-Luuüdis hakatakse tootma rohkem valgeliblesid -Suureneb verevool, temperatuur tõuseb, tekib punetus -Sissetungijad hävitatakse valimatult -Tekib põletik 3. Kaitseliin- lümfotsüüdid (valgelibled), antigeen, antikeha, omandatud immuunsus -Valgelibled, mis tunnevad sissetundija ära (lümfotsüüdid) -Antigeenid tunnevad sissetungija ära -Antikehad- valgud, mis tunnevad antigeeni ära 13. Kuidas toimib immuunsüsteem? -3 kaitseliini -2 liiki: Omandatud immuunsussüsteem Kaasasündinud immuunsussüsteem 14. Mis põhimõttel toimib vaktsineerimine? Vakstsineerimine põhineb inimese immuunmälul. - Inimese organismi viiakse surmatud võinärgestatud haigustekitajaid või nened osi. - lümfotsüüdid tunnevad ära võõra antigeeni ja käivitavad antikehade tootmise. 15. Millised on immuunsüsteemi häired (autoimmuunhaigused, allergia, äratõukereaktsioon)? Autoimmuunhaigused- immuunsüsteem hävitab organismi enda kudesid. Mõned
9. Kuidas on võimalik rakku viia võõrast pärilikku infot (geenikandjat)? Viirusvektori abil, GM bakteri abil. Mikropipeti abil munarakku. Elektrilise impulsiga. 10. Kirjelda lammas Dolly kloonimist (millal klooniti, kui vanaks elas, millised probleemid ilmnesid). Elektrilise impulsiga ühe ute udararaku tuuma sisendati munarakku, embrüo siirdati surrogaatemale. Elas 1996 2003. Lühem eluiga, kehv. tervis ja kopsud, immuunsussüsteem nõrk. 11. Milliseid loomi on veel kloonitud? Sigu, kasse, lehmi ja veel muid imetajaid. 12. Millistel eesmärkidel võiks kloonida inimest? Et luua varuks organeid. 13. Mida tähendab GMO? Geneetiliselt Modifitseeritud Organism 14. Nimeta esimene GM- bakter, GM- taim, GM-loom. GM bakter: kolibakter ehk soolekepike GM taim: tubakataim GM loom: hiir roti kasvugeeniga 15. Nimeta erinevaid transgeenseid organisme, millised GM-loomi ja taimi enim kasvatatakse?
teisteorganismide rakke. Viirusi ei saa vaadelda valgusmikroskoobiga, sest selle suurendus on liiga väike. Viirustel on pärilikkusaine. Viirustel on võime aja jooksul muutuda. Viiruste oluliseks koostisosaks on valgud. viirushaigus :gripp, viiruslik nohu. Nakatumise viis:õhu kaudu tillukeste piiskadega. Kahjustatud elund/elundkond: hingamisteed. viirushaigus: aids, viiruslik hepatiit. Nakatumise viis:vere jt kehavedelikega. Kahjustatud elund/elundkond: immuunsussüsteem. viirushaigus: herpes, tuulerõuged, leetrid. Nakatumise viis:otseses kontaktis haigega. Kahjustatud elund/elundkond: nahk. viirushaigus:marutõbi, puukensefaliit,borrelioos. Nakatumise viis: siirutajatega. Kahjustatud elund/elundkond: organism, närvisüsteem. viirushaigus:viiruslik kõhulahtisus. Nakatumise viis: toidu ja joogiveega. Kahjustatud elund/elundkond: seedeelundid. ORGANISMI KAITSEVAD: Keha pinnal: nahk. Seedekulglas:happeline maomahl. Mujal keha sees: õgirakud, antikehad
3. Rakuline ehitus 4. Kasvamine ja areng 5. Reageerimine 6. Kohanemine 7. Keerukas ehitus ORGANISIMIDE ÜLESEHITUS 1. Biomolekulid ( valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, hormoonid, sahhariidid jt ) keerulise ehituse ja mitmekesiste omadustega. 2. Organellid rakuosad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( nt tuum ) 3. Rakk kõige väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused. 4. Kude (lihaskude) 5. Organ (maks, neerud, süda) 6. Organsüsteem (närvi-, immuunsussüsteem, seede-, liikumis-, katte-, eritus-, sigimiselundkond ja vereringe) 7. Organism (hormoonid ja närvisüsteem) 8. Populatsioon ühe liigi esinedajad ( sama aeg ja koht, on võimalik suguline sigimine) 9. Liik (sarnased tunnused, geenid, nõuded elutingimustele ja annavad sigimisvõimelisi järglasi ) 10. Kooslus (nt taimekooslus järves) 11. Ökosüsteem = elukoosolus + eluta osa 12. Biosfäär
Toiduallergia ja toidutalumatus 9klass Toiduallergia Toiduallergia on haigus, mille puhul keha immuunsussüsteem võitleb tavaliselt ohutuks peetud toiduvalkudega, näiteks piima või kanamunavalgu vastu. Toiduallergia avaldumine Toiduallergia avaldub enamasti põletikena. Lastel avaldub sageli nahalööbena või kõhuhädadega. Tekkimise tõenäosus Kui kummalgi vanemal pole allergilisi haigusi on tõenäosus 1030% Kui ühel vanemal on allergiline haigus, on tõenäosus 50% Kui mõlemal vanemal on allergiline haigus on tõenäosus 80% Emapoolne allergia on tugevam riskifaktor kui isapoolne. Seda esineb Toiduallergiat esineb peamiselt väikelastel piimale, munale ja nisule Vanematel lastel ka kalale ja pähklitele Ka toored puu ja aedviljad põhjustavad toiduallergiat Näiteks: porgand, maasikas, õun, mustsõstar, viinamari Toidutalumatus Toidutalumatus on mitteallergiline ülitundlikkus mõne toidu või joogi...
termoregulatsioon, vererakkude sünteesimine. Luukude, kõhrkude. *Seedeelundkond lagundab toitu. Tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise. Algab suuõõnega ning lõpeb pärakuga. *Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Gaasivahetus. Hingamisteed, kopsud. Ülesandeks varustada organismi hapnikuga, välja kanda süsihappegaasi. *Ringeelundkond transpordib kehas aineid. Veri, veresooned, süda. Ülesandeks ainete transport, termoregulatsioon, immuunsussüsteem. *Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid. Nahk, kopsud, neerus, kusejuhad, kusepõis, kusiti. Ülesandeks eemaldada kehast ainevahetuse käigus tekkinud jääkproduktid, kehavõõrad ained. *Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni. Meeleelundid, seljaaju, peaaju. Juhib ja kontrollib elundite tööd. *Sigimiselundkond on vajalik järglaste saamiseks. Tagab sugurakkudetootmise ning järglaste arengu.
Noorus ei ole ilus aeg, sest siis on piirangud, mis on täiskasvanute poolt seatud ja filmide piirangud. Vanemate inimeste piirangud on näiteks, et väljas ei tohi kaua olla. Teised seaduslikud piirangud on seatud valitsuse poolt. Peres ei ole sõnaõigust oluliste asjade otsustamisel, näiteks kui kolitakse, ei saa valida, kas kolida või mitte. Lapsena peab käima koolis ja õppima, mis on üsna tüütu kohustus. Noorus on ilus aeg, sest siis on parem tervis, sest lastel on immuunsussüsteem parem ja tugevam. Lapsena on rohkem vaba aega ja saab tegeleda enda hobidega ning sõpradega koos olla. Tuleb välja, et noorus on siiski ilus aeg, mis sest, et mõned väidavad vastupidist. Nooruses on küll palju muresid, probleeme ja halbu kohustusi, aga rohkem on siiski head kui võrrelda seda täiskasvanute eluga. Kirsti Teedla 7.B
Inimese füsioloogia 1. KT (variant 1) 1) Vere ülesanded/funktsioonid? a) transport (toitainete, hapniku, mineraalainete, hormoonide, makro- ja mikroelementide, jääkainete, jms) b) miljöö (vere sisekeskkonna stabiilsuse ja koevedeliku koostise konstantsena hoidmine) c) kaitse (vere kaotuse vastu hüübimine, kehavõõra bioloogilise materjali vastu immuunsussüsteem) 2) Südametsükkel koosneb... ? a) süstolist vere väljutamine südamest b) diastolist südame nö puhkeaeg, mil veri voolab tagasi 3) Südame minutimaht... ? ... on löögisagedus korda süstoolne maht. Rahuolekus on see u 5-6l, kehalisel tööl isegi aga 25-30l. Sõltub a) löögisagedusest; b) süstoolsest mahust. 4) Veresoonte perifeerne vastupanu... ? ... on takistus, mis mängib suurt rolli vere voolamise kiirusel. See sõltub kolmest tegurist: veresoonte pikkusest, veresoonte läbimõõdust ja vere koostisest (nt kui paks veri on). Tähistatakse: R. 5) Aglut...
5. Kontaktnakkus 6. Emalt lootele Viirushaigused 1. Nahk papilloom, tuulerõuged, punetised, leetrid 2. Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi 3. Hingamisteed SARS, gripp, kopsupõletik 4. Veresooned ebola , Dengue palavik, kollapalavik 5. Seedekulgla enteroviirused, reoviirused, astroviirused 6. Suguelundid - Herpes 7. Näärmed hepatiit, Mumps 8. Immuunsussüsteem HIV/AIDS 9. Lihased gripp, sindbisviirus Lüütiline Nakatanud rakud surevad ära Lüsogeenne Paljundab rakke juurde Lüsogeennest saab minna lüütilisest üle. Kaitse viiruste vastu 1. Terved bioväärid 2. Bioloogiliselt agressiivne keskkond (Happeline nahk, maosisu, sapp) 3. Immuunsusüsteem · Antikehad · Teatud valgete vereliblede vormid Bakteriraku ehitus.
nahaosadele võivad jääda heledad laigud Reeglid solaariumis päevitamiseks · Soovituslik seansside arv: 30-45 ,iga seansi pikkuseks võiks olla 10minutit · Esimeste päevitusseansside vahele tuleb jätta vähemalt 48-tunnine paus, edaspidi vähemalt 24-tunnine · Kasuta kaitseprille · Nahka tuleb niisutada enne ja pärast seanssi Miks külastada solaariumi? · UV-kiired soodustavad organismis D-vitamiini tootmist · Organismi ainevahetusprotsessid aktiveeruvad · Immuunsussüsteem tugevneb · Soodustab nahahaiguste ravi · Nahk valmistatakse ette aktiivsele suvepäikesele · Solaariumis ei saa päikesepõletust ja 10minutit solaariumis annab sama päevituse kui mitu tundi rannas Väldi solaariumi kui sul on: · Hele nahk · Palju tedretähne ja sünnimärke · Kalduvus kergesti päikesepõletust saada · Ägenenud põletik · Diagnoositud kasvaja Vastunäidustused solaariumile · Teatud retseptiravimite tarvitamine · Kuiv ja vananev nahk · Rasedus
Kalorid- näitab toidu lagunemisel vabanevat energia hulka. Süsivesikud(pannkook,sokolaad). Aju tööks, annab kiiresti energiat. Rasvad-(sokolaad, või)- annab energiat, aitab rasvapolstrit kasvatada. Valgud-(muna, kala, tailiha)- lihaste ehitamiseks. Vesi-(arbuus, õun )- hoiab kehakuju, ainete transpordiks , jahutamine. Vitamiinid A-(porgandis,maks, paprika)- nägemis pigmentide moodustamine B- (pärm, muna, teraviljad)- nahk oleks terve, küüned terved C-(puuviljad, kapsas, kartuö)- immuunsussüsteem D- (piimatooted, kala, tekib nahas)- luustiku jaoks mineraalid Ca- (piimatooted)- luustik. Fe- maasikad, punane peet )- verepunaliblede moodustamine, hapniku kandmine. Näärmed- toodavad seedimiseks vajalikke ensüüme . suu(hambad, keel, süljenäärmed)->neel -> söögitoru -> magu (limaskest, klapid, maonäärmed)-> kaksteistsõrmiksool(kõhunääre, maks, sapipõis)-> peensool(soolehatud)-> pimesool-> jämesool -> pärasool -> pärak .
Haigusnähtude avaldumisel on 80-90 % ß-rakke juba hävinud ja asendunud sidekoega. Teada on ka see, et kõhunäärme kahjustuse protsess võib olla selleks momendiks kestnud juba aastaid. Immuunsussüsteemi ülesandeks terves organismis on kaitse kahjulike välisfaktorite (nt. bakterid, viirused, mürgid) ja ohtlike organismisiseste muutuste eest. Insuliidi korral on aga tegemist immuunsussüsteemi rünnakuga omaenda tervete kudede vastu. Mis põhjusel immuunsussüsteem ß- rakke ründab, pole täpselt teada, kuid on leitud, et haigusprotsessi tekkes mängivad rolli nii geneetilised kui ka keskkonnafaktorid. Nagu juba mainitud, on insuliit väga valikulise iseloomuga: insuliini tootvad ß-rakud hävivad, kuid vahetus läheduses paiknevad glükagooni tootvad a-rakud jäävad puutumata. Kirjeldatud tekkemehhanismi arvestades peetakse I tüüpi diabeeti autoimmuunseks haiguseks.
ennast süüdistav, ei julge võtta riske, kõrge loovusega. Koleerik- püsimatu, tasakaalutu, agressiivselt reag, teisi süüdistav, tõeotsija,pealiskaudne, ustav, truu, ei mõtle, mida ütleb. Sangviinik- väljapoole suunatud, jutukas, kiire, taiplik, heasüdamlik, head juhid, paipoisid, mugavad, lubavad palju. Psühholoogia- hingeteadus inimese sisemaailmas toimuvatest protsessidest, käitumisest ja suhtlemisest. Sünnipärased eeldused- soo tunnused, kehaehitus, närvisüsteemi tüüp, org immuunsussüsteem, erivõimed. Elujooksul omandatud- karakter, motivatsioon, väärtussüsteem, hoiakud, roll. Karakter on isikuse om, mis näitab inimese suhtumist töösse,iseendasse, teistesse ja väljendab tahteomadusi. SVT Neurootilisus-kalduvus muretseda, ebastabiilsus, ks. Ekstraverdsus- kalduvus jutukusele, väljapoole suunatus, pos meelestatud. Avatus kogemustele- uudishimu, soov juurde õppida, kujutlusvõime, arukus, kujutlusvõime, kohanemisvõime
Immuunsüstee m Koostajad: Immuunsussüsteem on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Võõrkehad võivad olla pärit: väljaspoolt organismi organismi seest Eesmärk: kahjutustada organismis bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud. Immuunsüsteem on elundite, kudede, rakkude ja molekulide kooslus Tähtsamad osad on: adenoid mandli d lümfi- Valgeliblede hulka sooned harknäär kuuluvad lümfotsüüdid e lümfi- ja makrofaagid ehk sõlmed põrn (õgirakud) tüümus Lümfisõlmed peensoole lümfikude Põrn ...
Nad näitavad, et sport pole ainult rõõm liikumisest, vaid see on ka eluviis. Sportides me mitte ainult ei tee trenni erinevate lihasgruppidega, vaid laseme ka oma ajul puhata. Seetõttu on hea sportida pärast kooli ja enne kodutööde tegema asumist. Juhul kui me ei jälgiks mida me sööme või sööks ainult ühekülgset toitu, siis meie keha saaks liiga vähe meile vajalikke mikro- ja makrotoitaineid. Ning seetõttu ei suudaks meie immuunsussüsteem vastu panna rasketele ning väsitavatele treeningutele. Kindlasti omab olulist rolli ka piisav uni, kui meil jääb piisavast uneajast puudu, siis on organism loid, rusutud ning tervisehädad on kärmed tekkima. Kui inimesel on tung liikuda, siis tervislikud elu- ja toitumisviisid saadavad teda iseenesest mõistetavana. Lõpetuseks tahan öelda, et iga inimese enda asi on leida endajaoks sobivad eluviisid. Kuid mina leian, et kõiki inimesi võiks saata sportlik elu- ning mõtteviis
3)nukleiinhape seostub kromosoomiga 4) nukleiinhape jääb inaktiivseks 5)lõpuks järgneb lüütiline tsukkel,milles rakk hukkub. Viirushaigus on viiruse poolt tekitatud haigus. Jaotus: inimese-,taime-,looma-,seene-,bakteri-,putukaviirus. Viirushaiguse tagajärjel võib peremeesrakk hävida, hakata tootma kehavõõraid aineid,mida ei suudeta omastada,hakata kontrollimatult paljunema jne. Viirushaiguste vastu puudub tugev ravi, viiruse vastu aitab organismi looduslik immuunsussüsteem. Viirushaiguseid on võimalik ennetada, kasutades vaktsineerimist. Vaktsineerimine on antigeenide viimine organismi eesmärgiga kujundada organismis immuunmälu ja vastupidamisvõime kindlale haigustekitajale. Vaktsiine valmistatakse surmatud/nõrgestatud haigustekitajatest või nende mürkidest. Vaktsineerimisel hakkab organism tootma antikehi haigustekitaja, mürgi vastu. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega, sest antibiootikumidel pole viirustele mõju.
vererakke. 17. Psühhotroopsete ainete mõju kesknärvisüsteemile. Vastus: Alkohol, tubakas, rahustid ja narkootikumid muudavad kesknärvisüsteemi närvirakkudevahelisi ühendusi. Nende talitlus muutub pöördumatult. Isegi sültuvusest jagu saamisel, piisab selle uuesti tekitamiseks vaid ühest korrast. 18. Une tähtsus. Vastus: Küllaldane uni on organismi talitlusele hädavajalik. Kui seda jääb väheseks, alaneb inimese suutlikkus, nõrgeneb immuunsussüsteem ja halveneb tähelepanuvõime. Une ajal kantakse infot püsimällu, nii et uni on tähtis õppimise seisukohast. 19. Mälu kujunemine. Vastus: vaata vihikust 20. Hüpotalamuse osa sisenõrenäärmete regulatsioonis? Vastus: On koos ajuripatsiga osa vaheajust. Nad juhivad koos sisenõrenäärmete talitlust. 21. Sisenõrenäärmed ja vastavad hormoonid ning nende toime organismile. Vastus: Ajuripats Kasvuhormoon - mõjutab kasvu
Esineb... Põletik näib rohkem esinevat naistel kui meestel, kuid naised võivad põletikku edasi kanda läbi seksuaalkontakti või läbi seksilelude jagamise, kui neid ei pesta kasutamise vahel või ei kaeta kondoomiga. Kuni pooltel meestel ja naistel ei esine ühtegi haiguse märki ega sümptomit. Haiguse märgid ja sümptomid tekivad tavaliselt kuu aja jooksul peale kontakti haigusega. Kes on kõige suuremas trihhomonoosi ohus? Inimesed, kelle immuunsussüsteem on nõrgestatud diabeedist, liigsest kehakaalust, sünnitusest, antibiootikumidest või rasestumisvastastest vahenditest. Ka sünteetilised sukkpüksid aitavad sellel haiguse arengule kaasa, kuna tekitavad parasiitidele soodsa kasvukeskkonna. Kuidas trihhomonoosi diagnoosida? Trihhomonoosi diagnoositakse laboris vaagnast võetud proovi analüüsides. Günekoloog oskab sageli diagnoosida trihhomonoosi ka tupevaatluse käigus.
