Kõige suuremaks probleemiks kujunebki rahulolematuse tekkimine. Selle eest pole kaitstud ka kogenud ja vanemad töötajad. Olgu see siis tõrjutus, edasimineku puudumine, eesmärkide mittetäitmine. Inimesed saavad tavaliselt ikka ise aru, et nad on tööl rahulolematud. Nüüd on meil probleem, ja järgmiseks küsimuseks oleks, et mis nüüd selle rahulolematusega peale hakata, kuidas sellega toime tulla ja kuidas seda leevendada? Siinkohal tulevadki mängu Herzbergi motivatsioonifaktorid. Kuid sellest ainuüksi ei piisa. Probleem nimelt selles, et juht peab nüüd täheldama seda, et töötaja on rahulolematu. Juhi kohustuseks siinkohal olekski rakendada erinevaid motivatsioonfaktoreid töötaja rahulolematuse leevendamiseks. Ning kui juht on nüüd tuttav Herzbergi teooriatega, ei tohiks see talle probleeme valmistada. Veel suurema probleemina näen seda, et kui inimene teab, et on rahulolematu aga juht seda ei märka
tundsid end tööga eriti rahul olevat või vastupidi eriti rahulolematuna. Tulemusi analüüsides jõudis Herzberg järeldusele, et mõned varem motiveerivateks peetud faktorid ei andnud midagi enamat, kui kõrvaldasid rahulolematuse ning nimetas need hooldavateks teguriteks (hügieenifaktorid). Nende tegurite puudumine või madal tase põhjustas rahulolematust, kuid nende olemasolu ei tõstnud töötajate motivatsiooni (rahulolu). Inimesi motiveerivad muud tegurid, motivatsioonifaktorid, mille puudumine ei pruukinud töötajaid veel rahulolematuks muuta, kuid nende olemasolu oli kahtlemata motiveeriv. Seega jaotas Herzberg rahulolu faktorid kaheks: 1. Hooldavad tegurid ehk hügieenifaktorid ehk rahulolematuse faktorid, mille moodustavad töötasu, töötingimused, kindlustunne tööl, töökultuur, inimsuhted, juhtimise kvaliteet ja ka isiklik elu. 2. Motiveerivad tegurid ehk motivatsioonifaktorid ehk rahulolu faktorid, mille
ümber vajaduste kasvu teooria. - Frederick Herzbergi kahe faktori teooria: Herzberg soovis välja selgitada rahulolu ja mitterahulolu põhjuseid. Ta küsitles inimesi, kui nad olid õnnelikud ja oma tööga rahul ning siis kui nad ei olnud tööga rahul. Kujunes välja kahe faktori teooria Herzberg jõudis järeldusele, et kõiki põhjuseid saab jagada kahte rühma. - hügieenifaktorid: mõjutavad tööga rahulolematust; - motivatsioonifaktorid: nende olemasolul võib tekitada rahulolu. Hügieenifaktorid on näiteks kindlustunne tööl, palk, töötingimused, inimestevahelised suhted, juhtimise kvaliteet, töökultuur. Motivatsioonifaktorid on saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, enesearendamise võimalust ja huvipakkuv töö ning tunnustus. Mõnes olukorras on efektiivsem tõsta rahulolu, kui leevendada rahulolematust. Hügieenifaktorite abil saab leevendada rahulolematust ning motivatsioonifaktorite abil
töö positiivseid külgi ja neil on kõrge saavutusvajadus. Keeldnormide järgijad on orienteeritud eelkõige ebaedu vältimisele. (Alas 2012) Võttes aluseks Maslow' vajaduste trepi, jagas Herzberg selle kaheks (Joonis 2.). Maslow' järgi madalama taseme vajadused, nagu füsioloogilised, kaitstuse ja sotsiaalsed vajadused, on Herzbergi teooria kohaselt hügieenifaktorid. Maslow' kõrgema taseme vajadused, tunnustus- ja eneseteostusvajadus, olid Herzbergi kahe faktori teooria järgi motivatsioonifaktorid. Need faktorid olid tema meelest põhjuseks, mis inimest tegelikult tööd tegema motiveerivad (Valmra 2012). 8 Joonis 2. Maslow' ja Herbergi teooriaid ühendav skeem (Kindron 2004: 98). Herzbergi kahe faktori teooria on aluseks paljudele töörahulolu ja motivatsiooni uuringutele. Seda on võimalik vastavalt uuringu tulemustele praktiliselt rakendada ning tõsta sellega töötajate töörahulolu taset
Inimese vajadused kasvavad hierarhiliselt alt üles ja kõrgema taseme vajadused ei teki enne, kui madalama taseme vajadused on vähemalt minimaalselt rahuldatud (nooruse.ee2015). 7 4. Herzbergi kahe faktori vahel Frederick Herzberg jagas rahulolu ja rahulolematuse põhjusi uuriva küsitluse alusel põhjused kahte rühma: 1. hügieenifaktorid - mõjutavad tööga rahulolematust; 2. motivatsioonifaktorid - võivad tekitada rahulolu. Motivatsioonifaktorid Herzbergi järgi on: 1. saavutusvajaduse rahuldamine; 2. vastutus töös; 3. enesearengut võimaldav töö; 4. tunnustus. Motivatsioonifaktorite abil saab tõsta rahulolu, hügieenifaktorite abil saab leevendada rahulolematust. Tööga rahulolu saab suurendada töötajate motivatsiooni suurendades. Kahe faktori teooria on edukamalt kohandatav teenistujatele kui töölistele. Tööliste
tööajaga, tihendatud töönädalaga (nt 4 päeva tööl ja 3 päeva vaba vms). Selgitamaks välja rahulolu ja rahulolematuse põhjusi, küsitles F.Herzberg inimesi kahel juhul: kui nad olid oma tööga rahul ja kui nad ei olnud oma tööga üldse rahul. Selle küsitlemise põhjal kujuneski välja kahe fakti teooria. Herzberg jõudis järeldusele, et kõik põhjused saab jagada kahte rühma: 1. hügieenifaktorid ehk need, mis mõjutavad tööga rahulolematust; 2. motivatsioonifaktorid ehk need, mille olemasolu tekitab rahulolu. Hügieenifaktorite alla kuuluvad · palk, · kindlustunne tööl, · töötingimused, · kontrolli tihedus ja ulatus, · inimestevahelised suhted, · töökultuur, · juhtimise kvaliteet. Rahulolu puudumine ei tähenda veel rahulolematust. Herzberg väidab, et negatiivsete ilmingute kaotamine ei tähenda veel positiivsete tekkimist. Et sellest paremini aru saada, on
· Kindlustunne- Olemas, kuna juht on tema võimekuses kindel · Töötingimused- Tööd ta sai ju teha ja otsiti võimalusi paremuse poole · Kontrolli ulatus- Olemas kuna muidu ei teataks kuidas keegi tööd teeb · Inimestevahelised suhted- Olid head, kuna ta sai ju alati teistele loota · Töökultuur · Juhtimise kvaliteet- Hea, sest juht pöörab tähelepanu töötajatele 2. Motivatsioonifaktorid (motiveerivad tegurid) · Saavutusvajaduste rahuldamine · Vastutus · Enesearendamis võimalst pakkuv töö · Huvipakkuv töö · Tunnustus Jacobil on need motiveerivad tegurid tegelikult kõik olemas aga kuna ta ei julge riskeerida ja otsustus võimet ka ei ole, siis need tegurid jäävad täitmata.Ta ei suutnud neid kuidagi omaks võtta, võib olla oma range lapsepõlve tõttu. Soovitused juhile:
Psühholoog Hertzherg uuris väga kaua aega inimeste töössesuhtumist ja jõudis järeldusele, et mõned varem motiveerivateks peetud faktorid ei andnud midagi enamat kui kõrvaldasid rahulolematuse ning nimetas need hooldavateks teguriteks („hügieenifaktorid“). Nende tegurite puudumine või madal tase põhjustas rahulolematust, kuid nende olemasolu ei tõstnud töötajate motivatsiooni. Inimesi motiveerivad muud tegurid, motivatsioonifaktorid, mille puudumine ei pruukinud töötajaid veel rahulolematuks muuta, kuid nende olemasolu oli kahtlemata motiveeriv. Herzberg uskus, et kõrvaldades rahulolematuse põhjustajad tegurid, ei saavutata veel tingimata rahulolu (motivatsiooni). Rahulolu vastandiks on rahulolu puudumine ja rahulolematuse vastandiks on rahulolematuse puudumine. Hooldavate tegurite abil võib leevendada rahulolematust ja motiveerivate tegurite abil saab suurendada rahulolu.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool XXX XXX KAUBANDUSTÖÖTAJA MOTIVEERIMINE Juhtumianalüüs Õppejõud: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2014 Lea käitumisel tööl on probleemideks hilinemine, pidev haiguslehel olemine, töösse mitte tõsidusega suhtumine. Tema motivatsioonipuudus ja tööga rahulolematus põhjustavad omakorda pingeid kaastöötajatega ning kaupluse juhatajaga. Rahulolematus ja motivatsioonipuudus mõjutavad suuremas plaanis tervet kauplust, kuna rahulolematud töötajad ei taha tööd enam korrektselt teha. Selline käitumine tingib kaupluse töö üldised häired ja see omakorda rahulolematuse klientides. Lea käitumise põhjuseks on endisel tasemel püsiv palganumber, tal puudub edaspidine motivatsioon oma tööd teha. Leal on täitmata sotsiaalse hin...
potensiaal vaid osaliselt kasutatud. 4. Millised olid Hawthorne’i eksperimentide eesmärgi(d) (Alas 2008)? Panid aluse inimsuhete koolkonnale. Eesmärgiks oli välja selgitada töötingimuste mõju töö tulemusele, nt avastati, et ainult töötingimuste parandamine ei mõjuta tootlikkust, suurt rolli mängib inimestevaheline suhtlus. 5. Millised on Herzbergi poolt defineeritud motivatsioonifaktorid? Saavutusvajaduse rahuldamine Vastutuse usaldamine Enesearendamise võimalust pakkuv töö Huvipakkuv töö Tunnetus 6. Millised on Herzbergi poolt defineeritud hügieenifaktorid? Palk Kindlustunne tööl Töötingimused Kontrolli tihedus, ulatus Inimestevahelised suhted Töökultuur Juhtimise kvaliteet 7
vaba vms). Selgitamaks välja rahulolu ja rahulolematuse põhjusi, küsitles F.Herzberg inimesi kahel juhul: kui nad olid oma tööga rahul ja kui nad ei olnud oma tööga üldse rahul. Selle küsitlemise põhjal kujuneski välja kahe fakti teooria. Herzberg jõudis järeldusele, et kõik põhjused saab jagada kahte rühma: 1. hügieenifaktorid ehk need, mis mõjutavad tööga rahulolematust; 2. motivatsioonifaktorid ehk need, mille olemasolu tekitab rahulolu. Hügieenifaktorite alla kuuluvad · palk, · kindlustunne tööl, · töötingimused, · kontrolli tihedus ja ulatus, · inimestevahelised suhted, · töökultuur, · juhtimise kvaliteet. Rahulolu puudumine ei tähenda veel rahulolematust. Herzberg väidab, et negatiivsete ilmingute kaotamine ei tähenda veel positiivsete tekkimist. Et sellest paremini aru saada,
vajadused on rahuldatud. Inimest motiveerivad vaid rahuldamata vajadused, kuid samas vajaduste rahuldamine viib uute kõrgemate vajaduste tekkele ning vajaduste rahuldamine on tsükliline. 25 Juhtimise alused 8.6 Milles seisnevad Herzbergi kaks erinevat motivatsiooniteooriat? Herzberg selgitas välja rahulolu ja mitterahulolu põhjused ning nende põhjal kujundas kahe faktori teooria: hügieenifaktorid ja motivatsioonifaktorid. Hügieenifaktorid on need, mis mõjutavad tööga rahulolematust (palk; kindlustunne tööl; töötingimused; kontrolli tihedus, ulatus; inimestevahelised suhted; töökultuur; juhtimise kvaliteet) ja motivatsioonifaktorid on need, mille olemasolu võib tekitada rahulolu (saavutusvajaduse rahuldamine; vastutuse usaldamine; enesearendamise võimalust pakkuv huvipakkuv töö; tunnustus). Herzberg väidab ka,
Inimese vajadused kasvavad hierarhiliselt alt üles ning kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Inimest motiveerivad vaid rahuldamata vajadused, kuid samas vajaduste rahuldamine viib uute kõrgemate vajaduste tekkele ning vajaduste rahuldamine on tsükliline. 7. Kirjeldage Herzbergi teooriat lühidalt. Herzberg selgitas välja rahulolu ja mitterahulolu põhjused ning nende põhjal kujundas kahe faktori teooria: hügieenifaktorid ja motivatsioonifaktorid. Hügieenifaktorid on need, mis mõjutavad tööga rahulolematust (palk; kindlustunne tööl; töötingimused; kontrolli tihedus, ulatus; inimestevahelised suhted; töökultuur; juhtimise kvaliteet) ja motivatsioonifaktorid on need, mille olemasolu võib tekitada rahulolu (saavutusvajaduse rahuldamine; vastutuse usaldamine; enesearendamise võimalust pakkuv huvipakkuv töö; tunnustus). Herzberg väidab ka, et rahulolu puudumine ei tähenda veel rahulolematust, kui juht rakendab
.......................................................................................... 4 1.1. Motiivid ja vajadused........................................................................................................4 1.2. Motivatsioon.....................................................................................................................6 2.HEZBERGI KAHE FAKTORI TEOORIA..............................................................................8 2.1. Motivatsioonifaktorid ...................................................................................................... 8 2.2. Hügieenifaktorid.............................................................................................................11 KASUTATUD ALLIKMATERJALID ...................................................................................18 Motivatsioon ja tööga rahulolu 3 SISSEJUHATUS
MASLOW motivatsiooniteooria Kuna Arnold Jacob pärines vaesevõitu maaperest, kus kehtis range kord, siis arvatavasti on ta olnud olukorras, kus tuleb tegeleda oma põhivajaduste rahuldamisega. Tema elus on puudunud turvalisuse ja kaitstuse tunne, samuti tuli vaeva näha toidu, vee, une, soojuse jne pärast. Kõrgema taseme vajadustega ei olnud põhjust tegeleda. Kindlasti on lapsepõlv jätnud Jacobi ellu oma jälje ja ehk elab ta siiamaani neist vajadustest lähtuvalt. Seega tuleks juhil tegeleda Jacobi põhivajaduste rahuldamisega-tekitada temas turvatunnet, teda kiitma ja innustama, vaatama kriitilise pilguga üle töötingimused. Järk-järgult tuleks liikuda üha kõrgemate vajaduste rahuldamise juurde. Samas lähtudes põhimõttest, et inimene mõtleb kõrgemate vajaduste peale siis, kui madalamad on rahuldatud. On hästi oluline inimesi koolitada, anda neile tagasisidet. Jacob vajab teadmist, et ta on hea selles, mida ta tee...
saavutus-, võimuvajadus. 2) Madalama taseme vajadused- kuulumine, hügieen, turvalisus, füsioloogilised vajadused Kindlasti peavad madalama astme vajadused olema rahuldatud, sest need on kõigele aluseks. 20. Iseloomustage Herzbergi motivatsiooni- ja rahuolu teooriaid. 1) Hügieenifaktorid – mõjutavad tööga rahulolematust (palk; kindlustunne tööl; töötingimused; kontrolli tihedus/ulatus; inimestevahelised suhted; juhtimise kvaliteet); 2) Motivatsioonifaktorid – olemasolu võib tekitada rahulolu (saavutusvajaduse rahuldamine; vastutuse usaldamine; enesearendamise võimalusi pakkuv töö; huvipakkuv töö; tunnustus). 21. Iseloomustage domineeriva saavutusvajadusega, suhtlemisvajadusega ja võimuvajadusega inimesi ja nende ergutusvahendeid McClellandi alusel. Saavutusvajadus- pidev tagasiside vajadus, eelistab töötada üksi, armastab mõõdukat riski, võrdleb enda varasemate saavutustega, otsib uusi lahendusi
3. Kuulumisvajadus (soov kuuluda kuhugi) 4. Sotsiaalse hinnatuse vajadus (soov hästi hakkama saada) 5. Tunnetusvajadus (soov uurida ja mõista ümbritsevat elu) 6. Esteetilised vajadused (vajadus kogeda ilu ja luua uut) 7. Eneseteostamise vajadus (arendamine ja jõuvarude kasutamine). Herzbergi kahe faktori teooria 1. Hügieenifaktorid palk, kindlustunne tööl, töötingimused, inimestevahelised suhted, töökuluutr, kuhtimise kvaliteet. 2. Motivatsioonifaktorid vastutus töös, enesearengut võimaldav töö, huvipakkuv töö, tunnustus. Suhtlemise olemus ja roll organisatsioonis Verbaalsed suhtlemisvahendid on kõne kiirus, rütm ja paus jutu vahel ning intonatsioon ja häälitused nagu naer, nutt. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on miimika ja zestid, silmad ja silmside, distants. Suhtlemisprotsessil on 3 alamprotsessi: 1. Informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine 2. Suhtlemispartneri ja situatsiooni tajumine
tunnustusvajadus, eneseaktualiseerimise vajadus. Madalamad vajadused: füsioloogilised, turvalisus ja kuulumine. 2. McClellandi teooria – kõrgemad vajadused: saavutusvajadus (vajadus püstitada eesmärke ja neid täita.), võimuvajadus (vajadus mõjutada inimesi ja olukordi). Madalama taseme vajadus: kuuluvusvajadus(vajadus osaleda rühmatöös, olla teistega seotud) 3. Herzbergi teooria – töö ja rahulolu teooria. Kõrgema taseme vajadus: Motivatsioonifaktorid - mille olemasolu võib tekitada rahulolu (saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, enesearendamise võimalus tööl, huvipakkuv töö, tunnustus). Madalama taseme vajadus: Hügieenifaktorid – ei motiveeri, mõjutavad rahulolu või rahulolematust tööga (palk, kindlustunne tööl, töötingimused, kontrolli tihedus, ulatus, inimestevahelised suhted, töökultuuri juhtimise kvaliteet. Piret Jamnes, Irja Rae Juhtimise alused 2015 sügis.
Sisemine motivatsioon - võimalus rakendada oma võimed ja olla tunnustatud. Maslow' vajaduse hierarhia (kasvavad alt üles): 1) eneseaktualiseerimine 2) tunnustus 3) kuulumine 4) turvalisus 5) füsioloogilised vajadused D. McCellandi teooria järgi vajadused, mis motiveerivad juhte: - võimuvajadus - saavutuse vajadus - kuuluvuse vajadus Herzbergi kahe faktori teooria: - hügieenifaktorid (palk, kindlustunne tööl, töötingimused, inimesevahelised suhted jne) - motivatsioonifaktorid Motivatsioonifaktorid: - Saavutusevajaduse rahuldamine. - Vastutuse usaldamine. - Enesearendamise võimalust pakkuv töö. - Huvipakkuv töö. - Tunnutus. Ootuste teooria järgi ei sõltu motivatsioon ainult vajadustest, vaid tähtsad on ka ootused, mida inimene mingi tegevusega seostab. 15 Ootused: - Seos pingutuse ja tulemuse vahel. - Seos tulemuse ja tasu vahel. - Valents (kui väärtuslik on konkreetne tasuinimesele selle tulemuse suhtes)
Juhtimise alused eksamiks Sissejuhatus Homo oeconomicus inimene, kes tegutseb alati majandusliku otstarbekusest lähtudes Organisatsioon ühise eesmärgiga inimrühm Juhtimise ülesanded: o Planeerimine määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja püstitatakse eesmärgid o Organiseerimine määratakse planeerimisel fikseeritud eesmärkide saavutamise teed o Eestvedamine töötajate motiveerimine, et koos pingutada organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks o Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine standarditele vastavalt Juhtimine ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks Juhid jagunevad juhtimistasandite järgi: o Tippjuhid firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine (organiseerimine) o Keskastmejuhid strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamine ja tulemuste kokkuvõtmine ( eestvedam...
JUHTIMISE ALUSED: ARVESTUS. LOENG 1. SISSEJUHATUS: Homo oeceonomicus inimene tegutseb ALATI maj otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus kindel tulemus minimaalsete vahenditega. Maksimaalne tulemus antud vahenditega. Organisatsioon ühise EESMÄRGIGA inimrühm. Tööjaotus, töö inimestega ja ülesandega. ORGANISATSIOONI JUHTIMISE MUDEL: keskkonnast tulenevad sisendid on: inim-, finantsressursid, füüsilised vahendid ja info. Planeerimine ja otsustamine -> organiseerimine -> eestvedamine -> kontrollimine. Organisatsiooni kavandamise top down mudel, bottom up mudel, kliendid,teenindajad, juhid, tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipä...
JUHTIMISE ALUSED: ARVESTUS. LOENG 1. SISSEJUHATUS: Homo oeceonomicus inimene tegutseb ALATI maj otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus kindel tulemus minimaalsete vahenditega. Maksimaalne tulemus antud vahenditega. Organisatsioon ühise EESMÄRGIGA inimrühm. Tööjaotus, töö inimestega ja ülesandega. ORGANISATSIOONI JUHTIMISE MUDEL: keskkonnast tulenevad sisendid on: inim-, finantsressursid, füüsilised vahendid ja info. Planeerimine ja otsustamine -> organiseerimine -> eestvedamine -> kontrollimine. Organisatsiooni kavandamise top down mudel, bottom up mudel, kliendid,teenindajad, juhid, tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipä...
astme vajadused aga väliselt. HERZBERGI KAHE TEGURI MUDEL Herzberg jõudis järeldusele, et mõned varem motiveerivateks peetud faktorid ei andnud midagi enamat kui kõrvaldasid rahulolematuse ning nimetas need hooldavateks teguriteks („hügieenifaktorid“). Nende tegurite puudumine või madal tase põhjustas rahulolematust, kuid nende olemasolu ei tõstnud töötajate motivatsiooni. Inimesi motiveerivad muud tegurid, motivatsioonifaktorid, mille puudumine ei pruukinud töötajaid veel rahulolematuks muuta, kuid nende olemasolu oli kahtlemata motiveeriv. Hooldavate tegurite abil võib leevendada rahulolematust ja motiveerivate tegurite abil saab suurendada rahulolu. KAASAEGSED TEOORIAD Eesmärgi püstitamise teooria Eesmärgi püstitamise teooria seisukoht on, et spetsiifilised eesmärgid suurendavad tulemuslikkust ja väljakutsuvad ülesanded, kui need on vastuvõetavad, annavad parema tulemuse, kui lihtsad eesmärgid.
tunduvalt rohkem hakkama pöörama tähelepanu õpilaste sotsiaalse heaolu määratlusele ja võimalusel selle loomisele. 70. Joonistage Maslow püramiid ja kirjeldage seda Inimesel on 5 vajaduse taset, mis kasvavad hierarhiliselt alt üles ja kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Inimest motiveerivad vaid rahuldamata vajadused. Vajaduste rahuldamine on tsükliline 71. Kirjeldage Herzbergi teooriat Kahe faktori teooria : hügieenifaktorid ja motivatsioonifaktorid. Hügieenifaktorid on need, mis mõjutavad tööga rahulolematust ja motivatsioonifaktorid on need, mille olemasolu võib tekitada rahulolu. Rahulolu puudumine ei tähenda veel rahulolematust. Negatiivsete ilmingute kadumine ei tähenda veel positiivsete faktorite tekkimist. 72. Millised on inimeste kui ressursi eripärad? · Organisatsioonilise tegevuskeskkonna ja juhtimispraktikate ning inimese tööalase käitumise vahel valitseb üldises plaanis põhjus-tagajärg seos.
Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. 6. Joonistage Maslow püramiid ja kirjeldage seda 9 Inimesel on 5 vajaduse taset, mis kasvavad hierarhiliselt alt üles ja kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Inimest motiveerivad vaid rahuldamata vajadused. 7. Kirjeldage Herzbergi teooriat Kahe faktori teooria : hügieenifaktorid ja motivatsioonifaktorid. Hügieenifaktorid on need, mis mõjutavad tööga rahulolematust (palk, kindlustunne tööl, töötingimused, kontroll, suhted, juhtimine) ja motivatsioonifaktorid on need, mille olemasolu võib tekitada rahulolu(saavutusvajadused, vastutus, enesearendamine, huvitav töö, tunnustus). Rahulolu puudumine ei tähenda veel rahulolematust. Negatiivsete ilmingute kadumine ei tähenda veel positiivsete faktorite tekkimist. 1. Millised on inimeste kui ressursi eripärad?
Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. 6. Joonistage Maslow püramiid ja kirjeldage seda 9 Inimesel on 5 vajaduse taset, mis kasvavad hierarhiliselt alt üles ja kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Inimest motiveerivad vaid rahuldamata vajadused. 7. Kirjeldage Herzbergi teooriat Kahe faktori teooria : hügieenifaktorid ja motivatsioonifaktorid. Hügieenifaktorid on need, mis mõjutavad tööga rahulolematust (palk, kindlustunne tööl, töötingimused, kontroll, suhted, juhtimine) ja motivatsioonifaktorid on need, mille olemasolu võib tekitada rahulolu(saavutusvajadused, vastutus, enesearendamine, huvitav töö, tunnustus). Rahulolu puudumine ei tähenda veel rahulolematust. Negatiivsete ilmingute kadumine ei tähenda veel positiivsete faktorite tekkimist. 1. Millised on inimeste kui ressursi eripärad?
2011) Motivatsiooni tõukejõudude tundmine võimaldab juhil mõista iga töötaja töössesuhtumist. See võimaldab valida iga inimese jaoks sobivaima stiili. 10 2.4.3 Herzbergi motivatsiooniteooria Eristas: · Hügieenifaktorid mõjutavad tööga rahulolematust Näiteks: palk, kindlustunne tööl, töötingimused, kontrolli tihedus, inimestevahelised suhted, töökultuur, juhtimise kvaliteet · Motivatsioonifaktorid olemasolu tekitab tööga rahulolu Näiteks: saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, enesearendamise võimalust pakkuv töö, huvipakkuv töö, tunnustus Rahulolematuse vähendamine ei põhjusta rahulolu suurenemist. Faktorid toimivad teineteisest sõltumatult. (Human Relations Contributors 2011) 11 KOKKUVÕTE Tänapäeval on laialt omaks võetud lihtne liidri definitsioon: liider on inimene, kellele
Soov uuteks potentsiaalseteks saavutusteks, eneseteostuse ning arendamise võimaluseks on ajendanud teda otsima uut töökohta. 6 3 MASLOW JA HERZBERGI TEOORIAD 3.1 Millised vajadused (Maslow) ja faktorid (Herzberg) on Ullal täitmata? Põhjenda. MASLOW HERZBERG vajaduste hierarhia Kahe faktori teooria MOTIVATSIOONIFAKTORID: Eneseteostus eneseteostus, soov areneda, Enesearendamise võimalust pakkuv töö oma potentsiaali saavutamine, soov jõuda avatud oli tööotsinguportaal, soov leida uusi kuhugi kuhu ta on võimeline jõudma. väljakutseid ja eneseteostus võimalusi. Lugupidamise vajadused - sisemised Vastutuse usaldamine ja saavutustunne lugupidamise faktorid nagu sõltumatus ja
AT1 MÕISTED 1. Organisatsioonikäitumine (organizational behavior) - uurib inimkäitumist organisatsiooni kontekstis, keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. Sel põhjusel hõlmab OK ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas kontekstis ja huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele. 2. Organisatsioon (organization) - on kahe või enama inimese kogum, mis toimib sihipäraselt ühise sõnastatud eesmärgi nimel. 3. Indiviid (individual) - on isend, üksikolend. 4. Isiksus (personality) - moodustavad üksikisikule ainuomased tunnusjooned, mis on teistele kas nähtavad või peidetud ning mis määravad üksikisiku käitumise sarnasused või erinevused võrreldes organisatsiooni käitumisega. 5. Taju (perception) - on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, mislä...
Situatsioonilised teooriad Fred E. Fiedler (1951) Oluline on: 1. Liidri ja rühmaliikmete isiklikud suhted 2. Ülesande struktuur 3. Positsiooni võim Võimu allikad Tasul põhinev võim- ressursid Karistuse võim- hirm Positsiooni võim- turve Karisma võim- võlu Ekspertvõim- teadmised Herzbergi töö ja rahulolu teooria Hügieeni faktorid: mõjutavad tööga rahulolematust (palk, kindlustunne, töötingimused, kontroll, suhted) Motivatsioonifaktorid: tõstavad rahulolu (saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, eneseareng, huvipakkuv töö, tunnustus) ERG teooria Clayton Aldferder Kolm gruppi tuumavajadusi: eksistents, sõltuvus ja areng Erinevus Maslow'ga: ei ole nii jäika struktuuri. McCellandi teooria Saavutusvajadus Võimuvajadus Kuuluvusvajadus (osalus) + asjatunlikkus Ootuste teooria Inimese pingutus sõltub sellest, kui väärtuslikuna ta tajub eeldatavat tulemust ja
Inimese vajadused kasvavad hierarhiliselt alt üles ning kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Inimest motiveerivad vaid rahuldamata vajadused, kuid samas vajaduste rahuldamine viib uute kõrgemate vajaduste tekkele ning vajaduste rahuldamine on tsükliline. 2. Milles seisneb Herzbergi töö ja rahulolu teooria? Herzberg selgitas välja rahulolu ja mitterahulolu põhjused ning nende põhjal kujundas kahe faktori teooria: hügieenifaktorid ja motivatsioonifaktorid. Hügieenifaktorid on need, mis mõjutavad tööga rahulolematust (palk, töötingimused, kindlustunne, inimestevahelised suhted, töökultuur, juhtimise kvaliteet), nende faktorite tagamine kaotab rahulolematuse, kuid ei tekita motivatsiooni. Motivatsioonifaktorid (saavutused, huvipakkuv töö, vastutuse usaldamine, isiklik areng, tunnustus) on need, mis tekitavad rahulolu ja motivatsiooni. 3. Milles seisneb võrdsuse teooria?
eneseaktualiseerimise vajadus. Madalamad vajadused: füsioloogilised, turvalisus ja kuulumine. 2. McClellandi teooria kõrgemad vajadused: saavutusvajadus (vajadus püstitada eesmärke ja neid täita.), võimuvajadus (vajadus mõjutada inimesi ja olukordi). Madalama taseme vajadus: kuuluvusvajadus(vajadus osaleda rühmatöös, olla teistega seotud) 3. Herzbergi teooria töö ja rahulolu teooria. Kõrgema taseme vajadus: Motivatsioonifaktorid - mille olemasolu võib tekitada rahulolu (saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, enesearendamise võimalus tööl, huvipakkuv töö, tunnustus). Madalama taseme vajadus: Hügieenifaktorid ei motiveeri, mõjutavad rahulolu või rahulolematust tööga (palk, kindlustunne tööl, töötingimused, kontrolli tihedus, ulatus, inimestevahelised suhted, töökultuuri juhtimise kvaliteet. I Sissejuhatus juhtimisse kordamisküsimused 1
11. Hertzbergi ja McCellandi teooriad ja oma hinnang, kas tänapäeval oleks kehtiv. (oma arvamuse kujundab igaüks ise ja hinnangu annab igaüks ise, seda konspekti ei kirjuta) 4 Hertzberg Motivatsiooni kahe faktori teooria - Herzbergi peamine teooriat kujundav seisukoht oli, et tööga rahulolu sõltub töö edukusest. Inimesi motiveerivad muud tegurid, motivatsioonifaktorid, mille puudumine ei pruukinud töötajaid veel rahulolematuks muuta, kuid nende olemasolu oli kahtlemata motiveeriv. Seega jaotas Herzberg rahulolu faktorid kaheks: 1. Hooldavad tegurid ehk hügieenifaktorid ehk rahulolematuse faktorid, mille moodustavad töötasu, töötingimused, kindlustunne tööl, töökultuur, inimsuhted, juhtimise kvaliteet ja ka isiklik elu. 2. Motiveerivad tegurid ehk motivatsioonifaktorid ehk rahulolu faktorid, mille moodustavad töö
OK kujuneb välja juba org. loomise käigus ja hiljem on seda raske muuta. Saab väärtusi rahvuskultuurist. Eriti oluline on kultuuri loova liidri õppimisvõimelisus. Mida enam juhid tunnetavad, kuivõrd suurel määral on OK kujunemist mõjutavad, seda rohkem saavad nad seda protsessi teadlikult suunata. Välis- või sisekeskkonna survel muutuvad inimesed, struktuur, tehnoloogia, ülesanne. 14. Herzbergi hügieeni ja motivatsiooni tegurid nende sisuline erinevus. · Motivatsioonifaktorid on need, millede olemasolu võib tekitada rahulolu. Nendeks on: saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, enesearendamisevõimalust ja huvipakkuv töö ning tunnustamine · Hügieenifaktorid iseloomustavad rahulolematust, mille moodustavad töötasu, kindlustunne tööl, kontroll, inimestevahelised suhted ning töökultuur ja juhtimise kvaliteet. 15. V. Vroomi ootuste teooria. Millist rolli mängivad taju ja ootused ootuste teooria puhul.?? Pole konspektis
Juhtimise alused mõisted 1.Juht (tasandite järgi, valdkondade järgi) Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid: · Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid ja asetäitjad ) Ülesanne on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. · Keskastme juhid Ülesanne on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamine ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine. · Esmatasandi juhid Ülesanne on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tegevus seisneb põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. Juhtimisvaldkondade järgi: · Finantsjuhid Tegeleb otseselt org. Finantsressurssidega, on vastutav finantsarvestuse ja investeeringute eest. · Turundusjuhid Tegevused, mis on seotud to...
SISUKORD Juhi mõju alluvate tööga rahulolule SISSEJUHATUS Rahulolu uuringute läbi viimine ettevõtetes on muutunud järjest populaarsemaks. Rohkem on hakatud väärtustama inimressurssi ning tihtipeale peetakse tööjõudu ettevõtte väärtuslikuimaks varaks. Et töötajad oleksid oma tegevuses tootlikud ja aktiivsed, tuleks tagada nende rahulolu. Töö jagatakse kahte osasse. Esimeses osas on eesmärgiks anda ülevaade juhtimisteooria ajaloost, tööga rahulolu teooriast ning varasemalt läbi viidud uuringutest, mis näitavad juhtimise eri aspektide seotust tööga rahuloluga. Juhtimisteooria ajaloost on plaanis lähemalt kirjeldada teadusliku juhtimise koolkonda, inimsuhete koolkonda, administratiivse juhtimise koolkonda ning bürokraatlikku koolkonda. Teises osas seab tööautor eesmärgiks kirjeldada empiirilise uurimuse tulemusid ning analüüsi. Töö eesmärgiks on uurida...
