Jätkuvalt kasutati mitmeid juba keskajast tuttavaid pille: portatiiv, rebekk, flöödid jt. 16. Pillid (õpikus ka mingid nunnud pildid) Klahvpillid - orel, klavessiin, klavikord Puupuhkpillid - plokkflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhornid (sarved) Vaskpuhkpillid trompet, tromboon, tsink Keelpillid - viola da gamba (tello eelkäija), viola da braccio (viiuli eelkäija) 17. Ansamblimuusika tantsud ja instrumentaalmuusika vormid canzon, sonata, ricercar Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud, kuid neid ei mängitud ainult tantsuks, vaid ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. Traditsioonide kohaselt esitati tantse paaridena: 2-osalises taktimõõdus eeltants ja 3-osalises taktimõõdus järeltants. Tüüpilised tantsupaarid: Branle ja Gay, Pavana ja Gagliarda, Passamezzo ja Saltarello. Canzon Itaalias, prantsuse sansooni instrumentaaltöötlus, hiljem polüfooniline instrumentaalpala
Sümfoonia (symphonia-kokkukõla) on tavaliselt 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus I osa on sonata-allegro vormis. Renessansiajal nt. nim. Sümfooniateks mitmesuguseid instrumentaalmuusika episoode, nagu sissejuhatus või intermeedium (vahemäng). 17.sajandil sümf. iseseisvus kui instrumentide saatega koorimuusika vorm. Sellest ajast pärinevad näiteks G. Gabrieli ja H. Schützi "Pühad sümfooniad". Klassikalisele 4-osalisele sümfooniazanrile pani Sm'l 18.saj. I poolel aluse nn Mannheimi koolkond, mille juhiks oli J. Stamitz. Hiljem arendasid Viini klassikud seda zanri edasi. Kõigepealt Haydn, kes jõudis kirjutada 104 sümfooniat, seejärel Mozart ja Beethoven. Sümfooniat võib pidada kõige täiuslikumaks instrumentaalmuusikazanriks. Nii nagu sonaadi puhul , on ka sümf. osad erinevate karakteritega. Romantismiperioodil (19.saj) hakati kujutama programmilisi sümfooniaid, kus osadele lisati sageli sõnaline seletus, av...
History The period from the 11th century to present times The term "classical music" did not appear until the early 19th century. The earliest reference is from about 1836 Haydn, Mozart and Beetohoven are the most known classical musicians. Periods in classical music Medieval (5001400) Renaissance (14001600) Baroque (16001750) Classical (17501830) Romantic (18151910) Modern (19102000) Form Concerto Symphony Sonata Opera Dance music Suite Étude Symphonic poem Classical music nowadays Postmodernism Polystylism Eclecticism http://www.youtube.com/watch?v= WXIhTodJ6M&playnext=1&list=PL50 B198056DD2973A Thank you for attention!
· Klavikord · Keelpillid: Lauto, vioolad · Viola da gamba · Viola da braccio · Puhkpillid: plokkflööt, põikflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhorn; trompetid, trobmoonid, tsink Tähtsamad zanrid · Toccata, fantaasia · Ansamblimuusika: · Tantsud (sageli paaris aeglane, kiire) · Pavaan ja galliard · Canzon (eeskujuks ilmalik motett) polüfooniline instrumentaalpala · Sonata (it. Sonare kõlama) - al. 16. saj. lõpust tähistatakse instr. Palasid · Ricercar - range polüfoonilise ehitusega. (imitatsioon)
Barokiajastu instrumentaalmuusika 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansabli ja soolipillina . Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas . Seal kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus, sealse meister Nicolo Amati ning tema õpilased Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivardi . → Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused oli Claudio Monteverdi . ...
RENESSANS S 14-16 SAJAND ARS NOVA Mis on Renesanss? Renessanss- antiikkultuuri taassünd. Itaalisat alguse saanud ning 14.-16. Sajandil väldanud periood Euroopa kultuuri ajaloos. Oluliseks sai inimene! Renessansi populaarseim sõna: ISE! RENESSANSI TUNTUMAD HELILOOJAD Josquin Desprez (u.1440-1521) Orlandus Lassus (u.1532-1594) Palestrina (u.1525-1594) RENESSANSS PILLID Klahvpillid- orel, klavikord, klavessiin Keelpillid- lautole, vioola Puhkpillid- plokkflööt, pommer, dulcian, krummhorn Vaskpillid- trompeid, tromboonid, tsink Ansamblipillidena kasutati puupuhkpille. RENESSANSS MUUSIKAS Meloodia lihtne, laulev, rahulik, pole suuri kontraste. Kontrapunkt. Tekib Prantsusmaal - 14..saj. Madalmaades- 15.saj. (Holland, Belgia, Luxenburg, Kirde- Prantsusmaa) ILMALIK Prantsuse sansoon - laul armastusest Canzon - sansooni instrumentaal- töötlus Madrigal - it.k-emakeelne laul, Polüfooniline 3-6 häälne armastuslaul, lauldi oma rõõ...
orkestrid. Euroopa muusikatraditsioonid ja angloameerika popkultuur ühinesid Heliplaaditööstuse tekkimine. Jazz levis üle maailma. Charles Ives (18741954) Esimene suurkuju Ameerika süvamuusikas. Modernlistlik helilooja. Katsetas polütonaalsuse, klastrite ja mikrointervallidega Tema muusika oli ignoreeritud. Kombineeris Ameerika kiriku muusika traditsioone Euroopa muusikaga. Kuulsaimad tööd: Three Places in New England, Symphony no. 3, Piano Sonata no. 2 Edgar Varese (18831965) Mõjukas Ameerika helilooja Prantsuse päritolu Elekrtoakustilise ja löökpallimuusika pioneer George gershwin ( 18 9 8 1 9 3 7 ) Hea klaverimängupraktika ja muusikaline silmaring Õppis muusikat omal käel, võttis ka eratunde Gershwin pidas jazzist ja bluusist lugu, ning oli seda meelt et jazz on Ameerikas kujunenud energia tulem.
2 PEUGEOT 307 diisel 1,7 2002 3 DAEWOO TICO bensiin 1 1999 4 OPEL OMEGA diisel 2,2 1995 5 FORD FOCUS bensiin 1,8 2001 6 AUDI A6 diisel 3,7 2005 7 VW PASSAT bensiin 2,2 2004 8 FORD SIERRA diisel 1,6 1990 9 TOYOTA CAMRY bensiin 2,1 1989 10 HYUNDAI SONATA diisel 1,5 2000 11 ASTON MARTIN BB7 bensiin 5,5 1998 12 VAZ 2101 diisel 1,3 1975 13 VW BORA bensiin 1,9 2000 14 HONDA JAZZ diisel 1,8 2000 15 KIA PRIDE bensiin 1,4 1999
NB! "trio" tähendab kolme partiid, mitte kolme mängijat, sest continuo mängimiseks läks vähemalt kahte pilli vaja. · Itaalia orkester -- kaks võrdväärse tähtsusega viiulirühma teineteisega "dialoogi" pidamas, vioola(d) harmoonilisi täitehääli mängimas ning basso continuo. Uued zanrid ja vormid. · Sonaat (it.k sonare = mängima) tähistas algul lihtsalt instrumentaalteost, kuid 1700.aasta paiku andis A.Corelli sonaadile kindlavormilise ülesehituse. o Sonata da chiesa (kirikusonaat) tavaliselt 4-osaline A(eglane)K(iire)AK o Sonata da camera (kammersonaat) ulatuslikult arendatud sissejuhatus e. prelüüd ja 2-4 tantsulise iseloomuga osa. NEED NIMETUSED ON TINGLIKUD EGA MÄÄRA TEOSE ESITAMISE KOHTA ! · Concerto grosso oli teos solistide grupile (tavaliselt barokktrio) ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada. Mitmekoorikontsert (2-3 võrdse tähtsusega pillirühma).
tellis heliloojatelt teoseid. Üha enam tähtsustus vabahelilooja status helilooja ei olnud enam õukonna ega kiriku teenistuses Homofooniline mitmehäälsus, Muusika instrumendid kujunes välja klassikaline sümfooniaorkestri koosseis, väga populaarseks soolopilliks sai klaver, Uued zanrid ja vormid Vormid: tähtsaim sonaadivorm; rondo ja variatsioon. Sonaadivormil põhinevad zanrid: sonata, trio, keelpillikvartett, instrumentaalkontsert, sümfoonia. Populaarsed koomiline ooper ja laulumäng tegelased reaalsest elust. Glucki ooperireform. Tähtsamad heliloojad Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven
Sonaat Sonaat - tähistatakse barokkajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaalteost. Sonaate loodi 17 saj. nii kirikus esitamiseks kui ka tavalise kammermuusikana. 16.sajandi lõpus tähistati Itaalias sõnaga sonata lihtsalt instrumentaalpala. Sellel ei olnud mingit kindlat vormi ja see sarnanes teise tolleaegse instrumentaalzanri, kantsooniga Algselt koosnes sonaat lihtsalt erineva karakteri ja tempoga lõikudest, hiljem mitmest iseseisvast osast. Parimad barokiaegsed keelpillisonaadid (nii triosonaadid kui ka soolosonaadid) on loonud Roomas tegutsenud viiulivirtuoos, orkestrijuht ja helilooja Arcangelo Corelli (1653-1713). ·Arcangelo Corelli(1653- 1713). Kontsert Sonaadi paralleelvorm
Renessanss tähendab taassündi. See sai alguse 14. saj. Muusikas kandus rõhk vaimulikult muusikalt ilmalikule muusikale. Prantsusmaa 14.saj kunsti tuntakse Ars Nova nime all. Selle alusepanijaks on Phillipe de Vitry, kelle muusikateoreetiline traktaat andis ajastule nime ja kehtestas muusikalise kompositsiooni teoreetilised alused. Selle ajastu esinduslikumad teosed olid 3-4-häälsed motetid. Üksikute missaosade asemel hakati komponeerima terviklikke missatsükkleid. Esimese selletaolise kirjutas helilooja Guillaume de Machant. Ta oli ka esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust muusikast tähtsamaks. Kontsertmissa erivormina tekkia reekviem ehk leinamissa. 1. Uus ideaal kõlaheli – tugines tertsidel ja sekstidel 2. Tekst seotud muusikaga 3. Laulev, tundeline, tundeid väljendav meloodia Josquin Desprez Johannes Ockeghem Orlandus Lassus Guillaume Dufay Orelile mõeldud muus...
Muusika esitamise koosseisud: Kõiki hääli võidi laulda ja mängida hääli võis vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel Kõiki hääli võidi laulda ja pillidel dubleerida Itaalia ilmalikud lauluvormid: Frottola - õukondlik laulutüüp, stroofiline korduv refrään Villanella - 3häälne, rõhutud algeline kõla Balleto - tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid tabulatuur - praktiline noodikiri, kirjas mänguvõtted kõrguste asemel ansamblimuusika vormid: 1) instrumentaal - sonata 2) laul - recercar 3) tants - branle, pavaan Renessanss võeti kasutusele 16. saj tähistamaks tagasipöördumist vanakreeka kultuuri ideaalide juurde. Hõlmab see ajavahemikku 14-16. saj. Maalikunst: Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael. Loodus ja alasti inimene Arhitektuur: Kuppelehitised, ümarkaared, Rooma Peetri kirik Skulptuur: Aktiskulptuurid Kirjandus: Giovanni Boccacio "Dekameron" Teadus: Luuletati palju, kompass, püssirohi, surnute lahkamine, araabia numbrid, astroloogia
Andrus Kallastu Andrus Kallastu (sündis 17. aprillil 1967 Pärnus) on eesti helilooja ja dirigent.Ta on õppinud klaverit Pärnu Lastemuusikakoolis Maimu Partsi ning Tallinna Konservatooriumis Toivo Nahkuri juures, dirigeerimist Tallinna Konservatooriumis Olev Oja ning Sibeliuse Akadeemias Jorma Panula, Eri Klasi ja Ilja Musini juures ning kompositsiooni Tallinna Konservatooriumis Eino Tambergi ja Sibeliuse Akadeemias Paavo Heinineni, Olli Kortekangase ja Erkki Jokineni juures. Pärast Sibeliuse Akadeemia lõpetamist aastal 1999 tegutseb vabakutselise helilooja ja dirigendina. Andrus Kallastu on üks Pärnu Nüüdismuusika Päevade ja Pärnu Ooperi loojatest. Andrus Kallastu heliloomingu võib jaotada kahte perioodi: enne ja pärast aastat 1991. Esimese perioodi loomingut iseloomustab vaba atonaalne helikeel, motoorne, tihti ostinaatne rütmika, neoklassitsistlik kõlakäsitlus, teise perioodi teoseid seriaalne tekstuur, väljate...
