Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Viirusevastased raviained (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas on võimalik viirusinfektsiooni nakatuda ja millise elundkonna rakke kõige sagedamini viirused nakatavad?
  • Millest sõltub viiruse organismi rakkude nakatamise võime?
  • Millised on viiruse paljunemise faasid?
  • Miks mõningate viirusinfektsioonide puhul tekib ühekordse läbipõdemise järgselt edaspidise nakkuse saamise osas immuunsus ja teiste osas mitte?
  • Millised on gripiviirus A peamised subtüübid mis nakatavad inimest?
  • Milliseid tüvesid sisaldavad gripiviiruse hooajalised vaktsiinid ?
  • Milliseid mittefarmakoloogilisi soovitusi anda gripiviiruse esinemisel?
  • Milliseid ravimrühmi kasutatakse?
  • Millised on ravimitega seotud kõrvaltoimed ja ettevaatusabinõud?
  • Millal tuleks ajaliselt alustada gripi vastast ravi et see oleks kõige efektiivsem?
  • Kui kiiresti tekivad antikehad gripivaktsiini kasutamisel ?
  • Millise lokalisatsiooniga viirusinfektsiooni põhjustavad peamiselt HSV-1 ja HSV- 2?
  • Kuidas on võimalik nakatuda?
  • Millised on herpesviiruse infektsiooni prodromaalsümptomid?
  • Millest võiks oleneda ravivajadus?
  • Milliseid inimese rakke nakatab HI-Viirus?
  • Millalkellel on näidustatud antiretroviirusravi?
  • Mis on AIDS ja millal võib öelda et inimesel on AIDS?
  • Milliseid ravimeid kasutatakse peamiselt AR-Teraapias?
  • Millised on peamised ja üldised kõrvaltoimed?
  • Mida saab teha ja milliseid soovitusi anda ravisoostumuse parandamiskeks Miks on ravimite korrektne tarvitamine oluline ja mis juhtub kui patsient seda ei tee?
Vasakule Paremale
Viirusevastased raviained #1 Viirusevastased raviained #2 Viirusevastased raviained #3 Viirusevastased raviained #4 Viirusevastased raviained #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sonic14 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
28
pdf

Farmakoloogia IV kordamisküsimused

- viljastumisvõime taastub 5-7 kuu jooksul peale viimast süsti. ● Nexplanon (etonogestreel- subdermaalne implantaat). ● Emakasisene vahend (levonorgestreel). - Fleree - Mirena ● Tabletid (desogestreel - Cerazette). 25. Hädaabipillid. Millise ravimrühma raviainet ja toimeainet sisaldavad? Millal SOS-pille kasutada? Millises ajavahemikus manustamise osas on raviaine toime kõige efektiivsem? Sisaldavad ainult gestageeni – levonorgestreeli. SOS – pilide kasutamine on näidustatud raseduse vältimiseks pärast kaitsmata vahekorda kui: vahekord toimus rasestumisvastaseid vahendeid kasutamata või kui rasestumisvastane meetod „vedas alt“. Ravim manustada esimesel võimalusel kuni 72h jooksul. 26. Kilpnäärme hormoonide toimed organismis. 27. Primaarse hüpotüreoosi sagedasemad põhjused. Primaarse hüpotüreoosi sagedasem põhjus arenenud

Farmakoloogia
thumbnail
58
pdf

Viirused

Varased geenid stimuleerivad rakukasvu, mis võimaldab viiruse genoomi replikatsiooni peremehe DNA polümeraasi poolt, kui rakud jagunevad. Viirus-indutseeritud rakkude arvukuse tõus põhjustab naha basaal- ja ogakihi (stratum spinosum) paksenemist. Basaalrakkude diferentseerudes põhjustavad erinevates nahakihtides ja –tüüpides ekspresseeritavad tuumafaktorid erinevate viirusegeenide transkriptsiooni. Hiliseid geene ekspresseeritakse ainult lõplikult diferentseerunud pealmises nahakihis, viirus pakitakse kokku tuumas. Kasutades naharakkude küpsemist, saab viirus naha pinnale ja eritatakse/irdub koos nahapinna surnud rakkudega. Patogenees. Infitseerivad ja paljunevad lameepiteelis, indutseerides epiteeli proliferatsiooni: nahas tüükad, limaskestadel genitaalsed, oraalsed, konjuktiivipapilloomid. Tüügas areneb viiruse poolt indutseeritud raku kasvu ja basaal-, granuloos- ja ogakihi paksenemise tõttu

Bioloogia
thumbnail
51
odt

Farma kontrolltöö I

Vegetatiivne närvisüsteem, hingamiselunditesse toimivad raviained, antibakteriaalse toimega raviained, ravimite annuste arvutamine. I KONTROLLTÖÖ ÕPPEMATERJAL VEGETATIIVSESSE NÄRVISÜSTEEMI TOIMIVAD RAVIAINED Mis on neurotransmittorite ülesanne organismis? Neurotransmittorid kannavad inot/erutust kas ühelt neuronilt(närvirakult) teisele või siis neuronilt keharakkudele vastavalt skeleti- või silelihastesse. Kus neurotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse? Neuotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse närviterminalides. Millal neurotransmittoreid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub?

Farmakoloogia
thumbnail
10
docx

Osteoporoos-rasvumine ja reumatoidartriit

7. Tunne ära bifosfonaadid Kuidas antud ravimeid on võimalik manusudtada? Millised on suukaudsete ja parenteraalsete bifosfonaatide kõrvaltoimed? Patsiendi nõustamine manustamise osas. Milliseid nõuandeid peaks jälgima vältimaks lõualuu osteonekroosi teket? Bifosfonaadid – Alendroonhape; Ibandroonhape; Risedroonhape. Ravimeid on võimalik manustada suukaudselt ja i/v. Suukaudsete bifosfonaatide kasutamise riskid: seedetrakt (refluks, ösofagiit, haavandid) – Oluline õige raviaine manustamine! Seedetrakti kahjustuse risk võib tõsta ka samaaegne NSAIDide kasutamine. I/v bifosfonaatide kasutamise riskid: gripilaadsed sümptomid (madalam palavik, lihasvalu, liigesvalu). Aitab NSAIdidide manustamine. I/v ja p/o bifosfonaatide kasutamise riskid: hüpokaltseemia, vitamiin D puudus ja kaltsiumi vähene manustamine. Ravimi ja mineraalainete preparaatide manustamisel ajaline vahe! Skeletilihaste valulikkus – ägeda lihasvalu tekkimisel katkestatakse ravi.

Meditsiin
thumbnail
97
pdf

Farma eksami TABEL - kursusele

RAVIM Kineetika & dünaamika Toimemehhanism Kasutus ja kõrvaltoimed N-KOLINOMIMEETIKUMID Atsetüülkoliin (M ja N) Ei läbi HEBi ega PBd Laialdane toime üle kogu organismi, kiire Ei kasutata meditsiiniliselt Laguneb GI-s, mõttetu manustada lammutumine ACh-esteraasi toimel, N- ja I.v.​ toime tugev, lühiajaline M-kolinomimeetikum Retseptorid Nn ganglionides, Nm neuromuskulaarsel lõpp-plaadil, M1-KNS, M2-süda, M3-näärmed, silelihased, veresooned

Meditsiin
thumbnail
15
docx

Üldfarmakoloogia kordamisküsimused

süsteemsesse vereringesse. Vältida: - parenteraalse manustamisega - sublingvaalse manustamisega - osaliselt ka rektaalse manustamisega 8. Kus toimub suukaudse manustamise korral manustatud ravimi nö kadu? 9. Mis on P-glükoproteiin ja mis on selle peamine füsioloogiline ülesanne? Transporterid soole enterotsüütide pinnal. Ravimid, mis PgP-le substraadid, transporditakse osaliselt tagasi soolevalendikku. 10. Kuidas esineb raviaine veres? Milline raviaine fraktsioon avaldab toimet? Nii seotult kui ka vabas fraktsioonis - tasakaal, suhe on püsiv. Toimet avaldab vaba fraktsioon. 11. Kuidas seletada ravimite koostoimeid, mis on seotud plasmavalkudega? · Kui ravim seondub 90% ulatuses plasmavalkudega, siis 10% on vaba fraktsioon. · Kui manustame teist ravimit, mis omab suurt võimet seonduda plasmavalkudega ja hõivab nt. 10% seotud plasmavalkudest, siis on toime tugevuse tõus märkimisväärne! 12. Mis on biotransformatsioon ja kus see toimub

Meditsiin
thumbnail
39
docx

Mikrobioloogia

võrdle imetajaid viljastumisel. Konjugatsioon 1 § Info ülekanne doonorilt retsipiendile toimub plasmiidiga. Vajalik on retsipiendi ja doonori otsene kontakt. Konjugat-sioonivõimelised on F+ faktorit (plasmiidi) omavad rakud. F plasmiid tagab: § plasmiidi autonoomse replikatsiooni; § raku pinnale sex-pilide või adhesiinide sünteesi; § F plasmiidi mobiliseerimise ja ülekande F- rakku; § F plasmiidi võime integreeruda retsipiendi genoom Bakteriofaag Bakteriofaag (bakteri viirus, faag) on infektsioosne agens, mis replitseerub kui obligatoorne bakteriraku sisene parasiit. Ekstratsellulaarselt paiknevad faagi partiklid on metaboolselt inaktiivsed, koosnedes põhimõtteliselt valkudest ja DNA-st või RNA-st (mõlemaid korraga mitte!). Valgud moodustavad protektiivse kesta nukleiinhapetele (kapsiid). Genoomi suurus varieerub 2-200 kbp, dsDNA või ss DNA/RNA. Kannab faagi replikatsiooniks vajalikku infot, samuti

Mikrobioloogia
thumbnail
26
odt

Nahahaiguste õpimapp

avade ( mikroskoopiline trauma on tavaline suguühtel) , kus paljuneb ja levib ümbritsetevatele kudedele. Nakatunud alale tekivad villikeste grupid, mis hiljem kattuvad koorikutega. Eristatakse Herpes Simplex 1 (HSV-1) ja Herpes Simplex 2 (HSV-2) viiruse tüüpi. HSV-1 esineb sagedamini suu ja huule limaskestadel, mida tuntakse rahvakeeli ka kui ohatist, HSV-2 paikneb enamasti suguelundite piirkonnas. Kaasaaja seksuaalsete tavade eripära tõttu esineb üha sagedamini HSV 1 ka suguelunditel. Viirus jääb vaatamata ravile nakatunud organismi püsima. Viirus püsib seljaaju närvijuurte põimikutes, kust aktiveerub uuesti soodsatel tingimustel (stress, külmetamine, kaasnevad põletikud, trauma, ultraviolettkiirgus jt.) põhjustades haiguse kordumise. Raseda naise esmane nakatumine võib olla lootele ohtlik, põhjustades loote üsasisest hukkumist või raskeid väärarenguid. Loode ei nakatu siiski alati,

Meditsiin




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun