kasutuses olevad vahendid nõuete täitmiseks ei ole tasakaalus. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tööstressiga seostatakse muuhulgas järgnevaid terviseprobleeme südameveresoonkonnahaigused; ärevushäired, depressioon ja posttraumaatiline stressisündroom; maohaavandid; ainevahetushäired; luu ja lihaskonnavaevused. Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised suitsetamine; liigne alkoholitarbimine; narkootikumide tarbimine; vähene liikumine ja istuv eluviis; ebatervislik toitumine. Mõned põhjused stressiks Töö sobimatus, Kehvad suhted, Psühholoogilise või füüsilise vägivalla esinemine töökohas Töö ja eraelu tasakaalutus. Inimesed reageerivad olukordadele
ei ole ohtlikud 3. Hirm sattuda väikeses grupis teiste inimeste tähelepanu keskpunkti sotsiaalfoobias 4. Hirm avalike kohtade, rahvahulkade, kodust väljumise või üksi liikumise ees avaldub agorafoobias 5. Paanikahäire ei ole seotud kindla situatsiooni või objektiga, on subjektile ootamatu ja prognoosimatu, hood kestavad tavaliselt minuteid 6. PTSD(posttraumaatiline stressihäire) on häire, mis võib tekkida pärast eluohtlikku ja erakordset vapustavat sündmust 7. Häire, mille korral on stressoriks tavaliselt raske kehaline haigus, lähedase inimese kaotus, lahusolek, migratsioon, eraldamine kinnisesse suletud ruumi, on kohanemishäire 8. Obsessiiv-kompulsiivne häire on ärevushäirete hulka kuuluv seisund, mille kesksemad sümptomid on sundmõtted ja-teod 9
Mis põhjustab stressi? Peamisteks põhjusteks on erinevad katastroofid, elusündmused ning töö. Väga tugevat stressi tekitavad mitmesugused ulatuslikud hädaohuga seonduvad ja tihti ka ettenägematud sündmused: loodusõnnetused, lennu ja autoõnnetused, kuritegude ohvriks langemine jne. Niisuguste sündmuste läbielamine võib inimesele jätta jälje terveks eluks. Taluvuspiiri ületavate sündmuste puhul kujuneb aga posttraumaatiline stressihäire, sümptomiteks: 1) tuimus maailma suhtes, oma varasemate tegevuste vastu huvi kaotamine, teistest inimestest võõrdumine, 2) trauma taaselustamine oma mälestustes ja unenägudes, 3) unehäired, keskendumisraskused ja ülitundlikkus. Veel põhjustavad stressi erinevad elusündmused näiteks abieluprobleemid, tööprobleemid jne. Tööstressi tegureid võib jaotada
Põhiliste väärkohtlemise vormidena võib välja tuua füüsiline, seksuaalne, emotsionaalne, majanduslik, psühholoogiline väärkohtlemine ja hooletussejätmine. Esinemist raskusastmetena saab jagada kerged, mõõduka raskusega, väga rasked ja eluohtlikud väärkohtlemise aktid. Lähisuhetevägivalla võib liigitada ekspressiivseks ja instrumentaalseks. Vaimse –ja psüühilise väärkohtlemise tunnused Kohanemishäired, äge stressreaktsioon , posttraumaatiline stresshäire, ennast-kahjustav käitumine, erakordselt enesesse tõmbunud või agressiivne, väldib füüsilist kontakti, kardab minna koju, kannab keha varjavat, ilmastikule mittevastavat riietust, sageli puudub koolist- hilineb, tõrjumine, emotsioonide puudumine, hooldamatus, peresisesed riskifaktorid, sotsiaalsed riskifaktorid (nt. tervis, haridus, huviringid), peret iseloomustavad riskifaktorid. Väärkohtlemise tagajärjed. Korduv kahjustav käitumismuster, nt
mille alusel saaks kasvõi suhtelise kindlusega öelda, et üks teooria on õige ja teine vale. Diagnoosimine Paanikahäire diagnoosimine põhineb enamasti kliinilistel uuringutel. Diagnoosi panemiseks annab aluse tüüpiliste sümptomite esinemine ja teiste samalaadsete sümptomitega haiguste välistamine. Sama tüüpi haigusnähte põhjustavateks haigusteks võivad olla nt depressioon, üldistunud ärevushäire, posttraumaatiline stresshäire, kilpnäärme talitlushäired, erinevad neuroloogilised haigused ja foobiad. Paanikahäirele sarnanevaid kaebusi võib põhjustada ka alkoholi ja teiste psühhoaktiivsete ainete kasutamine. Ravi Paanikahäire ravi põhineb usalduslikul ravisuhtel. Raviarstiks on enamasti perearst või psühhiaater. Põhiravina kasutatakse kognitiiv-käitumuslikku psühhoteraapiat ja medikamentoosset ravi. Kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia abil üritatakse
- obsessioonid ehk sundmõtted ideed, kujutlused või impulsid, mis tungivad stereotüüpsel viisil pidevalt subjekti teadvusse *kompulsioonid ehk sundteod pidevalt korduv stereotüüpne käitumine *ÄGE STRESSREAKTSIOON - iseloomulik nõutus, teadvuse mõningane kitsenemine, tähelepanu ahenemine, võimetus ära tunda stiimuleid, desorientatsioon - paanilise hirmu vegetatiivsed sümptomid (südame pekslemine, higistamine, kuumahood) - osaline või täielik amneesia *POSTTRAUMAATILINE STRESSHÄIRE - trauma korduva läbielamise episoodid pealetükkivates kujutlustes ja unenägudes - eraldumine teistest inimestest, traumat meenutava tegevuse ja situatsioonide vältimine *DISSOTSIATIIVSED (KONVERSIOONI-) HÄIRED - osaline või täielik normaalse integratsiooni hävimine mälu, identsustunde ja vahetute aistingute ning liigutuste kontrolli vahel - tavaliselt suudetakse suures osas kontrollida teadlikult mälestusi ja aistinhuid, millele
Teisteks riskiteguriteks on vanemate ebapiisav hoolitsus või vastupidi –ülehoolitsemine. Patsiendid kaebavad üsna tihti ka halba enesetunnet, turvatunde puudumist, lahusoleku ärevust ja sõltuvuse ning agressiivsusega seotud probleeme. Ärevust võivad tekitada ka mõned ravimid ja narkootiliste ainete tarvitamine, samuti liigne kohvijoomine. Ärevushäire liigid: Stressiga seotud ärevushäired kohanemishäire äge stressreaktsioon posttraumaatiline stresshäire Stressiga mitteseotud ärevushäired Foobsed ärevushäired o agorafoobia (paanikahäireta, paanikahäirega) o sotsiaalfoobia o lihtfoobia Paanikahäire Generaliseerunud ärevushäire Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire Obsessiiv-kompulsiivne häire 3. Levimus ja Pärilikkus
ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. 1.4. Mis on Läbipõlemis sündroom? Läbipõlemis sündroom on reaktsioon tööga seotud stressile, mis väljendub emotsionaalses eemaldumises oma tööst ja lõpuks töölt lahkumises 1.5. Millised võivad olla stressi tagajärjed indiviidi ja organisatsiooni tasemel? Indiviidi tasemel: erinevad terviseprobleemid (südame-veresoonkonnahaigused; ärevushäired, depressioon ja posttraumaatiline stressisündroom; ainevahetushäired;) 1 TMT0040 Õppejõud: Praktikumid mitmesugused riskikäitumised (suitsetamine; liigne alkoholi tarbimine; narkootikumide tarbimine; vähene liikumine ja istuv eluviis; ebatervislik toitumine) Organisatsiooni tasemel: töötajate vähene loovus, madal töövõime ja vähene pühendumine