Nende teoseid esitavad tuntud muusika-kollektiivid nagu näiteks Berliini Filharmoonikud. Laulunäited https://www.youtube.com/watch?v=8jLO7UjQus0 missa h-moll https://www.youtube.com/watch?v=t894eGoymio hällilaul, org lullaby https://www.youtube.com/watch?v=IVJD3dL4diY Taccata and fugue in D minor https://www.youtube.com/watch?v=6z4KK7RWjmk Symphony No. 5 Veel laulunäiteid https://www.youtube.com/watch?v=4Tr0otuiQuU Moonlight sonata https://www.youtube.com/watch?v=k_UOuSklNL4 Fur Elise Johann Sebastian Bach Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ludvig van Beethoven Click to edit Master text styles Second level Third level
*prantsuskeelselt ilmalikku laulu nimetati sansooniks( enamasti armastuslaulud. 4-häälsed) *näiteks Clement Janequin ''Lindude laul'' Itaalias valitses erakordne zanriterohkus vokaalpolüfoonias: 1) frottolla- õukondlik laulutüüp 2) vilanella- laul, mis matkib ravamuusika stiili 3) balletto- tantsulaul 4) madrigal- eriti peen kõrgharitlaste koosmuitseerimise vorm *madrigal-soolomadrigal-ooper-madrigalikomöödia *14-16 sajandil mängiti pillidega vokaalmuusika seadeid- canzon, sonata, ricercar *klahvpillid: klavessiiin, klavikord, orel *puhkpillid: dulcian, pommer, plokkföödid, trompet, tromboon, krummhornid, tsink *keelpillid: lauto, vioola da gamba, viola da braccio *ansamblimuusikas olid levinud tantsud, neid mängiti selstkonnamuusikana: branle, pavaan, galliard
regime for some recovering soldiers. Music has been shown to affect portions of the brain. Part of this therapy is the ability of music to affect emotions and social interactions. Music may reduce heart rate, respiratory rate, and blood pressure in patients with coronary heart disease. Benefits included a decrease in blood pressure, heart rate, and levels of anxiety in heart patients. Listening to Mozart's piano sonata can reduce the number of seizures in people with epilepsy.
neid harjutuste kogumikuks ega pidanud sobivaks esitada neid avalikult. Uuenduslikud võtted viiulil: Hüplev või põrkav poogen ehk ricochet KUULAMINE; topelttrillerid ehk kahe noodiga triller; topeltnoodid; poognamäng ja pizzicato üheaegselt; väga suured hüpped; flazoletid (keelte õrna puudutamise tulemusel tekivad ülemhelid); ebatavaline häälestus ehk scordatura ; mängimine ühel keelel. Paganini on kirjutanud 12 sonaati viiulile ja kitarrile. KUULAMINE sonata kitarrile. 15 kvartetti koosseisule viiul, vioola, kitarr ja tsello.KUULAMINE No.1 a-minoor. Lisaks 6 viiulikontserti, mis jäid pikaks ajakskogu maailma viiulimuusika virtuoossuse etaloniks. Niccolo Paganini oli suureks eeskujuks Ferenc Lisztile. 1830. alguses kohtus Liszt Paganiniga ning vaimustus temast nii muusiku kui heililoojana. 20-aastane Liszt oli täiesti hämmastunud, kui nägi, et virtuoossus ja tehnika võivad olla vahendiks uute muusikaliste ideede väljendamisel
Itaalia karjaselaulust 10.Milline oli pr. ilmaliku laulu üldnimetus? Sansoon neljahäälne, sarnane motetile. 11.Miks ja kuidas hakkas eralduma vokaalmuusika instrumentaalmuusikast? Otsiti kõlavärve , nende otsingud soodustasid instrumentaalmuusika tekkimist. Nüüd hakati samu laule kuulama pillide esituses. Ka tantsupalu hakati mängima eraldi. Pavaan aeglane pidulik, 2-osaline. Galliard 3-osaline tants. 12.Millised olid renessansiajastu instrumentaalmuusika zanrid? Canzon, sonata 13.Kuidas arenesid pillid renessansiajastul? Pille hakati ehitama perekonniti (plokkflöödi pere.) 16. saj. leiutati laulev pill viiul. (Stradivari, Amati) 14.Nimeta tähtsamaid klahv-, keel- ja puhkpille. Klahvpillid: klavikord, orel, klavessiin. Keelpillid: lauto, vioola. Puhkpillid: plokkflööt, pommer, krummhornid.
Millised olid esimesed instrementaalmuusikazanrid? Arhitektuuril loobuti kõigest gootilikust. Kõlavärvide otsingud soodustasid teket. Kõige täiuslikumateks ehitisteks hakati Esimesed instrumentaalmuusika zanrid olid pidama kuplitega ehitisi. Hooneid canzon ja sonata. kaunistasid sambad, lõvipead, putod, pilastrid, akantuselehed ja paljud teised. Arenes välja kõrgtasemeline käsitöö. Kuidas arenesid pillid renessansiajastul? Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja Nimetage tähtsamaid renessansi ajastu enesekindluse. Teadus hakkas tuginema klahv-, keel- ja puhkpille? vaatlustele ja katsetele. Pille valmistati perekonniti(bassist
1. Barokk kunstis kasvas välja renessansist, sai alguse 17-18 saj. Iseloomulikud jooned arhitektuuris: kuld, kõrged tornid, Versaille loss, (prantsusmaa), Talvepalee (venemaa), ovaalsed aknad, keeridsambad. Ehitati palju losse ja kirkuid. Iseloomulikud jooned maalikunstis: hoogne liikumine, rahutud poosid, tugevad ja erksad värvid kuulsamad kunstnikud: Michelangelo, Ruben Van Dyek 2. Barokk muusikas homofoonia, Jackob Peri, Monteverdi, Händel, Bach, ilmalik muusika vokaal, tanstusüit. Vokaalmuusika suur tähtsus, kuid üha enam tõusis selle varjust instrumentaalmuusika.Pärit itaaliast. Ilmaliku muusika esiletõus. 3. Tantsusüit- On mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele. allemande-Rahulik saksa sammtants. courante- 3-osal , kiire prantsuse hüppetants. sarabande-aeglane 3-osal. Pidulik hispaania tants. gigue-soti hüppetants, kiireim osa. 4. CONCERTO GROS...
Gioachino Antonio Rossini Madli Allikas Eleri Laanemets 11.A Tartu Tamme Gümnaasium 1792-1868 Itaalia helilooja Kirjutas (koomilist) ooperit, vaimulikku muusikat, kammermuusikat ja klaveripalasid 39 ooperit Teda kutsutakse Itaalia-Mozartiks Ajaloo üks populaarsemaid ooperi heliloojaid Bel canto stiili üks suurimaid esindajaid Bel canto - laulmisviis ja muusikastiil, millele on omane meloodiline laulvus, kergus, kandvus, virtuoossus ja väljendusrikkus Elulugu Sündis Pesaros, Itaalias muusikute perre. Tema isa, Giuseppe, mängis sarve ja oli tapamajade inspektor. Tema ema, Anna, oli laulja ja pagaritütar. Tema vanemad hakkasid Rossinit varakult muusikaliselt treenima, kui ta oli 6-aastane, mängis ta isa ansamblis trianglit. Rossini isa oli Prantsuse revolutsiooni poolt ja aktsepteeris kui Napoleoni väed Põhja- Itaaliasse saabusid. Kui Austria taas...
Renessanss Mõisted: Ars nova – muusikastiil 14. sajandi Prantsusmaal Balletio – tantsulaul, villanella üks alaliik 16. sajandi teisel poolel Canzon – renessansiaegne heliteos pilliansamblile, algselt prantsuse šansooni instrumentaaltöötlus; polüfooniline instrumentaalpala dulcian – kahekordse roohuulikuga puupuhkpill (fagoti eelkäija) frottola – homofoonia tunnustega, korduva refrääniga laul fuuga – polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, arenes ricercarist gregooriuse laul – roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad harmoonilise saate imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kapell – instrumentalansambel koraal – kirikulaul, roomakatolikus ühehäälne liturgiline laul liturgia – kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus madrigal – klassikaline itaalia luulevorm; 16. saj. kõrgstiilis teksti ja muusikaga ...
Barokk (1600-1750 aastal) 18. sajandil saab see pilkenimeks tänu J.J Rousseau´le. Tsitaat "Baroklik muusika on selline ..." 1600-sünnib ka ooper. 1750-sureb J.S.Bach Portugali keelest sõna Barocco-tähendab lopergust pärli. 17.saj- vastandite, kontrastide ajastu. 1618-1640 -30 aastane sõda Põhja protestantliku ja Lõuna katoliku vahel. Tänapäeval jagatakse barkokki: Toretsev -Itaalias, paljude kaunistustega. Realistlik Intellektuaalne Iseloomulikud jooned: Ebakorrapärasus Kontrastid (subito-äkki, forte- ,piano- ) ülepaisutatud stiil Väline ilu ei ole dominant vaid isiksus on Afektiteooria (afekt-ülipiiripealne seisund. Muusikas palju erinevaid stiile.) Pillamine, meelelahutus (Rokokoo stiil-baroki haru) Pessimism, meeleheide Virtuoosne tehnika Müstika Liikuvus Kirjandus Erinevad suunad: ...
BAROKIAJASTU MUUSIKA Sel perioodil oli Euroopa poliitiline elu rahutu. Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel (pärast Lutheri kirikureformi). Loodi Jesuiitide ordu, mis tegutses vastureformatsiooni ja inkvisitsiooni huvides. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia(Louis XIV 1661 1715), õukonna elulaad nõudis palju raha. Kolooniatest saadav rikkus voolas Euroopasse, et rahuldada kõrgklassi üha aplamaks muutuvaid ambitsioone. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Ühiskond kääris. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt ku...
Koor J. Ockeghem „Intermerata dei mater“ (laulu algul pikalt) J. Desprez „Nune dimittis“ (aeglane, algul mehed, natuke hiljem naised) J. Desprez „Mille regretz“ (pikalt nimi laulu alguses, domineerib mehe laul, siis naine) O. Lassus „lauda Mater ecclesia (nagu epic mungakloostri laul) O. Lassus „Bonjour mon coeur“ (mehed ja naised laulavad) G. P. Da Palestrina „Missa papae...“ „Kyrie“ (prantsusekeelne, hoogne) C. Janeguin „Lindude laul“ (mees-naine läbisegi, tiristamine häältega) C. Monteverdi „cantate Domini“ (alguses korduvalt „cantate“) J.S. Bach Kantaat nr. 147 (orel alguses ning siis koor) G.F. Händel oratoorium „Messias“ halleluuja (koor karjub halleluuja) J. Haydn oratoorium „Aastaajad“ „Suvi“ koor nr. 17 (torm, väike trummipõrin) W.A. Mozart Reekviem 1. osa (pikk, aeg...
Renessanss-tuleneb humanismist, võeti kasutusele 15-16 saj., tähistamaks tagasipöördumist antiik-kreeka kultuuri. Renessansiajastu hõlmab 14-16 saj., sai Itaaliast alguse, maailmavaate keskmeks oli humanism. Muusikaajaloos räägitakse renessansi asemel Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. R: maalikunst-kajastati reaalset maailma, teovõimelist inimest, inimese keha oli proportsioonis, inimene oli endast lugupidav. R:arhitektuur-hakatakse ehitama sammaste ja õudega paleesid, ilmalikud ehitised, kirikud olid kuplitega, kasutatakse ornamentikat. R:skulptuur-tehakse alasti inimkehast(täiuslikus proportsioonis), kandilisi ja kondilisi figuure ei tehtud(paksemad, ümarad) R:kirjandus-Shakespeare, G.Boccaccio, F.Petrarca itaaliast R:teadus-15.saj keskel leiutati trükikunst, nooditrükikunst. Humanistlik iluideaal-toob välja vaba, haritud inimese. Kõik mida nähakse/kuuldakse peaks olema harmooniline, ilus, kooskõlas. Vokaalpolüfooniline-mitmehääln...
LUDWIG VAN BEETHOVEN Nagu iseenesest langeb silm ühe pildile, mis meile tugevat kindlat meest näitab. Meie saame pildilt aru, et see üks kuningas on, kellest kõneleme, kuningas ei mitte kuldkrooniga, vaid kuningas iluhelide riigis. Ludwig van Beethoven on see mees, kes ka seni ajani veel iluhelide sünnitamises mänguriistade tarvis maailmas esimene oli ja on. L.V Beethoven sündis jõulukuu 16. Päeval 1770 aastal Bonni linnas. Juba teisel päeval ristiti ta ja pandi nimeks Ludwig. Vanaisa ja isa olid mõlemad osavad muusikameistrid. Vanaisa oli Bonni ülema piiskopi koja laulu ja mängujuhataja ja isa Johann von Beethoven oli ka kõrge koja muusikategija ja muusika õpetaja. Tema oli ka oma poja esimene õpetaja. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õ...
lõpetamata tänaseni. Zahharenkova valdab lisaks klaverile ka varasematest ajastutest pärit klhvpille nagu näiteks klavessiin, klavikord, haamerklaver ja orel. Viimaste aastate jooksul on ta võtnud osa paljudest rahvusvahelistest klahvpillikonkurssidest ja pälvinud sellega palju erinevaid auhinu, nagu näiteks esimene auhind ja publikupreemia J. S. Bachi nimelisel rahvusvahelisel klaverikonkursil Leipzigis aastal 2006 või esimene auhind ja eripreemia G. Enescu´s Sonata in G esitamise eest Enescu rahvusvahelisel klaverikonkursil Rumeenias aastal 2005. Dirigent Juha Kangas on sündinud Kesk-Põhjamaal Kaustise regioonis, mis on tuntud oma tugevate rändmuusikute traditsioonide poolest. Kohaliku organisti pojana asus ta 13-aastaselt viiulit õppima. Ta alustas õpinguid helilooja Eric Fordelli juures, kuid hiljem sai tema mentoriks legendaarne viiuliprofessor Onni Suhonen. Just Suhoneni kvartetiklass on
RENESSANSS Renessanss tuleneb prantsuse keelest, tähendusega tagasipöördumine arhitektuuri ideaalide juurde. Kultuur Maalikunstis oli rohkem loodusest. Üksikvormid olid realistlikud . Arhitektuuris kehtis kuldlõike reegel, ehitised olid proportsionaalsed. Skulptuurid- Donatello, Michelangelo. Kujud olid paigutatud ruumide keskele. Kirjandus- loodi trükikunst, sonetid, novellid, paroodiad, draamazanrid. Taassünni ajal kerkisid esile humanistid (tõestamine looduslike katsetega, pole jumalast lähtumist). Da Vinci uurib inimese olemust (embrüast lapseni) Renessanss sündis Itaalias. Päritolu peetakse pigem hoopis Madalmaadesse (hiljem ka muusikakoolkonnad). Muutused: Vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine, näiteks Madalmaade IV põlvkonna muusik A. Willeart pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale. Võeti kasutusele uued pillid: näiteks keelpillidest täiuslik lauto ning vioola da gambad (jalgade vahel mängitav ...
Andrea Gabrieli. Giovanni Gabrieli. Veneetsia oli võimas sadam 15.saj.Euroopa kaubanduses ja majanduses.16. ja 17. jõudis oma õitsengus keskpunkti Veneetsia muusika ja kunst(Püha Markuse kirik- erilised tingimused musitseerimiseks) Kirikumuusika omapära pillide rohke kasutamine, koori tugevdamiseks kasutati orelit ja teisi pille.(tromboon, vioola)Eriti efektseks ja kontsertlikuks muutusid suuremate kirikupühade vespriteenused.(pärit kontsertlikud instrumentaalvormid- canzon, sonata, toccata) Markuse kiriku kapellmeistri ja 2 organisti ametikohad olid ühed ihaldusväärsemad kogu Euroopas. Andreas Gabrielli oli väga andekas Markuse kiriku organist ja helilooja .Kirjutanud missasid, psalmikompositsioone, oreli- ja ansamblimuusikat. Külastas tihedalt Saksa ja Austria õukondi, sealt pärinevad Veneetsia koolkonna tihedad sidemed Saksamaaga. Lk.7
Ludwig van Beethoven (16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. 1.Elulugu 2. Periodiseering 3.Looming Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 19-aastaselt sai temast perekonnapea. Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfli...
Kantaadid on lühemad ja puudub arenev süzee. Iseloomulik on ühe tunde domineerimine kogu teose vältel. Nende sisu on väga erinev ja neid on nii ilmalikke kui ka vaimulikke. Heliloojad: J. S. Bach (üle kahesaja kantaadi, enamik on vaimulikud, ,,Kohvikantaat", ,,Talupojakantaat"). Eesti heliloojad: M. Härma(,,Kalev ja Linda"), R. Tobias (,,Johannes Damaskusest"), V. Tormis, L. Sumera, R. Rannap. Sonaat XVI sajandi algul tähistati sõnaga sonata (it.k. helisema) pillidel mängitud palasid. Kindlate tunnustega zanriks kujunes see XVIII sajandil Viini klassikute F. J Haydni, W. A. Mozarti, L. van Beethoveni loomingus. Klassikaline sonaat on kolmevõi neljaosaline instrumentaalteos ühele või kahele pillile. Tsükkel, mille iseseisvatel osadel on kindel karakter. Sonaaditsükkel: I kiire (allegro) tsükli põhiosa II aeglane (andante, adagio)
1555 sai temast paavsti isikliku kapelli laulja Lateraani basiilika kapellmeister lahkus konflikt Oli abielus igast jura Vaimulik looming Kuid ka ilmalik Missatsüklid ja paroodiamissad Veneetsia koolkond o Püha Markuse kirik o Kaks orelit, koos koori ja teiste pillidega tekitati mitmekoorimuusika kajaeffekt o Alusepanija Adrian Willaert o Kasutati palju pille: orelid, tromboonid, vioolasid o Pärit vormid: canzon, sonata, rcercar, toccata Inglise kirikumuusika o lihtne akordiline stiil o emakeelne tekst o kuldajastu 16. sajand o Henry VIII ajal, sest too kirjutas ise ka muusikat. Silmapaistvam helilooja William Byrd Ilmalik laul ja seltskonnamuusika o Ilmalik laul levis ja levis veel peale nooditrüki arendamist 15-16.saj. o Esitati igat moodi: dubleerides, kõik, osad jne. o Prantsusmaa o Motetisarnased o Lüürilised o Kiiretempolised o Nimetus sansoon
naised on uhketes kleitides ja mehed ilustes kostüümides. Meloodoodia oli muhteliselt muutumatu, mõnikord läks veelgi kiiremaks. See teos meeldis mulle. Järgmisena kuulasime Sergei Rudnevi Vene rahvalaulutöötlust ,,A, " ("Ah, tõ kalinuska"). See oli üks nukramaid minu arvates. Ta algas aeglaselt ning kurb meeleolu valdas mind terve laulu vältel. Lõpupoole muutus mäng elavamaks ja ka jõulisemaks. Järgmisena kuulasime Joaquin Rodrigo sonaadi kolm osa. Esimene oli Sonata Giocosa I Allegro moderato. See, nagu pealkirigi ütleb, oli väga kiire ja rütmikas. Mõnikord kostsid üksikud noodid, mis olid valjemad, kui meloodia ise. Teos läks väga soravalt ja kiirelt omandades jõudu. Järgmisena tuli II Andante moderate. Sellele sonaadiosale oli omane astmeline karakter, kuna ta läks mõnikord valjemaks ja siis jälle vaiksemaks. Ma ei olnud väga vaimustuses sellest teosest, kuna jällegi tundus ta liiga kurbana, mina eelistan lõbusamaid meloodiaid. Viimane
Claudio Monteverdi (1567 1643) (on ühtlasi ooperizanri rajajaid) Veneetsia koolkonna iseloomulikud jooned: aluseks on Madalmaade koolkonna polüfooniline helikeel pillide rohke kasutamine pillide ja lauljate paigutamine ruumis laiali, eri rõdudele erinevate koosseisude (kooride) vaheldamine piano ja tutti vastandamine stile concertato s.o alus uue, barokkstiili kujunemisele kujunevad esimesed puht instrumentaalzanrid canzon, sonata, ricercar, toccata jne. 15. 16. saj. ilmalik muusika 16. saj. seltskonnamuusika sajand. Igal maal on erinevad zanrid ja erinev helikeel. Tekst on oluline ja peab olema arusaadav, kuuldav. Teksti piltlikkus, muusikas püüd teksti illustreerida. Teksti kõla (häälitsused, lindude laul, lahingukära, olmehääled ja kõlad jne). Madalmaade koolkonna heliloojate chanson. Josquin ,,Milles regrets" lähedus Madalmaade
VIINI KLASSIKUD Sissejuhatus Sellel klassitsismi arenguetapil kerkisid esile kolm heliloojat -- Haydn, Mozart ja Beethoven Toona polnud kogu Euroopa muusikapildis neile tähenduselt võrdseid heliloojaid Neid kolmekesi koos on nimetatud ka Viini klassikaliseks koolkonnaks FRANZ JOSEPH HAYDN (1732-1809) * Sündis 31.märtsil 1732 Alam-Austrias Rohrau külas * See paljurahvuseline piirkond (austerlased, ungarlased, slovakid, horvaadid) on hiljem andnud Haydni helikeelde palju rahvamuusika mõjutusi * Kodune õhkkond muusikalembene, tõllasepast isa laulis ja mängis harfi * Lisaks Josephile (2.laps peres) sai helilooja ka 6.lapsest Johann Michaelist, ning veel ühest vennast (pere 11.lapsest) sai Viinis laulja. * Traditsiooniliselt alustas 8-aastaselt Viini Stephani toomkiriku kooripoisina * Ise on nende aastate kohta kirjutanud, et õppis küll väga heade õpetajate juures, kuid rohkem ...