raskusastmega eesmärke Kaldub tegema mõõdukama riskiga otsuseid Soovib kohest ja üksikasjalist tagasisidet Mõtleb palju tööst (sh kodus, puhkusel) Tunneb isiklikku vastutust tööde valmimise eest Motivatsiooni mõõtmine. Projektiivtestid vs küsimustikud Vajadustel põhinevate teooriate paralleelseid jooni Herzbergi kahe faktori teooria Maslow vajaduste hierarhia Aldeferi ERG teooria Murry jt vajaduste teooriad Motivatsioonifaktorid (saavutus, töö sisu, vastutus jms) Eneseteostuse vajadus Arenguvajadus Saavutusvajadus Tunnustus Tunnustus Võimuvajadus Hügieenifaktorid: Juhendamine, suhted Kuuluvusvajadus Seotuse vajadus Liikmeksoleku vajadus Ohutus, personalipoliitika Turvalisusvajadus Palk, töötingimused Füsioloogilised vajaduse Eksistentsiaalsed vajadused VITAMIINITEOORIA (P. Warr) Inimese keskkond (sh töökeskkond) pakub 9 tunnust, mis
1. Organisatsioonikäitumise ajalooline kujunemisprotsess. Organisatsioonikäitumise ajalugu on väga tihedalt seotud juhtimise kui teaduse arenguga. Organisatsioonikäitumine kujunes seoses ajalooliste allikatega (teaduslik juhtimine, Hawthorne'i uurimused ja juhtimise funktsioonid) ja käitumisteadustega (antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia). 20. sajandi alul olid hoogustumas tootmine ja uute turgude otsimine. Seda protsessi hakkasid takistama tööjõuga seonduvad probleemid. 19.sajandi lõpu Ameerikas tegeleti töö efektiivuses alase uurimistööga ning sellega ühines ka F.W. Taylor, kes pani aluse teaduslikult põhjendatud juhtimistegevuse analüüsile (1911.a). Juhtimise teaduslikud põhiõtted peab teaduslikul lähenemisel juhtimisele oluliseks inimeste hoiakute muutmist. Teaduslikku juhtimist ei saa rakendada enne, kui muutuvat juhtide ja teiste inimeste hoiakud. 1924-1933. aastatel uuriti põhjalikult Chicago ettevõttes...
kvaliteet, kindlustunne tööl, töökultuur, töö ja puhkeaja tasakaal (põhjustavad rahulolematust) Motivatsioonifaktorid: Saavutused, tunnustus, töö ise, vastutus, arenguvõimalused (põhjustavad rahulolu) TÖÖGA RAHULOLU JA TÖÖGA RAHULOLEMATUS EI OLE
tunnevad erakordselt head või halba oma töös. Töötajate vastuseid analüüsides ja süstematiseerides rajas ta motivatsiooni- hügieeni teooria. Motivatsiooni mõjutavad tegurid liigitas ta kahte gruppi, inimese alahoiu ja ülalpidamisega ning motivatsiooniga seotud tegurid. Selle küsitluse tulemuste põhjal kujunes välja kahe faktori teooria. Seega jagas Herzberg kõik põhjused kahte rühma: 1) hügieenifaktorid on need, mis põhjustavad tööga rahulolematust. 2) motivatsioonifaktorid on need mille olemasolu võib tekitada rahulolu. MOTIVAATORID HÜGIEENIFAKTORID Saavutusvajaduse rahuldamine juhtimine, kvaliteet Tunnustus firma poliitika Töö ise suhted ülemustega (juhiga) Vastutus töös töö sisu (töötingimused) Edutamine palk Enesearengut võimaldav töö Suhted kolleegidega
rahuldamisest lähtuvalt. Inimeste vajaduste rahuldamist nähakse seoses ümbritseva keskkonnaga. Vajadus on inimese seisund, milles ta tunneb puudust mingitest talle olulistest tingimustest. 9. Hertzbergi kahe teguri teooria. Herzbergi kahe faktori vahel Frederick Herzberg jagas rahulolu ja rahulolematuse põhjusi uuriva küsitluse alusel põhjused kahte rühma: hügieenifaktorid - mõjutavad tööga rahulolematust; motivatsioonifaktorid - võivad tekitada rahulolu. Motivatsioonifaktorid Herzbergi järgi on: saavutusvajaduse rahuldamine; vastutus töös; enesearengut võimaldav töö; tunnustus. Motivatsioonifaktorite abil saab tõsta rahulolu, hügieenifaktorite abil saab leevendada rahulolematust. Tööga rahulolu saab suurendada töötajate motivatsiooni suurendades. 10. Millised on võimalikud käitumised, kui töötaja tunneb ebaõiglust hüvitamisel ? (S. Adamsi õigluse teooria).
tekkele. Füsioloogilised vajadused -> turvalisus -> kuulumine -> tunnustus -> enese aktualiseerimine Herzbergi töö ja rahulolu - Ta selgitas välja rahulolu ja mitterahulolu põhjused ning nende põhjal kujundas kahe faktori teooria. Kõik põhjused saab jagada kahte rühma: · hügieenifaktorid need, mis mõjutavad tööga rahulolematust: palk, kindlustunne tööl, töötingimused, kontrolli tihedus ja ulatus, inimestevahelised suhted, töökultuur, juhtimise kvaliteet; · motivatsioonifaktorid need, mille olemasolu võib tekitada rahulolu: saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, enesearendamise võimalust pakkuv töö, huvipakkuv töö, tunnustus McClellandi teooria - Tema teooria järgi on neli vajadust, mis motiveerivad juhte: · saavutusvajadus vajadus püstitada eesmärke, viia asju lõpuni ja alustada uutega · võimuvajadus vajadus mõjutada inimesi ja olukordi, olla tähelepanu objektiks
Herzberg küsitles inimesi, kes on oma tööga rahul ja kes mitte. Saades teada rahulolu ja rahulolematuse põhjused kujundas ta kahe faktori teooria. Ta jõudis järeldusesle, et kõiki põhjuseid saab jagada kahte rühma · hügieenifaktorid - need mis mõjutavad tööga rahulolematust (palk, kindlustunne, töötingimused, kontrolli ulatus, inimestevahelised suhted, töökultuur ja juhtimise kvaliteet). · motivatsioonifaktorid - need, mille olemasolu võivad tekitada rahulolu. (saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, enesearendamist pakkuv töö, huvitav töö, tunnustus). · Milles seisneb võrdsuse teooria? See teooria on üles ehitatud saadud tasu ja tehtud jõupingutuse suhtele. Iga töötaja määratleb enda jõupingutuse suuruse ja sellele vastava tasu ning võrdleb seda teiste töötajate jõupingutuste ja saadava tasuga
alluvatel on erinevad vajadused, püüdma jooksevalt rahuldada osalisi vajadusi, arvesse võtme, et üleliigne kiitmine võib vähendada motivatsiooni, eriti kõrgema astme vajaduste puhul. Puudused: teaduslikud uuringud ei tõesta kõigi viie astme vajaduste unikaalsust ja nende aste- astmelist arendut alumisel ülemistele tasemetele, mõnele inimesele võib täielikult piisata esmavajaduste rahuldamisest. 9.Herzbergi kahe teguri teooria Hügieenifaktorid – välised tegurid, seotud Motivatsioonifaktorid – sisemised tegurid, töökeskkonnaga, töö mõtteseoste, ametikesksed, olenevad töö sisust. Juhid, kontekstidega, ei lähtu inimesest professionaalid Palk Saavutusvajaduse rahuldamine Kindlustunne Vastutuse usaldamine (+otsustusõigus) Töötingimused Enesearendamise võimalust pakkuv töö
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. 2. Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. allsüsteemid(Subsystem): inimesed ehk sotsiaalne allsüsteem struktuur ehk juhtiv allsüsteem tehnoloogia ehk tehniline (materiaalne) allsüsteem Kõik need osad mõjutavad vastastikku üksteist. Lisaks sellele mõjutab organisatsiooni allsüsteeme ka väliskeskkond, millele ka need avaldavad omakorda mõju 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro ja makrokeskkond. Mikro- ehk lähikeskkond: kliendid, konkurendid, koostööpartnerid jt. ning makro- ehk üldkeskkond, mis mõjutab kõiki sellese kuuluvaid organisatsioone üh...
