Biheivioristlikud ja kognitiivsed õppimisteooriad Oksana Beregova, KÕ II AÜ. Õppimisteooriaid on mitu. See on tingitud sellest, et õppimise näol on tegemist väga keeruliste psüühiliste protsessidega ja seda raske kirjeldada ühe kõikehaarava mudeliga. Kõige tuntumad õppimisteooriad: biheivioristlikud ja kognitiivsed õppimisteooriad. Biheiviorism ehk käitumuslik psühholoogia nimetus tuleneb inglise sõnast "behavior" - käitumine tekkis XX saj. 20-ndatel aastatel USAs. aluspanija ja termini looja John Watson Tuntuimad koolkonna esindajad: Ivan Pavlov, Edward Thorndike, John Watson, Burrhus Frederic Skinner Biheiviorismi vaated õppimisele: Õppimine on inimeste kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis
Tunnetusprotsessid Ehk kognitiivsed protsessid. ...protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest - aisting - taju - tähelepanu - mälu - mõtlemine - kujutlus - keel Aisting tunnetusprotsess, mis annab infot esemete ja nähtuste kohta. Tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meeleelundile. Klassikaliselt jaotatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis-, kompe ehk puuteaisting. Tänapäeval ka tasakaalu, valu jt aistingud.
Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Kirjeldan neist lähemalt kolme aisting, taju ja tähelepanu. 1. Aisting Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta. Aisting tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud on nt: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja puuteaisting. Nägemisest saab inimene 80-90% informatsioonist, inimese valgustundlikkus on 120 mln kepikest ja värvustundlikkus 6 mln kolvikest. Inimene kuuleb õhuvõnkeid sagedusega 16-20000 Hz, alla 16 Hz puhul tegemist infraheliga ning üle 20000 Hz puhul tegemist ultraheliga. Inimese kõne sagedus on 300-3500 Hz. Maitsmiseks kasutatakse gustatoorseid rakke. Inimene eristab nelja erinevat ...
sisemise aktiivsuse produkt. Kognitiivse õppimise tunnused: *uue käitumise omandamiseks piisab ka selle ühekordsest nägemisest, *nähtu jäljendamine ei pea toimuma kohe, vaid siis kui on sobiv olukord, *uus käitumisviis omandatakse ilma välise tasustamisega, *uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavast tagajärjest- karistust püütakse vältida. Kognitiivne Stiimul tunnetusprotsessid reaktsioon Õppimise kognitiivsed käsitlused 1950ndateks sai selgeks, et inimese ja tema käitumise seletamine on keerulisem, kui biheiviorismile jõukohane on. Kognitiivsete õppimisteooriate areng on võimalikuks saanud tänu kognitiivse psühholoogia arengule. Peamised seisukohad, mida kognitiivsed õppimisteooriad eeldavad, ning mis erinevad biheivioristlikest õppimisteooriatest, on: · Õppija on aktiivne, õppija tegutseb õppimise nimel
Kognitiivsed protsessid. Areng ja roll õppimisel Nägemine, vaatlemine Tähelepanu Taju Kuulmine, täiskasvanute kõne Meeldejätmine: Mõtlemine: ·töötlemine töömälus mälust ja maailmast ·säilitamine pikaajalises mälus pärit infoga tegutsemine * Tähelepanu, töömälu maht on piiratud * Kognitiivsed protsessid on nii kontrollitud kui automaatsed (nõuavad vähest tähelepanu mahtu, st kulub vähe energiat) ·Tähendust konstrueeritakse ·Tunnetusprotsessid arenevad seda peab õpetamisel arvestama Tähelepanu · Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Humanitaarained Kadri Sado Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitused Referaat Juhendaja: Inger Kraav Tartu 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1
Tunnikonspekt Tunni teema: hüpped, kõrgushüppe juurde viivad harjutused Tunni eesmärgid: Psühho-motoorsed eesmärgid: hüpete tehnika etapiline õppimine Kognitiivsed eesmärgid: teadmine kõrgushüppe juurdeviivatest harjutustest ning selle tehnikast (hoojooks, äratõuge, maandumine) Õppemeetodid: sõnaline, näitlik, kordus-, osa- ja tervikmeetod Klass: 3. klass Õpilaste arv: 12 Koht: spordisaal Vahendid: matid, kõrgushüppe plats, sammumärgid, õhupallid, nöör Tunni osa Harjutuse Harjutuse/tegevuse Doseer Org.-met. märkused
Iseseisev ülesanne Marika Ots, Kela3 Lapse vaimne areng Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine, õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Sally Lepik KOGNITIIVSETE ÕPPIMISTEOORIATE KUJUNEMINE JA OLEMUS. KOGNITIIV-INFORMATSIOONILISTE ÕPPIMISTEOORIATE ÜLDISELOOMUSTUS referaat Juhendaja: Liina Lepp Läbiv pealkiri: Kognitiivsed õppimisteooriad Tartu 2011 Kognitiivsed õppimisteooriad 2 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3
