Südame rütmihäired Mis see on? · Südame rütmihäire ehk arütmia ehk ebakorrapärane südametegevus on kõrvalekaldumine normaalsest korrapärasest südame sinuatriaalsõlmele alluvast rütmist, s.o siinusrütmist. · Rahuolekus on normaalne südametöö regulaarne sagedusega 6080 lööki minutis. · Südame rütmihäire võib esineda ka tervel inimesel, kuid sagedamini on see südamehaiguse või mõne muu haiguse avaldus. Miks tekib? · Südamega seotud vereringehäiretest põhjustavad südamerütmi muutusi enim
Aktiveerib organismis ensüüme, mida on vaja DNA sünteesiks ja kusihappe moodustamiseks Leidumine loomaliha, loomsed subproduktid, lehma ja kitsepiim, austrid, kaunviljad, teraviljad, täisteraviljatooted, idandid, kookospähklid, melonid, kakaopulber, tumerohelised aedviljad (näiteks lehtsalat, spinat, mitmed kapsa teisendid). Aedviljade ja piima molübdeenisisaldus oleneb Molübdeeni rohkusest pinnases. Defitsiit südame arütmia loote ebaloomulik suurenemine, mistõttu kasvab laps ebaloomulikult pikaks Söögitoru vähk Isupuudus Tavatingimustes väga ebatavaline nähtus. Ületarbimine Kõhulahtisus Kasvu häired Viljatus Madal loote kaal Podagra Kasutatud kirjandus Jody Vassallo,"Vitamiinid ja mineraalained", 2003 Tallinn, lk 18,90. EFSA Journal; Vol. 11 (8), 2013, 3333 [35pp.]. Regoli, L., Tilborg, W. van, Heijerick, D., Stubblefield, W., Carey, S..Science of the
hapnikuvahetusel, stimuleerib neerusid eraldama mürgiseid ülejääke, abistab kõrge vererõhu madaldamisel, oluline naha tervisele. Mg kuulub luude koostisesse, roll kaltsiumi ning vitamiin C närvilisus, muutused käitumises, häireid ainevahetuses, lihastes(lihasnõrkus, krambid) mõjutab süsivesikute ainevahetust, on aminohapete arütmia, kõrge vererõhk, neerukivid, halveneb aktiveerijaks, toidu omastatavus. on vajalik südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks, omab võtmerolli vähemalt 300 põhilises ensümaatilises reaktsioonis, aitab aktiveerida valgu sünteesil osalevaid ensüüme. Klorofülli koostises
Päev päevalt laieneb punetus väljapoole, keskosa samaaegselt kahvatub. Erüteemil on selged väsimus, lihasvalud ja-kangus 2. 2.10 nädalat hiljem. Arütmia, hepatomegaalia, köha, hematuuria, proteinuuria. Neuroborrelioos. Väsimus, töövõimelangus. 3. Kujuneb mõni nädal kuni kaks aastat peale
Kontsentriline Ekstsentriline · Lai His'i kimbu vasaku sääre blokk Vasaku vatsakese hüpertroofia nii kontsentriline kui ka ekstsentriline · Sügav S-sakk Parema vatsakese hüpertroofia ET paremale T-sakk · Vatsakeste repolarisatsioon · Võib olla positiivne, negatiiivne, bifaasiline Südame rütm · Siinus rütm igal QRS-kompleksil on oma P-sakk ja igale P-sakile järgneb QRS · Koer siinus rütm, respiratoorne siinus arütmia · Kass siinus rütm Siinus bradükardia · Südame sagedus alla 60 löögi/min · Vaagus närvi toime Siinus tahhükardia · Südamesagedus üle 140 löögi/min · Adrenergilise toonuse ülekaal AV-blokk · 1 astme AV-blokk P-R pikk · 2 astme AV-blokk P-sakid olemas, aga igale ei järgne QRS-i · 3-astme AV-blokk impulss blokeeritakse AV-sõlmes Sekundaarne rütm vatsakese seinast, aeglasem päästelöögid Siinus arrest
vertebralise algusosas lubinaaste, kriitilist stenoosi ei tähelda. Vasakul on a. vertebralise alguosas väljendunud niverdus. ACI-de intrakraniaalsetes segmentides on väljendunud lubinaaste. 2008a. novembris parempoolne a. carotis int. endarterektoomia. Pidi mõne aja pärast uuesti veresoontekirurgile pöörduma, ent pole seda teinud. Stenokardiliste vaevuste tõttu korraldatud veebruaris 2009 selektiivne koronarograafia 24h Holter-monitooring (06.10.09): kodade virvendus. Absoluutne arütmia. Keskmine südame löögisagedus 69x´. 353 polütoopset ventrikulaarset ekstrasüstolit, 16 pausi, 63 bradükardia episoodi. Viljandi Haiglas tehtud ehhokardiograafia 16.12.09.: vasaku vatsakese üldine süstoolne funktsioon kergelt alanenud, vahesein kergelt hüpertroofiline, diastoolne funktsioon häirunud. Vasaku koja õõs mõõdukalt suurenenud 5,1x5x6cm; parem koda 4,4x5,4cm. Patsiendil esineb kurnatus, sest haiglas ei ole esimest korda. Usub, et Tartu haiglas saab kõik
• ärevuse vähendamine • näärmete sekretsiooni pärssimine • reflekside allasurumine • amneesia esilekutsumine • üldanesteetikumide toime tugevdamine 7. Kuidas manustatakse järgmisi anesteetikume Aine intravenoosselt inhaleerides Põhiline kõrvaltoime (ed)/ toksilisus Fluotaan X arütmia,bradükardia Propofool X annusest sõltuv hüpotensioon Enfluraan X Epilepsia sarnane hoog, müokardi infarkt. Etomidaat X Oksendamine, RR tõus/langus, tahtmatud lihastõmblus
tunde. Tipp on 1,5 tunni pärast. Mõju: Ecstasy mõjub nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Aine füüsilise mõju tunnused: · suured pupillid ja pupillireaktsioon aeglane · sagenenud pulss · kõrgenenud kehatemperatuur · üliaktiivsus · oksendamine · suure annuse manustamise ja samaaegse kehalise pingutuse korral äge mürgitus, millega kaasnevad kuumarabandus, vereringenõrkus ja südame arütmia Aine psüühilise mõju tunnused: · emotsionaalne avatus, heasoovlikkus kõigi inimeste vastu, peaaegu "külgekleepimine" · suurenenud seksuaalhuvi · ängistus- ja paanikatunded · meeltesegadus ja sellest tulenevad hallutsinatsioonid · psühhoos. Ohud: Ecstasy tarvitamisega kaasneb ka kindlasti mitmeid ohte. E-d sisse võtnud inimesel hakkab keha temperatuur tõusma ning kui pidu on täies hoos võib inimene kaotada liitreid vett