Tõvestavad priionvalgud tekitavad priionhaigusi. 1) priionhaigustele pole ravi ning nad lõpevad surmaga. 2) tõvestavad priionvalgud on erilised : a) ei lagune ensüümide toimel. b) ei denatureeru. kõrgel temperatuuril, kiirguste ega lahustite toimel. 3) organism ei erista normaalseid ja tõvestavaid priionvalke. (antikehi ei teki =ei teki loomulikku kaitset). Seega EI SAA Priionhaigusi diagnoosida. 4) priionhaigused ei tunnista liikidevahelisi barjääre Haigestumise võimalus 1. Toitumine nakatunud looma ajust või meeleelunditest.(kotletid ja hakkliha - võib olla ajulisand). 2. Organite siirdamine (silma sarvkest). 3.Meditsiiniline nakkus (ajukirurgia), nüüdseks on välistatud. 4. Elukutsest tingitud nakkus(lihunik, talunik, arst). 5. Priionhaigus võib organismis iseenesest tekkida Priionhaigused.Sinna juurde kirjuta,et need on ravimatud. Loomadel: Skreipi - lammaste kratsimistõbi, hullu lehma tõbi- veistel algul tugevad lii...
Kuuma käes nahk õhetab- veresooned laienevad, et temp hoida Ehmatuse korral süda lööb kiiremini- adrenaliin kiirendab südame tööd Inimene kasutab energiat hingamiseks, keha temp hoidmiseks, aju tööks, liikumiseks, rakkude uuendamiseks. Energiavajadus oleneb east, soost, vanusest, tervislikust seisundist. Maks ja ainevahetus Toidus peab olema piisavalt valke, kuna keha ei suuda tootaasendamatuid aminohappeid, toiduga tuleb neid süüa, lihased ja immuunsussüsteem jäävad nõrgaks. Valgud on seotud ainevahetuse ja maksaga- vere koostise ja puhastamise eest, kontrollib mürke ja suhkrutaset.Maks toodab sappi, mõningaid hormoone ja vereplasma proteiine, kolestorooli. Ladestab A ja B12 vitamiini ja glükogeeni valmistades seda glükoosist. Lagundab kehale mittevajalikkeaineid, mürke, alkoholi, aegunud valke ja punaliblesid. Maksatsirroos on siis kui maksarakud lakkavad töötamast ja maksanäärmerakud asenduvad sidekoerakkudega. Neerude töö
rasva kastmes olevast juurviljast. Kasuta värsket, kuivatatud või külmutatud puuvilja ja hoidu siirupiga puuvilja konservidest, oliividest ja avokadodest. Kasuta täistera leiba, pruuni riisi, ja hoidu küpsistest, kookidest, pontsikutest, majoneesist, võist, margariinist, kartulikrõpsudest ja kõiksugustest magusatest kreemidest. Kui sööd putru,siis saad tugevaks Immuunsüsteem Immuunsüsteem ehk immuunsussüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Võõrvalgud võivad olla pärit: 1)väljaspoolt organismi näiteks mikroobid, viirused 2)organismi seest hukkunud rakkude osised Immuunsüsteem töötab kolmel erineval moel: 1)Humoraalne immuunsus 2)Rakuline immuunsus 3)Lümfokiinide sekretsioon Immuunsus tugineb immuunsüsteemile, mille peamised elundid on tüümus, luuüdi, lümfi sõlmed, põrn, kurgumandlid ja limaskestadega seotud lümfoidne kude
Sel juhul tuleks ka viirusi elusolenditeks pidada. Selle definitsiooni järgi kuuluks elusolendite hulka ka ainult valgu molekulist koosnevad priionid ja ainult nukleiinhappe molekulist koosnevad viroidid, mistõttu selline elu definitsioon on vastuolus enamiku inimeste intuitiivse arusaamaga elust. Viirused ei levi kogu aeg, vaid hooti ja seega on oht väiksem haigestuda. Lisaks on ka viiruste vastu erinevad vaktsiinid. Kui meil on immuunsussüsteem korras, pole ka kartust, et nakatume mõnda haigusesse. Ka priionite - viirustest väiksemad, ainult valgust koosnevad nakkushaigusetekitajad - tõttu võivad tulla erinevad tapvad haigused, aga ka need ei tule nii kergelt. Prioonid põhjustavad imetajatel mitmeid neurodegeneratiivseid haigusi: skreipi lammastel, veistel käsnjas ajuhaigus ehk hullulehmatõbi ja Creutzfeldti-Jakobi tõbi inimestel. Kui juba oleme nakatunud siis enam
Pikaajaline treening · Kopsumaht suureneb · Südamelihas tugevneb löögimaht suureneb · Lihasrakkude suurenemine · Hemoglobiini tase kõrgem Tänu kaasasündinud või omandatud kaitsemehhanismidele suudab organism enamiku patogeenidega toime tulla. Kaasasündinud kaitsemehhanismid Nahk, ripsepiteel, eritised, limamembraan, fagotsüüdid, mikroobidevastased valgud Tervest nahast ei pääse patogeenid läbi. Kui nahka vigastada, taastab hüübiv veri kaitsebarjääri kiiresti. Immuunsussüsteem hävitab organismi sattunud patogeene Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Piklikajus paiknevad paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni keskused: Hingamine, veresoonte valendiku regulatsioon, südame töö, neelamine ja seedenõrede reflektoorne nõristus, oksendamine,köha, aevastamine.