TREENINGTUNNI TÖÖKAVA Spordiklubi Tartu Tamme Kooli ujumisring Treeningrühm (treenitusaste, vanus) …12-14a, algajad…………...... Sportlik eriala ujumine Treeningrühma suurus ……12………… Tunni toimumise aeg (kuupäev) …sügis………………………….….. Treeningtunni kestvus .....1,5-2 h.............................. Tunni teema vastupidavuse arendamine, tõmmete efektiivsuse arendamine. Makrotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Eesmärk võistelda jaanuaris koolidevahelises ujumisvõistluses Mesotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Ettevalmistavas faasis tõsta maksimaalse hapnikutarbimise taset ja arendada jõudu, Mikrotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Arendada aeroobset vastupidavust Tunni (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Harjutada jalgade tööd ja tõmmete tehnikat Tunniks vajalikud õppevahendid
Spetsiifilise arenguhäire korral võivad lisaks kõnele olla kahjustunud ka teised arenguvaldkonnad (n. motoorika, kognitiivsed funktsioonid), kusjuures ükski neist ei domineeri. Nimetatud häireid põhjustavad aju erinevate osade kahjustused looteeas või sünnijärgsel perioodil. Suure allrühma moodustavad lapsed, kes on olnud pedagoogiliselt hooldamata (õpetamata) või kasvanud arengut pärssivates sotsiaalsetes oludes. Spetsiifiliste arenguhäiretega lapsi on AEV laste hulgas kõige enam. Puue avaldub psüühiliste protsesside madalamas arengutempos, mis kajastub nooremale vanusele
c. tervishoiusüsteemi ja -poliitika edendamine d. kõik vastusevariandid on õiged Feedback The correct answer is: kõik vastusevariandid on õiged. Küsimus 4 Õige 1 punkti 1-st 0 qaid=495958&qub 0 Question text 3 Täida lünk. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad ennustatavad ....... muutused, millede eesmärgiks on stressori kõrvaldamine või sellega kohanemine. Select one: a. biokeemilised ja kognitiivsed b. biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud c. kognitiivsed ja käitumuslikud d. biokeemilised ja käitumuslikud Feedback The correct answer is: biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud. Küsimus 5 Õige 1 punkti 1-st 0 qaid=495953&qub 0 Question text 3 Stressi põhjused on alati ainult välised tegurid. Stressor ei tulene mitte kunagi inimesest endast. Select one: Õige Väär
grupeerides sarnaseid kogemusi 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 13 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 14 Skeemid Stereotüübid Skeemid kognitiivsed struktuurid, teadmiste Stereotüübid (tunnetuslik kategooria süsteemid, mis sisaldavad informatsiooni inimeste, rahvuslikud, soolised, vanuselised) sündmuste, paikade jne kohta Negatiivsed stereotüübid (eelarvamused) Mööbel Mööbel kehtivad enam naiste, värviliste, vanemate
TUNNIKONSPEKT Õppeaine: Õppe kavandamine Aeg: Õppijate iseloomustus: Tunnikava koostaja nimi: Tunni teema: Kognitiivsed õppimiskäsitlused Tunni eesmärgid: Mõisted: Õppijate eelteadmised ja oskused: Eelnevalt vajalikud tegevused õppejõule: Eelnevalt vajalikud tegevused õppijale: Tunniks vajalikud materjalid, vahendid, tarkvara ja veebiaadressid: Tunni osad, struktuuri Tegevuste kestus Õpetaja poolt Õppijate tegevus Põhjendused, mida mingi
ENESETÕHUSUS Affektiivsed Mõisted Enesetõhususe tunnetus protsessid Motivatsioon Kognitiivsed protsessid Iseregulatsioon Enesetõhususe Enesetõhuse areng Enesetõhusu tajumine ja tulemused elu se allikad (defineeritamine) vältel Tõhususe Optimistliku
Mikk Värnik ja Joosep Puiestee Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum, 1990). Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele Üksindus Mittemõistmine Ebakindlus tuleviku suhtes Kuritegevus Tööpinge Süütunne Halvustamine ja hukkamõist Haigused Rahaahnus Iseloomuomadused Mõjub halvasti hingele ja südamele Süda tunneb valu, jätab lööke vahele
Tallinna teeninduskool 011K Leevika vilja Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused. Millest stressikogemus koosneb? Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus. Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvate füsioloogiliste
