused on seotud autoantikehadega antigeenide vastu, mis ei ole koespetsiifilised. Autoantikehad oma koe struktuuride vastu Autoantikehad põhjustavad ebanormaalse füsioloogilise vastuse: retseptori aktiveerimine (agonism). Graves'i tõbi.