Romaanis käsitleb ta Napoleoni sõjakäiku Venemaale. 1873. aastal alustas Tolstoi romaani ,,Anna Karenina" kirjutamist, mis valmis aastal 1878. 1881. aastal loobus ta kõikidest õigustest oma teostele. Neid veendumusi põhjendab ta ,,Pihtimuses"(Ispoved, 1882). Tolstoi kirjutas ka näidendeid, näiteks ,,Pimeduse võimuses" (Vlast tmõ, 1886). Kirjutas ka palju jutustusi, näiteks ,,Ivan Iljitsi surm" (Smert Ivana Iljitsa, 1886) ja Kreutzeri sonaat (Kreitserova sonata, 1890). Samuti kirjutas veel rahvajutte ja legende. Tuntumate teoste lühiülevaade: 5 ,,Sõda ja rahu" ( Voina i mir, 1869 ) · Heinrich Böll on öelnud selle romaani kohta: ,,Vähesed maailmakirjanduse romaanid sobivad nii hästi lugemise õpetamiseks nagu Sõda ja rahu." · Ivan Turgenev: ,,Kaasaegses kirjanduses ei ole temale sarnast. Millest
MUUSIKAAJALUGU RENESSANSS 14.-17. saj 1. RENESSANSS Mõiste: ,,renessanss" tuleneb itaalia keelest ja võeti kasutusele 16. Sajandil. Tähistas tagasipöördumist vanakreeka kultuuri juurde. 2. AJASTU SAAVUTUSED Maalikunst: Da Vinci ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtu söömaaeg", Sixtuse katedraali laemaal, Arhitektuur: Peetri kirik Roomas, Bramante väike kabel Tempietto, Chanlordi jahiloss, Louvre loss Skulptuur: Michelangelo detailsed skulptuurid (Mooses ja Taavet), J.Goujoni ,,Nümfid" Kirjandus: Boccacio ,,Dekameron" Teadus: nooditrüki leiutamine, teadvustati heliotsentrilisest maailmapildist, hakati surnuid lahkama, leiutati kompass, püssirohi, helikopter jpm Humanistlik iluideaal: Väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näib. Keskaegne oli mõistuslikum. Kuna muusika...
Ansamblimuusikast mängiti enamasti tantse. Tantsud olid kogumikes tavaliselt paaridena. · Branle, koosneb aeglasest eeltantsust ning teisest osast, mis on kiirem · Pavaan ja galliard 6 · Passamezzo ja saltarello Ansamblimuusika vormid: · Canzon algselt sansooni töötlus, hiljem lihtsalt polüfooniline instrumentaalpala · Sonata tähistab instrumentaalpala al. 16 saj lõpust · Ricercar instrumentaalmotett, range polüfoonilise ehitusega, fuuga eelkäija 7
Sellise muusika eelkäijaks olid antifoonilised e. vaheldumisi lauldud psalmid. Veneetsia koolkonnale pani aluse flaamlane Adrian Willaert, kelle teost "Salmi spezzati" (1550) peetakse esimeseks mitmekoorimuusikaks. Oluliseks sai meloodialiinide asemel häälte kooskõla. Väga palju kasutati pille orelit, tromboone, vioolasid jt. Koguni kogu koor võis koosneda pillidest. Veneetsiast on pärit sellised instrumentaalvormid nagu canzon, sonata, ricercar, toccata. 18. Inglise kirikumuusika emakeelne lihtsa akordilise stiiliga Kaunistatud polüfoonilise muusika asemel lihtne akordiline stiil, kus pearõhk oli emakeelsel tekstil.16. sajandit on nimetatud inglise muusika kuldajastuks. Muusikal oli tähtis koht Henry VIII õukonnas, ka kuningas ise kirjutas muusikat. Väljapaistvam helilooja oli William Byrd. 19. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika Prantsusmaal sansoon
koosseisus on kaks meloodiapilli ja basso continuo. Hilisbarokile kujunes välja neljahäälne itaalia orkester, milles on juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioola(d) ja vundamendiks basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusel päris mitme pilliga ( tsello, violoon ehk kontrabass, fagott ja mitu harmoonpilli ). Ansamblile loodud teost nimetati tavaliselt sonaadiks. Barokiaegne sonaat nagu ka hilisrenessansi sonata ei kujutanud enesest esialgu mingit kindlat vormi: ta oli lihtsalt instrumentaalteios, mis koosnes algul mitmest erineva karakteiga lõigust, hiljem mitmest iseseisvast osast. Sonaat võis olla nii kiriku- kui kammermuusikateos. 1700. aasta paiku kujuneski välja kaks põhilist sonaaditüüpi: 1) kirikusonaat, tavaliselt neljaosaline: aeglane kiire aeglane kiire; 2)kammerosnaat, koosneb sissejuhatusest (prelüüd) ja 2-4 tantsulisest osast ning sarnaneb tantsusüidiga.
