Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid. (1)

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Ajaloo suuline arvestus. I kursus : Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal
Pilet nr.1
Eesti ajaloo periodiseerimine

Muinasaeg
kiviaeg X - II aastatuhat eKr
: paleoliitikum e. vanem kiviaeg
mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 – 5000 eKr – KUNDA KULTUUR – Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased , asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad
neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 – 1800 eKr - NARVA KULTUUR – keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR – algelise maaviljeluse algus; NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR – karjakasvatuse algs, asustus kaugeneb veekogudest
vanem pronksiaeg 1800 eKr – 1100 eKr – esimesed üksikud pronksesemed
noorem pronksiaeg 1100 – 500 eKr – tekivad kindlustatd asulad, muistsete põldude jäänused, kivikirstkalmed, lohukivid, üksiktalulise asustuse teke, põllumaa eraomand , tugev Skandinaavia mõju, pronksi tootmine
vanem rauaaeg : eelrooma rauaaeg 500 – 50 eKr – esimesed linnused , korrapärased põllud, tarandkalmed , varandusliku ebavõrdsuse süvenemine, maa maksustamise algus, ühiskondlik võimuvõitlus, kohalik raua tootmine
rooma rauaaeg 50 eKr – 450 pKr – Rooma imperriumi mõju, kaubandse elavnemine, käsitöö areng, rahulik ajajärk
keskimine rauaaeg 450 – 800 pKr – üksikud väga rikkad, matusepaigad, kääpad Kagu-Eestis, aardeleiud, rahutud ajad, tihenevad suhted Skandinaaviaga
noorem rauaaeg 800 – 1200 pKr
: viikingaeg - kindluste ehitamine, külade kujunemine
hilisrauaaeg – talirukki kasvatamine , kolmevälja süsteem, tihe kaubandusvahetus, kihelkondade liitumine maakondadeks, suurte linnuste ehitamine

Keskaeg 1200 – 1550
SÕJAD: Muistne vabadusvõitlus, Liivimaa ristisõda, Jüriöö ülestõus, Smolina lahing
VALITSEMINE: Mõõgavendade Ordu: Saksa ordu territoorium , Eestimaa hertsogkond; piiskop Albert : Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond; Taani valdused Saksa ordule; linnade ja läänimeeste poliitilise tähtsuse suurenemine; Taani valdused Saksa ordule; maapäevad; Saksa ordu Liivimaa haru isesesvumine
MÕIS & TALU: lääniaadli teke; vaba talupoegkond; esimesed eramõisad; mõisate laienemine; teokoormiste suurenemine; kujuneb sunnismaisus ; talupojad kaotavad relvakandmisõiguse;
LINNAD & KAUBANDUS: linnade kujunemine; saksa kaupmeeste ja käsitööliste juurdevool; hansakaubanduse kõrgaeg; tsunfide teke ja tähtsuse suurenemine;
VAIMUELU : maarahvas ristitakse; luuakse piiskopkonnad , kirikukihelkonnad, toomkapiitlid, esimesed kloostrid ; kujuned sünkretislik rahvausund; kiriku reformipüüdlused; reformatsioon

Varauusaeg 1550 – 1800
SÕJAD: Liivisõda; Poola-Rootsi jätkusõda; Põhjasõda
VALITSEMINE: Rootsi võim Eestimaal; Poola võim Liivimaal; Rootsi võim Liivimaal; Vene võim; Balti erikord; asehalduskord
MÕIS & TALU: kujuneb pärisojus, Balti aadli privileegid ; mõisate reduktsioon; restitutsioon ; viinapõletamine; aadlimartiklid; pearahva rajutused
LINNAD & KAUBANDUS: kohalike kaupmeeste laostumine ; Narva tõus; manufaktuuride asustamine
VAIMUELU: reformatsioon; Wanradt -Koelli katekismus ; jesuiidid Tartus; vastureformatsioon Liivimaal; luteriusust saab riigiusk; nõiaprotsessid; Stahli grammatika; Tartu ülikooli asustamine; Forseliuse seminar ; vana kirjaviis; piibel ; vennasteliikumine