tugeva emotsionaalse reaktsiooniga selliseid muutusi psüühilises seisundis, mis piirasid tema võimet ümbritsevast aru saada ja oma käitumist juhtida. Diagnostilised kategooriad psüühiliste seisundite kohta, mis võivad tekkida väärkohastumusliku reaktsioonina tugevale või kestvale stressile: 1. Äge stressireaktsioon-vahetu reakts, stressor võib olla ülitugev psühhotraumeeriv kogemus; ebatavaliselt järsk sotsiaalse positsiooni muutus; järsk isikliku suhtesüsteemi kadu. 2.Posttraumaatiline stressihäire- pikaajaline reaktsioon, hilinenud reacts hirmutavale või raskete tagajärgedega sündmusele, mis põhjust märgatava emotsion pinge. Sümptomid on nt trauma korduv läbielamine kujutlustes, eraldumine teistest. 3.Kohanemishäire- oluline muutus elus, mis toob kaasa püsivad ebameeldivad tingimused. 6. Ütluste kvaliteedi hindamine Mneetlusosalise ütlusi hinnates on võimalus, et ta ütlused on tõesed, tavaletab teadlikult või ta mäletab valesti, kuid ei teadvusta seda
Kui mitmete teiste töökeskkonna ohutegurite puhul on võimalik töötajate kaitseks sätestada piirnormid ning pakkuda selgeid tegutsemisjuhiseid ohu maandamiseks, siis tööstressi puhul on olukord keerulisem - stressi ning sellega seonduva kahju teke sõltub mitmetest asjaoludest. Inimene Tööstressiga seostatakse muuhulgas järgnevaid terviseprobleeme: · südame-veresoonkonnahaigused; · ärevushäired, depressioon ja posttraumaatiline stressisündroom; · maohaavandid; · ainevahetushäired; · luu- ja lihaskonnavaevused. Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised: · suitsetamine; · liigne alkoholitarbimine; · narkootikumide tarbimine; · vähene liikumine ja istuv eluviis; · ebatervislik toitumine. Tavalised tööstressi põhjustavad tegurid on muu hulgas kontrolli puudumine töö üle, asjakohatud nõuded töötajatele ning töökaaslaste ja juhatuse toetuse
Trauma korduv uuesti läbielamine, pidev stress ja normist erinev suhtlemisstiil, hirmud ning agressiivne käitumine viitavad kõik sellele. Kas nõustud minuga? Lisaks selgus raamatu teises pooles, et lisaks kõigele läbielatule oli Sheila kogenud seksuaalset väärkohtlemist. Teatavasti ei ole seksuaalsel väärkohtlemisel mingeid kindlaid, ainult kuritarvitamisele iseloomulikke sümptomeid. Sageli seostuvad seksuaalse kuritarvitamisega posttraumaatiline stresshäire, depressioon, enesehävituslik käitumine, ärevushäire, dissotsiatiivne häire ja söömishäired. Sümptomiteks võivad olla sotsiaalne eraldumine, usaldamatus teiste inimest suhtes, halvad suhted eakaaslastega, madal enesehinnang, vääritusetunne, kiindumussuhte häired. Kõiki eelpool mainitud sümptomeid võib seostada ka Sheilaga, mis omakorda põhjendab taaskord, et väikse lapse agressiivse ja normist totaalselt erineva käitumise tagant tuleb otsida põhjuseid
asjaoludest. Ühele inimesele ebamugavat pinget tekitav olukord võib olla teisele ergutav, ühel päeval võib tavapäraselt jõukohane tööülesanne näiteks isikliku elu probleemi tõttu tunduda teostamatu või mõjutavad enesetunnet ja töösooritust kolleegidevahelised suhted. TÖÖSTRESSI TAGAJÄRJED Tööstressiga seostatakse muuhulgas järgnevaid terviseprobleeme: südame-veresoonkonnahaigused; ärevushäired, depressioon ja posttraumaatiline stressisündroom; maohaavandid; ainevahetushäired; luu- ja lihaskonnavaevused. Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised: suitsetamine; liigne alkoholitarbimine; narkootikumide tarbimine; vähene liikumine ja istuv eluviis; ebatervislik toitumine. ORGANISATSIOON Organisatsioonile kaasnevad kõrge stressitasemega järgnevad probleemid: töötajate vähene loovus, madal töövõime ja vähene pühendumine;
Patsiendid, kes saabuvad vältimatu abi ruumidesse, näitavad erinevaid psühholoogilisi reaktsioone. Mõned võivad olla väga rahulikud, samas kui teised võivad olla väga õnnetud. Selline stress sisaldab sageli ärevuse sümptomeid: nutt, värisemine ja vaidlemist ja agitatsiooni, patsiendid tunnevad, nagu nad ei ole "siin", või on sile ees pealetükkivad pildid rünnakust, või ei ole nad teadlikud oma vahetust ümbrusest. (Freeman, 2009, lk. 417) PTSD (posttraumaatiline stressihäire) on levinud nendel ohvritel , kuid seda ei pea tingimata pidama patoloogiliseks. Peamine eesmärk on peatada traumaatiline sündmuse jätkumine patsiendile. Vajalikku teabe pakkumine ja abistamine, tagades samal ajal patsiendile , et nad on nüüd kindlas kohas, aitab peatada traumaatilise sündmuse (Freeman, 2009). Larkin ja Woody (2005) hoiatavad üksikasjalikud küsitlemise eest traumaatilise
– Kuulmislangust ei kaasne – Pea asendi muutmisel vertigo ei muutu, võib esineda iiveldust – Sageli kaasnevad teised neuroloogilised sümpt-d • Põhjused: Tsentraalsed e. neuroloogilised (10%) – TIA, vertebrobasilaarne isheemia (50%) – Insult – Sclerosis multiplex – Basilaarmigreen – Infektsioonid: meningiit, entsefaliit – Posttraumaatiline sündroom – Krambisünrdoom, epilepsia – Kasvajad: meningioom, aju metastaasid – Multisensoorne puudulikkus Diagnoos: • Anamnees • KNK läbivaatus • Nüstagmide määramine, Dix-Hallpike manööver • Neuroloogiline staatus: Rombergi seis, kordinatsiooni testid jt. • Uuringud – Toonaudiogramm – Kuulmise kutsepotentsiaalid (ABR) • CT ja MRT (vajadusel kontrastainega) juhul kui:
Emotsiooni väljendus. Stressiga toimetulek Sublimatsioon- suuname energia, mis on sotsiaalset aktsepteeritud, et oma tunnetega toime tulla. Viha Lähed poksi trenni. Aja ratsionaalne planeerimine. Sotsiaalne toetusvõrgustik. Oskus puhata. Füüsiline treening Hingamine Lõdvestumisoksused Toitumine Äge stressreaktsioon Äge stressreaktsioon- olulise raskusastmega mööduv häire, Posttraumaatiline stresshäire- On kui hilinenud reaktsioon nt: liiklusõnnetus, surma näinud pealt vms. (Elatakse traumat korduvalt läbi.) unehäired, suitsiidimõtted jne. 6 kuud, siis peak silmnema. Tööstress vaata salide Tööstress
Trankvilisaatorid ja anksiolüütikumid ärevuse ja hirmu leevendamiseks (oht füüsilise sõltuvuse tekkimine). SSRI ravikuurid pikaaegsed paanikahäirel ~1 aasta; üldistunud ärevushäirel perioodiline? eluaegne? *Kui laps saadud vanemas eas (ca 40aastaselt), siis lapsed psüühiliselt rahulikumad ja võimekamad. Vanematel rohkem aega neile pühendada jne. Loeng 6 Toomas Põld 15.03.2016 Posttraumaatiline stressihäire: Traumakogemus, millest mõtlemine ja rääkimine tekitab tugevat ärevust. Mälestused, mälupildid, hirmu-unenäod, seletamatud aistingud. Kaasnevad vegetatiivsed reaktsioonid nagu südamepekslemine, hingamise sagenemine, higistamine. Teadvusesse tungivad meenutused toimunust, mis toob kaasa vältimiskäitumise, erutusseisundi, tundeelu muutused, tegevusvõime vähenemise. Hüperkineetilised häired: Keskendumisprobleemid, hüperaktiivsus, impulsiivsus.
