1. Toimub munajuha laienenud osas, munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva, umbes 7ndal nädalal peale viljastumist kinnitub sügooot emaka limaskestale. 2. Areneva hakkava loote sugu määrab ära isa, sest pooled seemnerakud kannavad Y - kromosoomi ja pooled X- kromosoomi. Samas on kõik viljastatud looted esialgu naissoost. 3. Naise viljastamist reguleerib Progesteroon e. Gestageen reguleerib naise viljastumisvõimet, aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule ja reguleerib menustratsiaaltsüklit. 4. Iseenesliku abordi põhjuseks embrüo või loote väärareng , platsenta patoloogia või emapoolsed tegurid. Selle esinemissagedus ei ole täpselt teada. 5. Ema elu või füüsilise või vaimse tervise kaitse. Seda nimetatakse mõnikord terapeutiliseks ehk õigustatavaks abordiks, Vägistamisest või intsestist tuleneva
Bioloogia Kontrolltöö viljastumine inimesel 1. Viljastumine inimesel: toimub munajuha laienenud osas, munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva, umbes 7ndal nädalal peale viljastumist kinnitub sügooot emaka limaskestale. 2. Areneva hakkava loote sugu määrab ära isa, sest pooled seemnerakud kannavad Y- kromosoomi ja pooled X- kromosoomi. Samas on kõik viljastatud looted esialgu naissoost. 3. Naise viljastamist reguleerib Progesteroon e. Gestageen reguleerib naise viljastumisvõimet, aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule ja reguleerib menustratsiaaltsüklit. 4. Iseenesliku abordi põhjuseks embrüo või loote väärareng, platsenta patoloogia või emapoolsed tegurid. Selle esinemissagedus ei ole täpselt teada. 5. Põhjused, miks võidakse aborti esile kutsuda · Ema elu või füüsilise või vaimse tervise kaitse. Seda nimetatakse mõnikord
Aeg viljastumisest surmani 1. Viljastumine inimesel: toimub munajuha laienenud osas, munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva, umbes 7ndal nädalal peale viljastumist kinnitub sügooot emaka limaskestale. 2. Areneva hakkava loote sugu määrab ära isa, sest pooled seemnerakud kannavad Y- kromosoomi ja pooled X- kromosoomi. Samas on kõik viljastatud looted esialgu naissoost. 3. Naise viljastamist reguleerib Progesteroon e. Gestageen reguleerib naise viljastumisvõimet, aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule ja reguleerib menustratsiaaltsüklit. 4. Iseenesliku abordi põhjuseks embrüo või loote väärareng, platsenta patoloogia või emapoolsed tegurid. Selle esinemissagedus ei ole täpselt teada. 5. Põhjused, miks võidakse aborti esile kutsuda : · Ema elu või füüsilise või vaimse tervise kaitse. Seda nimetatakse mõnikord terapeutiliseks ehk õigustatavaks abordiks.
Mis on toodetava gestageeni ülesanne? Mitterasedal naisel todab gestageene kollaskeha. Valmistab ette endomeetriumi viljastatud munaraku kinnitumiseks – sekretsioonifaas. Tagab endomeetriumi edasise arengu. Progesteroon lõõgastab emakat. Valmistab ette rindasid piima tootmiseks. 13. Millise toime alusel avaldab rasestumisvastast toimet östrogeenne ja gestageenne komponent? Östrogeen: takistab FSH tootmist – folliikul ei küpse ja munarakk ei vabane. Gestageen: jätab mulje, et ovulatsioon on toimunud + lisatoimed: tõstab emakakaela tihedust ja muudab endomeetriumi õhukeseks. 14. Mille poolest erinevad kombineeritud kontratseptiivides olevad gestageenid üksteisest? Gestageeni toimet saab muuta (toimemuutus), struktuurimuutused. (nt. androgeenseid omadusi muuta, antiandroeensed: akne vähenemine). 15. Kombineeritud preparaatide korvaltoimed ja kasutamisega seotud riskid.
ei rahulduks allikatega, mis internetis. Münhausen- ema kasutab lapsi ära 23.11.2015 SEMINAR 1. Peresuhted 2. Rasedus ja Stress 3. Raseduse katkestamine, katkemine ja nende mõju vaimsele tervisele 4. Rasedus eri kultuurides 5.Rasedus ja Depressioon 6. Couvade sündroom 7.12.15 SEMINAR 1. Rasedusaegsed ja sünnitusjärgsed ärevushäired 2. Paarisuhte rahulolu esimese lapse sünni järgselt- on vaja mehel lasta olla isa 3. Menopaus- gestageen( kaitseb östrogeeni kõrvaltoimete eest), östrogeen (menopausi ajal toodavad munasarjad seda ebaregulaarselt) 4. Günekoloogiline onkoloogia- 5. Lastetus ja psühholoogiline kohanevus- 6. Lahutus ja selle mõju lapsele
Teine probleem, mis vanusega kasvab on raseduse katkemise tõenäosus – vananedes suureneb, tingitud kromosoomi vigadest. 2. Naiste hormonaalsed kontratseptiivid. Kombineeritud – pillid, plaaster, tuperõngas. On kombineeritud kahte sünteetilist naissuguhormooni – östrogeeni ja gestageeni. Östrogeen tagab menstruaaltsükli kontrolli, pärsib FSH tootmise ja tõhustab gestageeni ovulatsiooni pärssivat toimet. Gestageen inhibeerib LH tõusu ja paksendab emakakaela lima. Ehk toimub hüpotaalamus- hüpofüüs-gonaadid süsteemis tagasisideme blokeerimine ja pärsitakse follikulogenees ja ovulatsioon. Samuti muudab emakakaelalima paksus ja viskoosseks ning muutub seega spermatosoididele raskesti läbipääsetavaks. 1 plaaster on mõeldud 7-ks päevaks ja peale kolme nädalat tehakse üks plaastrivaba nädal. Tuperõngas asetatakse ttuppe 3ks
· kaitseb veresooni lupjumise eest, hoiab tasakaalus vererõhu · oluline roll naha, limaskestade ja juuste ainevahetuses Östrogeene on naise veres kõige rohkem ovulatsiooniperioodil ( seepärast ongi viljastumine sel ajal kõige parem ). Samal ajal on aga naise füüsilise töö võime (võrreldes ühe menstruaaltsükli jooksul ) kõige madalam. · Tugevad kehalised koormused avaldavad östrogeenide tootmisele pidurdavat mõju Progesteroon (e. gestageen) · tekib samuti munasarjades . · Paneb aluse naiselikkusele, · reguleerib menstruaaltsüklit, puudus põhjustab ebaregulaarset tsüklit; · aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule. · Naise organism toodab progesterooni 360 x rohkem, kui mehe oma. · Progesteroon tekitab murdeeas huvi vastassugupoole vastu. Hormooni hulk suureneb ovulatsiooni järel, kui munarakk on munasarjast väljunud. Juhul, kui
võime luukoes kinni hoida kaltsiumi! kaitseb veresooni lupjumise eest, hoiab tasakaalus vererõhu oluline roll naha, limaskestade ja juuste ainevahetuses Östrogeene on naise veres kõige rohkem ovulatsiooniperioodil ( seepärast ongi viljastumine sel ajal kõige parem ). Samal ajal on aga naise füüsilise töö võime (võrreldes ühe menstruaaltsükli jooksul ) kõige madalam. Tugevad kehalised koormused avaldavad östrogeenide tootmisele pidurdavat mõju Progesteroon (e. gestageen) tekib samuti munasarjades . Paneb aluse naiselikkusele, reguleerib menstruaaltsüklit, puudus põhjustab ebaregulaarset tsüklit; aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule. Naise organism toodab progesterooni 3-60 x rohkem, kui mehe oma. Progesteroon tekitab murdeeas huvi vastassugupoole vastu. Hormooni hulk suureneb ovulatsiooni järel, kui munarakk on munasarjast väljunud. Juhul, kui
Glükagoon ja Insuliin osalevad süsivesikute ainevahetuses. NEERUPEALISED paaris endokriinnäärmed neerude ülaosa peal, mass ligi 12g. Kortikosteroidid neerupealiste koore hormoonid Glükokortikoidid reg. süsivesikute ainevahetust Mineralokortikoidid reg. naatriumi ja kaaliumi ainevahetust Meessuguhormoonid Adrenaliin ja noradrenaliin sarnaneb autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa mõjuga SUGUNÄÄRMED munasarjades ja munandites Östrogeen ja Gestageen naissuguhormoonid 67 Androgeen ja Testosteroon meessfuguhormoonid, ülesandeks on primaarsete ja sekundaarsete sootunnuste väljakujundamine, organismi üldine kasvamine ja arenemine, normaalse seksuaalelu tagamine. NÄRVISÜSTEEM 120) Närvikoe ehitus? Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliirakkudest. 121) Närviraku ehitus (jätkete ülesanded)?
Glükagoon ja Insuliin – osalevad süsivesikute ainevahetuses. NEERUPEALISED – paaris endokriinnäärmed neerude ülaosa peal, mass ligi 12g. Kortikosteroidid – neerupealiste koore hormoonid Glükokortikoidid – reg. süsivesikute ainevahetust Mineralokortikoidid – reg. naatriumi ja kaaliumi ainevahetust Meessuguhormoonid Adrenaliin ja noradrenaliin – sarnaneb autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa mõjuga SUGUNÄÄRMED – munasarjades ja munandites Östrogeen ja Gestageen – naissuguhormoonid Androgeen ja Testosteroon – meessfuguhormoonid, ülesandeks on primaarsete ja sekundaarsete sootunnuste väljakujundamine, organismi üldine kasvamine ja arenemine, normaalse seksuaalelu tagamine. NÄRVISÜSTEEM 120) Närvikoe ehitus? Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliirakkudest. 67 121) Närviraku ehitus (jätkete ülesanded)?
NEERUPEALISED paaris endokriinnäärmed neerude ülaosa peal, mass ligi 12g. Kortikosteroidid neerupealiste koore hormoonid Glükokortikoidid reg. süsivesikute ainevahetust Mineralokortikoidid reg. naatriumi ja kaaliumi ainevahetust Meessuguhormoonid Adrenaliin ja noradrenaliin sarnaneb autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa mõjuga 66 SUGUNÄÄRMED munasarjades ja munandites Östrogeen ja Gestageen naissuguhormoonid Androgeen ja Testosteroon meessuguhormoonid, ülesandeks on primaarsete ja sekundaarsete sootunnuste väljakujundamine, organismi üldine kasvamine ja arenemine, normaalse seksuaalelu tagamine. NÄRVISÜSTEEM 120) Närvikoe ehitus? Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliirakkudest. 121) Närviraku ehitus (jätkete ülesanded)? Neuron ehk närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Keha keskel paikneb üks tuum,
kaitseb veresooni lupjumise eest, hoiab tasakaalus vererõhu oluline roll naha, limaskestade ja juuste ainevahetuses Östrogeene on naise veres kõige rohkem ovulatsiooniperioodil ( seepärast ongi viljastumine sel ajal kõige parem ). Samal ajal on aga naise füüsilise töö võime (võrreldes ühe menstruaaltsükli jooksul ) kõige madalam. Tugevad kehalised koormused avaldavad östrogeenide tootmisele pidurdavat mõju Progesteroon (e. gestageen) tekib samuti munasarjades . Paneb aluse naiselikkusele, reguleerib menstruaaltsüklit, puudus põhjustab ebaregulaarset tsüklit; aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule. Naise organism toodab progesterooni 3-60 x rohkem, kui mehe oma. Progesteroon tekitab murdeeas huvi vastassugupoole vastu. Hormooni hulk suureneb ovulatsiooni järel, kui munarakk on munasarjast väljunud
Peamiselt östrogeenide, osalt ka neerupealiste androgeenide toimel tekivad ja arenevad naisel - Primaarsed sootunnused: Suguelundid: munasarjad, munarakud, tupp, emakas, rinnad ja piimanäärmed. - Sekundaarsed sootunnused: Laiad puusad, habeme puudumine, õhem ja õrnem nahk, häbemekarvade piir tavaliselt ristsirge, kiilaspäisus peaaegu ei esine. Gestageene ehk kollaskehahormoone eritub peamiselt munasarjade kollaskehadest ning raseduse ajal platsentast. Olulisim gestageen on progesteroon, mis kutsub esile sekretsioonifaasi menstruaaltsüklis. PLATSENTAHORMOONID ·Platsentasekreteeribmitmeid steroid-(östrogeenid, progesteroon) ja proteiinhormoone (kooriongonadotropiinja mammotropiin) ·Nendetoime on suunatud raseduse säilitamiseleja organismi ettevalmistamisele sünnituseks 1) Östrogeenid Stimuleerivad piimanäärmete tekke ja soodustavad nende arengut 2) Progestroon Säilitab emaka sisekesta (endometriumi) Surub alla emaka kokkutõmbed