Tiheda alkoholi pruukimise tulemusena süvenevad ajutalitluse häired ning põhjustavad ajus struktuurseid kahjustusi. Alkoholijoobes inimeste käitumises, liigutustes ja tujukuses on lihtne märgata muutusi. Tihti võivad inimesed muutuda agressiivseks ja depressiivseks. Alkoholi liigselt pruukides, suureneb südame- ja veresoonkonna haiguste oht. Pidev ja pikajaaline alkoholi tarbimine võib põhjustada kõrgvererõhutõbi, seda eriti meeste seas. Samuti on südamerütmihäirete oht. Arütmia võib äärmisel juhul põhjustada äkksurma. Alkoholi juues kiireneb südame löögisagedus ja kasvab selle hapnikutarbimine. Üks kiirenemise põhjustest on veresoonte laienemine, mille tõttu vere hulk nahas tõuseb ja vererõhk langeb. Seepärast hakkab süda teiste organite verega varustatuse tagamiseks kiiremini lööma. Sellised muutused võivad tekitada südameprobleemidega inimestel terviseprobleeme. Alkohol mõjub ka laastavalt maksale. Maksakahjustused sõltuvad joodud alkoholi
vererõhu tõusu o Vererõhk normaliseerub alles mitme nädala jooksul pärast alkoholi tarvitamise lõpetamist o Alkoholiga liialdajatel põhjustavad veresoonte muutused nii südame kui ka aju verevarustuse ohtlikke häireid o Rohke alkoholi tarvitamine soodustab südameinfarkti ja ajuinsuldi teket SÜDAMERÜTMIHÄIRED o Pidev suurtes kogustes alkoholi tarvitamine võib põhjustada südamerütmihäireid ka tervetel inimestel o Arütmia tulemusel tekib vererõhu langus ning oht südame ja vereringe seiskumiseks, teadvusekaotuseks ja koguni äkksurmaks. SÜDAMELIHASE KAHJUSTUS o Ehk kardiomüopaatia o Kardiomüopaatia võib tekkida inimesel, kes tarbib alkoholi mitme aasta vältel üle 90 g päevas. o Selle teke sõltub ka organismi geneetilistest iseärasustest MAKSAPÕLETIK o Ehk alkoholihepatiit o See haigus võib tekkida nii noorematel kui ka vanematel
armide muutmined väiksemaks ja pehmemaks; migreen. Millal on lümfimassaazi vastu näidustatud? Lümfimassazi tuleks kindlasti vältida, kui esineb akuutne tromboos, südamepuudulikkus, halvaloomuline kasvaja, rasked neeruhaigused, väljakujunenud hüpotoonia, akuutsed põletikulised protsessid ja akuutsed infektsioonid (nt roospõletik). Vastavalt keha piirkonnale esineb ka teisi vastunäidustusi. Nii on kaela piirkonna vastunäidustuseteks kilpnäärme liigtalitus, väljakujunenud arütmia ja siinusbradükardia, madal vererõhk ning klaustrofoobia. Samuti ei soovitata kaelapiirkonna lümfimassaazi üle 60. aastastele. Vaagna ja kõhuosa vastunäidustustusteks loetakse kroonilisi jämesoolehaiguseid, soolekrambilist kõhukinnisust, rasedust ning menstruatsiooni. Kui kliendil esineb vastunäidustusi, tuleb sellest kindlasti oma massaaziterapeuti eelnevalt teavitada. Kuidas lümfimassaaziks valmistuda? Joo eleenevalt (juba eelneval päeval) palju vett
võimlemisharjutusi. Võimlemise toimel paraneb lihastes ning liigestes verevarustus. Puhkepaus peab olema aktiivne. Ei ole soovitav, et töötaja läheb pausi ajal suitsu tegema või ainult istub puhkeruumis. Haigused, mille puhul on füüsiline koormus vastunäidustatud: äge üldnähtudega nakkushaigus (nt. gripp): aktiivses staadiumis müokardipõletik (südamelihasepõletik); südame rütmihäirete esinemine (nt. südame arütmia – südamerütm on täiesti korrapäratu); südamepuudulikkus; südame isheemiatõbi (südamelihases hapniku vähesus – mikro- ja makroinfarkti oht); kõrgvererõhutõbi (III ja IV staadium); hingamispuudulikkus; süvaveenitromboos (trombide tekkimine süvaveenides); ajuvereringehäire; kroonilised lihaste ja / või perifeerse närvisüsteemi haigused; kroonilised luude ja liigeste haigused.
Magneesiumi imendumine sõltub kaltsiumist, fosforist, parathormoonist, kaltsitoniinist, vitamiin D, vitamiin B6 ja vitamiin C. Magneesiumi puudus on arenenud riikide inimestel. Magneesium hävib toidu töötlemisel (küpsetamisel). Magneesiumi imendumist pärsivad: oksaalhape (sokolaad, spinat, rabarber), fütaat( teraviljad), alkohol. Magneesiumi puudusel tekib kihelus ja tundetus kätes jalgades, lihasvärin, depressioon, lihasnõrkus, südame arütmia, krambid. Lisamanustamine võib olla vajalik depressiooni puhul, krampide puhul, ninaverejooksu puhul, raskesti paranevad luumurrud, südame rütmihäired, suhkrutõbi jt NB! Magneesiumi manustamine hõlbustab B-kompleksi ja vit E-ja vitamiini C omastamist rakkude poolt. Ületarbimisel kõht läheblahti. EI LADESTU. KLOOR RDA kogus mg -10aastasel 700-1400 mg, 11-24a 1400-4600 mg. Organismis on kloor rakuväise lokalisatsiooniga. Koos naatriumi ja kaaliumiga tagatakse
päevas tavaline, kuulub traditsioonide hulka. Mõju organismile Suured kofeiinikogused võivad avalduda erinevalt, näiteks ärrituvuse, närvilisuse, ärevustunde, rahutuse, segaduse, paranoia, hallutsinatsioonide, pingeseisundi, peavalu, pearingluse, unetuse, isukaotuse, kõhulahtisuse, iivelduse, punastamise, käte värisemise, vereringehäirete, arütmia, madala vererõhu või valutundetusena. Tavaliselt viitavad sellised tunnused kofeiinimürgitusele. Veel võib liigne kofeiini tarbimine põhjustada peavalusid, raskusi õppimisel. Kofeiini tarbimisel suurenevad dopamiini ja adrenaliini kogused ning see suurendab stressihormoonide hulka ning hävitab B-vitamiini varud organismis. Rasedatel naistel võib kofeiin tekitada suuri riske, näiteks iseeneslikud abordid.
on ka suur süsivesikute allikas ning seetõttu võiksid kartuli tarbimist piirata inimesed, kes soovivad kaalu langetada. Kartulikoores asuvad inimesele mürgised glükoaloidid, mispärast tuleb kartuleid enne söömist koorida. Glükoaloidid on looduslikud mürgid, mitmed neist on suurtes kogustes toksilised. Kartulikoores on glükoaloididest esindatud solaniin. Solaniinimürgitusega võib kaasneda: peapööritus, kõhulahtisus, oksendamine, kõhukrambid, põletustunne kurgus, südame arütmia, peavalu ja uimasus. Raskematel juhtudel: hallutsinatsioonid, tundettus või halvatus, palavik, suurenenud pupillid, alajahtumine ja isegi surm. Kuid teatuid kartuleid võib süüa ka koorega näiteks varajased kartulid. Vanas, kahjustunud koore või päikese käes hoitud kartulites on glükoaloidide kogus suurem. Kui kartul kasvab siis imeb ta koos veega kõik maapinnal oleva enda sisse vajalikud toitained, kuid ka erinevad põllumajanduses kasutatavad mürgid. On olemas ka mahekartulid,
Enamik nendest lastest on terved või on kahin tingitud väikesest südame rikkest, mis iseenesest sulgub. Seega, kui vastsündinu esimesel 24-48 elutunnil avastatakse süstoolne kahin, lapse nahk on roosa, ei esine hingeldust, südamepuudulikkuse nähte, pulsid on adekvaatsed ja laps sööb hästi, tuleb last uuesti uurida 48-72 tunni vanuses. Lisasümptomi esinedes teostada täiendavalt instrumentaalsed uuringud, sealhulgas ehhokardiograafia. (Kallas jt 1999, Uibo 2010.) Arütmia – eale mitte vastav südame rütm (Coyne jt 2010). Tahhükardia – kiire südametegevus. Pulsifrekvents ületab eakohast normi. (Blagdon jt 2007.) Bradükardia – aeglane südametegevus. Pulsifrekvents on alla eakohase normi. (Blagdon jt 2007.) Galopprütm – kolme või enama südametooni kuuldavus kahe löögi asemel(Coyne jt 2010). Ekstrasüstol – lisalöök (Kallas jt 1999). Respiratoorne arütmia – on füsioloogiline. Sagedamini esineb eelkooli- ja koolieas.
· Defitsiit tekib diabeetikutel, kroonilistel alkohoolikutel, maksatsirroosi, kroonilise kõhulahtisuse, kestva oksendamisel, sooltehaiguste, pankreatiidi, neeruhaiguste, ateroskleroosi, süsivesikute kestva megadieedi ning metaboolse atsidoosi puhul · Defitsiidi sümptomiteks on neuromuskulaarsete funktsionide häired: närvilisus, depressioon, letargia, lihasvärin, lihasnõrkus, südame arütmia, emaka valulised kokkutõmbed raseduse lõppjärgus. · Sügava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja kõrge risk krampide tekkeks · NB! Mõnikord ei pruugi hüpomagneseemia puhul ülaltoodud sümptomid selgelt avalduda. Magneesiumi ja B6 vitamiini segu preparaat. Magneesium rahustab, vitamiin B6 soodustab teatud hormoonide, serotoniini, dopamiini teket. Liigsuse kliinilised markerid · Päevase ohutu totaalkoguse ülempiir on 700 mg.
Nizoral – kreem ravimitele ei allu/ei allumatu seeinf. tromboflebiit (Tinea corporis, sobi, küüne korral. DOOSIGA SEOTUD: pedis, cruris, seeinfektsioonid. äge arütmia, seborroiline KÕRVALTOIME krooniline dermatiit) Tungub hästi D neerupuudulikku kõigisse s Seedetrakti
sagedusest3. Müokardirakud on elektriliselt seotud ning selle seostumise vähenemisel väheneb ka sammuandja rakkude supresseeriv mõju teistele rakkudele. Näiteks normaalsete suppresseeritud rakkude mitte-paardumine AV-sõlmes (isheemilise kahjustuse tõttu) võib vähendada inhibeerivat elektritoonilist mõju ja suurendada automatsimi, mis põhjustab ektoopiliste rütmide tekitamist latentse sammuandja koe poolt3. 2. Arütmia tekkemehhanismid Kõrvalekaldeid südame rütmis nimetatakse arütmiateks. Rütmihäired jagatakse omakorda kaheks kiireteks rütmideks ehk tahhükardiaks ja aeglasteks rütmideks ehk bradükardiaks. Tahhükardiaid võib jagada omakorda veel supraventikulaarseteks ja ventikulaarseteks. Südame rütmhäirete põhjuseks on muutused kas impulsi tekkes, impulsi juhtivuses või mõlemas. 2.1. Muutunud impulssi tekke
Kokaiini toime KNSi Heaolutunne, eufooria, rahutus, erutus, mõnikord võib esineda düsfooria. Doosi tõstmisel treemor ja krambid. Mürgistuse korral KNSi depressioon. KNSi stimulatsiooni tagajärjed Hüperaktiivsus Ärritatavus Unetus Meeleolu labiilsus Erutatus Ärevus, paanika hood Paranoidne psühhoos Deliirium Kardio-vask. toksilisus Mõõdukates doosides südame löögisageduse ja vererõhu tõus. Mürgistuse korral surm arütmia, müokardi infarkti või otsese müokardi pärssiva toime kaudu. Neeru- ja sooleinfarkt Kokaiini toime rasedusele Tingitud sümpaatomimeetilisest toimest Mürgistus nt. aju infarkt Võõrutusnähud ärritatavus, värisemine, ebanormaalne unetsükkel, isutus, hüpotoonia. Nähud kuni 10 nädalat. Hiljem on sage arengu peetus
Hingamise mehhanism erineb põhimõtteliselt selgroogsete omast. Nimelt hingavad putukad tsükliliselt -- on faas, mille käigus imetakse keskkonnast hapnikurikast õhku, ja faas, mille käigus eritatakse süsinikdioksiidi. Näiteks kapsaliblika nukk eritab suure koguse CO2 korra umbes 12 - 16 tunni tagant. Ka võivad hingamises esineda külaltki pikad pausid. Mõned uurijad eristavad kuni üheksat hingamisrütmide tüüpi, kusjuures kõige levinum on arütmia ehk igasuguse rütmi puudumine. Praeguseks ajaks on enamus putukate hingamist uurivaid teadlasi jõudnud kokkuleppele, et putukate hingamine ei toimu diffusioonist lähtudes (passiivne gaasi liikumine trahheesid mööda). Arvatavasti hingavad aktiivselt ka kõige väiksemad putukad (on mõõdetud 9 milligrammi kaaluva putuka aktiivset hingamist), mitte ainult suured, grammidesse ulatuva massiga mardikad
magamajäämise edasilükkumise ning halvema unekvaliteedi järgnenud 3-4 tunni jooksul. Harjumuspärastel kohvijoojatel kofeiin und ei mõjuta. Kofeiini tarbimine suurtes kogustes Suured kofeiinikogused võivad avalduda erinevalt, näiteks ärrituvuse, närvilisuse, ärevustunde, rahutuse, segaduse, paranoia, hallutsinatsioonide, pingeseisundi, peavalu, pearingluse, unetuse, isukaotuse, kõhulahtisuse, iivelduse, punastamise, käte värisemise, vereringehäirete, arütmia, madala vererõhu või valutundetusena. Need sümptomid võivad ilmneda nii pika- kui ka lühiajalisel tarvitamisel ning võivad olla kofeiinimürgistuse tunnusteks. Pikaajaline kofeiini ületarbimine võib täiskasvanutel esile kutsuda vaimseid rahutusi: une- ning ärevushäireid. Lastel ja noorukitel, kes saavad päevas suuri kofeiinikoguseid, võivad tekkida kofeiinist tulenevad peavalud. Samuti on täheldatud kõrge vererõhu, unetuse,
teiseste hapete sapisust ainete, mis võivad kasvatada seda tüüpi kasvajatesse haigestumise riski. Siiski ei ole seos kohvi joomise ja käärsoole ja rektaalsetesse kasvajatesse haigestumise vahel tõestatud. Vähk (Kõhunäärmevähk) Seos kohvi joomise ja kõhunäärmevähki haigestumise vahel on ebaselge, usub enamus teadlasi siiski, et kahe või vähema tassi joomine päevas ei kasvata kõhunäärmevähi riski. Südame arütmia Mõned uuringud on näidanud seost kofeiini ja südame arütmia vahel. Kuigi see efekt on ebatõenäoline mõõdukate annuste puhul, on mõned terved inimesed vastuvõtlikud nii väikesele määrale kui üks tass kohvi. Depressioon Kohvi tarbimine on erinevate uurijate poolt paradoksaalselt seotud nii tuju paranemise kui depressiooniga. Depressioonis inimesed võiksid vältida kohvi ja suhkru tarbimist ühe nädala vältel, et näha, kuidas see nende tuju mõjutab. Diarröa
aasta aprillis toimunud helitööde kontserdil. 1935. aasta 24. septembril pidas Artur Lemba oma suursugust juubelit. Õnnitlusi saadeti kogu maailmast erinevatelt kuulsustelt. Kõik saadetud õnnitlused loeti ette juubelikontserdil. Järgnevad sõjaaastad möödusid tagasihoidlikult. Põhiliselt tegeles ta oma heliloomingu täiustamise ja pedagoogitööga. Artur Lemba töötas pedagoogina kuni oma elupäevade lõpuni. Enne 75. juubelit hakkas tal arenema südame arütmia, kuid helilooja väitis, et tunneb end suurepäraselt. 1963. aastal otsustas ta organismi nõrgenemise tõttu pedagoogitöö maha panna ja pensionile minna. Kahjuks kestis tema vanaduspuhkus lühikest aega, sest 15. novembril 1963. aastal sai ta insuldi ja suri 21. novembril. Artur Lemba maeti 27. Novembril Tallinna Metsakalmistule. Artur Lemba – looming Artur Lemba kirjutas rohkem klaverimuusikat ja hoidus uutest muusikavoogudest. Tal oli rahulik, romantiline ja klassikaline stiil
• Teofülliin (Theophyllinum) – rakendatakse kui haige ei reageeri enam beeta-adrenomimeetikumidele, rakendatakse tavaliselt juba haiglatingimustes (haigel status asthmaticus ehk püsiv bronhospasm) tilkinfusioonina : a) Farmakokineetika ▪ plasmas terapeutiline kontsentratsioon,mis võtab maha bronhospasmi on 15 g/ml, aga juba > 20 g/ml – toksiline st terapeutiline laius väga väike. Üledoosi korral stimuleeriv toime südamele (arütmia, tahhükardia), toime KNS-le (läbi HEB) – toob kaasa krampide tekke ▪ metaboliseerub maksas - plasma kontsentratsioon ja t½ maksa düsfunktsiooni ja viirusinfektsiooni korral. ▪ kliirens sõltub toidust, suitsetamisest, vanusest, haigustest ja teistest maksas metaboliseeruvatest ravimitest. Maksahaigused ja neeruhaigused mõjutavad kliirensit. b) Kõrvaltoimed:
väsimussündroomi põhjusi. Lasteb tekib ebaadekvaatne reaktsioon atoopilise dermatiidina. (Paju, Raudsik 2007) STRESSI TAGAJÄRJED ORGANISMILE Püsiv stres võib tekitada häireid viies põhilises organsüsteemis: o Hormonaalsüsteemis (põhjustab kasv- ja arenguhäireid) o Immuunsüsteemis (väheneb vastupanu haigustekitajatele) o Luu-ja lihaskonnas (tekivad pingevalud, valud liigestes) o Sümpaatilises närvisüsteemis (südame kloppimine, arütmia, veepeetus) o Parasümpaatilises närvisüsteemis (kõhukinnisus, haavandid sooltes) RAVIVÕTTED STRESSI TAANDAMISEKS Nõrkade mürgitavate ärritajate ja ülisuurte kehaliste koormuste vahele mahub sadu erinevaid pingeid, mida tuleb inimesel elu jooksul raluda, kuni hetkeni, mil tuntakse, et nüüd on põhjust arsti poole pöörduda. Stressi maandamiseks on vaja inimesel terviklikku kompleksi, kuhu kuuluks liikumisravi, toit- ja taimravi, vesiravi, massaaz, nõelravi
4) Suhkurdiabeet Ebaselged või vähem olulised riskifaktorid Rasvtõbi Vähene füüsiline aktiivsus Stressi (A-tüüpi isiksus) Postmenopausaalne östrogeenide defitsiit Ülemäärane süsivesikute ja alkoholi tarbimine Sümptomid: Hingeldus, valu rinnus, rütmihäired, tursed e. ödeemid, köha (kuiv), tsüanoos (naha sinakus) Rütmihäired: tahhükardia - südamepekslemine bradükardia aeglustunud südametegevus ekstrasüstolid vahelöögid absoluutne arütmia süda on rütmist väljas Norm vererõhk: < 130<85 Ateroskleroos haigusena - Ateroskleroos e. arteri lubjastus on krooniline haigus, mis kahjustab suuri ja keskmise suurusega artereid ja mille morfoloogiliseks väljenduseks on lipoproteiinide koldeline ladestumine arterite koes, aterosklerootiliste naastude teke ning selle alusel isheemiliste kahjustuste kujunemine elundites ja kudedes. Südame isheemiatõbi - südamehaigus, mis on tingitud verevarustuse puudulikkusest ehk
vatsakeste müokard 10. Mõisted Erutuvus Südamelihase võime erutuda Automaatsus Südamelihase võime perioodiliselt erutuda temas enda tekkivate impulsside mõjul Kontraktsioonivõime Südamelihas on võimeline pidevalt maksimaalselt töötama Refraktaalsus Vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib Repiratoorne arütmia Väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks Tahhükardia Südamefrekvents üle 100 korra minutis Bradükardia Südamefrekvents alla 60 korra minutis ADH Hormoon, mis põhjustab eriti kapillaaride ja arterioolide ahenemist ning tõstab vererõhku Histamiin Laiendab kapillaare, tekib järsk vererõhu langus, mis võib viia eluohtliku seisundini Vererõhk Jõudu pinnaühiku kota, mida veri avaldab arterite seinale
o. südamelihas on võimeline pidevalt maksimaalselt töötama ("kõik või mittemidagi" printsiip). 4. refraktaalsus s.o. vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib. See hoiab ära südamelihase kestva kokkutõmbe tekkimise võimaluse. Südame rütmimuutused Osa südame rütmimuutusi on füsioloogilised ja seotud emotsionaalse, füüsilise pingega, eaga, kehatemperatuuriga, hormoonide sisaldusega organismis jne. 1. Respiratoorne arütmia väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks. 2. Tahhükardia südamefrekvents üle 100 korra minutis 3. Bradükardia südamefrekvents alla 60 korra minutis. Lisaks füsioloogilistele rütmimuutustele võib südamerütm muutuda rea haiguste korral. A.Vahtramäe 2011 6 Hemodünaamika Vere voolamine tekib rõhuerinevuste tõttu vereringe erinevates piirkondades.
algus on mõnevõrra hilisem. Häiret võib vaadelda kui kestva anorexia nervosa tagajärge (võimalik on ka vastupidine järjekord). Eelnevalt anorektiline patsient võib näiliselt paraneda, kuna kehakaal suureneb ja on võimalik menstruatsioonide taastumine, kuid varsti tulevad ilmsiks ülesöömine ja oksendamine. Korduv oksendamine võib põhjustada elektrolüütide tasakaalu häireid ja kehalisi tüsistusi (tetaania, epileptilised krambid, südame arütmia, lihasnõrkus) ja hiljem väga olulise kehakaalukaotuse. · Mõtted keerlevad kogu aeg söömise ümber ja esineb vastupandamatu söömishimu; tekivad liigsöömishood, kus lühikese aja vältel süüakse ära suur kogus toitu. · Patsient püüab toidu paksuks tegevale toimele vastu tegutseda ühel või enamal järgneval viisil: tahtlikult esilekutsutud oksendamine; lahtistite kuritarvitamine, vahelduvad nälgimisperioodid; söögiisu pärssivate ravimite, türeoidpreparaatide
üldmassist. Südame löögimaht kasvab aasta aastalt: 8 aastasel on südame keskmine löögimaht 25 ml, 13 aastasel 36 ml, 15 aastasel 42 ml ja mittetreenitud täiskasvanul 60 ml. Mida noorem on inimene, seda väiksem on tema südame löögimaht ning seda kiiremini peab verevarustuse tagamiseks töötama tema süda. Keskmine südame löögisagedus on vastsündinul 140 lööki minutis, 8 aastasel 90 l./min., 15 aastasel 76 l./min. ja täiskasvanul 60 l./min. 77. Südametegevuse respiratoorne arütmia. Hingamisarütmia. Füsioloogiline nähtus. Hingates sisse kiireneb südametöö, hingates välja südametöö aeglustub. Selline südametöö kiirenemine on sedastatav vaid kardiogrammil. Hingamisarütmia on ilmekas noortel inimestel. Inimese vananedes see väheneb kuni täieliku kadumiseni. 78. Murdeealise südametegevuse puudulikkuse ilmingud. Väga kahvatu, pea uimane ja käib ringi, äkiline väsimus, pisted südames. 79. Hapniku tähtsus organismis.