– Pearinglus kergema raskusastmega, väljendub purjus-, ebakindlus-, kõikumistundena – Kuulmislangust ei kaasne – Pea asendi muutmisel vertigo ei muutu, võib esineda iiveldust – Sageli kaasnevad teised neuroloogilised sümpt-d Põhjused: Tsentraalsed e. neuroloogilised (10%) – TIA, vertebrobasilaarne isheemia (50%) – Insult – Sclerosis multiplex – Basilaarmigreen – Infektsioonid: meningiit, entsefaliit – Posttraumaatiline sündroom – Krambisünrdoom, epilepsia – Kasvajad: meningioom, aju metastaasid – Multisensoorne puudulikkus Diagnoos: • Anamnees • KNK läbivaatus • Nüstagmide määramine, Dix-Hallpike manööver • Neuroloogiline staatus: Rombergi seis, kordinatsiooni testid jt. Uuringud: Toonaudiogramm Kuulmise kutsepotentsiaalid (ABR) CT ja MRT (vajadusel kontrastainega) juhul kui:
· Sotsiaalfoobia · Agorafoobia Paanika häire · Korduvad rasked ärevushood e. paanikahood · Pole seotud kindla situatsiooniga · Ootamatud ja prognoosimatud · Nt: surmahirm, hirm kaotada enesekontroll või hulluks minna. Obsessiiv-kompulsiivne häire · Obsessioonid e sundmõtted - ideed, kujutlused või impulsid, mis tungivad stereotüüpsel viisil pidevalt subjekti teadvusse · Kompulsioonid e sundteod - pidevalt korduv stereotüüpne käitumine Posttraumaatiline stresshäire · Trauma korduva läbielamise episoodid pealetükkivates kujutlustes ja unenägudes · Eraldumine teistest inimestest; traumat meenutava tegevuse ja situatsioonide vältimine Dissotsiatiivsed (konversiooni-) häired · Osaline või täielik normaalse integratsiooni hävimine mälu, identsustunde ja vahetute aistingute ning liigutuste kontrolli vahel · Tavaliselt suudetakse suures osas kontrollida teadlikult mälestusi ja
kuni hirm kaob. Teiseks lähenemismeetodiks on patsiendi viimine aega, mil foobia välja kujunes. Tihtipeale on foobia põhjuseks varasemas eas kogetud sündmus. Hüpnotiseerija eesmärgiks on viia inimene tagasi aega, mil foobia ei olnud veel välja kujunenud ning lasta tal tunda, kuidas ta tundis end ilma foobiata. Seda tunnet kasutatakse foobia asendamiseks. Samu hüpnoosimeetodeid kasutatakse teiste seisundite ravimiks. Nende hulgas võivad olla paanikahäired, posttraumaatiline stress või obsessiiv-kompulsiivne häire (Streeter 2006: 66-67). 1.5.3. Meditsiinilised rakendused Ammustest aegadest on hüpnoosi kasutatud protseduurides patsientide rahustamiseks ja valu vaigistamiseks. Bostoni teadlased demonstreerisid 2000. aastal, et hüpnoosi abil on võimalik vähendada operatsioonist tingitud valu, lühendada operatsiooni kestvust ja suurendada ohutust. Uuringus, mis hõlmas 241 patsienti, avastati, et need,
