närvirakkudelt Sünapsid Info töötlemine toimub sünapside kaudu. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Sünapsis toimub keemiline ülekanne mediaatorite vahendusel · Signaal liigub neuronist neuronisse ühes kindlas suunas · Võimaldavad neuronil ärrituda või pidurduda · Reguleerivad impulsi tugevust · Närviülekanne on keemiline ja sõltub mediaatorite toimest. (Kui piisav hulk mediaatorit on seostunud teise raku pinnal oleva retseptorivalguga, siis selle raku seisund muutub.) · Valuvaigistid, rahustid, kofeiin, nikotiin, morfium, kokaiin, heroiin, marihuaana toimivad kui mediaatorid, seetõttu loobub keha tootmast oma mediaatoreid ja algab vajadus...valu. Signaalid neuronisse · Erutussünapside kaudu o Mitu eritussignaali
postsünaptilise potentsiaali. Kui selle tase ületab teatud läve, vallanub neuronis närviimpulss. See on vajalik filtermehhanism eristamaks olulisi ärritusi ebaolulistest. Kui närvirakku saabub üheaegselt signaal nii erutavate kui pidurdavate sünapside kaudu ehk pidurdavaid ja erutavaid signaale on ühepalju, siis neuron närviimpulssi ei edasta. Seda protsessi nim postsünaptiliseks pidurduseks. Närviülekanne sünapsides on keemiline ja sõltub mediaatorite toimest. Paljude mürkide ja medikamentide toime põhineb närviülekande mõjutamisel.Valuvaigistid pidurdavad närviülekannet.meelemürgid blokeerivad, mistõttu katkeb organismi homöostaasi tagavate koordinatsioonimehhanismide töö.Alkohol ja nikotiin mõjuvad närviülekannet ergutavalt. – 10. Kuidas toimub õppimine? Sünapsid võimaldavad signaalidel liikuda vajalikus suunas ja vajalikku kohta
PIDURDUSSIGNAALIDE SUMMAST SÜNAPTILINE SUMMATSIOON NÄRVIRAKKU SAABUB TEATUD AJAÜHIKUS MITU ERUTUSSIGNAALI (mitmes üheaegselt aktiveerunud sünapsis impulsid summeeruvad) Vallandub närviimpulss! Kui erutussignaale vähe, siis signaal edasi ei kandu. POSTSÜNAPTILINE PIDURDUS kui pidurdavaid ja erutavaid signaale on ühepalju, siis närviimpulssi ei edastata. (närvirakku saabub üheaegselt signaal nii pidurdavate kui erutavate sünapside kaudu) Närviülekanne olemuselt keemiline, seetõttu võimalik mõjutada kunstlikult viidavate kemikaalidega (mürgid, medikamendid) Nt MORFIIN asub ülekandeaine asemele ja pärsib erutuse liikumist Valuvaigistid ja rahustid pidurdavad närviülekannet. Alkohol ja nikotiin ergutavad närviülekannet SÕLTUVUS NARKOOTIKUMIDEST??? MÄLU JA ÕPPIMINE AJU SALVESTAB VAID VÄIKESE OSA SAABUNUD INFORMATSIOONIST SUURE OSA SALVESTATUD INFOST UNUSTAME VÄLDIB INFORMATSIOONI LIIA EEST
metüülfosfonüüldifluoriidi ja isopropüülalkoholi ning isopropüülamiini segu omavahelisel reaktsioonil. Sariin mõjub närvisüsteemile, blokeerides pöördumatult ensüümi atsetüülkoliini esteraas (pöördumatu koliinesteraasi inhibiitor). Koliinesteraas lagundab närviülekandes kasutatud atsetüülkoliini, lõpetades sellega närviülekande. Kui koliinesteraas on inhibeeritud, ei lagundata atsetüülkoliini, mistõttu tekib selle üleküllus ja koliinergiline närviülekanne jätkub lõpmatult. Selline pidev koliinergiline ülekanne viib lihasparalüüsi ja -spasmide tekkeni ning lõpuks organismi surmani. Sariinimürgistuse esimesed sümtomid on vedela lima tekkimine hingamisteedes ("nina hakkab tilkuma"), survetunne rinnus ja pupillide ahenemine (müoos). Varsti järgnevad hingamisraskused, iiveldus ja rohke süljeeritus. Kontroll keha üle kaob, mürgitatu oksendab, roojab ja urineerib kontrollimatult. Järgnevad lihaste tõmblused
Närviimpulsi liikumise kiirus (0.6-120 m/s) mööda aksonit oleneb a) Aksoni läbimõõdust- peentes aksonites 1 m/s, jämedamates mueliinkihita aksonites 10 m/s b) Mueliinkihi olemasolust aksoni umber- mueliiniga kaetud aksonis kuni 130 m/s Närvirakk võib ühes ajaühikus tekitada suuremal või väiksemal arvul närviimpulsse, kuid impulsi enda omadused (kuju, tugevus ja kiirus) on alati ühesugused. 19. Mis on sünaps? Närviülekanne 20. Millistest osadest koosneb inimese närvisüsteem? kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja perifeerne närvisüsteem (somaatiline kraniaal ja spinaalnärvid- ja autonoomne närvisüsteem sümpaatiline ja parasümpaatiline) 21. Kuidas me saame teavet inimese käitumise bioloogiliste aluste kohta (uurimismeetodid)? evolutsiooniline stiimul käitumismehh. reaktsioon biheivioristlik stiimul reaktsioon kognitiivne stiimul tunnetusprotsessid reaktsioon.. 22
09.2008 käitumise regulatsioon 5 Valik virgatsaineid Psühhoaktiivsed ained ja farmakoloogia { Atsetüülkoliin (ACh) - motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek { Närviülekanne ühelt närvirakult teisele põhineb närvirakkude endi poolt toodetud { Dopamiin (DA) - motiveeritus, kemikaalidel edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, { Ka kehale võõrad keemilised ained toimivad uudishimu
tõmmis 4-70 % THK THK Marihuaana suits sisaldab u. 60 erinevat kannabinoidi. Enamus toimeid on tingitud D-9- tetrahüdro- kannabinoolist. Kannabinoidide retseptor Metabotroopne retseptor, millel on kaks alatüüpi CB1 ja CB2. Endogeensed ligandid on anandamiid jt. ained. Kannabinoidide retseptor Seotud Gi-proteiiniga. Aktivatsioon pärsib otseselt voltaazh-tundlikke Na+- ja Ca2+- kanaleid ning adenülaadi tsüklaasi pärssimise kaudu ka K+-kanaleid. Närviülekanne pärsitakse. CB1 retseptor Hippokampuses, ajukoores, basaalsetes ganglionides, tserebellumis ja seljaajus. Seostatakse toimega mälule, teadvusele ning motoorikale. CB2 retseptor Laialt levinud perifeerses närvisüsteemis, seotud immuun- süsteemiga. Marihuaana toimed Toimed ilmuvad 7-8 minuti jooksul, saavutavad maksimumi 30 minuti pärast ja vältavad 2-3 tundi. Normaalsena tunneb tarvitaja end 3-6 tunni pärast. Marihuaana toimed
Vanaaja alkohoolsed joogid sisaldasid tõenäoliselt vähem alkoholi kui nüüdisaegsed. Alkohol suurendab söögiisu ja on ise toiteaine – tühi küll aminohapetest, vitamiinidest ja mineraalidest, kuid väga kergesti omastatava energia allikas. Alkohol erineb teistest psühhoaktiivsetest farmakonidest nõrgatoimelisuse poolest. Alkoholi mõju käitumisele on võimas, aga selle nägemiseks peab teiste psühhoaktiivsete ravimitega võrreldes kasutama hiiglasuuri annuseid. Eriti häirub närviülekanne erutus- ja pidurdusaminohapete vahendusel- esimene nõrgeneb ja teine tugevneb. Alkohol pärsib närvisüsteemi – suured annused vähendavad reageerimise kiirust ja tähelepanu – ja tugevdab teiste närvisüsteemi pärssivate ainete toimet. Alkohol võib tekitada ajutüve turse ja on sageli surmava mürgistuse põhjuseks. Kuna alkoholiannused on suured ja alkohol on vesilahustuv, siis võivad kahjustuda alkohooliku kõik koed ja elundid
54. Selgita mõisted: retseptor, sünaps, ganglion, hallaine, valgeaine. Retseptor vastuvõtmine, võtab vastu erinevat informatsiooni(haistmine), tundenärvilõpmed - sensoorsete närvirakkude dendriidid; võtab vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast. Sünaps neuronitevahelisi kontakte tagavad närvilõpmed; lk 186, joonis 19. Kontakt kahe neuroni vahel. Närviülekanne ühe neuroni neuriidilt(aksonilt) teise neuroni dendriidile. Ganglion väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik. Närvirakud paiknevad peaajus või seljaajus ja need, mis sinna ära ei mahu paiknevad ganglionides. Jo. 19 üleval spinaalganglion. Hallaine närviraku keha; paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt, moodustades ajukoore. Seljaajus on hallaine tsentraalselt.
