Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid. (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Ajaloo suuline arvestus. I kursus : Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal
Pilet nr.1
Eesti ajaloo periodiseerimine

  • Muinasaeg
    kiviaeg X - II aastatuhat eKr
    : paleoliitikum e. vanem kiviaeg
    mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 – 5000 eKr – KUNDA KULTUUR – Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased , asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad
    neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 – 1800 eKr - NARVA KULTUUR – keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR – algelise maaviljeluse algus; NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR – karjakasvatuse algs, asustus kaugeneb veekogudest
    vanem pronksiaeg 1800 eKr – 1100 eKr – esimesed üksikud pronksesemed
    noorem pronksiaeg 1100 – 500 eKr – tekivad kindlustatd asulad, muistsete põldude jäänused, kivikirstkalmed, lohukivid, üksiktalulise asustuse teke, põllumaa eraomand , tugev Skandinaavia mõju, pronksi tootmine
    vanem rauaaeg : eelrooma rauaaeg 500 – 50 eKr – esimesed linnused , korrapärased põllud, tarandkalmed , varandusliku ebavõrdsuse süvenemine, maa maksustamise algus, ühiskondlik võimuvõitlus, kohalik raua tootmine
    rooma rauaaeg 50 eKr – 450 pKr – Rooma imperriumi mõju, kaubandse elavnemine, käsitöö areng, rahulik ajajärk
    keskimine rauaaeg 450 – 800 pKr – üksikud väga rikkad, matusepaigad,
  • Vasakule Paremale
    Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #1 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #2 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #3 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #4 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #5 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #6 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #7 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #8 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #9 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #10 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #11 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #12 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #13 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #14 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #15 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #16 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #17 Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 172 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kwoah Õppematerjali autor
    Teemad: ajaloo periodiseerimine, TÜ, muinasusund, Balti erikord, kristianiseerimine, kolme kuninga aeg, keskaegsed linnad ja kaubandus, Russowi kroonika, Vana-Liivimma kiriklik korraldus, Hendriku Liivimaa kroonika, Liivi sõja eeldused, põhjused, tagajärjed, Eesti talupojad keskkajal, vaimuelu Rootsi ajal, Jüriöö ülestõus, talurahva olukord rootsi ajal, Ümera ja Madisepäeva lahingu tähtusu eesti ajaloole, Põhjasõda, Muinasmaakonnad, mõis ja talu varauusajal, linnuste tüübid muinaseestlastel, luterlik kirik Rootsi ja Vene ajal, Asva kultuur, vaimuelu vene aja alguses kammkeraamika kultuur, "Hõbevalgel", Kunda kultuur.

    Mõned pukntid vajad juurde kirjutamist.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    9
    docx

    Piletid 7-13

    kindlustastid end kahes muinaslinnuses. Alles Preisimaalt saadud abivägede toel õnnestus Saksa ordul Mandri-Eesti 1343. aasta lõpuks alistada. Saarlased purstati kaha sõjakäiguga 1344. a. lõpul ja 1345. a. algul. Jüriöö ülestõusu summutamisega oli sai ordu Põhja-Eesti peremeheks. 1346. a sai see juriidilise vormistuse, kui Taani kuningas loovutas oma valdused 19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile. Ülestõus haaras kolm maakonda ja ligi kolmandiku Eesti pinnast. Jüriöö ülestõusu tagajärjed: hukks mõttetult palju eestlasi, saarlased ei jäänud enam vabaks, eestlaste linnused põletati ära või anti sakslastele, eesti rahvusest ülikud pidid valima kas olla sakslased või jääda eestlasteks Ülestõusu põhieesmärk: KAOTATUD VABADSE TAASTAMINE Jüriöö ülestõus ehmatas sakslasi: tõmbuti linnustesse tagasi; ei julgetud elada maarahva keskel; ei julgetud makse koguda. Pilet nr 8 Vaimuelu Rootsi ajal

    Ajalugu
    thumbnail
    13
    doc

    Ajaloo suulinearvestus

    Pilet nr 1. 1. Eesti ajaloo periodiseerimine-1) Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja puhul vanem, keskmine ja noorem rauaaeg). 2) Eesti keskaeg hõlmab tavaliselt perioodi 13. sajandist kuni Liivi sõjani. 3) Eesti varauusaeg on periood, mida piiritletakse umbkaudu aastatega 1550­1800, sageli loetakse selle alguseks kas Liivi sõja algust aastal 1558 või Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemist. 4) Eesti uusaega periodiseeritakse tavaliselt ajaga 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi alguseni. 5) Eesti lähiajalugu ehk Eesti uusim aeg

    Ajalugu
    thumbnail
    8
    doc

    AJALOO SUULINEARVESTUS

    AJALOO SUULINEARVESTUS Pilet nr.1 1.Eesti ajaloo periodiseerimine *9000 eKr.-esimesed Eesti elanikud. 11000 aastat tagasi on elanud siin esimesed inimesed. *5-11 saj. EKr-keskaja algus. *13.saj- ristiusulaste sissetulek Eestis-samal ajal kõrgkeskaeg Euroopas. *16.saj I pool-uusaeg algav Liivisõjaga, peale Liivisõda läksid eesti alad jagamisele: Põhja-Eesti  Rootsi Lääne-Eesti  Taani Lõina-Eesti  Poola *1816-pärisorjuse kaotamine eestis, algas uusimaeg. *24.veebruar 1918-Eestis algab lähisajalugu, EVB väljakuulutamisega. 2.Tartu Ülikooli asutamine *1630 Johan Skytte eestvõttel loodi tartus Akadeemiline gümnaasium *1631 avati gümnaasium Tallinas ja Riias *1632 Gustav II Adolf kirjutab alla ülikooli asutamise ürikule *15

    Ajalugu
    thumbnail
    9
    doc

    Ajaloo suuline arvestus

    Ajaloo suuline arvestus Pilet nr.1. 1. Eesti ajaloo periodiseerimine Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg algas 9000eKr. Tegu on eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Esimesed teadaolevad inimesed eksisteerisid Pulli küla lähedal Pärnumaal umbes 11 000 aastat tagasi. Keskaeg algas eestlastel 5-11. sajandil pKr. ja kestis kuni Liivisõja alguseni ehk siis 16.sajandi alguseni. Keskaeg algas siis kui eestlastel olid kirjalikud allikad. Uusaeg algas Eestis koos Liivisõjaga (16.sajandi I pool) ja ka Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemisega. Uusimaeg algas Eestis pärisorjuse kaotamisega.

    Ajalugu
    thumbnail
    19
    doc

    Suuline arvestus

    Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu ta lõpetas oma kaastööde saatmise Sakalale. Hurta boikoteerised tema sakslatest ametikaaslased. 1880. aastal lahkuski ta Eestist ning võttis vastu kirikuõpetajakoha Peterburi Jaani kirikus. Jakobson pööras ka tülli Jannseniga süüdistades teda vanameelsuse ja koostöös sakslastega. Jakobson asus tugevndama oma positsioone rahvuslikes organisatsioonides ja 1881 aastal sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, mispeale Hurda pooldajad lahkusid seltsist. 1882. aastal suri ootamatult Jakobson ja see oli suureks löögiks rahvuslikule liikumisele. Pilet nr2 *kiviaeg kiviaeg on kõige pikem ajaloo periood, inimesed valmistasid sel ajal enamasti tööriistu kivist. Paleoliitikuimi ajal ilmusid esimesed kindla funktsiooniga kivist tööriistad, mis valmistati kildude maharaiumise teel

    Ajalugu
    thumbnail
    20
    pdf

    Eesti ajalugu arvestus

    Paikne ev. Lõuna- Soome, ~4000 a eKr Savinõud kaunistati Püstkojad. Eesti, kammi mustriga Surnutele kaasa Põhja- nuga, ehted, Läti merevaigukujud

    Ajalugu
    thumbnail
    7
    doc

    Ajaloo eksami materjal

    Muistis on muinasjäänus. Muinasaega uurivad arheoloogid, neile on suureks abiks täppis- ja loodusteadused. Dendroloogiline skaala on skaala, mis kajastab puude kasvuringide paksuste muutusi. Numismaatika on aarete ja kaevamistel leitud müntidega tegelev teadus. Etnoloogia on rahvateadus. Rahvaluule on pärimuslik vaimne looming. Kroonikad on kirjalikud allikad, mis kirjeldavad sündmusi õiges ajalises toimumise järjekorras. 2. Muinasaja periodiseerimine Muinasaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga. Siis Eestis inimesi ei olnud. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg kestis Eests 9. at eKr kuni 5.at eKr, valmistati töö ja tarberiistu kivist sarvest ja luust. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg, kestis 5.at e.Kr kuni 2.at keskpaik, siis kasutati edasi kivist, luust ja sarvest esemeid

    Ajalugu
    thumbnail
    30
    odt

    10-klassi ajalugu: eesti-ajalugu

    Ajaloo eksam 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid

    Ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    sunlight profiilipilt
    sunlight: xcvcvc
    23:52 11-06-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun