Tribal house - Tugineb trummi rütmdel. http://www.youtube.com/watch?v=R3BuU_RglCo&feature=related Disco house - Sisaldab disko elemente ja koosneb tihti kuulsate disko hitide remixidest. http://www.youtube.com/watch?v=HzpCcNdhy5w Latin house - Elektroonilise muusika alaliik, kus ühinevad house muusika ja Ladina- Ameerka muusika. http://www.youtube.com/watch?v=HGP34RNaQD4 Artistid Benny Benassi Daft Punk Alex Gaudino Bob Sinclar Basshunter David Guetta Fedde le Grand Justice Masters At Work Benny Benassi Benny Benassi on Itaalia DJ. Ta elab Põhja-Itaalia linnas Reggio Emilia, kodanikunimega Marco Benassi. Benny Benassi on sündinud 13.juulil 1967. Benny sai aastal 2002 tuntuks superhitiga "Satisfaction". See
2015 Üldiseloomustus Rütmimasinad, süntesaatorid, sämplerid, arvutid Vokaal muundatud Rütmikas Töödeldakse muusikapalu DJ-d House, Drum’n’bass, Techno, Trance, Jungle, Breakbeat, Ambient Techno 1980a. Detroitis Tempokas Ilma vokaalideta Electropop, soul „tehnoloogia“ House 1980a. Chicagos Warehouse’i klubi Bass ja bassitrumm David Guetta, Calvin Harris, Daft Punk jt. Drum’n’bass 1990a. Londonis Arenes Jungle’i muusikast Ühesugune trummi- ja bassipartii Mõjutanud kultuuri Trance 1990a. Saksamaal Emotsionaalsed tunded Arenes Techno muusikast Armin Van Buuren, Tiësto jt.
Bob Sinclar Bob Sinclar, (born Christophe Le Friant, 10 May 1969 in Douarnenez, France) is a Grammy Award nominated French record producer, House music DJ and owner of the label Yellow Productions. Career history Sinclar started his career in 1986, when he was 18 years old, specialising in funk and hiphop music and he was named "Chris The French Kiss". His first club hit was "Gym Tonic", which was coproduced by Thomas Bangalter of Daft Punk, featuring vocals illegally taken from a Jane Fonda fitness tape. Le Friant is known for popularising the "French touch" of house music with heavy use of sampled and filtered disco strings. His track "I Feel For You", a tribute to French musician Cerrone, from his second album Champs Elysées, hit #9 in the UK Top 40. On track "Darlin'", he worked with vocalist James "D Train" Williams. Le Friant has also worked under other pseudonyms
6 3. Järeldamine hindamisest lähtuvalt kokkuvõtete tegemine; järeldatakse, mis toimub hetkel ja mis võib hakata toimuma, kui midagi ei muudeta. 4. Arendamine parandatakse tegevust või käitumist; antakse edasi vaatluse tulemused, seletatakse, kuidas midagi hinnati ja millisele järeldusele jõuti ning kuidas oleks efektiivselt võimalik vaadeldud käitumise nõrku kohti parandada. (Daft 1999:170, ref Valk 2003: 206-207). Tagasiside ei ole mitte ainult kommunikatsiooni osa, vaid ka tähtis abinõu, mille kaudu saab oma vigadest õppida ja oma tööd parandada. Õppivates organisatsioonides, kus toimub pidevalt oma tegevuse tulemuste ülevaatamine, avastatakse kiiresti, mis toimib ja mis ei toimi, kuna hindamine on pidev ja kommunikatsioon tihe. (Valk 2003:207) 7 4 PROBLEEMI ANALÜÜS
Ameerika minimalism ja industriaal- ning avangardmuusika. Ära ei tohiks unustada ka klassikalise nüüdismuusika suurkujusid, nagu Steve Reich, John Cage ja Karl Heinz Stockhausen. Juba 1960ndate aastate lõpus, popi ja rocki muusikud, ka The Beach boys ning The Beatles hakkasid kasutama elrektroonilisi instrumente ning tänu sellele hakkas elektrooniline muusika maailmas levima. Tuntumad elektroonilise muusika esitajad on: Skrillex, Daft Punk, Avicii, Calvin Harris, Armin Van Buuren, Tiesto. Eesti elektroonilise muusika esitajaks on muusikatrio Cartoon. Elektroonilist muusikat tehakse rütmimasinatel, süntesaatoritel, sämpleritel ja arvutiga. Vokaal on elektrooniliselt muundatud. Sellel muusikastiilil on hüpnootilisena mõjuv rütm. Töödeldakse varem salvestatud muusikapalu ja ansambli liikmeteks on DJ-d. Elektroonilisel muusikal on mitmeid alaliike: House
60. Terane, tark bright 61. Taibukas clever 62. Terane sharp 63. Nupukas, kaval shrewd 64. Võimeline able 65. Andekas gifted 66. Andekas, talendikas talented 67. Nutikas brainy 68. Kõnekeelne colloquial 69. Puuduv võimekus lacking ability 70. Rumal stupid 71. Mõtlematu, kergemeelne foolish 72. Poole aruga half-witted 73. Lihtsameelne, kohtlane siple 74. Rumaluke silly 75. Mõttelage, rumal, totakas brainless 76. Napakas daft 77. Juhm dumb 78. Aeglase taibuga dim 79. Salakaval, riuklik cunning 80. Kalav, salatsev, üleannetu sly 81. Ellusuhtumine attitudes towards life 82. Vaatab helgemalt küljelt looks on the bright side 83. Ekstrovertne, väljapoole elav extroverted 84. Endassetõmbunud introverted 85. Närvid krussis wond-up 86. Stressis stressed-out 87. Rahulik, lõõgastunud relaxed 88. Mõistlik, arukas, teadlik sensible 89. Pahane, ärritunud upset 90
esinema selge vaade tulevikku (omab ettekujutust tulevikust, kuid samuti oskab arvestada ka minevikus toimunut), vastastikune usaldatavus, julgus (avaldada enda avamust, kindel oma seisukohtades), täielik pühendumus (mõttega asja juures) ning moraalne küpsus (kajastub moraalsete tõekspidamiste ja veendumuste kujunemises, mis tagavad indiviidile normaalse lülitumise ühiskonda ja inimkollektiividesse). (Pilt liidrist ja tema järgijatest asub lisas nr. 2) Liidri omadused ja tunnused (Daft, 1998, 66) Füüsilised omadused Isiksuse omadused Sotsiaalsed tunnused · aktiivsus · erksus (alertness) · koostöö ja · energia · originaalsus, loovus poolehoid (ability · isiksuse terviklikkus, to enlist eetilisus cooperation)
prioriteetsemad·Ühised tegevusstandardid·Erinevate inimeste tugevate külgede ühendamine ·selge, kuid mitte jäik rollijaotus ·koostöö ja meie-tunne. Tugev vastastikune sõltuvus ·Pingutused on suunatud eesmärgile, mitte omavahelistele suhetele ·Ladus infovahetus ja tagasiside ·Loomingulisus, avatus, otsekohesus. Ei kardeta eksida ·Valmisolek lahendada probleeme ja konflikte. Individuaalsuse aktsepteerimine ·Liidrit ei kardeta, peetakse lugu ja toetatakse Meeskond vs. Grupp (Daft) Grupp Meeskond ·Kõrgemalt poolt määratud enesekindel juht ·Individuaalne vastutus ·Grupi ja organisatsiooni eesmärgid identsed ·Töösoorituse eesmärgid ette antud ·Individuaalsed töötulemused ·Organiseeritud koosolekud, võimu delegeerimine ·Rollid jagatud või vahetatakse kindlas järjekorras ·Vastastikune ja individuaalne vastutus ·Spetsiifiline visioon ja ühine eesmärk ·Töösoorituse eesmärgid määrab meeskond ·Kollektiivsed töötulemused
mõistetavus, selged eesmärgid; adekvaatne, terviklik informatsioon, alternatiivid ja kriteeriumid; piiramatud ressursid ja aeg; maksimaalne majanduslik tulemus(S. Robbins) Ratsionaalse otsustamise piirangud: Probleemide keerukus; piiratud ressursid, aeg, informatsioon, alternatiivid, juhi piiratud kognitiivsed võimed; erinevad eesmärgid ja ootused soovitud tulemuste osas (H. Simon); eetika, väärtused, kultuur, kokkulepped (R. Daft) Ratsionaalset otsustamist on nimetatud ka otsustusprotsessi klassikaliseks mudeliks. Selle puhul manipuleerib juht täieliku informatsiooniga püsikindlas, stabiilses tegevuskeskkonnas. See tähendab, et: · probleemid on selgelt identifitseeritud · kõik võimalikud lahendusvariandid on tuntud · iga alternatiivi võimalikud tagajärjed on ette teada. 23. Mida kujutab endast üldjoontes piiratud ratsionaalsuse tingimustes otsustamine ehk
Kontrollimine Eestvedamine Oskus- (saadud tulemuste (inimeste teave võrdlemine motiveerimine, püstitatud organisatsioonile eesmärkidega) vajalike tööde tegemiseks) Joonis 2 – Organisatsiooni juhtimise mudel (Daft 2006) 2 JUHTIDE KLASSIFIKATSIOON JUHTIMISTASANDITE JA – VALDKONDADE JÄRGI Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid järgnevatesse kategooriatesse: Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektor jne) – ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine
loeng) Liina Puusepp Handy väidab, et me mahutame sageli oma traditsioonilise elutöö 100 000 tundi kolmekümnesse ja mitte neljakümne seitsmesse aastasse ning jätame peagi oma kurnatuse tõttu töökoha kellelegi teisele. Liidri eeldused Liider peab kasutama kogu oma mina, sh nii intellektuaalset, emotsionaalset, vaimset kui ka professionaalset, et olla edukas. Seepärast peab liider omama viit peamist oskust (Daft, 1999: 338-343): · iseseisev mõtlemine · süsteemne mõtlemine · avatus · vaimsus · meisterlikkus Iseseisev mõtlemine tähendab väljakujunenud arusaamades kahtlemist ning nõuab vaimset erksust, kriitilist mõtlemist ja tähelepanelikkust. Ta on vastandiks arutusele, mis kätkeb endas teiste pimesi järgimist ja aktsepteerimist. Süsteemne mõtlemine tähendab organisatsiooni kui terviku nägemist. Meisterlikkus kätkeb endas kolme elementi visiooni, reaalsustaju ja loovust.
loeng) Liina Puusepp Handy väidab, et me mahutame sageli oma traditsioonilise elutöö 100 000 tundi kolmekümnesse ja mitte neljakümne seitsmesse aastasse ning jätame peagi oma kurnatuse tõttu töökoha kellelegi teisele. Liidri eeldused Liider peab kasutama kogu oma mina, sh nii intellektuaalset, emotsionaalset, vaimset kui ka professionaalset, et olla edukas. Seepärast peab liider omama viit peamist oskust (Daft, 1999: 338-343): · iseseisev mõtlemine · süsteemne mõtlemine · avatus · vaimsus · meisterlikkus Iseseisev mõtlemine tähendab väljakujunenud arusaamades kahtlemist ning nõuab vaimset erksust, kriitilist mõtlemist ja tähelepanelikkust. Ta on vastandiks arutusele, mis kätkeb endas teiste pimesi järgimist ja aktsepteerimist. Süsteemne mõtlemine tähendab organisatsiooni kui terviku nägemist. Meisterlikkus kätkeb endas kolme elementi visiooni, reaalsustaju ja loovust.
huvi ning kui palju nad õigupoolest sellest üldse teavad. Nii palju kui on inimesi võib olla ka erinevaid lemmiklauljaid ja lemmikbände erinevatel perioodidel. Nimetan järgmised lauljad/bändid, mis märgiti lemmikuteks kahe vastaja poolt Tanel Padar, Elina Born, Tommy Ca$h, Ed Sheetan, David Guetta, A$ap Rocky, Linkin Park, Black Veil Brides, Bring Me the Horizon, Artic Monkeys, Daft Punk. Tore oli teada saada omavanuste noorte muusikaeelistustest. 79. klasside arvestuses olid kõige populaarsemad muusikastiilid räpp ja pop. Enamusele 7. klassist meeldis üks nendest antud stiilidest. Märgiti ära ka house, rock, punk ja hardstile. 8. klasside õpilaste kuulatavad muusikastiilid on juba erinevamad kui noorematel õpilastel.
· Levik näitab nende tuntust organisatsiooni liikmete hulgas. · Tugevus näitab, kuivõrd neid aktsepteeritakse. Organisatsioonikultuur määrab väärtused, juhtivad uskumused ja mõtteviisid, mida jagavad omavahel ühe organisatsiooni liikmed ning õpetavad ja annavad edasi organisatsiooni uutele liikmetele. Ta on kirja panemata ja tunnetuslik. Iga organisatsiooni liige osaleb kultuuris, kuid kultuur ise on tavaliselt märkamatu (Daft 2001). Organisatsioonikultuur on sotsiaalne liim, mis liidab omavahel ühte ettevõtte või mis tahes muu organisatsiooni liikmed. Organisatsioonikultuuril on neli peamist funktsiooni: 1. annab organisatsiooni liikmetele ühise identiteedi; 2. toetab kollektiivset pühendumust; 3. toetab süsteemi stabiilsust; 4. aitab organisatsiooni liikmetel ümbritsevaga kohanduda, tajuda ümbrust (Kreitner, Kinicki (2001).
Ühtse vaimu ja meeskonnatöö. Töötajate enese ja vastastikuse kontrolli võimalus. Süsteemi koolkond (Nadler, 1989) Küberneetikute rajatud. Süsteem on koos toimivate osade tervik. Seda iseloomustab entroopia (info määratamatuse hulk, süsteemile on vajalik keskkonnast uusi sisendeid), sünergia (tervik on suurem kui osade summa) ja allsüsteemide olemasolu. Olulised on suhted väliskeskkonnaga. Avatud süsteem ja suletud süsteem. Olukorraline koolkond (Daft 1995) Eelnevatega võrreldes kõige paindlikum. Ühendada olemasolev, mitte luua midagi uut. On väga palju viise tööd hästi teha. Juhile püütakse näidata kuidas seda teha. Paindlikus. Õppiv organisatsioon (Peter Senge 1990) Avatus uutele ideedele, otsida uusi lahendusi. Töötajatele antakse võimalus olla kõigiga kursis. Koostöö: Koolitus. Radikaalne ümberkorraldus (Hammer, Champy 1993) Organisatsioonil on omane säilitada mingi seisund. On vaja teha olulisi muudatusi, et
South-Western Publishing Co, 1986, lk 351. 5 C. Williams. Management. First edition. Cincinnati, Ohio: South-Western College Publishing 2000, lk 713. 6 H. Fayol. Administration industrielle et générale: prévoyance, organisation, commandement, coordination, contrôle [Industrial and General Administration, Translated from French by J.A. Coubrough, Pitman, 1930]. Paris: Dunod 1925, lk 26–27. 7 R. Alas. Juhtimise alused. Tallinn: Külim 2004, lk 5. 8 R. L. Daft. Understanding Management. The Dryden Press 1995, lk 8. 468 JURIDICA VI/2011 Juhtimine Eesti notaribüroodes Kristina Piilik tähtsustavad inimesi, kes peavad ülesandeid täitma.*9 C
Suur- ja väikeettevõtetes on eri rollide täitmise vajadus erinev. Suurettevõttes tuleb juhil kõige sagedamini täita kõneleja rolli, seejärel uuendaja rolli. Kõige harvem tuleb tal olla infojagaja rollis. Väikeettevõttes seevastu tuleb juhil kõige sagedamini täita ressursside jagaja rolli, seejärel sidepidaja, info vastuvõtja ning arusaamatuste lahendaja rolli. Kõige harvem tuleb täita uuendaja rolli. Juhile vajalikeks oskusteks on traditsiooniliselt peetud järgmisi oskusi (Daft, 1995: 18): · tehnilised oskused ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine; · suhtlusoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd; 3 Juhtimise alused (2. loeng)
South-Western Publishing Co, 1986, lk 351. 5 C. Williams. Management. First edition. Cincinnati, Ohio: South-Western College Publishing 2000, lk 713. 6 H. Fayol. Administration industrielle et générale: prévoyance, organisation, commandement, coordination, contrôle [Industrial and General Administration, Translated from French by J.A. Coubrough, Pitman, 1930]. Paris: Dunod 1925, lk 26–27. 7 R. Alas. Juhtimise alused. Tallinn: Külim 2004, lk 5. 8 R. L. Daft. Understanding Management. The Dryden Press 1995, lk 8. 468 JURIDICA VI/2011 Juhtimine Eesti notaribüroodes Kristina Piilik tähtsustavad inimesi, kes peavad ülesandeid täitma.*9 C