Uusaeg 1800 – 1900
VALITSEMINE: venestamine
MÕIS & TALU: pärisorjuse kaotamine; vallakogukonna teke; nekruti andmise kohustus; talude päriseksostmine; väljarändamine Venemaale
LINNAD & KAUBANDUS: tsunfi- ja kauplemispiirang kaotatakse; laevanduse areng; tööstuse areng; raudtee ; linnastumine
VAIMUELU: vennasteliikumise uus tõus; estofiilid ; Tartu ülikooli taasavamine; usuvahetusliikumine ; ärkamisaeg
Tartu Ülikooli asustamine
Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal.
Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige linna soodsa geograafilise asendi tõttu Rootsi Baltikumivalduste keskpunktis . Vähetähtis polnud Poola-aegse jesuiitide gümnaasiumi tegevus Tartus.
Ülikooli tegeliku asutamise töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte. Tema eestvõtmisel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium.
1632 kirjutab Gustav II Adolf TÜ asutamise ürikutele.
15. oktoober 1632  Academia Gustaviana  Tartu Ülikool
Kui puhkes Vene-Rootsi sõda viidi ülikool üle Tallinnasse (1656 – 1665). Ülikool jätkas tööd Tartus 1690. a. peamisel baltisakasa tudengitega. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi ülikool 1699. a. Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool kuniks venelased 1710. a. linna vallutasid. Ülikool taasavati 1802. aastal.
Oma korralduselt sarnase TÜ teiste tolle aja Euroopa ülikoolidega. Ülikoolis õppisid peamiselt Rootsi ja Soome päritolu tudengid . Ülikoolis oli 4 teaduskonda : filosoofia-, teoloogia -, arsti- ja õigusteaduskonnad. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis.
Pilet nr.2
Muinasusund
Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund st. et uskumuste, kommete ja rituaalide sisuks oli inimese jalooduse vahekorra tagamine. Kuigi Eesti on pindalalt väike, leidus siin uskumustes ja kommetes mitmeid piirkondlike erinevsi.
Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet. VÄGI- kõikjal olev ja toimiv jõud. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elsuolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Viimases ilmnes see eriti sageli äikese ajal. Väge võib olla ka sõnades. Nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Inimesed, kes seda oskasid, pidi ka endil olema eiline vägi. Selliseid isikuid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Nad tundisid tavalisest paremini loodust ja oskasid selles olevaid jõude nö suunata. Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi, panid enam tähele elunähtusi ja võisid seetõtu vahel üsna täpselt ennustada.
Loomadel ja inimestel oli kõige enam väge peas, südames, veras, küüntes, karvades ja hammastes. Loomade väe ammutamiseks kandsid inimesed kaelas või rõivaste küljes kiskjate hambaid ja kihvu , vahel ka küüsi. Surmatud vaenlasel raiuti tihti pea otsast või rebiti süda rinnust , et tema väge hävitada. Orjade pea paljaks ajamine tähendas nende väe ära võtmist ja vastupanu murdmist. Noorikutel lõigati abiellusmisel juuksed ära, et nad täielikult mehele alistuksid.
Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmisel. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda, ringi liikuda ja asuda vahel isegi tesie olendi sisse. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Üldiselt arvati, et peale suma hing jätkab elu lihtsalt oma uues kodus – hiies või kalmistul. Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu. Surnule pandi hauda kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu, relvi ning toitu. Sööki- jooki viidi kalmule veel hiljemgi, kui seal peeti mälestussööminguid. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. Mihkli - ja mardipäeva vahel oli hingede aeg. Surnute hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kodu külastama. Põletamismatused – usuti , et nii vabaneb hing kiiremini kehast.
Loodusobjektidesse lähtuti seisukohalt – nagu mina talle, nõnda tema mulle. Seepärast suhtuti loodusobjektidesse sõbralikult ja heatahtlikult. Kogu loodust peeti omataoliseks ja austati sellele samavääriliselt.
Kõikjal esines teatud vaime ja haldjaid , kes asustasid vett, maad, metsa ja ka kod. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad . Konkreetsetest jumalatest nimetarakse Läti Hendriku koornikas vaid Tarapitat (Taarat). Võrreldes Eesti ja naaberrahvaste muinasusundeid torkab silma, et meil oli väga vähe suuremaid ja tähtsamaid kõrgjumalaid. Seda on peetud eestlaste usundi omapäraks. Samas võis allajäämine muistses vabadusvõitluses kaasa tuua esmajoones vanade kõrgjumalate austamise olulise vähenemise.
Vaimud, haldjad ja jumalad polnud inimeste suhtes ei hea- ega pahatahtlikud, siiski oli vaja nendega hästi läbi saada. Heatahtlikust püüti saavutada ohverdamisega. Selleks olid kindlad ohvipaigad – hiied või üksikud puud, allikad, kivid , harvemini mäed, järved, jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pänasid. Hiiepuu alune oli püha pind, sinna ei lastud loomi, sealt ei võetud oksi ja lehti, sealt ei korjatud marju. Sageli ehiti puuoksi paelte, lõnga ja riideribadega. Osa ohvikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatud lohud . Eestis on 1760 lohukivi. Ohverdamine leidis aset pühade ajal, suuremate ettevõtmiste eel ja järel. Neljapäev – eestlaste püha päev. Inimohvreid toodi harva, ohverdati mõni ori.
Ohverdamise juures oli tähtis osa ennustamisel, nõidumisel ja maagial.
Balti erikord
Kuigi Venemaa võit Pühjasüjas kujundas põhjalikult ümber jõudude vahekorra Põhja-Euroopas ei võinud Venemaa oma vallutuste püsivuses kindel olla. Seetõttu oli Vene võimule tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal resitutsioonidega, ( Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele). Mõisatega koos sai mõisnik tagasi ka endised õigused talupoegade üle.
Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721. aastal Uusikaupunki rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused. Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjajamine ja tollipiir. 1730 .-40 aastatel koostati aadlimatriklid (rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad). Üksnes immatikuleeritud (aadlinimekirja kantud ) aadlikud omasid Eestis- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt ja Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Baltisaksa aadli piiramatu võim kohalikes küsimustes sai teostatud vaid põlisrahva allasurumisega. Teisalt aitas Balti erikord säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, välistades Vene kolonisatsiooni. Balti erikord võimaldas tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga ja tagas kiirema arengu Venemaa sisekubermanguga võrreldes.
Pilet nr.3
Eestlaste kristianiseerimine
Ristisõdade põhjused ja eellugu : 1140. aastatel hoogutaid saksi jaaanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. Kuna samal ajal toimus ristisõda lubas paavst Põhja-Euroopa kristlastel suunduda Püha Maa asemel sõjaretkele kohalike paganate vastu. Ligi neli aastakümmet kestnud ulatuslik vallutussõjaga, mida peeti ristiusu levimise lipu all, liideti Läänemere lõunakallas Elbe jõest kuni Odeni suudmeni kristliku Euroopaga. Edasi pöördus nii valitsejate kui misjonäride tähelepanu Läänemere idakaldale. 1143. a. rajati lääneslaavlastelt vallutatud alale Lübeck. 1180. aastal saabusid koos kaupmeestega ka misjonäid, keda algul toetasid vaid kaupmehed . 1186 . aastal sai nende tegevus laialdasema poliitilise toetuse, kui Hamburgi -Bremeni piiskop pühitses Üksküla liivlaste hulgas elanud augustiinlase Meinhardi piiskopiks ning tegi talle ülesandeks Liivimma ristiusustada. Peale tema surma hakkasid liivlased sakslasi umbusaldama, selleaegne piiskop Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks ning 1198. a. saabus u. 100-meheline ristisõdijate vägi preaguse Riia alla.
MEINHARD – 1186. a. pühitses Hamburgi-Bremeni piiskop ta piiskopiks ja käskis Liivimaa ristiusustada. Kuigi liivlaste ristiusustamine kulges visalt , pandi sel ajal alus siiski väikesele kristlikule kogudusele. Keskaegsel Liivimaal austai Meinhardi pühakuna. Meinhard suri 1196.
BERTHOLD – sai peale Meinhardi surma Üksküla piiskopiks. St. uue lehekülje keeramist siinses ajaloos ja misjooni politiseerimise algust. Liivlased umbusaldasid sakslasi ja ei tahtnud Bertholdi piiskopina vastu võtta.
Eesti kolme kuninga valduses
1576 .a. Poola kuningaks saanud Stefan Batory alustas 1578.a ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. Kuningas võttis eesmärgiks vallutada Moskva ja dikteerida seejärel rahutingimused. Moskva alla ei jõuta, kuid sõlmitakse Pihkvamaal vaherahu , mis andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale.
1582 Jam Zapolski vaherahu  Lõuna-Eesti + Tartu läksid Poolale
1583 Pjussa vaherahu  Venemaa tunnistab Rootsi ülemvõimu Põhja-Eestis ja Läänemerel
1590. puhuhkeb taas sõjategevus, lõplik rahu sõlmitakse 1595 .a Täyssina rahuga.
Saaremaa jääb Taanile
Pilet nr.4
Keskaegsed linnad ja kaubandus
Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike iskliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse.
„Linnaõhk teeb vabaks“ – tuli elada aasta ja üks päevlinnas, et saada vabaks linnakodanikuks.
LINNAD:
Lübecki õiguse aluselised : - Taani kuningalt saadud ja paljudes Läänemere kaubanduslinnades kehtiv.

Tallinn
Rakvere
Narva

Riia õiguse aluselised: - rajanes Hamburgi õigusel.

Tartu
Paide
Viljandi
Haapsalu

Vana-Pärnus kehtis kohaliku püritoluga piiskopiõigus.
Linnakodanikuks võis saada iga vaba inimene, kes elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu.
Kodaniku kohustused: vahiteenistus, linna sõjaline kaitse ja oselemine linnale vajalikes töödes.
Kodaniku eesõigused: nende üle võidi kohut mõista vaid linnakohtus, ainult nemad võisid tegeleda käsitöö ja kaubandusega, vabastatud tollimaksust ja võisid vabalt kasutada linna metsi, heinamaid ja karjamaid.
Linna valitsemine: Linna valitses raad , mille suurus sõltus linna suurusest . Raehärra pidi olema kaupmees , omama linna piirides kinnisvara, sündinud seaduslikus abielust jm. eest tasu ei makstud. Raad vehetus aasta kaupa ja töötas kahes vahetuses. Rae võim oli piiramatu.

Kohtuvõim (tsiviil ja kriminaal)
Münditi oma raha (Tallinnal & Tartul )
Linna sissetuleku eest hoolitsemine
Sekkumine kodanike isiklikku ellu
Rõivakorraldsed  tikteeris moodi

Rahvastik : juhtiv positsioon sakslaste käes. Kõnekeel: alamsaksa keel; pärinesid peamiselt Põhja-Saksamaalt; kohalik rahvas e. „mittesakslane“; muud rahvad – hollandlased , soomalsed, taanlased , rootslased .
Gildid : suurgild  Liivimaa linnades abielus olevaid kaupmehi ühendav organisatsioon .
Mustpeade Vennaskond  ühendas vallalisi kaupmehi; liikmeteks võeti ka ajutiselt Liivimaal olevaid kaupmehi ja laevnike.
Teiste sotsiaalsete gruppidega hoidsid kaupmehed ranget distantsi .
Käsitööliste gildid e. väikegildid koondasid eri käsitööharude tsunfe.
Tallinnas – Püha Kanuti Gild – keerukamad käsitööharud ja Püha Olevi Gild – lihtsamad käsitööharud.
Gildidel olid omad traditsioonid, millega tugevtati liikmete ühtekuuluvustunnet.
Tsunftid: koondasid ametialade järgi käsitöölisi; korraldati väljaõpet, katsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. TSUNFTISUNUS – „jänesed“. SKRAA  tsunfti põhikiri.
KAUBANDUS:
Liivimaa linnade kaubanduslik suudnitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde-Euroopa kaubateede võrgus. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga; Tartu kaubanduslikuks tagamaaks oli eelkõige Pihkva ja Novgorod.
Hansa Liitu kuulusid: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu
Vahenduskaubandus  tuli teha peetus ühes Hansa Liidu linnas ja kaup seal ümber laadida .
Vahetuskaubandus: teravili, sool.
Eestis veeti välja: teravilja, puitu, paekivi , lina, kanepit jm.
Kroonik Balthasar Russowi kroonika
Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandi Liivimaa vallutamisest kuni 1583. aastani, kirjeldades Liivi sõja eelset riigi siseolu, elulaadi ja sõjasündmusi.
Pilet nr.5
Vana - Liivimaa kiriklik korraldus
Kirkilikult võib Liivimaad vaadelda ühtse tervikuna keskusega Riias. Kuigi Põhja-Eesti Taani valdused kuulusid kuni keskaja lõpuni Lundi peapiiskopi alla, oli see alluvussuhe pigem formaalne . Tallinna piiskopid osalesid Riia, mitte Lundi kiriku ettevõtmistes. Maaisanda roll sidus piiskoppe maa külge, mida nad valitsesid, vaimulikena olid nad aga universalistliku kristliku maailmapildi kandjad. Olles ise sageli võõramaalased ja rohkem maailma näinud, vahendasid nad Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid.
Piiskopkondade keskuseks oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Seal pidasi jumalateenistusi toomhärrad – kõgemad vaimulikud , kes osalesid piiskopkonna valimisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval isesesiev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Toomahärrad moodustasid koos piiskopidega keskaegse Liivimaa haridusliku eliidi, sest vähemalt 15.-16. sajandil oli enamus neist õppinud mõnes LääneEuroopa ülikoolis, see aga polnud teiste seisuste ja ameti puhul tavaline. Toomkirikute juures tegutses toomkool, mida juhatas üks toomhärradest – skolastik . Õppetöö ladina keeles. Lisaks laulmisele, usule ja ladina keelele õpetati pisut matemaatikat.
Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks ehk territoriaalseteks kogudusteks, mida teenisid kogudusepreestrid. Jumalateenistusi peeti ladina keelsetena, kuid ühe osana võis sellesse kuuluda ka rahvakeelne jutlus . Sügavamaid teoloogilisi teadmisi kogudusepreestrilt ei eeldatud, piisas vaid lugemisoskusest ja tähtsamate palvete tundmisest.
Preester pidi õpetama: meie isa palvet
10t käsku
Ave Mariat.
Preestrit pidasid üleval mõisast maksev kümnis ja annetused.
Preestri ülesannete (7 sakramenti jagunemine) : ristimine
leeritamine
laulatamine
armulaud
piht
viimne võidmine
preestriks pühitsemine.
16. sajandil oli Eestis 97 kihelkonda. Kihelkonna keskuseks oli kihelkonna kirik . Kihelkonna kaugemates osades asus kabel .
KLOOSTRID
Tsiterlaste ordu: Tegevusala : põlluharimine, aiandus , karjakasvatamine. Loodi 11. sajandil Prantsusmaal. Kloostrid Tartu lähedal Kärknas ja Padisel. Naistekloostrid Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Valged munga/nunnarüüd.
Dominiiklaste kerjamisordu: jutlustajavennad pidid oskama kohaliku keelt. Kloostid Tallinnas, Tartus ja Narvas. Tallinnas tegutses kloostri juures kool. HARIDUSE PROPAGEERIMINE! Mustad rüüd.
Augustiinlaste ordu: segaklooster Pirital ( 1407 ) – pühendatud Pühale Birgitale ja Neitsi Maarjale . Tolleaegne keskus asus Rootsis. Must rüü valgega.
Tegutseb tänapäeval: 11 nunna, neist 1 Pärnu päritoluga. Omavahel suheldakse ladina ja itaalia keeles.
Frantsisklaste ordu: hallid vennad. Kloostrid asusid Tartus, Viljandis ja Rakveres . Rüüd hallist või pruunist kotiriidest. Püüdlesid suuremale avatusele. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine.
Mõlemate kerjusordude loojateks olid väga rikkad Itaalia kaupmehed.
Bert Notke „ Surmatants “
B. Notke  Lüübeki meister. Maalis kappaltarile Pähavaimu kirikule . Säilinud 7.5 meetri pikkune osa.
„Surmatants“  elu ebakindluse ja surma paratamatuse teemal. Surmatants (danse macabre) oli ühiskonna demokratiseeriv surmahoiatus kõigile.
Arsti tunneb maalil ära käes oleva uriinipurgi järgi. (iseloomulik kõigile tolleagsetele maalidele)
Läti Hendriku Liivimaa kroonika
Läti Henrik oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise sündmusi kajastava "Liivimaa kroonika" autor. Henriku autorsus on seejuures küll üldtunnustatud, kuid ükski kroonikakäsikiri teda otsesõnu autoriks ei nimeta.
Henrik oli tõenäoliselt pärit Põhja-Saksamaalt Magdeburgi ümbrusest, kuid (ilmselt alusetult) on oletatud ka tema Liivimaa (läti, liivi või eesti) päritolu. Sai hariduse Saksamaal, asus noorelt Albert von Buxhoevedeni (piiskop Alberti ) teenistusse. Henrik saabus Liivimaale umbes 1205 , pühitseti vaimulikuks 1208. Teenis latgalitega asustatud Ümera (Imera, Ymera, kaasaja läti k. Jumara) kandis , ja oli preester Papendorfis ( läti k.Rubene), kus elas suurema osa oma elust. On ka arvatud, et hiljem oli ta Lääne-Mihkli (Pärnu-Mihkli) kirikukihelkonnas preester.
Saksa, ladina, läti, liivi ja eesti keele oskajana viibis 1225-1227 tõlgina paavst Honorius III legaadi Modena Wilhelmi kaaskonnas; on oletatud, et kroonika oli algselt mõeldud aruandena talle. Henriku kroonika on tähtsaim allikas ristisõdade kohta Liivimaal, tema teksti on kasutanud ka hilisemad kroonikud (näiteks "Vanemas riimkroonikas").
Vahel on ka arvatud, et Henrik on muinaseestlasi käsitlenud tendentslikult. Kuna paljude eesti muistse vabadusvõitluse sündmuste kajastamisel on Henriku kroonika ainus allikas, on seda väga raske tõestada või ümber lükata.
Pilt nr.6
Liivi sõja põhjused, ajend ja tulemused
Liivi sõja ajendiks oli Tartu maks  ordumeistri ja peapiiskopi kergemeelne nõustumine st. Venemaa nõudmised olid seega õiguspärased. Maksu (1 hõberaha ühe elaniku kohta kolme aasta jooksul) kokkukogumiseks ei tehtud midagi.
16. sajandi keskpaiku oli Vana-Liivimaa killustunud viieks omavahel nõrgalt seotud ning sageli vaenujalal olevaks väikeriigiks: saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa . Oma soodsa geograafilise asendi tõttu oli Baltikum jätkuvalt vahendajaks Lääne- ja Ida-Euroopa vahel. Liivimaa vahetus naabruses tugevnesid Moskava suurvürstiriik ja Poola-Leedu, kes huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustuled endale. Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanil ja Rootsil. Üha selgemaks sai, et sõda ülevõimu pärast on vältimatu.
Lõpptulemused:
Eesti jagamine kolme kuninga vahel:

1582 Jam Zapolski vaherahu: Lõuna-Eesti + Tartu Poolale
1583 Pjussa vaherahu: Venamaa tunnistab Rootsi ülemvõimu Põhja-Eestis ja Läänemerel
Saaremaa jääb Taanile

Eesti jagamine kahe kuninga vahel (Rootsi-Poola jätkusõda):

1660 sõlmisid Rootsi ja Poola Oliwa rahu, millega Poola tunnustas lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale.
Samalaadne rahu sõlmiti 1661. a. Põhja- Tartumaal Kärdes ka Roosti ja Venemaa vahel, sellega lubasid venelased Eesti alad „ igaveseks ajaks“ Rootsile.
Saaremaa jäi endiselt Taani kuningriigile.

Eestimaa jagamine ühe kuninga vahel:
1645 Brömsebro rahu – ka Saaremaa läheb Rootsi võimu alla.  ALGAS ROOTSIAEG
Eesti talupojad keskajal (talupoegade sotsiaalne liigendus + kohustused)
Agraarühiskind  rahvastiku enamus talupojad.
Aadlike, vaimulike, kaupmehi, käsitöölisi 6-7%.
Talurahva sotsiaalne liigenudus:
13.-14. saj. loeti eestalsi isklikelt vabadeks. Nad pidid kaasa tegema isanda sõjaküikudes ja võisid kanda relvi.
MAAVABAD

Enamasti muinasvanemate järeltulijad, kes omasid talusid läänikirja alusel ja kelle ainus kohustus oli käia oma ratsuga sõjakäigul.
Isklikult vabad.
Pidid ise maad harima sest neile ei kuulunud talupoegi.

VABATALUPOJAD

Tasusid oma maksud rahas ega pidanud mõisapõllul tööd tegema.
Tekkisid keskaja lõpul – nad olid ennast adratalupoja koormistest raha eest vabaks ostnud.
Leidus kõige rohkem maaisandate isklikes valdustes.

„Mis meri kaldale uhub on leidja oma.“
„Eliiti“ kuulusid veel:

Möldrid
Kõrtsmikud
Sepad
Puusepad
Mõisaametimehed
Igasugused muud käsitöölised.

Olid vabad adratalupoegade tavalistest korrmistest.
ADRATALUPOJAD

Pidid tegema teotööd ja maksma makse.
Omasid palgalisi tööliseid

Talude majandusliku kandevõimet mõõdeti adramaades . 1 adramaa = ühe adraga haritav maa. U. 10 ha.
ÜKSJALAD

Küladest väljaspoole uusi talusid asustavad adraniktalunike nooremad pojad
Koormised väiksemad – uudismaa ülesharimine oli vaevaline.

VABADIKUD

Külaühiskonnas alumises kihis – ilma maata või vöhese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad: sulased; teenijad .