(riik)loomad-(hõimkond)keelikloomad-(klass)imetajad-(selts)esikloomalised- (sugukond)inimlased-(perekond)inimene-(liik)inimene Bioloogine kell-mehhanism, mis reguleerib organismi elutalituse ööpäevarütmi Dendriit-koosneb lühematest mitmeharulistest jätkedest(neuroni osa) Energiabilanss-sisaldab energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib Epiteelkude-katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid Fibrillarne sidekude-hoiab skeletti koos (kõõlused) Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja oksüdeerimisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine Glükakoon-ensüüm, mis vastupidiselt insuliinile tõstab veresuhkru taset lagundades glükogeeni Glükogeen-loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, lagunemisel tekib glükoos Homoöostaas-organismi võime tagada püsiv stabiilne sisekeskkond sõltumata väliskeskkonna muutustest Hormoonid-ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes ja omavad kindl...
Epiteelkude 1. hingamiselundkond Lihaskude 2. meeleelundkond Närvikude 3. sisenõrenäärmed Sidekude 4. katteelundkond 5. vereringeelundkond 6. seedeelundkond 7. erituselundkond 8. närvisüsteem 9. immuunsussüsteem 10. tugi- ja liikumiselundkond 11. suguelundkond Homöotaas siseelundkonna tasakaal närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete (hormoonide) abil. 2. Humoraalne regulatsioon sisenõrenäärmed (toodavad hormoone ehk signaale) Parakriinne signaalid mõjutavad lähedust Endokriinne signaalid lähevad ringlusesse Neuraalne regulatsioon närvisüsteem (kesknärvi- ja piirdenärvisüsteem) 3
EI juhusuhetele, Kasutada kindlasti kondoomi, Vaktsineerida hepatiit B vastu. 15. Pillid on tõhusaim ja efektiivseim meetod soovimatu raseduse vältimiseks. 16. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu korral muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. 17. Lihaste kaal, tugevus ja vastupidavus alanevad. Lihasfunktsioonid aeglustuvad, lõdvestumise aeg pikeneb, Veresoonte elastsus alaneb, Luud hõrenevad ja nõrgenevad, Muutub immuunsussüsteem, antikehade tootmise süsteem alaneb, Muutused välimuses (naha vananemine, kortsud, tähelepanu, aisting, taju).
15. Pillid on tõhusaim ja efektiivseim meetod soovimatu raseduse vältimiseks. 16. Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu korral muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite 17. Vananemisega seotud muutused: Lihaste kaal, tugevus ja vastupidavus alanevad. Lihasfunktsioonid aeglustuvad, lõdvestumise aeg pikeneb, Veresoonte elastsus alaneb, Luud hõrenevad ja nõrgenevad, Muutub immuunsussüsteem, antikehade tootmise süsteem alaneb, Muutused välimuses (naha vananemine, kortsud, Tähelepanu. Aisting. Taju
jahedates kohtades, nii et kui majas on soe, siis pole vaja muret tunda selle pärast, mis majale tekkida võib. Vahel on probleemiks hallitama läinud toit. Tavaliselt mitte ükski toit ei säili väga kaua. Õnneks inimestele hallitanud toit eriti kahju ei tee, kuna nad on nii targad ja viskavad selle ära, mitte ei sööda oma koduloomale. Kui inimene sööb kasvõi kogemata hallitanud toitu, ei pruugi temaga mitte midagi juhtuda. Kuid on ka inimesi, kellel on nõrgem immuunsussüsteem ning neil võib kõht lahti minna, väga vähestel väike palavik tekkida, mõnel isegi seenemürgitus. Näiteks sai või juust on sellised toiduained, kuhu peale tekib erinevatest liikidest koosnev hallik. Selline hallitus ei ole tavaliselt inimesele midagi teinud. Seente ehituslikud iseärasused: Need on heterotroofse toitumisega ning neil puuduvad vakuoolid. Hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised
KAITSE HAIGUSTE EEST Kaisa Nõmm HAIGUSTE LIIGID: PÄRILIKUD HAIGUSED VIIRUSHAIGUSED BAKTERIAALSED HAIGUSED PÄRILIKUD HAIGUSED ON HAIGUSED, MIS KANDUVAD VANEMATELT EDASI JÄRGLASTELE. PÄRILIKUD HAIGUSED ON TINGITUD MUTATSIOONIDEST EHK MUUTUSTEST RAKU GENEETILISES MATERJALIS. Pärilik haigus- kassikisa Kassikisa sündroom on tingitud 5. kromo- soomi osa kaduma minekust. PÄRILIKE HAIGUSTE EEST EI SAA ENNAST TÄIELIKULT KAITSTA, KUID HAIGUSTE TÕENÄOSUST SAAB VÄHENDADA : SUGULUSABIELUDEST HOIDUMINE MUTAGEENIDE VÄLTIMINE SÜNNIEELNE DIAGNOSTIKA SÜNDIDE VÄHENDAMINE ÜLE 40 AASTASTEL NAISTEL JA RISKIGRUPPI KUULUVATES PEREKONDADES PÄRILIKE HAIGUSTE RAVI: ASENDUSRAVI- Organismis puuduvate ensüümide või hormoonide viimine organismi DIEETRAVI- Spetsiaalne dieet, mis määratakse pärilike ainevahetushäirete korral GEENITERAAPIA- Haige geeni asendamine tervega ERIÕPETUS Eriõpetust vajavad Downi sündro...
15. Pillid on tõhusaim ja efektiivseim meetod soovimatu raseduse vältimiseks. 16. 17. Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu korral muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite 18. Vananemisega seotud muutused: Lihaste kaal, tugevus ja vastupidavus alanevad. Lihasfunktsioonid aeglustuvad, lõdvestumise aeg pikeneb, Veresoonte elastsus alaneb, Luud hõrenevad ja nõrgenevad, Muutub immuunsussüsteem, antikehade tootmise süsteem alaneb, Muutused välimuses (naha vananemine, kortsud, Tähelepanu. Aisting. Taju.
hüpotalamus. Kui vere temperatuur tõuseb või langeb, aktiveeritakse hüpotalamuse mõjul vastavad mehhanismid (tagajärjeks higistamine või külmavärinad). 12) Millega tagab organism kaitse patogeenide eest? Organism suudab enamiku patogeenidega toime tulla tänu kaasasündinud või omandatud kaitsemehhanismidele. 13) Selgita vaktsineerimise põhimõtet. Vaktsineerimise käigus viiakse organismi nõrgestatud haigusetekitajad, mis ei suuda haigestumist esile kutsuda, kuid immuunsussüsteem õpib nende antigeene ära tundma ja suudab edaspidi organismi sattunud samu patogeene hävitada. 14) Allergia ülitundlikkus. Immuunsussüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. 15) Millised muutused toimuvad organismis treeningu ajal Hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemperatuur tõuseb, veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistades.
