Vaimne alaareng (jaguneb kaheks: 1.sünnijärgne 2.trauma) Sümptomid: isutus, kaalulangus Vaimse alaarenguga inimesel on madal IQ ja kehv eneseväljendus. Esineb meestel ja naistel võrdselt. Alajaotused: -kerge -mõõdukas -raske -täpsustamata (sügav) 3. Obsessiiv-kompulsiivne häire e. ärevushäired Sundmõtted, sundteod Obsessiiv sundmõte Kompulsiiv sundtegu Esineb meestel ja naistel võrdselt, esineb ka tihti koos depressiooniga Näiteks: naine tahab enda last ära tappa, siivutud mõtted, käte pesemise rituaal 4. Depressioon Sümptomid: väsimus, unepuudus/liigmagamine, kurvameelne ellusuhtumine (korduvad enesetapumõtted), tahtejõuetus, rahutus, meeleoluhäired, keskendumisvõime puudumine - Et diagnoosida depressiooni, peab esinema vähemalt 2+2 sümptomit (2 nädala jooksul). Ravitakse ravimitega + psühhiaater. Ei olene soost, kuid naistel esineb rohkem; pigem tööealistel inimestel; esineb igal 20. inimesel (iga 5. diagnoosimata) 5
· neumad kirjutati sõnade kohale, kuna noodijooni ei tuntud · · 10. saj võeti kasutusele noodijooned (2-10 joont) · Guido Arezzost võttis 11. sajandil kasutusele kompaktse joonte süsteemi, mis on püsinud tänaseni. · vagandid- rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende ladinakeelsed laulud parodeerisid sageli kiriklikke hümne ja võisid olla sisult üsna siivutud. · Kangelaslaulud - pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi ilmselt väga lihtsate meloodiatega.( esitasid zonglöörid ehk menestrelid). · Rüütlilaul-Alguse sai see 11. sajandi lõpul Provence`ist Lõuna- Prantsusmaalt. Mitmehäälsuse kujunemine · Esimese ja teise aastatuhande vahetusel toimus Lääne- Euroopa muusikakultuuris kaks väga olulist murrangut: 1
Muusikaline tsükkel MISSA - on üks lääne kirikumuusika põhivorme. Koosneb missa ordinaariumi osadest Missa proopriumi ja ordinaariumi (üldiselt,pole vaja nimetada) I Kyrie eleison - Issand, halasta II Gloria in excelsis Deo - au (Au olguJumalale kõrges) III Credo in unum Deum- usun (Mina usun ainsasse Jumalasse) IV Sanctus/Benedictus -Püha/Kiidetud olgu V Agnus dei - Jumalatall Vagandid - rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Sisult võisid nende laulud olla üsna siivutud, parodeeriti ka kirikulaule. Zonglöörid Kangelaslaulude esitajad. Need mehed või naised rändasid ringi üksi või seltskondadena, elatades ennast lauldes, trikke tehes, mängides ja taltsutatud loomi näidates. Nad esitasid enamasti teiste laule, olid elu heidikud, kiriku poolehoiust eemal. Mängisid rolli rüütlilaulu kujunemisel. rüütlilaul - trubaduurid, truväärid,minnesingerid Vapruse ja mehelike ideaalide teemade kõrval ka armastuse teeme. Naisideaali ülistamine
erinevate inimeste arvamuste, mõtete ja ideedega, ta jääb enda omadele truuks. Ei riivata oma eneseväärikust ega uhkust, pannes end mõtlema ja tegema asju teisiti. Kui peaks juhtuma, et laiem seltskond seda ei seedi ning jäetakse teistest kõrvale, eemale, siis ei tasu üksinduse pärast muret tunda ja võltssõpruseid luua. Alati leidub samasuguseid inimesi ja nad on väga tugevad karakterid. Eneseväärikusega seotud teemad on väga keerulised. Tihtilugu ollakse siivutud ja kurja tagamõttega, et oma tahtmist saada. Nad on enesevääritud ja kasutavad teisi ära, et oma tahtmist saada, surudes alla oma mõtted ja ideed. Kindlasti ei peaks seda tegema, sest saab ka teisiti. Tuleks olla eneseväärikas ja jääda truuks eelkõige ise enda väljavaadetele, sest ka nii saab elus hakkama.
rütmist,peamine tekst ja sõnum.Tavaliselt lad.keelne. Missakatoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia,toiminguid hakati 45.saj lauludega saatma.Lauldavad liturgilised laulud jagunevad:1.laulud,kõlavad kõikidel teenistustel nn.missa ordinaariumi laulud.2.laulud,vahelduvad igapäev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele. Neumatähistavad kindla helikõrgusega helisid vaid 4 helist koosnevaid meloodia elemente. Vagant e.Goljaarlad.keelsed,pilkavad kirikulaule,võisid olla siivutud,13.saj algul pandi kokku I suurim vagandi luule kogu ,,Carmina Burana". Menestrel e.zonglöörkeskaegne alamast seisusest rändmuusik.esit.enamasti teiste loodud rahvakeelseid laule,täiendasid neid omalt poolt.fenomenaalse mäluga. Rüütlilaulenamasti kõrgest seisusest,ise lõid ja esitasid laule.Võisid olla ka naised.nim.trubaduurideks,treväärideks,minesingeriteks. Organumgregori laulule,ühehäälsele meloodiale lisati algul 1,hiljem ka mitu. Motettmitm
teatrikunsti eeskujudega. Samal ajal polnud teater roomlaste silmis kaugeltki nii tähtis kui Kreekas. Näitekirjanikud püüetest hoolimata piirdusid näitemängud peamiselt rahvanaerutamise ja lõbustamisega ega käsitlenud kreeka drama kombel olulisi maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme. Kreekast erinevalt puudus rooma teatris koor etendus seisnes maske kandvate näitlejate dialoogides, mida ilmestasid elavad ja seejuures sagely siivutud zestid. Kui varasemal ajal olid kõik osatäitjad mehed, siis hiljem hakati mõnes näitemängus kasutama ka naisi, kuid Kreekas olid absoluutselt kõik näitlejad mehed. Ka kõnekunstis võtsid roomlased eeskuju kreeklastelt ning seega oli kõnekunsti areng kreeklaste omaga sarnane. Roomlased on üritanud teha ka ajalookirjutisi, kuid erinevalt kreeklastest ei ole need säilinud, sellepärast varasemad teated roomlaste mineviku kohta pärinevad kreeka ajaloolaste sulest.
Teada on, et laulmine ja pillimäng olid keskajal väga levinud ja võib vaid oletada, et muusika oli mitmekesine ja huvitav. Ilmalik laul levis pikka aega suuliselt, esimesed üleskirjutused on pärit 11.-12. sajandist. Üsna omapärased on laulud, mida laulsid ja panid kirja vagandid – rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende laulud matkisid kiriklikke laule ja olid seetõttu samuti ladina keeles, kuid sisult olid need sageli üsna siivutud. Peamiselt olid need armu- ja joogilaulud. Näiteks üks suurim selline laulukogumik „Carmina Burana” („Beuerni laulud”) on kokku pandud 13. sajandi algul ja leitud ühest Baierimaa kloostrist. Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud on kangelaslaulud. Need on pikad jutustavad poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest ja neid lauldi lihtsate, igas värsis korduvate meloodiatega. Neist kuulsaim on prantsuse rahvuseepos „Rolandi laul”.
loomist. Ilmuma hakkas sotsiaalseid ebasuhteid arvustavat ja psühholoogiliselt tundlikumat kirjandust, mis oli vormilt viimistletum ja mille nurgakiviks oli estetism. Nooreestlaste looming esindas uusromantismi, mis erines vanaromantismist eelkõige keerulisema maailmapildi ja modernsema väljendusviisi poolest. Imetletavaks tõsteti üksikinimese iseseisvus. Näiteks Oksa luuletused ja prantsuse luule tõlked tundusid alalehoidlikule lugejatele siivutud. Nooreestlaste teosed olidki suunatud haritud lugejaskonnale, keda tol ajal Eestis paraku hõredalt oli. Kokkuvõttes vastandus Noor-Eesti tegevus teravalt varasemale kirjandusele ja see tekitas palju poleemikat. Kuigi rühmituse aegu avaldatud ilukirjanduslik looming pole ulatuslik, on neil suur kaal ja Suitsu ning Ridala esimesed luulekogud on jäänud püsima klassikutena. Nooreestlaste esitletud autoritest kujunes välja viljakaid värsimeistreid. Väga tähtsaks saavutuseks on Kr.J
kuulata rämpsu raadiost ega vaadata seda televiisorist, ei tohi raisata aega tühjaks lobisemiseks. Elu tuleb kasutada." 4. ,,Armastan elada täisverelist elu, armastan kõiki, kes lihtsalt ei istu ja jälgi." 5. ,,Tavainimene on tsivilisatsiooni nuhtlus.'' 6. ,,Tead, et kõik kunstiteosed ajaloos ja kõik siin elus, mida sa nimetad siivutuks või mis vähemalt on sündinud tunnetest, mis sinu keeles on siivutud nad on sündinud kirest, armastusest, vihkamisest, tõest." 7. ,,Nad ei mõista üldsegi mitte, et kui tahad jõuda endas viimse piirini, siis pole sulle tähtis, millise tegeliku vormi su kunst omandab. Ükskõik mida sa kasutad sõnu, värve või helisid. (---) Kriitikud muudkui räägivad tehnilisest meisterlikkusest, jätkas ta. See jutt on täielik jama. Kunst on julm. Sõnu saab veel kuidagi väänata, aga pilt on nagu aken otse kunstniku
Seejärel võeti kasutusele noodijooned (Guido Arezzost) joonte arv vaheldus. Tema võttis ka kasutusele silpnimed. Muusikaõpetuses võeti kasutusele ka nn Guido Käsi (liiges-heli). Selle kõige muutus suuline muusikakultuur kirjalikuks. Ilmalik muusika Enamus ilmalikust muusikast keskajal ei ole meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Muusikat panid kirja vagandid (rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud). Nende ladinakeelsed laulud parodeerisid kiriklikke hümne ja olid sisult siivutud. Vanemate rahvakeelsete laulude seas on kangelaslaulud pikad jutustava sisuga poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, üldiselt väga lihtsa meloodiaga ja nende esitajateks oli zonglöörid (enamasti ühiskonna heidikud). Rüütlilaul oli keskajal ainuke kirikust väljaspool toimiv luule ja laulu valdkond. Alguse sai 11. saj Pranstusmaalt. Rüütlilaulus oli luuletekst ja laul lahutamatud. Rüütlipoeesias valitseb armastuse teema, mis seostub
levitamist. Kui varasemalt oli seks teema number üks, nagu ka praegugi, kuid sellest räägiti mööda nurgataguseid, siis tänapäeval on seks igal pool ning iga nurgapealt läbi ja lõhki räägitud/ seletatud ning üksipulki lahti lahterdatud. Tänapäeval on seks normaalne nähtus ning kui seda poleks, oleks miskit väga imelik. Isegi multfilmid on ülestöödeldud seksi peal- suured rinnad ning miniseelikd seljas, siivutud väljendid ja vihjed, millest õnneks väikesed auditoorlased aru veel ei saa. Mis ausaltöeldes mind ka kurvastab. Kui võrrelda varasemaid ning tänapäeva multikaid tajub kõige paremini, kui väärastunud on see ettekandmine lastele, kel pole normaalselt veel mõtleminegi välja kujunenud. Koolides algklassides on juba ,,täiskasvanud beibed" ringi jooksmas, ning nende arvates on see täiesti normaalne. Lastel jääb ära lapsepõlv, aina varasemalt hakatakse elama täiskasvanute elu
· teatriettendused piirdusid rahva naerutamise ja lõbustamisega · ei käsitletud kreeka draama kombel olulisi maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme · etendused toimusid vabas õhus · lava ja pealtvaatajate istmed peamiselt puust · esimesed kiviteatrid alles vabariigi lõpupoolel · teatris puudus koor erinevalt kreeka teatrile · etendus seisnes maske kandvate näitlejate dialoogides, mida ilmestasid tihtipeale siivutud estid · täiendasid laulupartiid aariad · näitlejate ühiskondlik positsioon oli madal ning nende hulka kuulus ka orje · varasemal ajal oli näitlejateks vaid mehed kuid hiljem lisandusid ka naised · kuulsaim rooma näitekirjanik Plautus (3.-2. saj eKr.) o tema näidendid kirjutasid kreeka hellinismiperioodi komöödiate mugandusi o näideti tegelased olid kreeklased keda oli lihtne ära tunda mis tegi
Ilmalik muusika, rüütlipoeesia ja rüütlilaulikud Muusika, mis kõlas keskajal väljapool kirikut ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Ilmalik laul levis pikka aega suulise traditsioonina, esimesed üleskirjutused on pärit 11.- 12. sajandist. Kirja panijate hulgas olid ka vagandid- rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende ladinakeelsed laulud parodeerisid sageli kiriklikke hümne ja võisid olla sisult üsna siivutud. Vanemate säilinud rahvakeelsete laulude seas on kangelaslaulud (pr k chanson de geste)- pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi ilmselt väga lihtsate meloodiatega. Neist kuulsaim on prantsuse rahvuseepor "Rolandi laul", mis on meieni jõudnud 11. sajandis lõpust, ent jutustab Karl Suure aegseist sündmustest. Kangelaslaulude esitajaiks olid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid.