Kaasneb soov olla erinev, loov, õppimine ilmneb alati käitumise muutusena; keskkond kujundab nii käitumist, liigendamisstr Kognitiivsed Sõltuv paradoksid mõtleja, suhtleja, tegutseja keskendub nähtavale, kuid välistab sisemised õppimist, mitte õppija ise Õppija tüübid
Aju ehitus ja funktsioneerimine kognitiiv-psühholoogilisest aspektist ning aju keskused Johanna Olesk Tallinna Ülikool 2015 Sissejuhatuseks • Kognitiivsed ehk tunnetusprotsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse käigus pilt tegelikkusest. • Aisting, taju, mõtlemine, keel ja tähelepanu – omavahel tihedalt seotud Sissejuhatuseks • Aisting – annab infot esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta, tekib kui ärritaja mõjub otseselt meeleelundile (NB! Ei peegelda eset tervikuna) • Taju – peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi tervikuna (liigitab aistingult saadud informatsiooni
Kliiniline psühholoogia Stress Keskkondlikud stressorid müra, liiklus, ilmastik, ülerahvastatud töökeskkond. Sotsiaalsed stressorid tähtajad, rahalised kohustused, suhetega seonduvad probleemid Füüsilised ja psühholoogilised stressorid arengulised kriisid, õnnetused, saavutusega seotud probleemid, haigused, negatiivsed kognitsioonid. Oliline siiski inimese taju, stressori tõlgendus. Loomkatsed tõid esile stressiga kaasnevad füsioloogilised muutused, eiras psühholoogilisi tegureid. Stressile reageerimise viisid on siiski erinevad ja füsioloogilised protsessid palju keerukamad kui pelgalt sümpaatilised. Lazarus ja Folkman, 1984 Psühholoogiline stress tekib siis, kui inimene hindab oma olukorda ohtlikuks või ähvardavaks ning tajub oma ressursside piiratust selle olukorraga toimetulekuks. Stress kui protsess, mis pidevas muutuses, sõltub indiviidi hinnangust stressorile ja oma toime...
(HEVKO-d); koolivälised võimalused on oluliselt laienenud, näiteks tegutsevad Rajaleidja keskused, kust saab vajadusel eripedagoogilist, logopeedilist, psühholoogilist ja sotsiaalpedagoogilist abi; avardunud on info saamise ja jagamise võimalused paljude tugigruppide ja ühingute näol, mis ennekõike on toeks lapsevanematele, kuid organiseerivad ühistegevusi ka lastele. Kerge intellektipuudega õpilased: KOOLI SISENE: Eripedagoog/õpetaja (kognitiivsed oskused; kommunikatsioon; sotsiaalsed oskused; eneseteenindus; silma ja käe koostöö; igapäevaste toimingute õppimine; tööoskuste õppimine; igapäevaste toimetulekuoskuste lihvimine). Logopeed (kommunikatiivsete oskuste arendamine (sh alternatiivkommunikatsioon); psüühiliste protsesside arendamine; praktiline kõnearendus; häälduspuuete korrektsioon). Liikumisõpetaja /-terapeut (üldmotoorika ja kehatunnetus; peenmotoorika; silma ja
Loovus Loovus ehk kreatiivsus Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada Loovus selliste uudsete ideede tootmine, mis on asjakohased ja tõhusad või selliste uudsete ideede, toodete, seadmete või kunstiteoste loomine, mis meie elu edendavad Loomine kui tegevus loomisfaasis toimivad kognitiivsed protsessid, ka loov mõtlemine Looming kui loomeprotsessi tulemus uudne idee, toode, kunstiteos Hans J. Eysenck Loovus kui iseloomujoon Loovus kui saavutus "Miks on palju neid, kes on potentsiaalselt loovad, ja nii vähe neid, kes tegelikult pakuvad oma mõtlemise ja tegevuse tulemusena välja midagi uut?" Loovus kui saavutus on paljude faktorite korrutis Isikuomadused Eneseusaldus ja avatus julge, teiste arvamus ei loe Sallivus peab lugu ka teiste arvamusest
iiveldus ja oksendamine ning väsimus, esineb ka kuklakangestus. DIAGNOOSIMINE Vereproovist Verekülvi abil Seljaajuvedeliku uuringuga RAVIVÕIMALUSED Bakteriaalset meningiiti ravitakse antibiootikumidega. Viirusliku meningiidi puhul on ravi nn toetav - põletikuvastane ja vedeliku tasakaalu säilitav ravi. Haiguse ennetamisprotsessis olulisel kohal puhtus ja hügieen. TAGAJÄRJED Sagedasemad tüsistused on kognitiivsed ja käitumuslikud muutused,kuulmiskaotus, ning epileptilised hood. Selleks, et vältida tüsistusi, on väga oluline võimalikult kiire diagnoos ja õigeaegselt alustatud ravi. MENINGIIT KASUTATUD KIRJANDUS http://inimene.ee/m/meningiit http://ec.elobot.eu/ajukelmepoletik https://en.wikipedia.org/wiki/ Uptake_signal_sequence http://www.bushealth.com/understandin g-meningitis-what-is-meningitis/ AITÄH!