Ühed leiavad, et vägivalda ei tohiks propageerida filmide kaudu, sest see põhjustab jäljendamist. Teised leiavad aga, et vägivaldsete filmide vaatamine maandab pingeid. · Alkohol, narkootikumid. Mõlemate tarvitamisel esineb nii prosotsiaalset kui ka agressiivset käitumist. · Agressiivsus kui ebakindluse väljaelamine, tunnustusvaeguse kompensatsioon. Agressiivsus kui sotsiaalne probleem · Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald... · Posttraumaatiline stress agressiivsuse kogemisest põhjustatud stress, mis põhjustab nt mälu, unetust, tähelepanuhäireid · Kollektiivne vägivald . tajutud sotsiaalne ebaõiglus · Agressiivsuse kontrolli mehhanismid: sanktsioonid, ebavõrduse vähendamine, avalikustamine, eeskujud, väljaelamisvõimalused(nt sport) Prosotsiaalne käitumine Prosotsiaalsus antisotsiaalsus Protsotsiaalsuse äärmuslik vorm altruism
Tavaliselt usaldab laps seda inimest austab, armastab. Tulevikus on sellel ohvril raskem kedagi usaldada. Ahistaja teeb ohvrile kingitusi tähelepanu armastusena on ka selle privileeg. Täiskasvanutel on tendents mitte uskuda seksuaalväärkohtlemist. Tavaliselt usuvad emad lapse juttu. Kui räägib teismeline , siis tõenäosus, et teda usutakse kahaneb. Väikemaid usutakse. Kahesugused tagajärjed lühiajalised ja pikaajalised. Mõlemad väga tõsised. Posttraumaatiline stress. Lapsel peegeldub see lapse mängudes ja joonistustes. Teraapia väga pikaajaline ja kognitiivne. 35
Diagnoosimine: 1) Peab esinema vahetu ja selge ajaline seos erakordse stressori ja sümptomite alguse vahel, mis tavaliselt ei ületa minuteid. 2) Sümptomite muutlikkus ja komplitseeritus; (võrdle dissotsiatiivse häirega) 3) Psüühikahäire järsk vaibumine; Kui stress on kestev või oma olemuse tõttu kõrvaldamatu, hakkavad sümptomid tavaliselt nõrgenema 24-48 tunni möödudes ja on minimaalsed ligikaudu kolme päeva pärast. Posttraumaatiline stresshäire (sümptomid, diagnoosimine) PTSH on kui hilinenud ja/või protraheeritud reaktsioon erakordselt hirmutavale või katastroofilisele stressoorsele sündmusele või situatsioonile (nii lühiajalisele kui ka kestvale), mis põhjustab märgatava distressi peaaegu kõigil inimestel. Sümptomid: trauma korduva läbielamise episoodid pealetükkivate kujutluste ja unenägudena ; püsiv emotsionaalne tuimenemine (anhedoonia) ; teistest inimestest eraldumine; ärevuse ja hirmutunde
stereotüüpsel viisil pidevalt subjekti teadvusesse Kompulsiivne tegu või rituaal on pidevalt korduv stereotüüpne käitumine ÄGE STRESSIREAKTISOON Iseloomulik nõutus, teadvuse mõningane kitsenemine, tähelepanu ahenemine, võimetus ära tunda stiimuleid ja disorientatsiooni Tavaliselt esinevad ka paanilised hirmu vegetatiivsed sümptomid (südamepekslemine, higistamine, kuumahood). Traumeeriva episoodi suhtes võib olla osaline või täielik amneesia. POSTTRAUMAATILINE STRASSHÄIRE Tüüpilisteks sümptomiteks on trauma korduvad läbielamise episoodid pealetükkivates kujutlustes ja unenägudes Võib toimuda eraldumine teistest inimestest, anhedoonia ning traumat meenutava tegevuse ja situatsioonide vältimine Tavaliselt on hirm traumat meenutavate objektide, helide jms ees F44 dissotsiatiivsed (konversiooni häired): Kukutakse pikali ja ollakse paar minutit 'keegi teine', hiljem ei mäletata jutunust midagi.
kahandada inimese elukvaliteeti märkimisväärselt," kinnitab Johns Hopkinsi ülikooli meditsiiniteaduskonna juhataja ning Howard Hughesi meditsiiniinstituudi uurija professor Richard L. Huganir. ,,Meie tulemus, mis selles protsessis osalevaid molekulaarseid ja rakulisi mehhanisme kirjeldab, tõstatab samade mehhanismide ravimitega manipuleerimise võimaluse, mis võiks aidata kinnistada käitumisteraapiaga saavutatut selliste haiguste ravis nagu posttraumaatiline stressihäire." Nn võõrutustreeningu ümber konstrueeritud käitumisteraapia on loomamudelites osutunud kasulikuks traumaatilistest mälestustest johtuvate emotsionaalsete reaktsioonide leevendamisel, ent mälestust ennast täielikult eemaldada selle abil ei saa, mistõttu tagasilangused on tavalised. Koos järeldoktorist kaasuurija Roger Clamiga keskendus Huganir närviahelatele
stereotüüpsel viisil pidevalt subjekti teadvusesse Kompulsiivne tegu või rituaal on pidevalt korduv stereotüüpne käitumine ÄGE STRESSIREAKTISOON Iseloomulik nõutus, teadvuse mõningane kitsenemine, tähelepanu ahenemine, võimetus ära tunda stiimuleid ja disorientatsiooni Tavaliselt esinevad ka paanilised hirmu vegetatiivsed sümptomid (südamepekslemine, higistamine, kuumahood). Traumeeriva episoodi suhtes võib olla osaline või täielik amneesia. POSTTRAUMAATILINE STRASSHÄIRE Tüüpilisteks sümptomiteks on trauma korduvad läbielamise episoodid pealetükkivates kujutlustes ja unenägudes Võib toimuda eraldumine teistest inimestest, anhedoonia ning traumat meenutava tegevuse ja situatsioonide vältimine Tavaliselt on hirm traumat meenutavate objektide, helide jms ees F44 dissotsiatiivsed (konversiooni häired): Kukutakse pikali ja ollakse paar minutit ’keegi teine’, hiljem ei mäletata jutunust midagi.
somatoformsetes sündroomides juhtivad või koguni ainsad sümptomid on. Alarühmad on: Foobsed ärevushäired e. foobiad Muud ärevushäired (paanika, generaliseerunud ärevus) 31 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © Obsessiiv-kompulsiivne häire e. sundhäire Rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired (sh. posttraumaatiline stresshäire) Dissotsiatiivsed häired e. konversioonihäired Somatoformsed häired (somatisatsioonihäire, hüpohondria, püsiv somatoformne valu) Muud neurootilised häired (sh. neurasteenia) FÜSIOLOOGILISTE FUNKTSIOONIDE HÄIRETE JA FÜÜSILISTE e. SOMATILISTE TEGURITEGA SEOTUD KÄITUMISSÜNDROOMID hõlmavad järgmisi alarühmi: Söömishäired (sh. anoreksia ja buliimia) Mitteorgaanilised unehäired Mitteorgaanilised seksuaaldüsfunktsioonid
on tekkinud. Oluline on ka see, kes on väärkohtleja ja mis vormis ja kui pikalt on kuritarvitamine toimunud. Uuringute kohaselt vähenevad sümptomid pooltel, isegi kuni kahel kolmandikul ohvritest pärast kuritarvitamise lõppemist. Umbes 10-24% sümptomid ei kao ja isegi süvenevad. Viieaastase jälgimise järel on veel praegu pooltel ohvritest depressiooni ja u 40%-l madal enesehinnang. Sageli seostuvad seksuaalse kuritarvitamisega posttraumaatiline stressihäire, depressioon, enesehävituslik käitumine, ärevushäire, dissotsiatiivne häire ja söömishäired. Alati diagnoosilised kriteeriumid ei täitu ja esineb vaid mõni häirele iseloomulik sümptom. Tavaliselt kuritarvitamisega seotud sümptomid on esitatud tabelis 12. Tabel 12. Seksuaalse kuritarvitamisega seotud sümptomid. · Sotsiaalne eraldumine. · Usaldamatus teiste inimeste suhtes. · Halvad suhted eakaaslastega.