sirge, alt üleskeeratud, meenutab jalutuskeppi) Vaskpuhkpillid: Trompet, tromboon, tsink (kõverad) Keelpillid: viola de gamba (tšello eelkäia), Viola da braccio (viiuli eelkäija) Portatiivorel Dulcian Krummhorn viola de gamba Viola da braccio Pommer 17. Ansamblimuusika – tantsud instrumentaalmuusika vormid: canzon, sonata, ricercar- fuuga eelkäija tabulatuurnoodikiri. Ei kirjutatud välja meloodiat vaid pandi numbrid – nagu akordimärgid ansamblimuusika moodustasid enamasti tantsud. (aeglane + kiire) Pavana ja Gagliarda Branle ja Gay Passamezzo ja Saltarello Polüfoonia - mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega (kaanon nt) Fuuga (polüfoonia kõrgem vorm) Bach-17.saj Homofoonia - mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv (meloodia), peahääl, teised on selle saatehääled
Sellise muusika eelkäijaks olid antifoonilised e. vaheldumisi lauldud psalmid. Veneetsia koolkonnale pani aluse flaamlane Adrian Willaert, kelle teost "Salmi spezzati" (1550) peetakse esimeseks mitmekoorimuusikaks. Oluliseks sai meloodialiinide asemel häälte kooskõla. Väga palju kasutati pille orelit, tromboone, vioolasid jt. Koguni kogu koor võis koosneda pillidest. Veneetsiast on pärit sellised instrumentaalvormid nagu canzon, sonata, ricercar, toccata. 18. Inglise kirikumuusika emakeelne lihtsa akordilise stiiliga Kaunistatud polüfoonilise muusika asemel lihtne akordiline stiil, kus pearõhk oli emakeelsel tekstil.16. sajandit on nimetatud inglise muusika kuldajastuks. Muusikal oli tähtis koht Henry VIII õukonnas, ka kuningas ise kirjutas muusikat. Väljapaistvam helilooja oli William Byrd. 19. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika Prantsusmaal sansoon
Psühhofarmakoloogia eksam 2. loeng psühhoosivastased ravimid PEAMISED PSÜHHOOSITÜÜBID ON: · Skisofreenia · Afektiivsed (psühhootilised) häired (depressioon, maania) · Orgaanilised psühhoosid (põhjuseks ajuvigastus, alkoholism, vms orgaaniline haigus) SKISOFREENIA PEAMISED TUNNUSED: · luulumõtted, sageli paranoilised · hallutsinatsioonid (tavaliselt hääled, sageli tagakiusavad) · mõtlemise häired (irratsionaalsed järeldused; tundmus, et mõtted on väljaspoolt sisestatud või "ära imetud") · emotsiooniline lamenemine, sotsiaalsete kontaktide vähenemine Üldiseloomustus Neuroleptikumide e. antipsühhootiliste ravimite (AP) (antipsychotic drugs) hulka kuuluvad psühhootilisi sümptomeid pärssivad ravimid. I FAAS (esimene nädal) - patsient kaldub tukkuma ja magama ka päeval, ta on letargiline ja algatusvõimetu, ükskõikne ümbritseva suhtes; mõningane eemaldumine psühhootilistest afektidest, luululistest tõlgendustest · II FAAS (teine näd...
Kiriku erilisus: kaks koori rõdu külgedel + mõlemal rõdul oli orel kõlakombinatsioonid, millest sai alguse akustika heli levimine ruumis erinevad pillikoosseisud peamiselt puhkpillid kooori võis saata ansambel või muus koosseisud ricecar olemuselt polüfooniline paljude teemade lahend fruuga eelkäija canzone polüfooniline heli lõi Merulo fruuga eelkäija toccata ja sonata improvisatsioonilised helindid, polnud välja kujunenud kindlat vormi V PÕLVKOND muusika afektiline areng mida sõnad tähendavad, vastav muusika afektiõpetus madrigalis loetakse ooperi eelkäijaks kirikumuusika motett sisaldas madrigalisme polüfoonilised reeglid kaotasid rangust O. Lassus eiras reegleid kirikuisad polnud rahul tema vaimuliku muusikaga olid jumalavallatud sai kuldkannuse ordeni kirjutas Chansone prantsuse armastuslaul
Koore kasutatakse dialoogiliselt, sageli kordavad koorid üksteise motiive, väga armastatud on kajaefekt, kulminatsioonides ühinevad aga kõik võimsaks ja värvirohkeks kõlaväljaks. Veneetsia kirikumuus. omapära on ka pillide rohke kasutamine. Eriti efektseks ja kontserdlikuks muutusid Veneetsias suuremate kirikupühade vespriteenistused (palvus päikeseloojangul), kus peamine koht oli psalmilauludel. Veneetsiaist on pärit ka esimesed kontsertlikud instrumentaalvormid canzon, sonata, ricercar, toccata jt ning seegi muus. kõlas eelkõige vespriteenistustel. 2.6.1. kontsertlik kirikumuus.: sonaat, instrumentaalkantsoon, kontsert instrumentaalkantsoon canzon, algselt prntsuse chansoni instrumentaaltöötlus, hiljem aga lihtsalt polüfooniline instrumentaalpala. sonaat 16 saj lõpust alates tähistati instrumentaalpalu ka nimetusega sonata, algselt ei kujutanud
contemplative, the second passionate. The music seems to tell the story of the young Lemba: it is full of feeling and a search for happiness. Meditation and grief are juxtaposed, yet depression is not expressed. The third movement is a Scherzo, joyous, even mischievous, like a stylisation from a Viennese ‘classic’: the individuality of Lemba is less perceivable here. The music proceeds in pleasurable mood and cheerful play: Example 16. The fourth movement: Finale in sonata form. The sad and restless themes are almost similar. The process is quite short without enriching features in the recapitulation. 1 The first performance took place in St. Petersburg, January 1909 conducted by Alexander Glazunov. The texture of the symphony is mostly homophonic. Vocal in character, memorable themes are without any folksong inflections, yet all music written by a national composer cannot be anything but national. Lemba’s thoughts are far from
Abstraktse nime puhul tuleks jälgida seda, et nimi kõlaks hästi; et nimi oleks hääldatav enamikes keeltes ega omaks ebasoovitavaid tähendusi, kui tegu on rahvusvahelise brändiga. Nime puhul on rida üldisi reegleid, mida tuleks jälgida: x kas nimi kõlab hästi - Vol-vo; Co-ca-Co-la; U-bun-tu. x kas nimi on paraja pikkusega enamasti kahesilbiline; nimelõpud on sageli pärit ladina keelest: -ex (Rolex), -um/ium (Foorum, Pentium), -a (Acura, Sonata, Aura), -ia (Felicia, Premia), -ius (Prius). Üldse on ladina keel üks olulisemaid nimeloomisressursse. x kas eristub konkurentide sama tüüpi toodete nimedest x kas nimi ei oma teistes keeltes negatiivseid tähendusi, kui plaan on rahvusvaheliselt tegutseda. x arvestada tuleks ka seda, milline keelekasutus on omane toodet kasutavale sihtgrupile: lastetootele pole
KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St. Gallen Sveitsis). Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