Stress Referaat Õpilane: Juhendaja: Võnnu 2012 Stress Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Stress on seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem,
Stress Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Millal stress tekib? Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes nendeks võivad olla nii pingeline kodune õhkkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö,
ja ravi. 2.Geriaatria eesmärgid- haigete funktsionaalsete seisundite, elukavaliteedi ja iseseisva toimetuleku parandamine(,rehabilitatsioon, taastusravi)seisundi ja toimetuleku säilitamine 3.Mida näitab elukvaliteet? - sotsiaalses, majanduslikus, psühholoogilises, vaimses, tervislikus ja ühiskondlikus mõttes, heaolu ja rahulolu, enesega toimetulek 4.Eakate peamised arsti poole pöördumise põhjused -jõuetus, väsimus, üksindus, kroonilide haigused unehäired, kognitiivsed ja psühhomaatilised häired, vererõhk, diabeet. 5.Mille poolest erinevad eakate ägedad seisundid keskealiste omadest? -Tihti esinevad eakatel ägedad haiguslikud seisundid ilma tüüpiliste sümptomaatikata- valu, palavik. 6.Mis on uriini inkontinentsus?- uriinipidamatus 7.Mis on deliirium ja selle võimalikud põhjused eakail? -Segadus seisund kus eakal väheneb enda ja keskkonna teadvustamine. Põhjusteks on vananemine, orgaaniline kahjustatus, ajutrauma, südamehaigused,
finantskoormus- kogusumma, mida maksavad krediidi kasutamise eest.aastane intressimäär- krediidikulu, mida arvestatakse aastaprotsendina.kindlustuspreemia-hind, mida inimesed kindlustuse eest maksavad.Maslow' vajaduste hierarhia 1)füsioloogilised vajadused(toit, vesi); 2)turvalisusvajadus( hirmu puudumine, rahulikus); 3)kuuluvus ja armastusvajadus(kiindumus, omaksvõtt); 4)enesest lugupidamise vajadus(heakskiit, tunnustus); 5)kognitiivsed vajadused(teadmised, arusaamine) 6)esteetilised vajadused(sümmeeria, kord); 7)eneseteostusvajadus.Tulumäär väljendatakse protsendina hoiustatud summast(põhisummast) aastase perioodi kohta.Lihtintress makstakse ainult hõiuse põhisummalt.Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku(aktsionääri) õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Intressimäär näitab mitu
mis esineb pikka aega Arvudes · 5-7% 4.-8.klasside õpilastest mõnel ajahetkel (Stark, 1990) · 20% to 50% murdeealistest depressiivsed sümptomid, st mitte (Hankin, 2006) · See riskirühm hiliemale depressioonile (Cuijpers, de Graff, & van Forsselaer, 2004) · Nooremates klassides vähem, lasteaias väga vähe · Algklassides poisse-tüdrukuid võrdselt, hiljem naisi rohkem Seletused · Psühhodünaamiline lähenemine · Kognitiivsed mudelid täiskasvanutel Kognitiivsed näitajad interaktsioonis väliskeskkonnaga · Mitteadaptiivsed kognitiivsed skeemid, mis kujunenud negatiivsete kogemuste interpreteerimisel · Sündmusi interpreteeritakse negatiivselt depressiivsed sümptomid · Atributsioonid: negatiivsete sündmuste põhjused seesmistele, üldistele ja püsivatele omadustele Positiivsete sündmuste põhjused välistele juhuslikele näitajatele Seletused 2
probleemid). 4. Millal ilmneb tööga seotud stress? Tööga seotud stress ilmeb: kui töötajate töö eeldab teadmisi ja oskusi, mida töötajal pole ja mis vähendavad nende võimet hakkama saada. Sellised nõuded võivad olla seotud aja survega, töö kogusega, või väljendub töö raskuses või otsustamise vajaduses. Lisaks ilmneb sellega, et puudub võime näidata oma emotsioone välja tööl. 5. Millised füsioloogilised, emotsionaalsed, kognitiivsed ja käitumuslikud reaktsioonid kaasnevad tööga seotud stressiga? 2 Füsioloogilised- südame rütmi kiiruse suurenemine, vererõhu kõrgenemine, hingeldamine; Emotsionaalsed- närvilisus ja häiritus; Kognitiivsed- tähelepanu ja taju vähenemine, hajameelsus; Käitumuslikud- agressiivsus, impulssiivne käitumine, vigade sagenemine; Kui stressi reaktsioonid ilmnevad pikal perioodil võivad reaktsioonid areneda pidevaks,