Suurim amfiteater on Colosseum. Kaotaja saatuse otsustas pealtvaataja vöi keiser. Möned vöitlejad said nii kuulsaks, et said isegi orjusest vabaks, kuid nad ei lahkunud oma ametist. § 26 Kirjasöna ja kultuur Rooma teater ei omanusd roomlaste elus tähtsat rolli. Teatrietendustelt pidi vöimalikult palju nalja saama. Teatris esines 1-3 näitlejat, kuid puudus laulukoor. Näitlejate ühiskondlik positsioon oli väga madal, mängisid orjad ja hiljem ka naised. Tekstid olid elavad, sageli siivutud zestid. Teatris käisid madala positsiooniga inimesed. Näitlejad kandsid maske. Teatrietendused ei olnud mingi suurema pidustuse osa. Plautus köige kuulsam Rooma näitekirjanik. Ta mugandas kreeka näidendeid lisades kindlaid tegelaskujusid. Cicero oli kuulus oraator, könemees, kes hiilgas kohtukönedega. Samuti eristas ta kolme könestiili: madal stiil on seisukohtade loogiliseks pöhjendamiseks, keskmine kuulajatele naudingu pakkumiseks ja körge kuulajate innustamiseks. Ta kirjutas
kannab samuti nimetust ,,missa" ning on üks lääne kirikumuusika põhivorme. 4)KESKAJA ILMALIK MUUSIKA Muusika, mis kõlas keskajal väljaspool kirikuid ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Ilmalik laul levis pikka aega suulise traditsioonina, esimesed üleskirjutised on pärit 11.-12. Sajandist. Vagantide- rändüliõpilaste või teenistuseta vaimulikkude ladinakeelsed laulud parodeerisid sageli kiriklikke hümne ning võisid sisult olla üsna siivutud. Vanemate säilinud rahvakeelsete laulude seas on kangelaslaulud- pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi ilmselt väga lihtsate meloodiatega. Neid esitasid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. Nad rändasid ringi üksi või väikeste seltskondadena, elatades ennast lauldes, mängides, trikke tehes ja taltsutatuid loomi näidates. Nende oskused ja tavad mängisid olulist rolli rüütlilaulu
Andmed väidavad, et osad saunadest kuulusid linnale ning linn rentis need välja. Saunapidajad võtsid saunalistelt raha ning maksid selle eest renti. Eksisteerisid ka sellised saunad, mis olid rajatud enda majade juurde, kuid nende kohta on andmeid väga vähe. Saunas käisid mehed ja naised koos ning mingil määral oli see ka armunute kokkusaamispaik. Aega veedeti suurtes vannides, vahel tehti ka massaaži. Saunad võisid kohati olla üpriski siivutud kohad. Samas lisaks saunadele eksisteerisid ka päris lõbumajad. Ka Tallinnas on olnud keskajal lõbumajasid e frauenhause. Müürivahe tänaval on olnud lõbumaja, mille kohta on andmeid juba 14. sajandist ning mis kandis nime Punane Klooster. Hilisemast ajast on neid teada juba tunduvalt rohkem. Lõbumajad olid keskajal üpriski levinud, kuigi katoliku kirik oli need patuks tembeldanud. Linnavõim vaatas sellele aga läbi sõrmede, selgitati, et need on noorte meeste
lapse- ja noorukieas võidakse tajuda kui seksuaalselt ahistavat või vägivaldset (Rosental & Tilk 1999). 70% vastanutest väitis, et nad on läbi elanud vähemalt ühe esitatud 17 situatsioonist (pooled poistest ja 83% tüdrukutest). Viiendik jaatavalt vastanutest on märkinud ühe situatsiooni ning sama paljud kaks erinevat olukorda. Kõige sagedamini on kirja pandud sihilik füüsilise kontakti otsing (46%), kiusamine korduvate telefonikõnedega (26%) ning ohvri soole viitavad siivutud ettepanekud (22%). Tüdrukute väitel on kõige sagedamini tegu sihiliku füüsilise kontakti otsimisega (3/5 vastanutest), poisse aga kiusatakse seksuaalse sisuga telefonikõnedega (24%). Mõtlemapanev on fakt, et peaaegu iga kümnes neiu on läbi elanud olukordi, mida ta tõlgendab kui vägistamispüüdu, 6% märgib, et nendega on üritatud suguakti ebaloomulikul viisil, ning 3% väidab otsese vägistamiskogemuse olemasolu. Uuringust selgus, et suurem osa seksuaalse
gladiaatorite võitlusedki. Itaalia rahvapärane naljamäng sulas rooma teatris ühte Kreeka teatrikunsti eeskujudega. Välisilmelt oli Rooma teater üsna kreekapärane. Teatrietendused toimusid vabas õhus. Varasemal perioodil olid lava ja pealtvaatajate istekohad olid enamasti puust. Esimesed kivist teatrid rajati Roomas alles vabariigi lõpul. Erinevalt Kreekast puudus rooma teatris koor. Etendus seisnes maske kandvate näitlejate dialoogides, mida ilmestasid elavad, seejuures sageli siivutud zestid, ja laulupartiid – aariad. Näitlejate ühikondlik positsioon oli madal ja nende hulgas oli isegi orje. Kui varasemal ajal olid kõik osatäitjad mehed, siis hiljem hakati mõnedes näitemängudes kasutama ka naisnäitlejaid. Oma tähtsuselt polnud teater roomlaste jaoks kunagi sama, mis Kreekas, jäädes populaarsuselt hipodroomisõitudele ja gladiaatorite võistlustele selgelt alla. Teatrietendused
Tuntud ka hümnid jumalatele Kasutas mitmekesist värsimõõtu (nt. S.stroof). Säilinud palju katkendeid, kuid tervikuna vaid "Hümn Aphroditele". Ovidius (1. saj eKr 1.saj pKr) sai advokaadi hariduse. Hea oraator. Põnev elu. Looming jaguneb 3ks: 1) Lembeluule 2) Mütoloogiline luule 3)Pagendusaja looming 1.teos ,,Amores" (tõlkes armastuslaulud) seal on 49 luuletust, mis on pühendatud ühele daamile: Corinnale. Need on vaimukad luuletused, samas ka veidi siivutud, nilbed. Autor on väga ennast imetlev. O. irvitab asjade üle, mida peetakse pühaks. Puudub aukartus Jumala ja keisri ees. 2. luulekogu ,,Läkitused" need on mütoloogiliste naiskangelaste kirjad oma armastatule. Nt Penelope, Dido, Medeia kiri, Helena kiri Parisele. Need on kirjutatud naise positsioonist. Seal on 15 läkitust. 3. teos ,,Armastuskunst" see koosneb 3 raamatust. 1) kuidas armastada ja olla armastatud? Seda õpetatakse ka
Tuntud ka hümnid jumalatele Kasutas mitmekesist värsimõõtu (nt. S.stroof). Säilinud palju katkendeid, kuid tervikuna vaid "Hümn Aphroditele". Ovidius (1. saj eKr 1.saj pKr) sai advokaadi hariduse. Hea oraator. Põnev elu. Looming jaguneb 3-ks: 1) Lembeluule 2) Mütoloogiline luule 3)Pagendusaja looming 1.teos ,,Amores" (tõlkes armastuslaulud) - seal on 49 luuletust, mis on pühendatud ühele daamile: Corinnale. Need on vaimukad luuletused, samas ka veidi siivutud, nilbed. Autor on väga ennast imetlev. O. irvitab asjade üle, mida peetakse pühaks. Puudub aukartus Jumala ja keisri ees. 2. luulekogu ,,Läkitused" need on mütoloogiliste naiskangelaste kirjad oma armastatule. Nt Penelope, Dido, Medeia kiri, Helena kiri Parisele. Need on kirjutatud naise positsioonist. Seal on 15 läkitust. 3. teos ,,Armastuskunst" see koosneb 3 raamatust. 1) kuidas armastada ja olla armastatud? Seda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