Aktiivne suhtlemine inimeste vahel, kus töötatakse ühise eesmärgi nimel. Juhtum, mis nõuab inimese mõjutamist või koostööd grupiga, et saavutada ühine eesmärk. Juhtimimise alused konspekt II Organisatsiooni kommunikatsioon Kommunikatsioon- protsess, milles osalejad loovad ja jagavad üksteisega informatsiooni vastastikuse arusaamise eesmärgil. Kommunikatsiooni barjäärid: Keel, kultuur, taju selektiivsus, emotsioonid, informatsiooni küllus, kaitsepositsioon. Daft: kom'i barjäärid org'i tasandil: Staatus ja võimu paiknemine, osakondade vajadused ja eesmärgid, ametlike infokanalite vähesus, kom'i võrgustik ei ole sobiv ülesande täitmiseks, vilets töökorraldus. Tseremoniaalne: org'i esindamine, iga toiming, mis loob suhteid. Juht
.. qualitative procedure is not adequate to accept or reject the hypotheses" · Suundumus pigem õige protsessi · Enamus meetodeid saab kasutada mõlemas kvantitatiivsetes ja (Daft, 1995: 175) kasutamisele uurimises mitte nii kvalitatiivsetes uuringutes. "Most research methods can be used in either qualitative or quantitative studies" tulemusele; (Silverman, 2000: 89)
asjades) ja piltlikkust (abstraktsete struktuuride kohta), olles mõeldud tagasi võitma midagi sellist, mis kaotsi on läinud, vähemalt vahetu ligipääsuvõimalusena“ Teooria eesmärk on andmete interpreteerimine nähtuse käitumise mõistmiseks. Hea teoreetilise panuse saamiseks on suur osa – õigel ajal õiges kohas olemisel – intuitsioonil – seosel reaalse maailma probleemiga – isiklikul pühendumisel ja motivatsioonil (Campbell, Daft ja Hulin, 1982) – suhtlemisel kolleegide ja teistega Uurimisdisain tegeleb kuidas leida uurimisküsimustele vastavaid sobilikke uurimismeetodeid - eesmärk on vältida teelt kõrvalekaldumist. Juhtimise neli osategevust: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Uurimisdisain on planeerimine Tugev uurimisdisain ei pruugi kõrvaldada valiidsusprobleeme nii hästi kui korduvuuringud. Uurimisdisaini komponendid:
Võtmeküsimuseks on planide täitmise kvaliteet.Erstatakse plaanide arendamist ja täideviimist. (Reili) 28) Kirjeldage planeerimise protsessi organisatsioonis. Missuguses järjestuses etapid esinevad? Võimaliku vastuse suund: eesmärkide seadmine, probleemi analüüsimine, informatsiooni kogumine, alternatiivsete tegevusvariantide väljatöötamine, otsustamine, plaani elluviimine ja tulemuste hindamine, plaanide koordineerimine ... 29) Millised on otsustamise mudelid (Daft) ja mis on nende mudelite sisu? 1. Klassikaline mudel- Ratsionaalsed otsused (loogilised), kogutakse võimalikult palju infot, alternatiivid ja tulemid arvutatakse välja, ühised eesmärgid on kõigile teada, probleemide sõnastustes vähe ebaselgust, otsustamise kriteeriumid toetavad kasumi suurendamist. 2. Administratiivne mudel- Kirjeldab otsuseid ebakindlates situatsioonides, piiratud
Esindaja, juhtija. eestvedaja, sidepidaja Infoga seotud rollid Vastuvõtja, jagaja, kõneleja Otsustamisega seotud rollid Uuendaja, ressursside jagaja, arusaamatuste lahendaja, läbirääkija c. Juhi oskused Juhi vajalikeks oskusteks on traditsiooniliselt peetud järgmisi oskusi (Daft 1995): Tehnilised oskused Suhtlusoskused Kontseptuaalsed oskused 6. Juhtimise tasandid. a. jagunevad: tegevusulatuse järgi: erialajuhtimine, üldjuhtimine sügavuti: kõrgen, keskmine, madal b. juhid jagunevad: tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid ja asetäitjad)