See on takistus, kaotab energiat. Mida suurem seinte summaarne pindala, seda rohkem rõhk langeb. Kõige rohkem langeb rõhk alveoolides, veenides on rõhk negatiivne. Arterites olemas süstoolne ja diastoolne rõhk. Südames endas rõhumuutus muidugi kõige suurem. * Suur ja väike vereringe. Vastakesest algab suur vereringe ja sealt läheb arterioolne veri välja. * Vegetatiivse närvisüsteemi mõju veresoontele. Sümpaatiline ja parasümpaatiline toime. * Hingamise arütmia – südame löögisageduse suuremine sissehingamisel (suureneb sümpaatikuse toonus) ja aeglustamine väljahingemisel (suureneb parasümpaatikuse toonus). Hingamise regulatsiooni täiendus: Vastsündinu esimese sissehingamise mehhanism: vastsündinul katkeb vereringe ema organismiga (raseduse ajal sai hapnikku ema verega, nüüd see võimalus kadunud). Pärast nabaväädi läbilõikamist hakkab kiiresti veres kuhjuma CO2, mis ärritab vastsündinu hingamiskeskust
soomussammaspoolikupsoriaasi puhul. Vereurmarohuga mitte liialdada, sest tegemist on tugevatoimelise ravimtaimega. On täheldatud mõnedel kasutajatel valusid maos, maksas ja iiveldustunnet ning isegi krambitaolisi nähtusi. Viirpuu õied ja viljad Meil kasvab mitmeid viirpuu liike, mille õisi ja vilju kasutatakse mitmesuguste südamehäirete korral, sest nad sisaldavad glükosiide, saponiine, rutiini ja C-vitamiini, mis aitavad virvendava arütmia neurootiliste vormide ja hüpertooniatõve korral. Viirpuuõisi võetakse 1 supilusikatäis klaasi keeva vee kohta, lastakse mõni minut tõmmata ja juuakse 1 klaas päevas lonkshaaval. Ka võib kasutada viirpuu valminud vilju toorelt või kuivatatult teeks. Väikeseõieline pajulill Kasvab hõredates põõsastikes, kraavikallastel ja mujal. Lehed on pehmekarvased, madalalt hambulise servaga, tavaliselt piklikmunajad. Õied on helevioletsed ja taim on habras, mitte nagu
vajadust. Magneesium kuulub luude koostisesse, tal on roll kaltsiumi ning C-vitamiini ainevahetuses, mõjutab süsivesikute ainevahetust, aktiveerib aminohappeid, on vajalik südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks, omab võtmerolli vähe-malt 300 põhilises ensümaatilises reaktsioonis, aitab aktiveerida valgu sünteesil osalevaid ensüüme. Magneesiumi defitsiidil võivad ilmneda närvilisus, muutused käitumises, lihaste talituse häired, arütmia, kõrge vererõhk, neerukivid, halveneb toidu omastatavus. Defitsiiti on täheldatud põhiliselt seoses vähese absorptsiooni, kroonilise alkoholismi ja neerude halvenenud funktsioneerimise korral, samuti osa ravimite kasutamisel. Suured magneesiumikogused võivad osutuda toksilisteks neeruprobleemidega inimestel ning põhjustada kõhulahtisust. Magneesiumirikkad on taimsed toiduained, mis sisaldavad klorofülli, ning pähklid ja seemned.
Sümpaatiline NS. Südame rütmi muutused Osa südame rütmimuutusi on füsioloogilised, mis tekivad kas teatud vanuses või teatud füsioloogiliste tingimuste korral. Hingamisarütmia sissehingamisel südame löögisagedus suureneb(kiireneb), väljahingamisel aga aeglustub. Miks? Sissehingamise ajal suureneb sümpaatilise närvisüsteemi toonus. Väljahingamisel aga prasümpaatiline, sellele vastavalt siis südametegevus muutub. Enam on südame arütmia välja arenenud lastel. Eriti vanuses 7-9 ja 16-18. Tahhükardia Südame tegevuse kiirenemine ehk südame pekslemine. Füsioloogiline tahhükardia esineb emotsionaalse pinge ja füüsilise koormuse korral ning temperatuuri tõusu korral (palaviku korral väga iseloomulik). Patoloogiline tahhükardia võib olla südame vereringe puudlikkuse näitajaks. Tahhükardia võib olla ka põhjustatud kilpnäärme ületalitlusest (liialt palju toodetakse kilpnäärme
suurendab kofeiin neerude kaudu naatriumi ja vee eraldumist. Kofeiini puhul on täheldatud ka stimuleerivat toimet mao soolhappe ja pepsiini sekretsioonile. Suured kofeiinikogused võivad avalduda erinevalt, näiteks ärrituvuse, närvilisuse, ärevustunde, rahutuse, segaduse, paranoia, hallutsinatsioonide, pingeseisundi, peavalu, pearingluse, unetuse, isukaotuse, kõhulahtisuse, iivelduse, punastamise, käte värisemise, vereringehäirete, arütmia, madala vererõhu või valutundetusena. Need sümptomid võivad ilmneda nii pika- kui ka lühiajalisel tarvitamisel ning võivad olla kofeiinimürgistuse tunnusteks. Pikaajaline kofeiini ületarbimine võib täiskasvanutel esile kutsuda vaimseid rahutusi: une- ning ärevushäireid. (15) 2. Illegaalsed uimastid 2.1 Kanep Kanep on üks iidsemaid kultuurtaimi, keda on sajandeid kasvatatud vastupidava kiu ja õlirikaste seemnete saamiseks
pärm, puravik Magneesium Närvide ja lihaste koostöö Väsimus, Taimsed 320-450 tagamine; ensüümide töö; lihasenõrkus, toiduained; lihastöö; vere hüübimine, värinad, spasmid, pähklid; luukoe vajalikud tiheduse südame arütmia, seemned; kakao tagamine; geneetilise materjali depressioon, süntees ja avaldumine; unehäired, peavalu biovedelike pH regu.; kohanemine külmaga Naatritum Biovedelike keemilise koostise Kehakaalu langus, Keedusool, liha, 1200-3500 stabilis.; norm veevahetus; isutus, veri, kala
IKV Keevitajatel- prillid, maskid, kaitseriided Välitöödel- UV- kaitsega prillid , kreem SPF üle 15, neeldumiskoefitsendiga 99-100% diapasoonis 400nm, kaitseriided Infrapunakiirgus Mikro- ja raadiosageduslained Mitteioniseeriv kiirgus µ-lained 300 MHz-300GHz Raadiosageduslained(RSL) 300 kHz-300 MHz RSL- antennide väljades, 13000-20000MHz kahjustab kudesid- tekib soojus ja südametöö intensiivistumine Mikro- ja raadiosageduslained Toime organismile Südame löögisagedus suureneb Arütmia Närvirakkude kurnatus Mutgeenne toime Leukeemia, ajukasvaja Tööruumide mikrokliima Reguleerib "Tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormid ja eeskirjad TKNE-5/1995" Rahvatervise seaduse alusel Tööruumide töökohtade mikrokliima näitajate optimaalsed ja lubatavad väärtused Aastaaeg Töö raskus- kerge, keskmine, raske Ajutised ja alalised töökohad Eeskiri Ei laiene allmaa- ja mäetöödele, liikuvatele transpordivahenditele, külmhoonetele, ilma kütteta ehitatud ruumidele