2. subkortikaalsete ja kortikaalsete piirkondade tasakaalustatud koostöö – võimalus subkortikaalse impulsi regulatsiooniks 3. kortikaalne tasakaal – võitluse või põgenemise vm otsus sõltuvalt eesmärgist. Serotoniinisüsteem ja emotsioonid : sotsiaalne isolatsioon vähendab serotoniini närviülekannet ja suurendab agressiivsust. Serotonergilise närviülekande efektiivsus on seotud heaolutundega. Vähemefektiivne serotoniini närviülekanne on seotud häiritud pidurdusfunktsiooniga. Striatum e juttkeha – ventraalse striatumi tuumad – ootust, lootust, innukust ja iha vahendav ajupiirkond, tegutsemismotivatsiooni alusprotsessid. Valetamise äratundmises on edukamad vasaku ajupoolkera kahjustusega indiviiidi. Parema ajupoolkera eksperimentaalse väljalülitamise korral indiviidid suutsid kirjeldada endaga juhtunud kurbi, vihastamapanevaid ja
o Organi sisemine võime tagada normaalne keskkond ilma närvisüsteemi või hormonaalsete mõjudeta. Näiteks: Verevoolu autoregulatsioon metaboolsete ja müogeensete mehhanismide abil. Näide: Skisofreenia kui haiguse iseärasused (loeng, lk 31) 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Autokriinne, parakriinne ja endokriinne regulatsioon. Närviülekanne. Keemilised ja elektrilised sünapsid. Virgatsained. Virgatsainete retseptorid. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Tagasiside mehhanismid: negatiivne, positiivne, ennetav (vt. K.1) Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Rakud kontakteeruvad omavahel kolmel viisil: 1) Diffundeeruvad keemilised signaalid (toimivad distantsil) 2) Otsene kontakt plasma membraani ja lähedal asuvate
Neuronis nende elektriimpulsid liidetakse. Summeerunud elektriimpulsid loovad suurema postsünaptilise potentsiaali ning see vallandabki närviimpulsi. 2. Pidurdussünapside kaudu kui neuronisse saabub ühel ajal võrdselt nii pidurdus kui erutussignaale, siis neuron impulssi ei edasta, sest närvirakus tekib postsünaptiline pidurdus. Küsimused 1. Miks on närvisüsteemi tööd võimalik mõjutada paljude organismi viidavate keemiliste ühenditega? Närviülekanne sünapsides on oma olemuselt keemiline ja sõltub eriliste keemiliste ainete mediaatorite toimest. 2. Milline on valuvaigistite ja rahustite toime närvi ülekandele? Valuvaigistid pidurdavad närviülekannet valuretseptoritest ja põhjustavad seetõttu tavaliselt ka unisust. 3. Millest seisneb narkootikumide toimemehhanism? Narkootikumid imiteerivad oma mõjuga närvisüsteemis normaalselt talitlevate mediaatorite toimet. Pärast
5. Neurotransmitterite tagasihaare presünaptilisse neuronisse (taaskasutus) Neurotransmissioon - Kui 1. neuron saadab välja erutava signaali, jõuab se samaaegselt 2. ja 3. neuronini - Neuron 2 hakkab selle signaali peale pidurdama ja vaigistab ka 3. neuroni, mis esimeselt saadud signaali tõttu laenglema hakkas - NB! Sünapsi kaudu antav signaal on aeglasem võrreldes ioonkanaleid pidi toimiva signaaliga - Aktsioonipotentsiaal on alati erutav Ionotroopne vs metabotroopne närviülekanne, sarnasused ja erinevused Mille poolest erinevad/ sarnanevad neurotransmitterid ja hormoonid? Üks ja sama neurotransmitter olenevalt sellest kus toimetab võib olla neurotransmitter kui hormoon. - Neurotransmitterid tavaliselt väiksema molekuli ja kiirema mõjuga aga on aeglasemad - Neurotransmitterid kui telefoniliinid, kiire mõu; toodetakse närvikoes - Hormoonid kui raadiosignaal – aeglased efektid ja toodetakse mujal kui närvikoes
nikotiin ärritab oksekeskust, süües oksendatakse välja, iiveldus ei lase suitsetada (ja tekitab tolerantsuse). Pindmiste, nahaveresoonte ahenemine kiirendab kortsude teket. Kokaiini ja etanooli (alkohol) mõjul ajus üsna sarnane pilt dopamiin vabaneb. Alkohol aurustub 78 kraadi (celcius) juures.Alkoholi kõrgaeg oli hiliskeskajal (kuigi paljudele tundub, et praegu tarbitakse alkoholi väga palju). Alkoholi toimel nõrgeneb erutusaminohapete vahendusel närviülekanne, tugevneb pidurdusaminohapete närviülekane. Alkoholi imendumise kiirus sõltub lahuse kontsentratsioonist ehk alkoholi kangusest- kiiresti imendub alkohol 15-30% lahuste sissevõtmisel. Alkohol pärsib närvisüsteemi ja tugevdab teiste ns pärssivate ainete toimet. Eriti ohtlikult avaldub see rahustite ja unerohtudega koos manustamisel. Bensodiasepiinid muutuvad koos alkoholiga potentsiaalselt surmavaks, barbituraatide niigi suur toksilisus suureneb veelgi.