o Psühholoogiline: väljakutse, tunnustus, hoolimine, saavutamisvajadus, edevus jne. 20 Inimesed käituvad vastavalt sellele, mis ja kuidas neid motiveerib. Nende tulemused sõltuvad oskuste ja motivatsiooni tasemest Sooritus = funktsioon (võimed x motivatsioon) 3. Nimetage vähemalt kolm rahuloluteooriat MASLOW püramiid Alderfer'i ERG HERZBERG'i hügieeni ja motivatsioonifaktorid McCLELLAND'i juhtide 4 vajadust 4. Nimetage vähemalt kaks protsessiteooriat! Ootuste teooria järgi ei sõltu motivatsioon ainult vajadustest, vaid tähtsad on ka ootused, mida inimene mingi tegevusega seostab. Inimese pingutus sõltub sellest, kui väärtuslikuna tajub ta eeldatavat tulemust, kui tõenäosena arvab ta sellele tulemusele jõudmist ning kuivõrd võimekaks töötaja hindab end oodatavat tulemust saavutama. Inimene analüüsib oma ootusi ning hinnang näitab, kui
Herzbergi teooria 1960.-1970. aastatel võeti omaks Frederick Herzbergi konseptsioonid. Frederick Herzberg küsitles inimesi kahel juhul: · Kui nad olid õnnelikud ja oma tööga rahul · Kui nad ei olnud tööga rahul Ta selgitas välja rahulolu ja mitterahulolu põhjused ning nende põhjal kujundas kahe faktori teooria. Herzberg jõudis järeldusele, et kõik põhjused saab jagada kahte rühma: · Hügieenifaktorid need, mis mõjutavad tööga rahulolematust · Motivatsioonifaktorid need, mille olemasolu võib tekitada rahulolu / 1, lk 116 / Võrdsuse teooria See teooria on üles ehitatud saadud tasu ja tehtud jõupingutuse suhtele. Iga töötaja määratleb enda jõupingutuse suuruse ja sellele vastava tasu ning võrdleb seda teiste töötajate jõupingutuste ja saadava tasuga. Skeem Võrdsuse teooria
vastu, autonoomia (iseseisvuse) tunne ja rõõm oma saavutustest ning välised austuse tegurid nagu staatus ning teiste poolt osutatud tunnustus ja tähelepanu. . Eneseteostuse (eneseaktualisatsiooni) vajadused - tung saada selleks, kelleks sa oled suuteline saama, tung igakülgse arengu järele Herzbergi töö ja rahulolu teooria . Hügieeni faktorid: mõjutavad tööga rahulolematust (palk, kindlustunne, töötingimused, kontroll, suhted) . Motivatsioonifaktorid: tõstavad rahulolu (saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, eneseareng, huvipakkuv töö, tunnustus) ERG teooria .� Clayton Alderfer (1969) .� Kolm gruppi tuumavajadusi - eksistents (existence E), sõltuvus (relatedness R) ja areng (growth G) .� Nagu Maslow: (1)rahuldatud madalamat järku vajadused viivad soovile rahuldada kõrgemat järku vajadusi. .� Vastupidiselt Maslow'le (1) samaaegselt võib aktuaalne olla rohkem kui üks vajadus ,(2) kui
Kordamisküsimused Teema 1 1. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? a. - Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida; - Töötajaid tuleb teaduslikult põhjendatult valida ja arendada; - Tööliste ja juhtkonna vahel peab valitsema koostööle orienteeritus; - Tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel peab olema konkreetne. (1)jaotada tööoperatsioonid üksikuteks elementideks, et leida kõige otstarbekamad töövõtted 2)töötajate valimist võimete alusel (Ameerikas hakati kõige esimesena kasutama inimeste valimise l psühh oloogilisi teste) 3)tükitöö suurem tööviljakus, suurem palk 4)õigused ja kohustused olgu kõigile selge d.) b. Esindajad: i. USA metallurgiatehase peainsener Frederick Winslow Taylor (1856- 1915). Ta uuris või...
· 6. Kaasaegse tootmise tingimustes ei kasutata keskmise inimese intellektuaalseid võimalusi kaugeltki mitte täielikult. · · F. Herzbergi teooria · "Töö ja inimese olemus" motivatsioonilis-hügieeniline teooria · Eeldus rahuldust andev töö on inimese vaimsele tervisele kasulik · 2 gruppi mõjureid: · -tööga rahulolemist soodustavad · -tööga rahulolemist takistavad · Tööga rahulolemist soodustavad tegurid: · Motivatsioonifaktorid: Töö edukus Teenete tunnustamine Tööprotsess ise Vastutuse aste Ametialane kasv Kutsealane kasv · Tööga rahulolemist takistavad tegurid: Hügieenifaktorid Töö säilimise garantiid, kindlustunne tööl Sotsiaalne staatus Kompanii tööpoliitika Töötingimused Vahetu ülemuse suhtumine Isiklikud kalduvused Isiksuste vahelised suhted Töötas · · · · · · ·
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