Kui rebukotti ilmuvad esimesed vererakud, siis tekivad embrüos veresooned ja silindrikujuline süda. Peaaegu kohe alustavad arengut eraldiseisvad kojad. Süda hakkab lööma kolm nädalat ja üks päev pärast viljastumist. Vereringe on esimene elundkond ehk seotud organite süsteem, mis funktsioneerima hakkab. Primitiivne vereringe moodustub embrüol juba varakult. See areneb järk-järgult edasi. Raseduse esimesel poolel puudub lootel veel hästi väljaarenenud immuunsussüsteem ning loode on eriti tundlik võimalike kahjustavate tegurite suhtes. Neljandaks nädalaks ümbritseb embrüot läbipaistev veekest ning ilmuvad jäsemepungad. 4. ja 5. nädala paiku jaguneb kiiresti kasvav aju viieks erinevaks osaks, hingamiselundite süsteemis on olemas parema ja vasema bronhi põhitüved ning enne viiendat nädalat tekivad ka alalised neerud ning arenevad käelabad. Enne kuuendat nädalat hakkab embrüo tegema refleksiivseid ja spontaanseid liigutusi.
rinnaga toitmisel. Arvatakse, et 25-40% toimub nakatumine raseduse ajal ja 60-70% sünnitusel. HIV-positiivsetel on sündivus tunduvalt madalam. Viljatus on samuti seotud sugulisel teel levivate infektsioonidega, HIV-positiivsete naiste vähese seksuaalse aktiivsusega, aga ka munarakkude valmimise alanemisega. Lapsed, kelle sünnitavad HIV positiivsed emad, on vahetu sünnitusjärgse testi järel alati ka ise HIV positiivsed. Seda sellepärast, et neil on oma ema immuunsussüsteem ning nad jagavad antikehasid. Kui laps ei ole nakatunud HIV-sse, siis need antikehad järk-järgult kaovad. Mõnikord võib see võtta aega isegi 18 kuud. Naiste jaoks, kes tahavad varjata oma HIV-staatust, on väga raske järgida profülaktikanõudeid, kuna neil on väga raske seletada oma lähedastele ja sugulastele, miks ta ei toida oma last rinnaga. Samuti kardavad nad, et last rinnaga mittetoites on see tõestuseks sellele, et nad on HIV-positiivsed
elus, mida nimetatakse uneks. Me veedame lausa kolmandiku elust magades. Uni kestab ööpäevas keskmiselt 8 tundi, aga see varieerub individuaalselt. Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Kehalisteks protsessideks on näiteks lihaste lõtvumise, muutused hingamises ja pulsi sageduses. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra. Ka ainevahetus aeglustub, immuunsussüsteem keskendub infektsiooniga võitlemisele ja suureneb kasvuhormooni nõristamine, mida vajame mitte ainult kasvamiseks, vaid ka keha seisundi parandamiseks. Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, ta on värskendava toimega ja annab meile energiat, et taas tööle asuda. Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudust. Seda teadmist kasutati vanasti Hiinas eriti raske surmanuhtluse viisina
tänaseks mitmeid arenguprobleeme, mis tõestab veel kord, et tehnoloogia pole ka loomkloonimise tarbeks veel piisavalt kõrgel tasemel. "Kloonitud loodetel esineb tõsiseid geneetilisi- ja arenguprobleeme," ütles doktor Ryuzo Yanagimachi, kes 1998. aastal kloonis esimese teadlasena hiire ja uuris Hawaii ülikoolis oma töö tagajärgi. New York Timesi andmete põhjal, mis on kogutud paljude teadlaste väidete põhjal, esineb kloonloomadel väga tihti arengudefekte,südamehäireid ning nende immuunsussüsteem ei tööta korralikult. Kõigist teaduslikest loomade kloonimistest on õnnestunud vaid 3%, mis on piisavalt väike tõestamaks kloonimise algset arengut. Kuidas saaks siis mõelda veel kloonimise viimist inimeste tasandile? Arvan, et kloonimine peaks säilima seal staadiumis, kus ta praegu on. Inimesed said elada enne ilma loomi ja teineteist kloonimata, ning saavad ka edaspidi. Tuleks leppida reaalsusega
E-õppepäev, Bioloogia Suguhaigused Klamüdioos- Klamüdioosi tekitaja on bakter Chlamydia trachomatis.Kaebuseks on valulik urineerimine ja valu alakõhus. Klamüdioos on momendil Eestis üks levinumaid sugulisel teel ülekantavaid haigusi Diagnoositakse kliinilise pildi ja kusetorust või spermast võetud analüüsi alusel. Kui haigust ei ravita, võivad tekkida suured põletikud ja isegi viljatus. Aga väga sageli kulgeb haigus ka ilma igasuguste haigus tunnusteta aga see ei tähenda, et inimene ei ole nakatunud ja ei levita haigust edasi. Allub hästi antibiootikumid ravile. Genitaalherpes- Herpes on haigus, mis jääbki kehasse püsima ja lööb välja siis kui immuunsussüsteem nõrgeneb.Viirus siseneb suguelundite limaskesta ja nahka läbi mikroskoopiliste traumaatiliste lõhede ja avade ( mikroskoopiline trauma on tavaline suguühtel) , kus paljuneb ja levib ümbritsetevatele kudedele. Nakatunu...