nende koostis muutub. Värsket kartulit on parim süüa koos koorega, et saada maksimaalselt kiudaineid. Vana kartuli koores asuvad inimesele mürgised glükoaloidid, mispärast tuleb kartuleid enne söömist koorida. (Marber 2009: 164) Glükoaloidid on looduslikud mürgid, mitmed neist on suurtes kogustes toksilised. Kartulikoores on glükoaloididest esindatud solaniin. Solaniinimürgitusega võib kaasneda: peapööritus, kõhulahtisus, oksendamine, kõhukrambid, põletustunne kurgus, südame arütmia, peavalu ja uimasus. Raskematel juhtudel: hallutsinatsioonid, tundetus või halvatus, palavik, suurenenud pupillid, alajahtumine ja isegi surm. (Ravalepik 2012). Kuid teatuid kartuleid võib süüa ka koorega näiteks varajased kartulid. Vanas, kahjustunud koore või päikese käes hoitud kartulites on glükoaloidide kogus suurem. Kui kartul kasvab, siis imeb ta koos veega kõik maapinnal oleva enda sisse vajalikud toitained, kuid ka erinevad põllumajanduses kasutatavad mürgid
organismis rohkem soojust, keha temperatuur on pisut kõrgem, soojuse äraandmine on suurenenud, nahk on pidevalt niiske ja roosakas. Kuna ainevahetus on kiirem, siis võib inimene ka kõhnuda. 2) esineb eksoftalmia ehk punnsilmsus. Silmamunad on esile tunginud ja neil inimestel on hirmunud ilme. Silmavalged võivad ka paista. 3) kilpnääre kaelal võib olla suurenenud ja seda kutsutakse struuma e hõõtsik 4) südametegevus on kiirenenud ehk esineb tahhükardia ja võib esineda ka arütmia. 5) esineb käte värisemine ehk tremor, kuid käte värisemine tekib ka vananedes ja kroonilise alkoholismi korral. 6) emotsionaalne labiilsus. Inimesed erutuvad kergesti, hakkavad nutma kergesti. Samuti negatiivsed emotsioonid mööduvad kiiresti jms. Kilpnäärme alatalitsu: · lapseeas avaldub kretinismina. iseloomulikud tunnuseks on kääbuskasv ja vaimne alaarenemine. Vaimne alaareng on põhjustatud närvikasufaktori vähesusest või puudusest.
Silmamunad on esile tunginud. Neil inimestel on selline hirmunud ilme silmavalged võivad ka paista. 3) Kilpnääre kaelal võib olla suurenenud, seda suurenenud kilpnääret kutsutakse struuma e hõõtsik. Aga kilpnääre ei pea olema suurenenud ületalitluse korral, samas võib ta olla suurenenud ka alatalitluse korral. 4) Südame tegevus on kiirenenud e esineb tahhükardia. Võib esineda ka südame arütmia. 5) Käte värisemine e tremor. See pole selline tunnus, mis võib olla vaid kilpnäärme ületalitluse korral. See on ka kroonilise alkoholismi korral, neurosüüfilise e närvisüsteemi kahjustuse korral süüfilisest tulenevalt, parkinsonismi korral, vanadel inimestel on see iseloomulik. 6) Emotsionaalne labiilsus inimesed erutuvad kergesti, hakkavad nutma kergesti. Samuti läheb negatiivne meeleolu kiiresti mööda ja inimene hakkab naerma. Vihastavad
Kilpnäärme ületalitlus. Türeotoksikoos/hüpertüreoos/Basedowi tõvi/Gravesi haigus- autoimmunsüsteemi haigus (Graves avastas). Produtseeritakse hormoone liialt ja seetõttu: 1. Ainevahetus on kiirenenud, tekib rohkem soojust, mida antakse ka rohkem ära, sellest tulenevalt on nendel haigetel nahk pidevalt niiske ja roosakas. Norm üle 15 % Harris Benedicti tabeliga võrreldes. 2. Esineb tahhükardia- südame pekslemine, raskematel juhtudel ka arütmia (ebakorrapärane). Kui inimesel on südame talitluse häire, siis võib põhjusi olla mitmeid. 3. Punnsilmsus- silma munad on esilie tungivad, valged ehk skleerad on märgatavalt nähtavad. 4. Kaelal suurenenud kilpnääre ehk hõõtsik ehk struuma. 5. Käte värisemine ehk tremor. Seotus KNS ja neuromuskulaarse ülekandega, erutus on tõusnud. 6. Emotsionaalne labiilsus- emotsioonid muutuvad kergesti.
Mahajahtumine: hüpotermia käivitamiseks on vaja üllatavalt vähe: 20°C kraadist niisket ja tuulist keskkonda ja kehetemperatuur hakkab langema -> peagi vähendab keha nahaalust verevarustust ja ilmnevad esimesed värinahood kui keha tuuma temperatuur langeb rohkem kui 2°C kraadi võrra, käivitub hüpotermiliste sündmuste kaskaad (teadvuse kadumine perioodiliselt, südame rütm muutub ebaühtlaselt(arütmia), umbes 24°C kehatemp. juures jääb süda seisma (tavaliselt)) On teada ka madalamal temperatuuril ellujäämise juhtumeid-Anna Bagenholm (80min jää all; keha temp 13,7) KOHANEMINE KÕRGMÄESTIKUGA Kõrgmäestik Rõhu langus (Merepinnal 760mmHg, 2m kõrgusel 600mmHg) Langeb O2 osarõhk - Langeb gaasivahetuse efektiivsus: õhust verre, verest lihastesse -> langeb töövõime
ehk türeotoksikoos ehk hüpertüreoos ehk Basedowi tõvi ehk Gravesi haigus- tegemist on autoimmunsüsteemi haigused (Graves avastas). Produtseeritakse hormoone liialt ja seetõttu: 1. Ainevahetus on kiirenenud, tekib rohkem soojust, mida antakse ka rohkem ära, sellest tulenevalt on nendel haigetel nahk pidevalt niiske ja roosakas. Norm üle 15 % Harris Benedicti tabeliga võrreldes. 2. Esineb tahhükardia- südame pekslemine, raskematel juhtudel ka arütmia (ebakorrapärane). Kui inimesel on südame talitluse häire, siis võib põhjusi olla mitmeid. 3. Punnsilmsus- silma munad on esilie tungivad, valged ehk skleerad on märgatavalt nähtavad. 4. Kaelal suurenenud kilpnääre ehk hõõtsik ehk struuma. 5. Käte värisemine ehk tremor. Seotus KNS ja neuromuskulaarse ülekandega, erutus on tõusnud. 6. Emotsionaalne labiilsus- emotsioonid muutuvad kergesti.