Stressi termini võttis 1926.aastal kasutusele Kanada teadlane Hans Selye. Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis ja sisekeskkonna ulatuslikul Click to edit Master text styles muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Second level Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, Third level millega kaasnevad biokeemilised, Fourth level Fifth level füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused. STRESSI TEKKEPÕHJUSED KOOLISTRESS Kontrolltööde eel ja ajal Koolivägivald Ebakindlus edasiõppimises Suured lärmakad klassid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
STRESS Lisette Liis, Gerda- Triin Linn 10.a Stress Stress on emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Keskkonnasündmusi, mis kutsuvad esile stressireaktsioone nimetatakse stressoriteks Mis põhjustab? STRESSORID pingeline elukeskkond kui ka üksindus liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast,
Sotsiaalpsühholoogia eesmärgid · Mõista ühe inimese mõju teisele (nt Milgrami konformsuse uuringud) · Mõista sotsiaalse organisatsiooni mõju inimesele (nt Aschi konformsuse katsed) · Mõista indiviidi mõju organisatsioonile (nt Lewini juhtimisstiilide uuringud) · Mõista ühe organisatsiooni mõju teisele organisatsioonile (nt gruppidevahelised konfliktid) · Mõista tehis- ja loomuliku keskkonna mõju inimesele Kognitiivne perspektiiv Kognitiivsed protsessid: · Taju · Tähelepanu · Mälu · Infotöötlus · Mõtlemine Kognitiivsed faktorid: · Hoiakud · Veendumused · Väärtused · Järeldused Teadusliku uurimuse nõuded · probleemi formuleerimine · mõistete defineerimine · teaduslike meetodite kasutamine · andmete kontrollitavus (verifitseeritus) Sotsiaalpsühholoogia meetodid 1) Vaatlus
• Evans jt -‐ 3 meeleolu kirjeldavat faktorit (õnnelik, pinge-‐depressioon ja vihane-‐depressioon) • Stone – kogus meeldivaid & ebameeldivaid sündmusi, mõõtis sekretoorseid immuunglobuliin antikehi (sIgA) Isiksus ja heaolu – Diener ja Lucas: Temperamendimudelid, kognitiivsed mudelid, sotsialisatsioonimudelid, kongruentsuse mudelid, eesmärgimudelid. Päritavus – kvantitatiivse tunnuse muutlikkuse osa, tingitud pärilikest erinevustest indiviidide vahel. Päritavuskoefitsent – päritavus käib populatsiooni, mitte üksikindiviidi kohta! H2 sõltub tunnuse mõõtmistäpsusest, võib olla populatsioonispetsiifiline,
Stress Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud, mis on suutnud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum 1990) Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. Stressi võib nimetada ka üldiseks kohanemissündroomiks. See on eelkõige seotud sellega, kuidas me endale asju tõlgendame või endale seletame ning millise hinnangu anname olukorrale. Stress võib olla samal ajal nii kasulik kui ka kahjulik
iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks(Vikipeedia, 2008). Isiksuseteooriad 1) Bioloogilised isiksusekäsitlused: inimene on sarnane loomaga, inimeste käitumist suunavad instinktid. 2) Psühhodünaamilised isiksusekäsitlused: inimese käitumist põhjustavad seesmised teadvustamata psüühilised jõud, alateadvuse oluline osa. (S.Freud, C.G.Jung) 3) Kognitiivsed isiksusekäsitlused: inimene käitub vastavalt sellele, kuidas ta maailma mõistab ja mõtestab, inimene kui mõtlev olend. (J.Piaget) 4) Käitumuslikud isiksusekäsitlused: inimese käitumine on õppimise tulemus, keskkonna oluline roll. (B.Skinner, A.Bandura) 5) Humanistlikud isiksusekäsitlused: inimesel endal on kontroll oma elu üle, inimesele on omane püüe areneda ja täiustuda. (C.Rogers, A.H.Maslow).
·Füüsilise sõltuvuse korral vajab keha aina suuremas koguses ainet hakkamasaamiseks ·Psüühilise sõltuvuse korral ei suuda inimene vastu seista soovile taas sama tunnet kogeda ·Tekivad mõttetegevuse häired ·Pärast mõju lõppu muutub enesetunne väga halvaks ja inimene tarbib tubakat taas, et "normaalne" olla. Tubakaga kaasnevad närvisüsteemi häired Residuaalne või hiline psüühikahäire Häire, mille korral alkoholist või muudest psühhoaktiivsetest ainetest tingitud kognitiivsed, afektiivsed, isiksuse või käitumise muutused esinevad pärast perioodi, mille vältel saaks eeldada otsest aine toimet. Amnestiline sündroom Amnestilise sündroomi korral on juhtiv krooniline lühimälu häire, samuti võib olla häiritud kaugmälu, kusjuures vahetu mälu on säilinud. Tavaliselt on häiritud ajataju ja sündmuste õige järjekorra meenutamine, samuti võime omandada uut materjali. Aju kahjustus 600-st suitsus sisalduvast kemikaalist umbes 100 mõjutavad aju talitust.
Õppimise tasandid: 1.Reflektoorne - õpitakse teatud stiimuleid ja reaktsioone enamasti teadvustamata ja automaatselt. 2.Kognitiivne- õpitakse teadmisi ja toiminguid. Kognitiivsel tasandil muutub õppimise kvaliteet. 3. Intellektuaalne- kognitiivne õppetasand, mille puhul ei peegeldata esemete ja toimingute üksikuid meelelisi suhteid, vaid üldiseid objektiivseid seoseid, struktuure ja suhteid. Õppimisteooriad. Klassikalised Biheiviorism. Thorndike. Skinner. Watson. Pavlov. Kognitiivsed õppimisteooriad:Õppimine tähendab kognitiivsete struktuuride omandamist või reorganiseerimist. Getaltpsühholoogia. Ei ole ainuvaldavat teooriat (Küttis 2003). KÜSIMUSED 1. Kuidas jaguneb arengupsühholoogia? 2. Mida tähendab ja uurib kognitiivne psühholoogia? 3. Mis on kognitiivse psühholoogia põhiidee ja millele see keskendub? 4. Milline on Jean Piaget kognitiivse arengu teooria? 5. Loetle ja iseloomusta Jean Piaget kognitiivse arengu astmed. 6
eest. Tänu sellele pelgame me süüa näiteks roiskuma läinud liha, sest tõenäoliselt saaksime me sealt mingi haiguse. 3. Kõrgem kognitiivne emotsioon: armastus 4. Baasemotsioonide ja kõrgemate kognitiivsemate emotisoonide vahe: Baasemotsioonid on kaasasündinud ning on laiaslaastus kogu maailmarahvastikul sarnased. Esineb varieerumisi nii rahvuselt, rassiliselt kui ka individuaalsel tasandil. Kõrgemad kognitiivsed emotsioonid on samas õpitavad ning ainult inimesele omased erinevalt teistest loomadest. 5. Ajutegevuse seos emotsioonidega: Ajus asub emotsioone kontrolliv piirkond, mida nimetatakse limbiliseks süsteemiks. Ühtlasi talitab ta kaasasündinud emotsioone nagu toitumine. Hirmu korral (ka kõikide teiste emotsioonide korral) juhib aju kogu protsessi. Algab kõrgendatud pingeseisundiga, suureneb vererõhk, pupillid avanevad, lihased pingulduvad, tekib kõrge keskendunud olek
korral võib abi saada mänguteraapiast) mängu kaudu tutvub laps ümbritseva maailma ja inimestevaheliste suhetega, kooliküpsuse saavutamine (füüsilised ja psüühilised võimed sh. sihikindlus ja keskendumisvõime, iseseisvus, kriitikataluvus, empaatia, kognitiivsed võimed). Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Kainiku etapp (7-12/14 a.) Lapsel tekib vajadus tõsise tegevuse järele. Tähelepanu on peamiselt tahtmatu, mälu mehaaniline, mõtlemine konkreetne ja vähekriitiline. Märksõnadeks ongi: abstraktse mõtlemise areng, kriitilisus teiste ja enda suhtes, võõrdumistunded, füüsiline areng,
Soodustavad pärilikud tegurid, ajudefektid. Sümptomiteks on häired tajumises, mõtlemises, tunde- ja tahteelus, tahtlike liigutuste sooritamises. Psüühikahäiretesse suhtumine Vanakreeka arst Hippokrates oli esimene, kes veendus, et inimpsüühika on ajutegevuse väljendus ning psüühikahäired tulenevad ajutegevuse häiretest. Psüühikahäirete käsitlused Psühhofüsioloogilised käsitlused Psühhodünaamilised käsitlused Humanistlik lähenemine Kognitiivsed käsitlused Käitumuslik lähenemine Psüühikahäirete diagnoosimine Orgaanilised psüühikahäired Psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu tekkinud psüühika- ja käitumishäired Skisofreenia, skisotüüpilised ja luulilised häired Meeleoluhäired Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissündroomid Täiskasvanu isiksus- ja käitmishäired Vaimne alaareng Psühholoogilise arengu häired
1) Kultuuriline norm? enamusest lähtuv, normaalne on see, mida kõik teevad. 2) Biheivorism mis on norm? Õpitud kohastunud käitumisviisid. 3) Kognetiivse teraapia eesmärk? -korrigeerida negatiivseid automaatmõtteid 4) Automaatmõttete aluseks on? Kognitiivsed vead. 5) Käitumuslik teraapia · Klassikaline tingimine (Pavlov, Watson) · Operantne tingimine (Thorndike, Skinner) · 1970-ndate keskel tekkis eraldiseisva suunana käitumuslik meditsiin- rakendab käitumisteraapia tehnikaid hindamaks, ennetamaks ja ravimaks somaatilist haigust või füsioloogilisi düsfunktsioone. · Käitumisteraapia lähtub ideest, et düsfunktsionaalne käitumine on kas õpitud või kujunenud elusündmuste
reegleid ja norme järgides? Vali üks: a. kognitiivne koolkon b. psühhodünaamiline koolkond ÕIGE! c. humanistlik koolkond d. kõik variandid on valed Küsimus 8 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst Inimese psüühiliste protsesside hulka ei kuulu: Vali üks: a. Emotsionaalsed protsessid b. Determineeritud protsessid ÕIGE! c. Eksekutiivsed protsessid d. Kognitiivsed protsessid Küsimus 9 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Filosoofilise psühholoogia perioodil väideti, et psühholoogiast ei saa kunagi eksperimentaalset teadust, sest psühholoogia uurimisel ei ole võimalik uuritavat nähtust kontrollida ega kasutada numbreid-matemaatikat. Seda väitis: Vali üks: a. W.Wundt b. Immanuel Kant c. Galileo Galilei d. Rene Descartés Küsimus 10 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst
Otsustusprotsessi mõjutab ka see, et asjaolusid võib olla üsnagi palju ning need muutuvad kiiresti. Nii jääbki meil tajumata, et enamasti sünnivad faktid hoopis otsustamise põhjal (Kell, 2012). 2. EMOTSIOONID Vaatamata sellele, et emotsioonid on juba ammu unarusse jäänud teema teadlaste jaoks, teadmised emotsioonidest on hiljuti oluliselt arenenud. Emotsioonide uurijad on määratlenud emotsiooni keerulise nähtusena, mis hõlmab eri alasüsteemide organismi toimimist - kognitiivsed, füsioloogilised tegevus tendentsid, ja subjektiivne tunne, mida nimetatakse ka emotsioonide kompleksmudeliks (Tran 2004). Tegevus tendentsid on olulised emotsioonide eripärad, kui tegemist on võimalikku või tegelikku käitumise mõistmisega. See tegelik käitumine omakorda mõjutab suhteid üksteisega, kuna teised reageerivad vastavalt signaale nad saavad. See aspekt individuaalsete emotsioonide ja teiste inimeste suhtumiste
kõrgem maksumus. 7.Kuidas kaitseb meie vaba ettevõtlusega majandus tarbija huve? Eesmärk on aidata tarbijat, kaitsta tema seaduslikke õigusi, anda võimalusi omandada teadmisi, et olla arukas osaleja turusuhtes ja vääriline partner teenuste ja kaupade pakkujatele-müüjatele. 8.Joonista (lehe pöördele) Maslow´ vajaduste hierarhia ning iseloomusta seda. ENESE-TEOSTUSVAJADUS ESTEETILISED VAJADUSED Sümmeetria, kord, ilu jne. KOGNITIIVSED VAJADUSED Teadmised, arusaamine, uudsus ENESEST LUGUPIDAMISE VAJADUS Kompetentsus, heakskiit, tunnustus jne. KUULUVUS JA ARMASTUSVAJADUS Kiindumus, omaksvõtt, kuuluvus jne TURVALISUSVAJADUS Rahulikkus, ohutus, hirmu puudumine jne FÜSIOLOOGILISED VAJADUSED Toit, vesi, õhk jne Samas, kui valitud sihtturul on alumised vajadused rahuldatud, pöörduvad inimesed selle poole, kes pakuvad neile tooteid, mis rahuldavad kõrgemaid vajadusi. Ettevõtja peabki selle ära tabama. 9
ja tervetele eluviisidele. Vanurite puhul on haigusleide seda enam, mida vanem on inimene. Vanurite nõrk üldseisund piirab mõningal määral operatiivsete protseduuride võimalusi. Eakad inimesed on oma tervisesuhtes sageli paremal arvamusel kui kõrvalseisjad. Vanurid võrdlevad oma muresid mitmete juba lahkunud kaaslaste saatusega ja sellega, mis nende meelest niikuinii kaasneb vanadusega. Subjektiivsetest kaebustest sagenevad vanemates vanusegruppides kõige enam jõuetus ja väsimus ning kognitiivsed häired. 75-aastaste hulgas süvenevad liikumisraskused ja mälu halvenemine. Inimese vananedes muutuvad kõige tavalisemaks need seisundid, mille puhul on raske öelda, kas tegemist haigusega või vananemisnähuga. Sellistele haigustele on iseloomulik see, et neid ei esine noorematel. Väga eakate inimeste oluliseks surmapõhjuseks on tihti hingamisteede haigused. Pärast 75. eluaastat muutub raskeks sooritada koduseid toimetusi. Üle 80-aastatest inimestest