o Aurustumisest o Soojuskiirgusest - Termoneutraalne tsoon selline välistemp vahemik millel inimene ei kulutua energiat oma kehatemp hoidmiseks o Väljas 25-30 o Vees 35-36 - Kriitiline temp välistemp millest alates inimene enam ei suuda olla umb -25 o Letaalne keha temp 25 ja 42 kraadi - Hüpotermia alajahtumine (al 35 kraadi) Kaitse haiguste eest Kaasasündinud Omandatud immuunsussüsteem kaitsemehhanismid Kaitse katete poolt Immuunsussüsteem - Nahk (surnud - Fagotsüüdid - Humoraalne reaktsioon (antikehad) rakkude kiht, ph, - Mikroobidevastased - Tsellulaarne immuunsus (tapjarakud e bakterid) valgud fagotsüüdid) - Ripsepiteel - Mittespetsiifiline (hingamisteedes, immuunreaktsioon ninaõõn ja (tekib igasugu
Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastatud munarakust. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetativselt. Eoseline paljunemine on mittesuguline, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel, sammaldel, sõnajalgadel.Vegetatiivse paljunemise korral pärineb uus organism vanemorganismi mingist kehaosast: 1. Pooldumine, toimub DNA kahekordistumine, ühest rakust kaks uut rakku. Vegetatiivselt paljuunevad bakterid ja ainuraksed. 2. Pungumine, DNA kahekordistumine, uus isend areneb väljasopistisest. Ta erladub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks, moodustades koloonia. (pärmseened, käsnad, hüdra) 3. Taime osadega sibulatega (sibul ja sibullilled). Võsunditega (maasikad, hanijalg). Juurevõsudega (vaarikas, sibul, lepp). Mugulatega (kartul). Pistikutega (paju, mustsõst...
18.Omandatud immuunsus (lõpeta laused). Kaasasündinud immuunsus tuleneb bioloogilisest eripärast ning see on pärilik. Omandatud immuunsuse võib inimene saada konkreetset haigust läbi põdedes või vaktsineerimisel. Omandatud immuunsuse kestus võib ulatuda mõnest kuust elu lõpuni. Teatud haiguste (tuulerõuged, läkaköha ja mumps) vastu tekib inimesel omandatud immuunsus ja ta ei põe neid enam kunagi uuesti. Omandatud immuunsus ei ole pärilik 19.Immuunsus, immuunsussüsteem (lõpeta laused). 20.Kopsusombu e. alveooli 2 iseloomulikku tunnust. Kuidas need omadused aitavad kaasa gaasivahetusele? Alveoolide seinad on õhukesed, nad koosnevad vaid ühest rakukihist. Alveoolid on täidetud õhuga ja neid ümbritseb verekapillaaride võrk. Alveoolide suur üldpindala tagab efektiivse gaasivahetuse. Verest liigub alveooli õhuruumi süsihappegaas, sissehingatud õhust liigub verre hapnik. 21.Milline gaas liigub alveoolist verre, milline gaas liigub verest alveooli?
ja salvestada infot ja edastada seda lihastele ja näärmetele. Nävikoe moodustavad termoregulatsiooni häire, halveneb õppimisvõime. Välised tegurid: õhk (selle närvirakud e. neuronid koos gliiarakkudega. Müeliinid suurendavad impulsi kvaliteet), toit, radioaktiivsus. liikumise kiirust ja tagavad selle sihipärasuse. Info läheb dendriididest kehasse, Immuunsussüsteem. Organismi võimalused kaitseks on: higi- ja läbib aksoni ja liigub närvilõpmetest välja. Närvirakke ümbritsevad gliiarakud, mis rasunäärmetega eralduvad ensüümid, kahjutud bakterid nahal, limaskestad, kaitsevad närvirakke ja varustavad neid toitainetega. Närvisüsteem jaguneb kaheks õgirakud, valgelibled ja antigeenid. Kaassündinud immuunsus on pärilik osaks: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem
Viirused nukleiinhapetest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, mille puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismi rakke Viiruse ehitus:1)ümbris, 2)kapsiid, 3)genoom Virioon viirusosake väljaspool rakku Viroloogia teadus, mis uurib viirusi Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku Genoom DNA või RNA, mis säilitavad pärilikku infot ja määravad viiruse omadused Genoomides on olemas 3 sorti geene: 1)replikatsioonigeenid/valgud kindlustavad viiruse genoomi paljunemise, 2)regulaatorgeenid/valgud mõjutavad peremeesraku ainevahetust, 3) struktuurgeenid/valgud kindlustavad viirusvalkude sünteesi Elus või eluta? Elus organismid Eluta organismid Ehituses on valgud ja nukleiinhapped Puudub ainevahetus Evolutsioneeruvad Ei paljune ilma peremeesrakuta Muteeruvad ...
Mitterakulised struktuurid : priionid ja viirused Priionid 1. normaalseid priioneid esineb kõigil imetajatel. 2. esinevad vaid kesknärvisüsteemis. 3. on evolutsiooniliselt vanad.(eri imetajate liikidel on need valgud väga sarnased. 4. normaalsed priionid reguleerivad ööpäevaseid rütme. Erinevus normaalse ja tõvestava priionvalgu vahel : normaalne priionvalk on alfa- spiraal, tõvestav valk on aga beeta-struktuur. Tõvestavad priionvalgud : … tekitavad priionhaigusi (lammaste kratsimistõbi , hullulehmatõbi) 1) priionhaigustele pole ravi ning need lõpevad surmaga. 2) tõvestavad priionvalgud on erilised : a) ei lagune ensüümide toimel. b) ei denatureeru kõrgel temperatuuril, kiirguste ega lahustite toimel. 3) organism ei erista normaalseid ja tõvestavaid priionvalke. (antikehi ei teki = ei teki loomulikku kaitset). Seega EI SAA Priionhaigusi diagnoosida. 4) priionhaigused ei tunnista liikidevahelisi barjääre. (inimesed saavad ...
Lüsogeenne tsükkel - viiruse paljunemine, mille puhul viiruse genoom lülitub peremeesraku genoomi ja paljuneb koos sellega. Lüsogeenne tsükkel võib üle minna lüütiliseks. Transduktsioon- geenide ülekandumine teise organismi viiruste abil. 4. Mis toimub organismis vaktsineerimise tagajärjel? Miks on vaktsineerimine tähtis? Vastus: Vaktsineerimise tulemusena kujuneb vastupanuvõime vastavale viirusele. Kui inimene nakatub, siis on immuunsussüsteem kohe valmis inimest kaitsma. Viirused ja bakterid hävitatakse enne, kui need saavad hulgaliselt paljuneda. Vaktsineerimine on väga tõhus ning ohutu viis kaitsta end tõsiste nakkushaiguste eest. Vaktsineerimine on osa elukindlustusest nakkushaiguste vastu. Vaktsineerides aidatakse kaasa haiguste leviku takistamisele ja kaitstakse oma lähikondseid ning neidki, keda mingil põhjusel vaktsineeritud ei ole. 5. Nimeta haigusi, mille vastu kohustuslikult vaktsineeritakse.
2) Toitainete transpordis seedeelundkonnast teistesse organitesse. 3) Ainevahetuse jääkproduktide tranpordis kudedest erituselunditesse. 4) Hormoonide transpordis endokriinsüsteemist teistesse kehaosadesse. 5) Organismi soojusregulatsioonis. 6) Jõu edasikandmises mõne organi liikumisel. 7) Vereringe kaudu toimib ka immuunsussüsteem. · E r i t u s e l u n d k o n d eemaldab kehast mittevajalikke ained. Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained. · N ä r v i s ü s t e e m koos meeleelunditega vahendab ja töötleb infot. Närvisüsteem vahetab infot
nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela. Selle tulemusena tekitab lahustumatu ühend fibriin, mille kiud moodustuvad haavale tiheda võrgustiku. Kui veresoon on seespoolt vigastatud, võib hüübimisel moodustuv fibriinivõrgustik veresoone isegi sulgeda ning tekib tromb. Kui tromb ummistab veresoone, siis see organi osa, mida veresoon toitainetega ja hapnikuga varustab, tavaliselt kärbub. 13. Immuunsüsteemi ehitus ja ülesanded. Vastus: Immuunsussüsteem hävitab organismi sattunud haigusetekitajaid. Keha kaitseks töötavad koos valged vererakud ning lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Harkelund on nääre, mis asetseb rinnaku taga. Sellest valmib osa lümfotsüüte. Täiskasvanul harelund taandaeneb, kuid siiski jätkub seal osa lümfotsüütide tootmine. Põrn on kõhuõõnes paiknev elund, milles valged vererakud hävitavad kahjulikke mikroobe. Põrn on vererakkude varupaik.
esimestel arengukuudel. ü 21 kromosoom kolmes korduses põhjustab Downi sündroomi. · avatud suu · lamendunud nina · kõõrdsilmsus. Ülemiste silmalau lihaste osaline halvatus · keskmisest lühem kasv (150cm) · ahvi käejoon · siseelundite väärarengud(süda, seedekulgla, luustik) · talituslikud häired(10 eluaastaks 50% surmajuhte, nõrgenenud immuunsussüsteem, nõrgamõistuslikkus, võivad teha lihtsamaid töid, leebed, mehed on steriilsed, naised on harva viljakad) · sündroom tekib olenevalt sünnitaja vanusest (riskivanus on üle 35) · tekib kuna sugurakkude meioosis vanematel naistel 21 kromosoom ei lahkne korralikult. b) sugukromosoomide genoommutatsioonid , hästi arenenud lihastik, suurenenud huvi vastassugupoole suhtes, enamasti viljakad. [1:1000] 2. kromosoommutatsioonid
kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. 4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. 6. Viirus ja viirushaigus – mille poolest erinevad? Viirus – bioloogiline objekt Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus 7. Organismi immuunsussüsteem võitleb viirushaigustega. Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. 8. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega 9. Elus organismi tunnused Eluta organismi tunnused o Ehituses on valgud ja nukleiinhapped o puudub rakuline ehitus o Evolutsioneeruvad o puudub ainevahetus o muteeruvad o ei paljune ilma peremeesrakuta
kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. 4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. 6. Viirus ja viirushaigus – mille poolest erinevad? Viirus – bioloogiline objekt Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus 7. Organismi immuunsussüsteem võitleb viirushaigustega. Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. 8. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega 9. Elus organismi tunnused Eluta organismi tunnused o Ehituses on valgud ja nukleiinhapped o puudub rakuline ehitus o Evolutsioneeruvad o puudub ainevahetus o muteeruvad o ei paljune ilma peremeesrakuta
ja riietusruumid. Tugeva ja terve inimese kahjustamata nahk kaitseb organismi seennakkuste eest. Kui aga seenteeostega saastunud jalad pannakse jalatsitesse, kus on mikroorganismide arenguks sobivalt soe ja niiske keskkond, siis hakkab infektsioon levima. Seentele meeldivad eriti tihkelt jala ümber istuvad, halvasti ventileeritud jalatsid. Ka jalanõud, milles sportimisel jalad higistama ja "hauduma" hakkavad, on jalaseene kasvuks hea pinnas. Pärast nakatumist hakkab organismi immuunsussüsteem võõrsissetungijatega (ka jalaseenega) võitlema, millest ongi tingitud kohatine sügelus, kõrvetustunne ja kipitus. Nahk üritab seenest ja põletikulistest rakkudest vabaneda, see põhjustab naha muutumise valgeks ja ajab selle ketendama. Kui jalad veel umbsetes jalanõudes hauduvad, saavad ka bakterid hea kasvupinnase. Bakterid põhjustavad oma elutegevusega halvalõhnalise jalahigi tekke. Tavaliselt pesitsevad seened kingades, sokkides, käterätikutes, vaipades. Nad
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millised häired (südame tegevus, enesetunne) kujunevad inimese organismis, kui korralikult ei tööta poolkuuklapid ja hõlmased klapid? 2. Milliseid erinevaid veresooni on inimese kehas, mis on nende ehituse ning funktsioonide erinevused? Arterid-Veresooned, mis viivad verd südamest kudedesse. Arterite seinad on paksud ja elastsed ning mitmekihilised. Veri liigub kiiremini kui veenides. Veenid-Veresooned, mis juhivad verd kudedest südamesse. Veenide seinad on pehmed ja õhukesed ning mitmekihilised. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Kapillaarid-Ühendavad artereid veenidega. Veri voolab väga aeglaselt. Õhuke sein koosneb ühest rakukihist. Kapillaarides toimub nii gaasivahetud kui ka toit- ja jääkainevahetus. 3. Milles seisneb südametsükli erinevate etappide tähtsus? 1) Kodade kokkutõmbel surutakse veri vatsakestesse, kust see saab edasi liikuda kas kopsude...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