MARIANE Yes. VALERE (at the door) Enough; you shall be punctually obeyed. MARIANE So much the better. VALERE (coming back again) This is once for all. MARIANE So be it, then. VALERE (He goes toward the door, but just as he reaches it, turns around) Eh? MARIANE What? VALERE You didn't call me? MARIANE I? You are dreaming. VALERE Very well, I'm gone. Madam, farewell. (He walks slowly away.) MARIANE Farewell, sir. DORINE I must say You've lost your senses and both gone clean daft! I've let you fight it out to the end o' the chapter To see how far the thing could go. Oho, there, Mister Valere! (She goes and seizes him by the arm, to stop him. He makes a great show of resistance.) VALERE What do you want, Dorine? DORINE Come here. VALERE No, no, I'm quite beside myself. Don't hinder me from doing as she wishes. DORINE Stop! VALERE No. You see, I'm fixed, resolved, determined. DORINE So! MARIANE (aside) Since my presence pains him, makes him go,
üksikasjalike täidesaatva iseloomuga toimingute juhendamine ja kontrollimine. Esmajuhtimine on tehniliste (esma-)täitjate tegevuse suunamine ja tehtu ülevaatamine. Juhi rollid (Alas, 2004) Rolliks nimetatakse käitumist, mida oodatakse isikult, kes on organisatsioonis teatud positsioonil. Joonis 6. Juhi rollid Mintzbergi järgi (Mintzberg, 1986, viidatud Alas, 2004 järgi) Juhile vajalikud oskused (Daft, 1995, viidatud Alas, 2004 järgi): tehnilised oskused - ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jm; suhtlusoskus - oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jms; kontseptuaalsed oskused - sisaldavad võimet luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas.
Juhi rollid: 1. Suhtlemisega seotud rollid: · Tseremoniaalne (esindaja) roll · Juhtija-eestvedaja roll · Sidepidaja 2. Infoga seotud rollid · Info vastuvõtja roll · Info jagaja roll · Kõneleja roll 3. Otsustamisega seotud rollid · Uuendaja roll · Ressursside jagaja roll · Arusaamatuste lahendaja roll · Läbirääkija roll 10 Juhile vajalikud oskused + Juhile vajalikud traditsioonilised oskused (Daft´i järgi): · Tehnilised oskused ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jne. · Suhtlemisoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jne · Kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 11 Klassikalised juhtimisteooriad +
lähtub traditsiooniline organisatsioonikäitumise teooria. Samas asukohas tegutsemisele vastandatakse hajusat (distributed), erinevates geograafilistes asukohtades asuvate meeskonnaliikmetega virtuaalmeeskonda. 63 Joonis 2. Geograafiliselt samas ja -erinevates asukohtades töötamise võimalused (Lipnack, Stamps 1997). IKT vahendid, mida virtuaalseks koostööks kasutatakse erinevad kommunikatsiooni rikkuse poolest (Daft, Lengel 1986). Rikkus (richness) on kommunikatsioonikanali võime täita mitut ülesannet korraga, anda kiiresti kahepoolset tagasisidet ja olla suhtlemisel personaalne (vt. joonis 3). Rikkamad kommunikatsioonikanalid võimaldavad kiiremat tagasisidet ja saada emotsionaalseid märke (hääletoon, näoilmed jmt.) kaasvestleja suhtumisest ja hoiakutest info suhtes, seega sobivad keerulisemate ülesannete ja konsensusele jõudmist vajavate otsuste puhul. Vaesemad kommunikatsioonikanalid (näit.
Info vastuvõtmise barjäär Tagasiside barjäär Tõlgendamise barjäär - nii vastuvõtmisel kui edastamisel Füüsilised barjäärid 9.4 Mis on müra? Kuidas see mõjutab suhtlemist? Müra on kõik see, mis suhtlejaid ümbritseb, kaasa arvatud väljanägemine, riietus, suhtlemismall. See paneb kuulama üht kõnelejat ühte moodi ja teist teist moodi. Informatsioon, mis pole vajalik. Müra raskendab suhtlemist, sest saame palju rohkem infot kui meil on vaja. 9.5 Selgita Lengel-Daft suhtlemisviisi maatriksit. Mida see praktikas juhi jaoks tähendab? Juht peab edastama infot vastavalt olukorrale. Rutiinnses olukorras pole mõtet edastada liigset infot, et inimesed sllesse ei upuks, samas erakordse olukorra puhul on vajalik, et alluv saaks lihtsalt tegutseda. 10. Koordineerimine 10.1 Mis on Tushman & Nadleri (1978) infotöötlemiskoolkonna põhieeldused? Inimese piiratud ratsionaalsus, tööjaotus, infotöötlemine on kulukas, infot on vähe ja info pole
· Üle 150 artikli ja 15 raamatut · The Rise and Fall of Strategic Planning(1994) o Juhi rollid Mintzbergi järgi(1973) Suhtlusrollidesindaja, juhtija eestvedaja, sidepidaja Infoga seotud rollid vastuvõtja-jagaja-kõneleja Otsustamisega seotud rollid uuendaja, ressursside jagaja, arusaamatuste lahendaja, läbirääkija Juhi oskused (Daft 1995) · Tehnilised oskused-olulisemad esmatasandil · Suhtlusoskused-oluline kõikidel tasanditel, kus lahendatakse inimeste probleeme · Kontseptuaalsed oskused-tähtsus suurem kõrgematel tasanditel · Lisaks veel poliitiline kompetentsus s.o. võime saada enesele eesmärkide saavutamiseks piisavalt võimu. Eetilise juhtimise põhimõtted · Täida seadusi · Räägi tõtt · Osuta inimestele lugupidamist · Kuldne reegel
kaupu ja osutada teenuseid, suurendades organisatsiooni väärtust ja kasumit omanikele (aktsionäridele, osanikele). Õiguslik vastutus seisneb selles, et organisatsioon juhindub oma tegevuses seadustest. Kaasaegsed ühiskonnad reguleerivad oma tegevust läbi seaduste, määruste ja reeglistike, mille täitmist oodatakse ka organisatsioonidelt. Õiguslikus vastutuses defineeritakse käitumisjuhised, mida ühiskond peab organisatsioonide tegevusest 33 Daft, R. Management. 5 ed. The Triden Press, 2000, lk. 135 lähtuvalt oluliseks. Organisatsioonidelt oodatakse nende majanduslike eesmärkide täitmist ühiskonna poolt fikseeritud seaduslike piirangute ja reeglite tingimustes. Vaba- tahtlik vastutus Oma panuse and-
g. in hunting: "buff" buffalo; in university: "lit" literature, "fresher" freshman). 4. Dialectical words are those that are used locally, hence, they characterize a personage and belonging to a certain geographical area, their education. Some dialectical words FGI 1081 Stylistics (I. Ladusseva) 24 have become common colloquial words (e.g. "lad", "lass", "daft" (from Scottish). In some dialects "thou" is preserved instead of "you", "a tell" gossip, "to mash" to pour tea, "addle" to earn (money), etc. Rendering dialectical speech the author combines such words with cases of faulty grammar. 5. Vulgarisms are words or expressions that are too rude or too offensive to be used widely. There are 2 types of vulgarisms:
annaabi.ee 
