hierarhia. 2 A b) kõigi asjaosaliste suunamine ja . Staatus motiveerimine ning konfliktide lahendamine. 3 C . c)määrab ära, mis on õige ja mis Juhtimiseetika on vale on üldtunnustatud 4 E kõlblus- normide kogum. . Plaan d) on isiku käitumismudel suhetes 5 B teise rühmaliikmetega, mis oleneb . tema kohast rühmas. Eestvedamine
............................................................................14 SISUKORD.....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1. EETILISE JUHTIMISE OLEMUS.........................................................................................4 1.1 Juhtimiseetika tüübid ja lähenemisviisid.........................................................................5 2. ÄRIEETIKA............................................................................................................................6 2.1 Eetika erineb valdkonniti.................................................................................................8 2.2 Ärieetika näited...............................................................................
efektiivsemaks. Peamisteks meetoditeks uuringu läbi viimiseks on ankeetküsitlus ja intervjuud, mis annavad täpsed andmed uuritavate kohta. Teades töörahulolu ja motivatsiooniteooriaid, on võimalik saadud tulemusi analüüsides teha asjakohaseid järeldusi ja leida parimad viisid probleemide kõrvaldamiseks või leevendamiseks. 15 VIIDATUD ALLIKAD 1. Alas, R. 2004. Juhtimise alused. Tallinn: Külim kirjastus. 2. Alas, R. Juhtimiseetika arendamise võimalused. [http://www.sotsioloogia.ee/vana/ esso3/4/ruth_alas.htm] 01.03.2012. 3. Alas, R. 2001. Personalijuhtimine. Tallinn: Külim kirjastus. 4. Dahl, T. 1989. The Corporation and Its Employees: A Case Story. Journal of Business Etnics, Vol. 8, pp. 641-645. 5. Kidron, A. 2004. Ärijuhtimise psühholoogia. Tallinn: Mondo kirjastus. 6. Kivisild, K. 2009. Motivatsioon ja motivatsiooniteooriad. Mainori Kõrgkool juhtimise instituut. (Ainetöö). 7
Põhimõte, mille organistatsioon on valinud on tegevuse läbi viimiseks, mis vastaks eelnimetatud nõudmisele, nimetatakse üldiselt org-i juhtimise kultuuri protsessiks. Selle protsessi efektiivsuse eest võivad vastutada erinevad juhtimistasandid, nagu juhatus, nõukogu, tegevjuhtkond jne. Siseauditi funktsioon peab nimetatud protsessi igati toetama, eriti selle eetilist kultuuri. Siseauditi funktsioon peab ise tegutsema kõrgel eetilisel tasemel, et neid arvestataks org-i üldise juhtimiseetika kujundamisel. Siseaudiitorite oskused ja teadmised peavad neil võimaldama mõjutada juhtkonda igati järgima juhtimise eetilisi norme. Siseauditi funktsiooni üheks väljundiks võib olla eetika spetsialisti rakendamine, kes analüüsiks ja hindaks org-is valitsevat eetilist õhkkonda. Sellise spetsialisti ülesannete täitmine võib väga kergelt sattuda vastuollu siseauditi funktisooni sõltumatuse nõudega. Org-i
grupid, meil on valdavalt ühtne rahvas, aga näiteks new yorgis on etnilisi gruppe palju! 10.10 Millised võiksid olla Tushman ja Nadleri (1978) käsitluse piirnangud. Palun leia vähemalt 3 nõrkust nende teoreetilises käsitluses.' Erinevad struktuurid (bürokraatia, funktsionaalsus, divisjonid, maatriksid) panevad erinevad piirangud info töötlemisvajadusele või võimsusele. 11. Kontrollimine ja juhtimiseetika 11.1 Mis on kontrollimise eesmärk? Alase järgi kontrollimise eesmärgid: kohaneda keskkonnamuutustega, vältida vigade kuhjumist(kui vigu koguneb palju, võivad tagajärjed rängad olla), vähendada omahinda, säilitada ülevaade keerukatest struktuuridest (kui organisatsiooni struktuur on keeruline, on ka kontrollsüsteem keerukas, et kõigest ülevaadet omada). Üksvärava järgi on kontrollimisel kaks eesmärki: tulemuste kindlakstegemine (kas ühtivad püstitatud eesmärkidega
1.4.1.1 Inimeste ühendused 10 1.1.4.2 Kapitaliühendused 11 1.1.5 Juhtimise tasandid ja juhi karjäär 12 1.2 Juhtimise mitmemõõtmelisus 14 1.3 Juhtimiseetika ja sotsiaalne vastutus 17 2. Juhtimisteadus. Juhtimismõtte arengu ajalugu 20 2.1 Juhtimisteadus 20 2.2 Juhtimisteaduse allikad 21 2.3 Juhtimismõtte arengu ajalugu 22 2