Õppimine on enamasti sünapside modifitseerimise protsess. Inimesed õpivad viiulit/klaverit/tennist mängima, sest ajus asuvate sünapside muutused võimaldavad vastavalt koordineerida omavahel meeleelundite ja lihaste tööd. Kui närvirakku saabub üheaegselt signaal nii erutuva(te) kui pidurduva(te) sünapsi(de) kaudu e erutavaid ja pidurdavaid signaale on ühepalju, siis neuron närviimpulssi ei edasta, nim postsünaptiliseks pidurduseks. Närviülekanne sünapsides on oma olemuselt keemiline ja sõltub eriliste keemiliste ainete – mediaatorite – toimest. Seetõttu on NS-i tööd võimalik mõjutada paljude kunstlikult organismi viidud kemikaalidega. Paljude mürkide, valuvaigistite ja rahustite toime põhineb närviülekande mõjutamisel. N: tuimestusaine blokeerib närviülekande hamba valuretseptoritest KNS-i. Kuigi hambas asuvad retseptorid genereerivad vastuseks ärritusele närviimpulsse, ei jõua need tuimastuse tõttu KNS-i
kahjustumist ; kui ärritus on piisavalt tugev, et närvilõpmeid erutada, tekib valuaisting · Mehhaanilised & termilised ärritajad kutsuvad valuaistinguid esile, kuid mõju pärast ärritaja vahetust kontaktist eemaldamist püsib keemilise vahelüli najal · 5-HT, histamiin, atsetüülkoliin · Kiniinid, bradükiniin & kallidiin - peptiidid, mis vabanevad kudede kahjustuse korral · Isheemia puhul on valu tekkimisega seotud mitmesugused metaboliidi ; piimhape, ATP, ADP & K-ioonid. · Närviülekanne neuronilt neuronile toimub glutamaadi & ATP vahendusel, protsessiga on seotud mitmed neuropeptiidid (SP) Notsitseptsioon & antinotsitseptsioon · Notsitseptsioon (Sherrington) - info edasikanne potentsiaalselt kahjustavate ärritajate kohta. Notsitseptiivsete aferentide rakukehad paiknevad seljaaju dorsaaljuure ganglionides, närvikiud sisenevad seljaajju dorsaaljuurte kaudu, lõpnedes dorsaalsarvede hallaines, I, II rakukihis. Projektsioon taalamusse, edasi somatosensoorsesse ajukoorde
regulatsiooniringi ja impulssi, mis saadetakse perifeeriasse järgmine kord kui peab toimuma teatud liigutus. 1 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Autokriinne, parakriinne ja endokriinne regulatsioon. Närviülekanne. Keemilised ja elektrilised sünapsid. Virgatsained. Virgatsainete retseptorid. Organismi regulaarseteks süsteemideks on sisenõrenäärmed ja kesknärvisüsteem. Organismi talitluse regulatsioonil on tasakaalustatuse põhimõte. Mindit parameetrit on võimalik hoida samal tasemel vaid siis, kui parameetri suurenemist/vähenemist tingivad mõjud on tasakaalus. Regulatsioon toimub kogu
annaabi.ee 