käesoleva triaadi on oluline lapse asi. Seda on võimalik kontrollida , vaadates , kuidas laps mängib , ta otsib pidevalt , et asi, mis huvitas , kas masin , tool, nukk , lusikas jne. Seal võib ollatunne, et see ei nõua rohkem ega vaja , see keskendub ainult teema huve. Kuid see ei ole nii , sest ilmatäiskasvanud laps ei osata võimalusi inimtoiduks teemad. Lapse kognitiivne areng Selles vanuses areneb taju, mõtlemist, mälu ja kõne. Seda protsessi iseloomustab verbalization kognitiivsed protsessid ja tekkimist nende omavõim. Arengu taju määratakse kolm parameetrit : tajutav meetmed ( ausus objekt) , sensoorne standardid ( tekkimine standardid aistinguid : heli , valgus, maitse , puutetundlikud , haistmis ) ja tegevus viide . Teisisõnu, protsess taju ekstrakti kõige olulisemadkonkreetse objekti või situatsiooni , omadused , omadused , omadused, juhtides nende alusel teatud viisil ; seos kujutise andmete standardite objektide maailmas
Taju Taju kuulub tunnetusprotsesside hulka. (Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid.) Tunnetusprotsessiks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötlus vahendusel pilt tegelikkusest. Taju on üks tegur mis aitab luua pilti tegelikkusest. Taju on psüühiline protsess, mis seisneb esemete ja nähtuste meelelises tervikpeegelduses. Ühendab ja korrastab aistinguid taju kujundiks, vahendab obejktiivselt maailma ning aitab kohaneda keskkonnaga.Taju aluseks on meelte kaasasündinud võimed, meeleelundite talitlus,
TAJU. Taju kuulub tunnetusprotsesside hulka. (Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid.) Tunnetusprotsessiks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötlus vahendusel pilt tegelikkusest. Taju on üks tegur mis aitab luua pilti tegelikkusest. Taju on psüühiline protsess, mis seisneb esemete ja nähtuste meelelises tervikpeegelduses. Ühendab ja korrastab aistinguid taju kujundiks, vahendab obejktiivselt maailma ning aitab kohaneda keskkonnaga .Taju aluseks on meelte kaasasündinud võimed, meeleelundite talitlus,
asukohta Aistingute seaduspärasused on: 1. adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine 2. kompensatsioon ehk ühe aistinguliigi korvamine teisega 3. sünesteesia ehk ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meelelundi ärritamisel Kasutatud allikad Toomela, Aaro 1999. Ülevaade psühholoogiast. Tallinn. Koolibri Kidron, Anti 2008 Psühholoogia põhisuunad. Mondo Vendelin, Vilja. Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid. http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:DyMkcxrSdNsJ:eller.tmk.ee/UserFUser/File/Oppematerjalid/ Vilja/Tunnetusprotsessid2.rtf+&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee
Ihtüoos e. soomustõbi e. kalanahksus on kaasasündinud geneetiline häire, mille puhul tekib nahal üle kere kalasoomuste taoline hüperkeratiseerunud kiht. Huntingtoni tõbi Tegemist on autosoomdominantselt päranduva progresseeruva neurodegeneratiivse haigusega. Tavaliselt jääb haiguse avaldumise aeg 35.44. eluaasta vahele. Peale sümptomite algust on keskmine eluiga 1518 aastat. Kliinilisteks sümptomiteks on sundliigutused ning kognitiivsed või psühhiaatrilised häired. Huntingtoni tõbi on ravimatu haigus. Marfani sündroom Marfani sündroom saadakse pärilikul teel oma vanemalt või geenimutatsiooni käigus. Kahjustunud on 15. kromosoom, mis kannab infot paljude pärilike tunnuste kohta ning tekkinud nähtus põjustab häireid sidekoe tekkes. Sümptomid Sünnist alates väga pikk kasv, kõhn kehaehitus, vähene rasvkude. Esineb lihasnõrkus; lihaste liigne painduvus.
annaabi.ee 