Sümpaatiline NS. Südame rütmi muutused Osa südame rütmimuutusi on füsioloogilised, mis tekivad kas teatud vanuses või teatud füsioloogiliste tingimuste korral. · Hingamisarütmia sissehingamisel südame löögisagedus suureneb(kiireneb), väljahingamisel aga aeglustub. Miks? Sissehingamise ajal suureneb sümpaatilise närvisüsteemi toonus. Väljahingamisel aga prasümpaatiline, sellele vastavalt siis südametegevus muutub. Enam on südame arütmia välja arenenud lastel. Eriti vanuses 7-9 ja 16-18. · Tahhükardia Südame tegevuse kiirenemine ehk südame pekslemine. Füsioloogiline tahhükardia esineb emotsionaalse pinge ja füüsilise koormuse korral ning temperatuuri tõusu korral (palaviku korral väga iseloomulik). Patoloogiline tahhükardia võib olla südame vereringe puudlikkuse näitajaks. Tahhükardia võib olla ka põhjustatud kilpnäärme ületalitlusest (liialt palju toodetakse kilpnäärme hormoone)
vasta südamelihas teatud aja jooksul äritajatele uue erutuse tekkega. Seda ajavahemikku nim absoluutse refraktaarsuse perioodiks (0,20 0,13 s). Kuna südamelihas refraktaarsuse ajal uutele ärritajatele ei reageeri , hoitakse sellega ära vatsakeste kestev kokkutõmme ja tagatakse südame töö rütmilisus - suhtelise refraktaarsuse periood. Südamelihas võib kontrahheeruda väga tugeva stiimuli korral supernormaalsus. Siinus ja hingamise arütmia. *Hingamise arütmia SLS kõikumist, kus südamelöögisagedus sissehingamisel kiireneb, väljahingamisel aeglustub. *Siinusarütmia · Südametsükkel Südame süstol ja diastol. Moodustavad koos südame ühe tsükli. *Süstol on lihase kokkutõmme ja *Diastol südamelihase lõõgastumine. Süstol on vere väljutamine vatsakesest ja diastol vere taaskogunemine kodadesse. Südamelihase kokkutõmbed ja lõõgastumised
rektaalsesse vähki, vähendades soolesiseste teiseste hapete sapisust ainete, mis võivad kasvatada seda tüüpi kasvajatesse haigestumise riski. Siiski ei ole seos kohvi joomise ja käärsoole- ja rektaalsetesse kasvajatesse haigestumise vahel tõestatud. Vähk (Kõhunäärmevähk) Seos kohvi joomise ja kõhunäärmevähki haigestumise vahel on ebaselge, usub enamus teadlasi siiski, et kahe või vähema tassi joomine päevas ei kasvata kõhunäärmevähi riski. Südame arütmia Mõned uuringud on näidanud seost kofeiini ja südame arütmia vahel. Kuigi see efekt on ebatõenäoline mõõdukate annuste puhul, on mõned terved inimesed vastuvõtlikud nii väikesele määrale kui üks tass kohvi. Depressioon Kohvi tarbimine on erinevate uurijate poolt paradoksaalselt seotud nii tuju paranemise kui depressiooniga. Depressioonis inimesed võiksid vältida kohvi ja suhkru tarbimist ühe nädala vältel, et näha, kuidas see nende tuju mõjutab. Diarröa
poolkuuklappide sulgumisest.Mõnikord eristatakse ka III ja IV tooni III on kuuldav üksnes lastel. Südamelihase omadused erutuvus, automaatsus, kontraktsioonivõime ) väsimatult koguaeg töötama) ja refraktaalsus ( vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib). Tahhükardia südamefrekvents üle 100 korra minutis. Bradükardia südamefrekvents alla 60 korra minutis. Respiratoorne arütmia väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks. Refraktaalperiood periood, mil erutuse kestvuse ajal ei võeta vastu uut erutust. Arterid hästi paksu seinaga, sisaldavad elastseid kiude. Veri voolab pideva joana. Veenid õhukese seinaga, elastseid kiude ei sisalda. Veenide sisepinnal on klapid, mis aitavad verel ühes suunas voolata. Vere liikumine veenides
poolkuuklappide sulgumisest.Mõnikord eristatakse ka III ja IV tooni III on kuuldav üksnes lastel. Südamelihase omadused- erutuvus, automaatsus, kontraktsioonivõime ) väsimatult koguaeg töötama) ja refraktaalsus ( vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib). Tahhükardia- südamefrekvents üle 100 korra minutis. Bradükardia- südamefrekvents alla 60 korra minutis. Respiratoorne arütmia- väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks. Refraktaalperiood- periood, mil erutuse kestvuse ajal ei võeta vastu uut erutust. Arterid- hästi paksu seinaga, sisaldavad elastseid kiude. Veri voolab pideva joana. Veenid- õhukese seinaga, elastseid kiude ei sisalda. Veenide sisepinnal on klapid, mis aitavad verel ühes suunas voolata. Vere liikumine veenides tagavad: veene ümbritsevate lihaste kokkutõmme, klappide olemasolu veeni
Närvisüsteemi häired Väga sage Unisus, peavalu, pearinglus. Sage Ataksia, treemor, nüstagm, tähelepanu häired, amneesia Silma kahjustused Väga sage Diploopia. 18 Sage Hägune nägemine, nägemishäired. Kõrva ja labürindi kahjustused Sage Vertiigo. Südame häired Väga harv Arütmia, atrioventrikulaarne blokaad Vaskulaarsed häired Väga harv Hüpertensioon. Seedetrakti häired Väga sage Iiveldus, oksendamine. Sage Kõhulahtisus, kõhukinnisus, kõhuvalu. Väga harv Pankreatiit ja/või lipaasi ja/või amülaasi taseme tõus. Maksa ja sapiteede häired Väga harv Hepatiit Naha ja naha aluskoe kahjustused
annaabi.ee 
