Pilguvälja laius võrdub sõnade arvuga, mida lugeja silmi liigutamata vastu võtab. Hea lugeja pilguväli on viis-kuus sõna, halval lugejal üks kaks sõna. Suurema pilguväljaga inimene teeb vähem pause ja loeb seega kiiremini. Keskendu! Kui keskendud täielikult tekstile, on tulemused paremad kui juhtudel, mil tähelepanu tekstilt aeg-ajalt kõrvale kaldub. Keskendumine tähendab, et kogu teadvus on suunatud loetavale ja välised (raadio jm) ning sisemised (rahutud uitmõtted) segajad jäetakse kõrvale. Loobu tagasivaatamisest! Neil, kes halvasti keskenduvad, on harjumus loetut tagasihaaravalt üle vaadata. Nii väheneb lugemiskiirus. Püüa maha suruda soov tagasi vaadata. Peagi märkad, et kiirem lugemine aitab keskendumisele kaasa, see aga aitab loobuda tagasivaatamisest. Kui tagasivaatamise harjumus on väga tugev, aseta loetud tekstile puhas paberileht ning nihuta seda lugemise ajal pidevalt edasi. Loe "hääletult"!
Pilguvälja laius võrdub sõnade arvuga, mida lugeja silmi liigutamata vastu võtab. Hea lugeja pilguväli on viis-kuus sõna, halval lugejal üks kaks sõna. Suurema pilguväljaga inimene teeb vähem pause ja loeb seega kiiremini. Keskendu! Kui keskendud täielikult tekstile, on tulemused paremad kui juhtudel, mil tähelepanu tekstilt aeg-ajalt kõrvale kaldub. Keskendumine tähendab, et kogu teadvus on suunatud loetavale ja välised (raadio jm) ning sisemised (rahutud uitmõtted) segajad jäetakse kõrvale. Loobu tagasivaatamisest! Neil, kes halvasti keskenduvad, on harjumus loetut tagasihaaravalt üle vaadata. Nii väheneb lugemiskiirus. Püüa maha suruda soov tagasi vaadata. Peagi märkad, et kiirem lugemine aitab keskendumisele kaasa, see aga aitab loobuda tagasivaatamisest. Kui tagasivaatamise harjumus on väga tugev, aseta loetud tekstile puhas paberileht ning nihuta seda lugemise ajal pidevalt edasi. Loe "hääletult"!
Wagner mõistis, et nii need asjad ei lähe ja et tuleb midagi muuta. Ta kustutas saalis tuled seda selleks, et inimestel oleks parem lavalist tegevust jälgida ning mitte nii väga keskenduda ümbritsevale keskkonnale. Arvan, et see oli kindlasti plussiks neile, kes käisidki ooperis just ooperi pärast ning külastasid etendust, et saada suurepärane nauding ja elamus. Neid kindlasti rõõmustas ka see, et saalist kadus häiriv jutumulin, kuna ruum oli pime ning segajad ei saanud omavahel vestelda. Miinuseks võis see osutuda nende jaoks, kes läksidki ooperisse, et lõõgastuda, vanu tuttavaid ja sõpru kohata ning nendega arutada päevakohaseid uudiseid. Enda seisukohalt võin öelda, et ei kujutaks teatritüki vaatamist ettegi, kui tuled põleksid. Peale tulede kustutamise lasi Wagner saali põranda kaldu ehitada, et ka viimastest ridadest oleks midagi näha ja lavaline tegevus jälgitav. Leian, et see on ainult positiivne ja suureks plussiks, kuna
5. Märka pisisasju. Harjuta detailiteadlikkust. Näe metsa, aga ka puid, lehti, okkaid, linde, putukatiibu ja muud. Märka elu ilu ja väikseid rõõme. 6. Sea eesmärgid ja jälgi protsessi. Märka, kuidas Sa oma eesmärgi saavutamise suunas liigud ja tee teel vajalikud muudatused. 7. Mõtle oma tähelepanu objektidest kui sihtmärkidest ja vali neid teadlikult. Sihtmärgil peab olema Su jaoks väärtus. Tee karme valikuid, millele Sa oma tähelepanu annad. 8. Eemalda segajad. Ära lase oma tähelepanusse sissesõita ega ära lase oma tähelepanu sihitult uitama. Mäluvõistlustel osalejad kasutavad sageli kõrvatroppe ja pöörduvad pilguga tühja seina poole. 9. Väldi paralleeltegevusi. Keskendu ühele asjale korraga. Tähelepanu liikumine mitme objekti vahel ei lase süveneda ja loob pealiskaudsust. 10. Ära lase igavusel tekkida. Tee oma tähelepanuobjekt põnevamaks, luues endale näiteks võistlus, kasvõi iseendaga, või tee oma tegevusest mistkitsorti mäng
Toetav Kuri (parajalt) Kohusetundlik Otsekohene Erapooletu Aus/pädev Realistlik Eeskujulik kannatlik valitsemisvõimega Õnnestunud koosolek: Ettevalmistatud Kava olemas Aktiivne Tulemuslik Teemast kõrvale ei kaldu Tehnika töötab Positiivne Arusaadav Koostöö Halb koosolek: Vaikne/räägitakse Vahendid puuduvad palju Segajad Ei tulda kohale Huvi puudumine Mula Liiga tihedad Konfliktid koosolekud Juht passiivne Liiga palju nalju Ei kuulata Mahategemine Ettevalmistamata Koosolekute tüübid: Infokoosolek : grupp inimesi 1 inimene räägib teised kuulavad Töökoosolek : infovahetus arutelu kantakse ette kuulatakse teisi
Järved Veega täidetud looduslik nõgu, millel puudub ühendus maailmamerega Eestis on umbes 1200 järve 15% pindalast. 1000 looduslikku ja 200 tehis. Arv on muutuv: - kasvavad kinni - rannikule tekivad uued järved - tehisjärvede rajamine. Järvi on rohkem Järvi on vähem Kirde-eesti Pandivere kõrgustik Aegviidu Kesk- ja Kagu-Eesti Lõuna- ja Kagu-Eesti Harju lavamaa Saaremaa looderannik Viru lavamaa Järvenõod oma tekkelt 1. mandrijää tekkelised 2. rannajärved meretekkelised 3.sootekkelised 4. meteoriiditekkelised 5. inimtekkelised järved toituvad ehk saavad oma vee 1. sademed 2.lumesulavesi 3. jõed, kraavid ja ojad 4. põhjavesi tähtsus ja kasutus...
essee Mis Segab ja soodustab olla edukas? Monika Sepp Saue Gümnaasium 10A 28.02.2005 Õpetaja Jaan Palumets Mis segab ja soodustab olla edukas? essee Mis tähendab olla edukas ja mis on edu segajad ja soodustajad? Selles ei ole ma veel päris kindel. Igaühe jaoks on edu erinev mõiste. Kes peab eduks seda, et tal on töö, mis talle endale meeldib või tähendab edukas olemine tema jaoks palju raha. Enamik teab juba varakult mida ta tulevikult tahab ja mida ta selle eest vastu peab andma. Et saavutada edu peab eelkõige olema tahtejõudu ning kindlasti ka iseloomu. Kui aga need tegurid puuduvad on väga ebatõenäoline, et saad olla edukas. Järelikult ei ole asjaga tõsiselt tegeletud
kui luba väljastati uuriti läbi sugupuu, ega ei ole juhuslikult riigivastaseid sugulasi ning kui oli ei olnud lootustki mingit luba saada. Lääne riikidesse ei olnudki võimalik reisida, sest arvati, et see tuleb sotsialismile kahjuks, kui inimesed hakkavad nägema kui hea ikka on läänemaailmas ja meie peame siin kõik võrdsed olema. Lääne maailma raadiojaamu oli peaaegu võimatu kuulata, sest olid peale pandud erinevad segajad, kuid mingi valemi abil õnnestus sedagi kuulata. Minu arvates ei saa seda küll vabaduseks nimetada, sest sa ikka ei saanud seda teha mida sa ikka ise soovid, kuigi piltlikult olid sa vaba ja said teha erinevaid toiminguid aga kui sa parteid tuli kiita ja kogu seda asja võiks kokku nimetada ajupesuks. Igal meesterahval peaks olema vabadus valida ise sõjavägi milles ta teenida tahab, kuid saksa okupatsiooni ajal pidid nad astuma saksa sõjaväkke ja vene ajal vene sõjaväkke
Nägemine Max noorem kooliiga. Märgatav langus 50 a.: Pupilli ahenemine, akkomodatsiooni halvenemine Muutused värvustundlikkuses. Max 2735 a. Eriti langeb siniste ja punaste toonide puhul. Hallkae kõigil üle 80 a. Nägemisväli 5172 a. ki hulgas 3% kellel nägemisväli üle normi. Neurasteenikutel ja hüsteerikutel kitsam. 70 a. 30% võrra nägemisteravus langeb Taju adekvaatsus ei muutu 2050 a. Mida suuremad segajad, seda suurem erinevus noorte ja vanade vahel. Mida keerukamad figuurid, seda enam annab tunda ealine erinevus. Taju täpsus langeb. Lihtsa sensomotoorse reaktsiooni aeg pikeneb 0,02 sek. vanuse kindel karakteristik Kuulmine halveneb Kõrgema sagedusega heli kuulmislävi alaneb bioloogilise vanuse määraja. Kuulmisteravuse max 1415a. Meestel alaneb kuulmine sagedamini kui naistel. Hästi arenenud 2.sign
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Raahel Apsalon ENESEJUHTIMINE Juhendaja: Piret Einpaul Tallinn 2015 Enesejuhtimine 1. MINU SUUREESMÄRK SEOSES ÕPINGUTEGA Ehkki viimasest õpikogemusest on möödunud üle viie aasta, oli kooli tulek iseseisev ja täie vastutusega võetud teadlik otsus, mis tekitab (õpi)sunni iseenda ees. Mulle iseloomulik sügav õpihoiak kasvab välja tunnetatud vajadusest osaleda õppimises põhjalikult ja mõtestatult (Tudengiveeb.ee [b]) ning seetõttu on eesmärkide seadmine lihtne. Minu õppetegevust iseloomustavad nii visuaalne kui auditiivne õpistiil. Kõrgkooli eduka lõpetamise ja loengumaterjalide parima omandamiseni aitavad mind kõige efektiivsemalt viia rohke märkmete tegemine, üksinda olles õppimine, eesmärkide sõnastamine, teiste õp...
Kuno Ojala mälestused 1950-ndatest Jossif Stalini surm 1953.aasta märtsis ning 3 aastat hiljem Nõukogude rahvademokraatiamaades levima hakanud revolutsioonilised meeleolud, mis tipnesid Ungari revolutsiooniga on kahtlemata NL-i ajaloos tähtsal kohal. Seda eelkõige kahel põhjusel – rahvas julges kommunistlikule võimule vastu astuda ja samas saadi aru, et läänemaailma ei tee midagi ning nad on üksi jäetu. Poola ja Ungari sündmused jäid aga Eestist enamjaolt kõrvale. On küll mitmeid näiteid, et need meeleolud ka siia jõudsid nagu Tartu III KK poiste poolt loodud „Eesti Noorte Malev”, kelle liikmed levitasid Tartus ööl vastu 4.novembrit 1956 umbes 300 Ungari ülestõusu toetavat ja Eesti vabadust nõudvat lendlehte.1 Sellised näited olid aga tollal, kui alles mõni aasta tagasi oli Eesti sovetiseerimine lõpule jõudnud, üpris harvad. Selline rohkem infosulus elamine ning teadmatus iseloomustab ka praegu Põ...
Erinevalt näoeristusprogrammist pole vaja luua eraldi helivõrgustiku, kuna on juba olemas telefoniliinid ning muud sidevahendid. Ainsana on vaja tarkvara, mis suudaks edukalt identifitseerida hääle omanikku. Isegi kui katsed on näidanud, et lindistatud häält on võimalik kindlates tingimustes edukalt tuvastada, tekivad probleemid igapäevaelu keskkonnas. Rääkija tuvastamissüsteem peab olema piisavalt paindlik, et segajad nagu ruumi akustika, mirofoni sagedus ja taustamüra ei põhjustaks probleeme hääle kindlaks tegemisel. Rääkimata muutujatest nagu haige kurk või kõneleja stressitase. Samuti on vajalik, et süsteemi poleks võimalik petta häälematkijate poolt. Inimese hääle lindistust kasutades võib võõras hääletuvastussüsteemi nina pidi vedada ning tulemuseks ongi identideedivargus. Teadlased uurivad lisaks hääle omaniku tuvastamisele ka helidest arusaamise oskuse
Halb kodeerimine esmasel tunnetamisel/tajumisel. Seda võib põhjustada halb nähtavus (halb valgustus, lühike kestus, kaugus). Täpsus väheneb, kui isikut on halvasti näha, nägemise aeg on lühike ja relva olemasolu. Tähelepanu on samuti oluline, kui seda pole, siis on raske hiljem ära tunda. (hindajapõhine) Vahel ei öelda tunnistajatele otseselt, et äratundmiseks esitamise reas ei pruugi olla teo toimepanijat. Segajad on halvasti valitud. Isik, kes äratundmiseks esitamise rida esitleb teab, milline on kahtlusalune. (süsteemipõhine) 10. Kuidas relva olemasolu mõjutab isiku äratundmist? Stress tase? Enesekindlus? Äratundmise kiirus? Relva olemasolu tunnistajad tunnevad kuriteo toimepanija ära vähem täpselt, kui toimepanijal oli relv. Juhib pealtnägija
Lisaks otsib ta varjatud tähendust mida sellest inimene tahab öelda. Kuulajat mõjutavad paljud tegurid. Näiteks see kui rääkija on kõrgemal positsioonist kui kuulaja. Eelnevalt on märgitud milline peaks olema hea rääkija. Hea kuulaja suudab rääkijat kuulata kui ta ei ole monotoone, kui pole keskkonnas tähelepanu kõrvale viijaid. Kuulaja ei tohiks rääkijale näidata väsimust, hajameelsust või igavust. Hea koht suhtlemiseks ei ole koht, kus on palju müra ja muud segajad. Tõenäoliselt jääb informatsioon saamata ning suhtlemine jääb kasuta. Teaduslikud uuringud on näidanud, et pingsalt võib inimene teist kuulata 3-7 minutit. (Niiberg, 2011, lk 13). Mina olen parem kuulaja kui kõneleja. Tavaliselt olen ma kuulaja ametis ning mul tuleb see hästi välja. Vahel harva juhtub kui mina ei kuula. Tuleb ette, et kõneleja on monotoonne ning siis on tõesti raske tähele panna faktidele mida ta esitab ning püüab minuni anda. Ka siis küsin
Tegemist oli ühe minu hullemate nädalatega, tavapäevad on tunduvalt rahulikumad, samas saab kindlasti ennetada selliseid hulle nädalaid, kui tegevus oleks planeeritud kogu aeg. Töö juures mul ajaplaneerimisega probleeme ei ole, piisav enesekriitika, eneseteostamise vajadus ja ego distsiplineerivad aega kasutama väga efektiivselt. Tööl on kasutusel ,,do-do" list ja kalender pikema aja peale. Kodus on hoopis teised lood. Ajaröövlid on loomulikult kõige suuremad segajad, pigem need röövlid, mis on peidus minus endas. Keskkonnast tulenevaid oskan ma juba päris hästi blokeerida, näiteks ei ole probleem eirata telefoni kõnesid või jätta nutitelefon hääletult kapile, kui millegi olulisega tegelen. Sellega on minu tööandja ja tutvusringkond harjunud, ka perega planeeritud aeg on see, mil kõik mürad kõrvale jätan. Veidi raskem on ootamatute külalistega, mu oma venna perega, kes elab lähedal ja astub igal hetkel uksest sisse. Õnneks on nad nii omas
(Henri Fayol) · Bürokraatlik koolkond - vaatles organisatsiooni kui tervikut, kui ühtset "masinavärki" (Max Weber) 2.1 TEADUSLIK JUHTIMINE Teadusliku juhtimise põhimõtted: Iga töö tegemiseks tuleb väljatöötada standardid Töötajaid tuleb valida, et nende oskused ja võimed vastaksid töö nõuetele Töötajaid tuleb treenida, et nende oskused vastaksid standarditele Töötajate töö tuleb hoolikalt planeerida ja kõrvaldada kõik võimalikud segajad Töötajaid tuleb premeerida plaani ületamise eest, boonussüsteem Panus Näitasid tasu ja preemiate olulisust Näitasid ülesannete ja tegevuste täpse uurimise olulisust Tõestasid personali valiku ja koolitamise vajalikkuse Kriitika Ei pidanud oluliseks töö sotsiaalset konteksti ja tööliste kõrgemaid vajadusi Ei tähtsustanud inimeste vahelisi erinevusi Pidasid töölisi vaid käsutäitjateks ning ignoreerisid nende ideid ja ettepanekuid 2.1
Toitumise ja töömälu vahelised seosed Üha enam tõuseb meedias teemana üles tervislik toitumine ja räägitakse palju sellest, mida ja kui palju peaks sööma. See võib inimestes suurendada soovi ja samas ka survet tarbida just tervlislikku toitu. Siiski on liigsöömine ja ülekaalulisus arenenud maades suur probleem. Mind on pannud mõtlema just olukorrad, kus inimesed üritavad pidada dieeti või luua endale uusi toitumisharjumusi, kuid mingil põhjusel see ei õnnestu. Miks on see nii? Põhjuseid on kindlasti palju, aga loengu teemadest lähtuvalt otsustasin ma uurida töömälu ja toitumise vahelisi seoseid, kuna töömälu ülesandeks on ebasoovitavate ihade ja kiusatuste allasurumine. Bryani ja Tiggermani (2001) uurimusest selgus, et ülekaalulistele naistele ettekirjutatud dieet ei mõjutanud kognitiivset sooritust (sealhulgas töömälu). Dieedil olemine suurendas kontrollitunnet enda kaalu ja söömiskäitumise üle. Samas mõju...
tal saada ettekujutust maailmast. Ükski antipedagoogiliste mõtete esitaja ei suuda hävitada erinevusi laste ja täiskasvanute vahel. Laste sõbrad on lapsed, täiskasvanu võib olla lapse vastu sõbralik, aga mitte antipedagoogika poolt esitatud mõttes lapse sõber. Antipedagoogikal oli oma visioon ka koolikohustusest. Radikaalseim oli Ivan Illich. Tema järgi saavad õpilased suurema osa oma oskustest-teadmistest ilma õpetaja abita. Kui koolis üldse midagi õpitakse, on õpetajad pigem segajad kui aitajad. Tema käsitluse üks keskne mõiste oli nn peidetud õppeplaan (hidden curriculum) teadvustamata mõjud, mis suunavad õpilasi ja ka õpetajaid. Kohustusliku kooli asemel peaks olema paindlik õppimiskogemusi pakkuv võrgustik (learning webs), milles lapsed osalevad oma soovide ja tarvete kohaselt. Dearden esitas koolikohustuse kaitsmiseks neli argumenti: 1.koolil on nii palju pakkuda, et sellega tutvumist ei või jätta juhuse, s.t lapse enda valiku hoolde; 2
kus löövad välja metalli aatomeid. Katoodi aine aurustub, atomiseerub, ergastub ja seejärel relakseerub ning kiirgab footoneid, andes iseloomuliku kitsa monokromaatse valgusspektri. Aatomite neelduvusjooned on äärmiselt kitsad (0.001 nm) ja seetõttu tavaliselt erinevate elementide neelduvusjooned ei kattu. See määrab meetodi ülihea selektiivsuse! 23.Atomisatsioon leegis 24.Absorptsiooni mõõtmise segajad AAS-s Spektraalsed: ● Spektraalsed interferendid (muu elemendi kiirgus või leegis olevate oksiidide, solvendi jms neeldumine). Kõrvaldamiseks valitakse ergastuse lainepikkus, kus segamine puudub. Keemilised: ● Leegis mitte dissotsieeruvate ühendite tekkimine. ● Ionisatsioon (Ba, Ca, Sr, K, Na). Kõrvaldatakse reagentidega, mis seovad segajat tugevamini kui analüüt. Ionisatsioon kõrvaldatakse ionisatsioonsupressori abil. 25.Luminestsentsspektroskoopia põhimõte
.............................. 12 3.2. Bioloogilise materjali ettevalmistamise meetodid............................................ 14 4. Analüüsi meetod.......................................................................................................15 4.1 Aatomabsorptsioon-spektraalanalüüs (AAS).....................................................15 4.2 Leek- AAS..........................................................................................................16 4.3 Segajad............................................................................................................... 17 4.3.1 Grafiit-AAS määramisel..............................................................................17 4.4 Avastamispiir (ka detekteerimispiir),(LoD)......................................................19 4.5 Määramispiir (ka kvantitseerimispiir), (LoQ)....................................................19 4.6 Lineaarne ala...................................
Gaasid (õhk+atsetüleen) juhitakse segistisse; lisatakse uuritav proov, mis pihustatakse; Suunatakse leeki (ehk "küvetti") kus lahus aurustub ja atomiseerub => aatomid jäävad oma normaalsele energiatasemele ehk põhiolekusse. Valgusallikast (ehk õõneskatoodlambist) tulev kiirgus läbib leeki, kus vastava elemendi aatomid absorbeerivad kiirgust, mille käigus lähevad aatomid ergastatud olekusse. Leegis neelavad vabad aatomid välise allika energiat. 20.Absorptsiooni mõõtmise segajad AAS-s Spektraalsed: Spektraalsed interferendid => muu elemendi kiirgus või leegis olevate oksiidide jms neeldumine. Nende kõrvaldamiseks valitakse ergastuse lainepikkus, kus segamine puudub. Keemilised: Leegis mitte dissotseeruvate ühendite tekkimine; Levinum juhtum on kaltsium- ja strontsiumfosfaatide teke. Ionisatsioon (Ba, Ca, K). Need kõrvaldatakse reagentidega, mis seovad segajat tugevamini kui analüüt. Ionisatsioon kõrvaldatakse ionisatsioonsupressori abil. 21
1. Pinge tugevus, selle aste. Teatud astmeni pinge tugevus suurendab tegevuse funktsionaalset taset, üle selle jõudes aga alandab. 2. Ülesande raskus. Kergemate ülesannete puhul pinge parandab tegevuse efektiivsust, raskemate puhul halvendab. 7 3. Pinge kestus. Ühesuguse pinge korral algul tegevuse efektiivsus suureneb, hiljem langeb suurema väsimuse tõttu. 4. Motiivi jõud. Nõrga motiivi puhul igasugused segajad, milleks on ka pinge, halvendavad tegevuse tulemust. Stressi negatiivne poolus ehk distress võib saada soodsaks pinnaseks afektiivsele purskele. (Bachmann ja Maruste, 2003: 224-226) 2.4 Frustratsioon Frustratsioon (lad k. Frustratio asjatu lootus, ebaedu) on psühhiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. Frustratsioon on ebaõnnestumise elamuskompleks. Rohkem alluvad frustratsioonile
kõndivatel turistidel kui ka põlevast majast inimesi otsima tõtanud päästjatel. Lisaks on neiu töö oluline autodele paigaldatavate intelligentsete navigatsioonisüsteemide arendamisel, mis kontrollivad sensorite abiga liikluses toimuvat ja võtavad kriisiolukorras sohvrilt juhtimise üle. GPS- MÄNGUD Alltoodud GPS-mänge sobib mängida aga kõigi mudelitega, alates juba kõige lihtsamatest. Alates 2000. aasta 5. maist, kui kõrvaldati tsiviilkasutusest täpsuse n-ö segajad ja asukohta sai määrata sadade meetrite asemel mõnemeetrise täpsusega, tekkisid paljud erinevad GPSiga seonduvad orienteerumismängud. Geodashing Mäng on väga levinud USAs, sest sealt see mäng alguse saigi. Ka põhjamaalased, eriti soomlased, on agarad mängijad. See on üks osa GPS-kasutajate (Global Positioning System) rahvusvahelisest mängust, mida inglise keeles nimetatakse GPS Stash Hunting või Geocaching. Eesti keelde vabalt ümberpanduna geo-peitus, GPS-aardejaht vms
kuumutatakse elektrovooluga; kuumutamise astmed: kuivatamine 100C, orgaanilise aine pürolüüs 600C, atomiseerimine 2400C Õõneskatoodlamp- lampi on monteeritud anood ja määratavast metallist või selle sulamist valmistatud katood. Lamp on täidetud madalal rõhul oleva inertgaasiga (Ar, Ne). Lambi kütmisel pingeallikast katoodi aine aurustub, atomiseerub ja ergastub , andes antud elemendile iseloomuliku valgusspektri. Segavad faktorid- spektraalsed segajad puuduvad, küll on olemas keemilised: mitte dissotseeruvad ühendid, elemendi ioniseerumine; mittekeemilistest segajatest võib esineda pindpinevuse ja viskoossusega kaasnevat lahuse imemiskiiruse muutumist, mis võib oluliselt muuta aatomite kontsentratsiooni leegis. Fooni korrigeerimine- ICP- kvartstoru ota ümber on mähitud pool, läbi mille voolab vahelduvvool; kvarsttoru on
Roll grupis- the roles of group Mida kõrgem on staatus, seda rohkem õigusi, seda rangemalt kontrollib grupp tema käitumist. Staatus -> Roll (ootused, normid) 1. Funktsionaalsed rollid 2. Suhetele suunatud rollid (eesmärk on grupi alalhoidmine) 3. Enesele suunatud rollid (kulutavad gruppi. Näiteks blokeerija, kes on kangekaelne, tõrges. Samas ka kiidukukk, riiukukk, jünger, edvik, narr, valvekriitik, arvamuste peilija). 4. Grupitöö segajad (näiteks üksteist vihkavad liikmed krooniline lobasuu) 1. Grupp (group) - on kahest või enamast omavahel vastastikuses mõjus olevast inimesest moodustunud ühendus, millel on ühine siht või ühised eesmärgid 2. Formaalne grupp ( formal group) ametlik grupp: on moodustatud ametliku võimu e. juhtkonna poolt mingi kindla eesmärgi saavutamiseks. Ametlikus grupis realiseeritakse rohkem grupi kui isiklikke eesmärke. Grupi liikmetel on kohustus ja vastutus
5.Roll grupis- the roles of group Mida kõrgem on staatus, seda rohkem õigusi, seda rangemalt kontrollib grupp tema käitumist. Staatus -> Roll (ootused, normid) 1. Funktsionaalsed rollid 2. Suhetele suunatud rollid (eesmärk on grupi alalhoidmine) 3. Enesele suunatud rollid (kulutavad gruppi. Näiteks blokeerija, kes on kangekaelne, tõrges. Samas ka kiidukukk, riiukukk, jünger, edvik, narr, valvekriitik, arvamuste peilija). 4. Grupitöö segajad (näiteks üksteist vihkavad liikmed krooniline lobasuu) 6. Staatus- status Staatus ehk positsioon. Sotsiaalse grupi struktuuri saab vaadelda kui positsioonide süsteemi. Positsioonide tekke aluseks on vajadused. Kõrgemalt väärtustatud positsioonid asuvad hierarhias kõrgemal. Formaalsetes org.-des on staatused ette antud ja formaliseeritud. Staatused jagunevad saavutatud staatusteks ja omistatud staatusteks. Iga staatus sisaldab ühte või enamat rolli. 7. Grupi ühtsus- group unity
- Avatud kehahoiak - käte ja jalade ristitamisera hoiak. - Rääkijast sobilikus kauguses asumine. Franklin Ernts Jr. «Who’s listening?» «Kuulata tähendab, et kõneleja liigutab sind - nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt..» (F. Ernts). Efektiivseks tähelepanu väljendamiseks vaja hoiduda häirivatest liigutustest ja žestidest. 4 Tähelepanelik kuulaja püüab keskkonna segajad miinimumini viia. Suurte füüsiliste barjääride kõrvaldamine aitab suhtlemisele kaasa. Üks kuulaja peamisi ülesandeid on teistele mitte ette jääda, et uurida, millisena rääkija oma olukorda näeb. Ukseavajad: 1) Teise inimese kehakeele kirjeldus. 2) Üleskutse rääkima või juttu jätkama. 3) Vaikimine, et anda teisele inimesele aega otsustada, kas rääkida ja/või mida ütelda. 4) Tähelepanu väljendamine - silmside ja osavõttu väljendav kehahoid, mis näitab, et teine
Lõppemisfaas lõpp võib oleneb erinev, oleneb mis faasis ollakse. Tavaliselt tekitab stressi ja kurbuse tunnet Rollid rühmas: Ülesandega seotud ehk funktsionaalsed rollid arvamuste otsija, infoandja, rühmajuht, probleemide selgitaja, kokkulepete sõlmija, kriitik, kokkuvõtete tegija, salvestaja, osaleja. Suhetega seotud rollid karboniseerija (püüab rühmast pingeid maha võtta), uksehoidja (hoiab suhtlemiskanalid avatud) Enesele suunatud rollid ehk segajad blokeerija (eitab kõike ja blokeerib kõik ära, mis ei ole seotud tema ideega), eemalseisjad (ise seavad end grupist väljapoole), agressor (agressiive õpilane, tülinorija), kloun, staar, kamandaja, jonnipunn, hädaldaja, allaandja, jutupaunikud. OLULISEMAD ÕPITEOORIAD Biheiviorism Inimkäitumise seletamisel eelistatakse loodusteaduslikku lähenemisviisi. Tähtsamad esindajad on B. F. Skinner, R. L. Thorndike, J. B. Watson.
vigane tarkvara. Seade ei tööta enne uue takrvara peale laadimist. o Rakenduskihi rünnakud 47 o „Must faks“ – saadetakse printerisse käsk trükkida mustasid lehtesid. See hõivab printeri – seda ei saa muuks otstarbeks kasutada + rahaline kahju. o Füüsilise kihi rünnakud – elektroonilises sõjas paigaldatakse segajad, mis takistavad vastase sidet, aga kuna segajad kiirgavad üsna tugevalt, on vastutegevust suhteliselt kerge teha. o Banaanirünnak – kõik väljaminevad andmed saadetakse sisse tagasi – kõik kanalid on hõivatud. o HTTP POST rünnak – saadetakse andmed teele ja pannakse ülekandekiirus väga väikeseks. o Hajutatud DoS rünnakud (DDoS) – Zombievõrk (BotNet) – pahavaraga
Juhtimise alused JUHTIMISE ALUSED: EKSAMIKÜIMUSED 2007 1. Juhtimise ajalugu, areng ja teoreetikud 1.1 Juhtimise definitsioon Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. 1.2 Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus (era- ja riigiettevõtted, ametlikud ja mitteametlikud asutused). Organisatsiooni on kindel strateegia, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi saavutamiseks. Organisatsioon moodustatakse ideede elluviimiseks või ettevõtmiste ja ülesannete täitmiseks, millega üks inimene ei suuda hakkama saada. 1.3 Meeskonna definitsioon Meeskond on üksteist täiendavate oskustega väiksearvuline inimrühm (3-15 inim...
kaarik, lauanõud, õlilambid ja paljude jumalate kujud. Inimese- või loomapäistes urnides olid palsameeritud vaarao kehast eraldatud siseelundid. Urnid olid omakorda paigutatud kappi, mida valvasid kaunid jumalannad. Hauda valvas ka musta saakali, surnutejumal Anubise kuju. 8)Milline legend tekkis pärast Tutanhamoni hauakambri leidmist? Pärast Tutanhamoni hauakambri leidmist suri mitu selle ekspeditsiooni liiget müstiliselt. Tekkis legend, et muumiate rahu segajad satuvad needuse küüsi. Egeuse ehk kreeta-mükeene kunst 1.Milliste riikide territooriumil sündis Egeuse kunst? Kreeka ja Väike-aasia (praeguse Türgi) aladel. 2.Kuidas seda kunsti veel nimetatakse? Miks? Kunst oli kõige rikkalikum Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaare asulates, millest tähtsaim oli Mükeene linn. Seepärast räägitaksegi tihti Kreeta-Mükeene kunstist. 3.Nimeta selle kunsti tähtsamad keskused.
saavad kasu kas kohe või tulevikus. Rohehabemed altruistliku geeni kandjate vaheline koostöö ehk rohehabemed aitavad üksteist. Valik soosib neid siis, kui nende arvukus on piisav. Geeni tõttu on mul roheline habe, mis sunnib olema kena teiste roheliste habemete kandjate vastu. 6. Mis on geneetiline parasiit? Nimeta peamised tüübid (3) ja anna nende definitsioonid. Geneetiline parasiit elemendid, mis replitseeruvad sõltumatult peremehe kromosoomidest. 1. segregatsiooni segajad meioosis mitte-mendelliku pärandumisega munarakku sattuvad geenid. B-kromosoom, geenikonversioon 2. transponeeruvad elemendid transposoonid DNA-element, mis võib liikuda ühest DNA molekulist teise või ühest DNA molekuli otsast teise. 3. sugude suhte muutjad mtDNA pärandub loomadel ja õistaimedel reeglina emalt. isassteriilsus kahekojalistel taimedel võib olla põhjustatud mtDNA variantidest. 7
I don't want to know the answers, I don't need to understand 2011. sügis KEEMILISE ANALÜÜSI ÜLDKÜSIMUSED 1. Analüüsiobjekt, proov, analüüt, maatriks. Tooge näiteid. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me määrata soovime. Enamasti ei määrata mitte proovi täielikku koostist, vaid ainult mõnede konkreetsete ainete analüütide sisaldust, nt pestitsiidide sisaldust puuviljades või askorbiinhappe määramine mahlas. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured, et neid tervenisti analüüsida (nt kui soovime analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse analüüsiobjektist proov. Prooviks nimetatakse analüüsiobjekti seda osa, mida kasutatakse analüüsil, nt võetud pudelitäis vett või partiist välja valitud kolm apelsini. Analüüt on aine, mille sisaldust analüüsiobjektis määratakse, nt tiabendasool puuvilja puhul või vask metallisulamis. Analüüt võib olla nii element (...
25 KEHAKEEL..............................................................................................27 KLASSIKULTUUR..................................................................................28 KONFLIKTIDEGA TOIMIMINE..........................................................29 KONSENSUS...........................................................................................32 KUJUNDITE KIRJELDAMINE.............................................................36 KUULAMISE SEGAJAD........................................................................40 KÕRB.........................................................................................................41 KÕRGHOONE.........................................................................................45 LENNUK..................................................................................................52 LIHTSAD ARITMEETILISED TEHTED..............................................53 LIIGITAMINE.....
Kaheldi ka ühiskonna normide (väärtuste) üldkehtivuses. Nii Ameerika Ühendriikides, Inglismaal, Saksamaal kui ka Põhjamaades ilmus palju seniseid kasvatusarusaamu kritiseerivaid kirjutisi. Radikaalseim neist oli Ivan Illich, kes tegi küsitavaks kooli ja õppimise vahelise seose, sest õpilased saavad suurema osa oma oskustest ja teadmistest ilma õpetaja abita. Kui koolis tema sõnul üldse midagi õpitakse, siis on õpetajad pigem segajad kui aitajad. Illich oli äge koolikohustuse vastane. Vabadus tähendab tema hinnangul õigust kasvada selliseks, nagu ise soovid. Kohustusliku kooli asemel peaks olema paindlik õppimiskogemusi pakkuv võrgustik (learning webs), milles lapsed võiksid osaleda oma soovide ja huvide kohaselt. Koolideta ühiskonna idee ei leidnud siiski üheski riigis toetajaid. R. Dearden (1976) on esitanud koolikohustuse kaitsmiseks neli argumenti.
ja motivatsioonipuuduse vahel? On neljapäeva pärastlõuna viimane tund, 10. klassi matemaatika. Õpilased on väsinud ning on • õpilaste õppetulemuste ja õpetamisstiili vahel? olnud kuum nädal. Nurga tagant terendab aastalõpu matemaatika eksam. Õpilased on alustanud • käitumuslike segajatega? (Ja sellised segajad tekivad sageli õpetaja puudulikest kaasahaa- minuga kordamistunde, kuid neile pole siiski veel päriselt selge, millised teemad täpselt eksamile ramispüüdlustest.) tulevad ja millised mitte.