ohutusse kohta põgenema) Liht ehk spetsiifiline foobia (ebamõistuspärane esemete ja olukordade kartus) Sotsiaalfoobia ( hirm saada kaasinimeste poolt kritiseeritud ning sattuda häbiväärsetesse situatsioonidesse) Üldine ärevussündroom ( mitmed ebareaalsed mured eri eluvaldkondades) Obsessiiv-kompulsiivne häire (õpitud käitumismallid, millest on raske loobuda kuid mis pakuvad hetkelist ärevustundest vabanemist) Posttraumaatiline stressihäire (võimetus toibuda traumaatilisest sündmusest põhjustatud ärevustundest) Posttraumaatilise stressihäirega kaasnevad ootamatult meenuvad õudused võivad esile kutsuda äkilist agressiivset käitumist (kaasinimeste ründamine) ja ajutist epilepsiat. Sellist käitumist nimetatakse limbiliseks atakiks. Arvatakse, et paanikahoogudel, agorafoobial ning ajutisel epilepsial on ühised neurofüsioloogilised alused
objektile, distantseerumine rühmast ... Agressiivsuse mõjurid · Anonüümsus (Stanley Milgrami katsed!) · Ründed · Keskkonnatingimused (temperatuur, lõhnad, müra, tiheliolek) · Vanus, sugu · Meedia · Alkohol, narkootikumid · Agressiivsus kui ebakindluse väljaelamine, tunnustusvaeguse kompensatsioon? Agressiivsus kui sotsiaalne probleem · Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald, ahistamine tööl ... · Posttraumaatiline stress: mälu, unetus, tähelepanuhäired ... · Kollektiivne vägivald: tajutud sotsiaalne ebaõiglus · Agressiivsuse kontrolli mehhanismid: sanktsioonid, ebavõrdsuse vähendamine, avalikustamine, eeskuju, väljaelamisvõimalused ... 32 · Koolivägivalla mõjurid? Prosotsiaalne käitumine · Prosotsiaalsus vs antisotsiaalsus
distantseerumine rühmast … Agressiivsuse mõjurid • Anonüümsus (Stanley Milgrami katsed!) • Ründed • Keskkonnatingimused (temperatuur, lõhnad, müra, tiheliolek) • Vanus, sugu • Meedia • Alkohol, narkootikumid • Agressiivsus kui ebakindluse väljaelamine, tunnustusvaeguse kompensatsioon? Agressiivsus kui sotsiaalne probleem • Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald, ahistamine tööl … • Posttraumaatiline stress: mälu, unetus, tähelepanuhäired … • Kollektiivne vägivald: tajutud sotsiaalne ebaõiglus • Agressiivsuse kontrolli mehhanismid: sanktsioonid, ebavõrdsuse vähendamine, avalikustamine, eeskuju, väljaelamisvõimalused … • Koolivägivalla mõjurid? Prosotsiaalne käitumine • Prosotsiaalsus vs antisotsiaalsus • Altruism vs egoism • Prosotsiaalse käitumise liigid: toetamine, abistamine,
minna. hood kestavad tavaliselt minuteid, vahel ka kauem; nii hoogude sagedus kui ka häire kulg varieeruvad. Paanikahoo ajal tugevnevad hirm ja vegetatiivsed sümptomid sedavõrd, et patsient katkestab käimasoleva tegevuse ja lahkub situatsioonist sageli kiirustades või põgenedes, sõltumata sellest, kus ta parasjagu viibib. 42 Posttraumaatiline stresshäire - tekib kui hilinenud ja/või protraheeritud reaktsioon erakordselt hirmutavale või katastroofilisele stressoorsele sündmusele või situatsioonile, mis põhjustab märgatava distressi peaaegu kõigil inimestel; Trauma korduva läbielamise episoodid pealetükkivates kujutlustes ja unenägudes, eraldumine teistest inimestest, traumat meenutava tegevuse ja situatsioonide vältimine
oftal- silma- oftalmoloog (silmaarst) oligo- vähe oligofreenia (arenguhäire) ot- kõrva- otiit (kõrvapõletik) para- kõrval- paragripp (gripi sümptomitega hingamisteede nakkus) pneu- kopsu-, õhk pneumoonia (kopsupõletik) polü- palju polüuuria (uriinierituse suurenemine) polütrauma (mitme organi trauma) post- pärast posttraumaatiline (traumajärgne) pro- enne prognoos (ennustus) pseudo- vale- pseudokrupp (kõripõletik, mis ei ole krupp) psühho- vaimu- psühhopaat (vaimuhaige) pulmo- kopsu- pulmoloog (kopsuarst) püo- mäda püotooraks (mäda pleuraõõnes) 16 retro- tagasi retrograadne amneesia (mälukaotus) semi- pool- semipermeaabel (poolläbilaskev)
annaabi.ee 