On mainitud ka orje.
15. saj. II poole hakkas levima arusaam, et talupoeg on mõisniku oma ja kujunes välja sunnismaisus.
Pilet nr.7
Vaimuelu Rootsi ajal
Rootsi oli jäik luterlik maa. 17. saj. hakkab eesti kuuluma luterlike riikide hulka. Selle mõju Eestile on kahesuunaline: luterlus mõjus viljastavalt eesti kirjakeele arengule, kuid Eesti kaotas oma kauaagsed sidemed kaugema Lääne- ja Lõuna-Euroopaga, kus olid veel säilinud ladina keel ja katoliiklus ja Eesti muutus saksa kutuuri ääremaaks.
Kirkiupoliitika Eestis:

Tallinn koos oma lähiümbrusega kujuneb tugevaks luterlikuks keskuseks
Johan Skytte plaan kujundada Tartust luterliku hariduse, kirikuelu ja kultuuri keskuseks.
Ehitatakse ülesse sõjategevuses kannatada saanud kirikuhooned.
Kirkiuelu korraldamiseks moodustatakse nii Eesti- kui ka Liivimaal kirikuvalitsus konsistoorium , vaimulikonna etteotsa seati Eestimaa piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent.
Kirikuõpetajal pidi olema ülikooliharidus ja jutlustama eesti keeles.
Vöörmünder – talurahva seast valitud, tegeles kogutuse rahaasjadega.

Ärksamatele talulastele jagasid koolitarkust köstrid.
1684 asutati Bengs Gottfried Forselliuse eestvedamisel Tartu lähedal piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks.
1686 ilmus Forselliuse koostatud aabits
1687 nõusts Liivimaa rüütelkond kohusega rajada igasse kihelkonda kool.
Kodus õpetamine

Kool tuli ehitada mõisnike raha eest.
Õppeained: lugemine, kijutamine, laulmine , kirikusõna, maateadus .
Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning kugemisoskus tähelepandavalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem.
Eestikeelne kirjasõna:
17. sajandi alguse eestikeelsed trükised olid valdavalt vaimuliku sisuga, mõeldud mitte niivõrd talurahvale lugemiseks, kuivõrd abimaterjaliks puuduliku eesti keelt oskavatele kirikuõpetajatele. 1637. a. koostas Heinrich Stahl eesti keele grammatika, mis sarnanes saksa keele grammatikaga.
1686 ilmus lõunaeesti keelne „ Vastne Testament “ (Uus Testament)
Ajakirjanduse algus.  saksa keelsed .
TARTU ÜLIKOOLI ASUTAMINE  vaata pilet nr.1
Jüriöö ülestõus 1343-1345
Võimuvahetuse õhkkonnas proovisid eestlased oma olukorda parandada. 23. aprillil 1434. aastal alustasi harjulased relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirkiuid, tappsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endile neli kuningat. Edasi asus ülestõusnute vägi Tallinna piirama. Kuna endi jõududega toime ei tuldud, pöördti abipalvega lähima Rootsi esindaja, Turu foogti ja Pihkva vürsti poole. Mõlemad lubasid abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalased, kes asusid Haapsalut piirama. Et ei Taani ega Saare-Lääne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi ette võtta, pöördusid kohalikud sakslased abipalvega Saksa ordu poole. Liivimma meister Burchard von Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kustsus eestlaste kuningad Paide linnusesse seletust andma. Need ilmusidki koos Tallinna piiskopiga läbirääkimistele, uid ordumeister käsitles kuningaid kui kurjategijai, puhkes relvakokkupõrge ja kuningad + 3 sõjasulast tapeti . Seejärel ületasid orduväed Taani valduste piiri ning purustasid lahingutega Kämbla külas, Kanaveras ja viimaks 14. mail Tallinna all harjulaste maleva. Läänemaal ordu vägadele suuremat vastupanu ei osutatud.
24. juuni 1343. a juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, kus keskseks ettevõtmiseks oli Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. Ka harjulased polnud veel alla andnud ja kindlustastid end kahes muinaslinnuses. Alles Preisimaalt saadud abivägede toel õnnestus Saksa ordul Mandri-Eesti 1343. aasta lõpuks alistada. Saarlased purstati kaha sõjakäiguga 1344. a. lõpul ja 1345. a. algul.
Jüriöö ülestõusu summutamisega oli sai ordu Põhja-Eesti peremeheks. 1346. a sai see juriidilise vormistuse, kui Taani kuningas loovutas oma valdused 19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile.
Ülestõus haaras kolm maakonda ja ligi kolmandiku Eesti pinnast.
Jüriöö ülestõusu tagajärjed: hukks mõttetult palju eestlasi
saarlased ei jäänud enam vabaks
eestlaste linnused põletati ära või anti sakslastele
eesti rahvusest ülikud pidid valima kas olla sakslased või jääda. Eestlasteks
Ülestõusu põhieesmärk: KAOTATUD VABADSE TAASTAMINE
Jüriöö ülestõus ehmatas sakslasi: tõmbuti linnustesse tagasi; ei julgetud elada maarahva keskel; ei julgetud makse koguda.
Pilet nr.8
Talurahva olukord Rootsi ajal
Rootsistamispoliitika nurjumine 17. sajandi algul lõpetas edutult ka Rootsi võimude katsed lähendada eesti talupoegade õiguslikku olukorda Rootsi vabade talupoegade omale. Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus. Sunnismaissega kaasnenud talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule lubab rääkida talupoeagade pärisorjustamisest.
Mõisnikel oli kodukariõigus  õigus talupoega füüsiliselt karistada .
Talupoegadel säilis siiski võimalus mõisnik kohtusse kaevata.
Talurahva õiguslikust seisund tuli taas päekorda seoses mõisate tagasiostmisega. Kuningas Karl XI teatas oma kavatsustest pärisorjus kaotada ning tegi Liivimaa maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, maapäeva lükkas selle aga tagasi. Nõnda jäi talurahva kaitse korraldamine jõusse vaid kroonumaadel, mis Liivimaal moodustasid 5/6 kogu maadest . Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696. aastal avaldatud Liivimaa majandusreglamendis, ille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisatele.  kodukari õigust piirati, kusjuures taluperemeeste karistamine keelati üldse; fikseeriti koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega; talude päritav kasutamisõigus: õigus kaevata mõisniku peale, kui too reglemendist kinni ei pea. Erakätesse jäänud mõisatee talupoegade seisund ei paranenud.
+ vaimuelu asjad:
Rahvaharidus :

Ärksamatele talulastele jagasid koolitarkust köstrid.
1684 asutati Bengs Gottfried Forselliuse eestvedamisel Tartu lähedal piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks.
1686 ilmus Forselliuse koostatud aabits
1687 nõusts Liivimaa rüütelkond kohusega rajada igasse kihelkonda kool.
Kodus õpetamine

Kool tuli ehitada mõisnike raha eest.
Õppeained: lugemine, kijutamine, laulmine, kirikusõna, maateadus.
Ümera lahing ja Madisepäeva lahing – milline tähendus eestlaste ajalooteadusele?
Ümera lahing – 1210
Läti Hendriku teatel korraldasid eestalsed 1210.a suurema retke latgalite alale ja piirasid kolm päeva ühte tähtsamat müügavendade tugipunkti Võnnut. Kuuldes sakslaste abivägede peatsest saabumisest, olid nad sunnitud linnuse alt lahkuma , ent korraldasid neid jälitma asunud vaenlastele varitsuse Ümera lähistel.
Lõppes eestalste jaoks võiduga ja eestalste eneseusk suurenes.
Madisepäeva lahing – 1217
1217.a korraldasid ugalased koos sakslastega ühise sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad sõlmsid aga liidu venelastega ning üeagi jõudis Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Peale 20 päeva kestnud piiramist olid linnust kaitsnud saklasased ja ugalased sunnitud alla andma ning sakslased kohustusid Eestist lahkuma.
Peale Otepää all saavutatud võitu plaaniti minna Riiat ründama. Selleks asuti Sakala vanema Lembitu juhtimisel vägesid koondama. Kokku saadi umbes 6000 meest. Kuuldes eestalste plaanidest, püüdsid vastased kiirustada, et ennetada vaenlaste saabumist. Peagi jõudis kohale ligi 3000-meheline vägi. Otsustav lahing toimus 1217. a. Madisepäeval (21. sept.) Viljandi lähedal ja lõppes eestlaste allajäämisega, ehki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. Langesid Lembitu ja mitmed teised eesti vanemad, ristisõdijate poolel liivlaste vanem Kaupo . See oli eestlaste muistse vabadusvõitluse üks suuremaid kaotusi.
Pilet nr.9
Põhjasõda (põhjused, osalejad riigid, tähtsamad lahingud, sõja tulemused)
Eesti muinasmaakonnad – haldusjaotusest ja riiklusest
Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonnad (u.45). Oli alanud nende liitmine maakondadeks. Säilisid mõned üksikud isesesivad kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Valga, Jogentagana.
Muinasaja lõpul oli näha püüdlusi maakondade ühendamiseks  RIIKLUS ALGED
Vanemate iga-aastased kogunemised.
Eestalsed nimetasid end maakondade järgi.
Pilet nr.10
Mõis ja talu varauusajal
Linnuste tüübid muinaseestlastel
Vanimad teadaolevad kaitserajatised Eestis on olnud asulalinnused, kindlustatud asulaid ümbritsevad vallid. Seesuguste kindlustatud asulate rajamine algas I aastatuhandel e.Kr. Vallid tehti mullast, palkidest või kividest.
Valdav osa muistsete eestlaste linnuseid tekkis hoopis hiljem, enamasti meie ajaarvamise 9.–10. sajandil. Tavaliselt olid need kogukonnale kuuluvad pelgupaigad ning alles Saksa ja Taani vallutuste eel ning ajal võib rääkima hakata rikastele perekondadele või mõjukatele vanematele kuulunud eralinnustest nagu Lõhavere linnamägi. Linnuste rajamisel püüti ära kasutada kõiki ründajaid takistavaid või eksitavaid asjaolusid, mistõttu arvestatav hulk linnuseid rajati soosaartele, kuhu viisid vaid vähestele inimestele teada olevad salajased pakkteed. Samas ei paiknenud linnused inimeste ja vara kiire pakkutoimetamise vajaduste tõttu asulatest liiga kaugel.
Enamik eestlaste linnuseid paiknes looduslikul seljakul või künkal ning kandis nime linnamägi. Madalale kühmule või tasasele maale ehitati tavaliselt ringvall-linnuseid, kuid näiteks Varbola ja Pada ringvall-linnused on rajatud ümbruskonna kõige kõrgemale kohale. Neid leidus enamasti tasastel läänesaartel ja Lääne-Eestis, kus neid nimetati maalinnadeks.
Pilet nr.11
Luterlik kirik Rootsi ajal ja Vene ajal
Rootsi ajal:
Rootsi oli jäik luterlik maa. 17. saj. hakkab eesti kuuluma luterlike riikide hulka. Selle mõju Eestile on kahesuunaline: luterlus mõjus viljastavalt eesti kirjakeele arengule, kuid Eesti kaotas oma kauaagsed sidemed kaugema Lääne- ja Lõuna-Euroopaga, kus olid veel säilinud ladina keel ja katoliiklus ja Eesti muutus saksa kutuuri ääremaaks.
Kirkiupoliitika Eestis:

Tallinn koos oma lähiümbrusega kujuneb tugevaks luterlikuks keskuseks
Johan Skytte plaan kujundada Tartust luterliku hariduse, kirikuelu ja kultuuri keskuseks.
Ehitatakse ülesse sõjategevuses kannatada saanud kirikuhooned.
Kirkiuelu korraldamiseks moodustatakse nii Eesti- kui ka Liivimaal kirikuvalitsus konsistoorium, vaimulikonna etteotsa seati Eestimaa piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent.
Kirikuõpetajal pidi olema ülikooliharidus ja jutlustama eesti keeles.
Vöörmünder – talurahva seast valitud, tegeles kogutuse rahaasjadega.

Protestantlik kirik võttis üle kataolikus kirikus valitseva nõijahi ja Rootsi võimude toetusel ilmutas erilist agarust nõidade jälitamisel. Hakati üle maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriteks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal.
Vene ajal:
Luteri kirki jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Vene iigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Rootsi võimud olid olnud luteri usu põhijoontest kõrvale kalduvate usuvoolude suhtes leppimatud, aga Vene võime luteri kiriku sisesed probleemid ei huvitanud. Lepplikus kadus siiski kohe, kui luterlik ja õigeusklik kirik asusid kokureerima.
Vaata juurde pilet nr. 12.
Asva kultuur
Asva kultuur on läänepoolseimate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus , hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine.
Leiukoht avastati 1930. Aatal. Arheoloogiliste kaevamistega tehti kindlaks, et tegemist on Saaremaa vanima ja kõige pikemat aega kasutatud kohaga. Linnamäe ligi 3500 ruutmeetri suuruselt pinnalt on kogutud üle 5800 numbri leide , sealhulgas üle 32 000 savinõukillu. Asva linnuse kaevamised 1930-ndail aastail olid sissejuhatuseks linnamägede süstemaatilisele uurimisele Eestis.
Vanimad jäljed Asvas on umbes 4000 aastat vanad. Tuhat aastat hiljem on linnamäe neemik uuesti valitud rannaäärseks asulakohaks. 8.- 7. sajandil e.m.a. on mägi olnud ümbritsetud kividest ja puust kaitsetaraga, mille taha rajati muld - ja savipõrandatega hooned. Nende muld- ja savipõrandatelt on kogutud arvukalt savinõukilde, sealhulgas lihtsaid eriliselt viimistlemata pinnaga või tekstiilijälgedega ja riibetega kaetud, harvem vedela saviga ülemääritud keraamikat.
See vanim kindlustatud asula vanim on hävinud tulekahjus, mis toimus ajavahemikul 685-585 e. m. a. Asula hukkus kas mingi väljastpoolt lähtunud rünnaku või tuleõnnetuse läbi.
Asva on andnud nime kõige läänepoolsemale soomeugrilaste hilispronksiaja kultuurile , mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine.
Üsna varsti pärast vanima kindlustatud asula mahapõlemist on mäeservi maapoolsest küljest järsendatud. Vanadele hoonealustele on kantud savi ja mulda. See peamiselt rauaaja algusest pärinevat leiumaterjali andnud linnus on maha põlenud ajavahemikul 630-510 e.m.a.
Nõrku asustusjälgi on Asvast ka meie ajaarvamise algusest. Suuremad ehitustööd, mille käigus mägi on saanud oma praeguse kõrguse ja kuju, on ette võetud alles m.a. I aastatuhande keskpaiku. See tõeline linnus oma ehitusjäänuste ja leiumaterjaliga on dateeritud peamiselt I aastatuhande kolmandasse veerandisse. Hilisemad asustusjäljed siit on nõrgad, kuid need võivad olla hiljem põlluharimise käigus hävinenud. Arvatavasti pärineb sellest ajast ka rahvatraditsioonis säilinud Linnamäe põllu nimi.
Asula majanduselust jutustavad leitud töö- ja tarberiistad: luust nooleotsad, naasklid, teravikud, põdrasarvest kõplad, enam kui 800 valamisvormi ja mitukümmend tiiglifragmenti. Hulgaliselt on kogutud koduloomade luid (veise-, hobuse-, lamba-, sealuid jt.). Tähtsat osa Asva elanike elus on etendanud hülgepüük.
Kindlustatud asula vanim järk hävines kogu linnust haaranud tulekahjus ajavahemikus 685-585 e.m.a. Üsna varsti on kõrgendiku servi maapoolsest küljest uuesti järsendatud, tõstetud pinnast savi ja mulla pealekandmisega. Rajati uus asula, mis aga sanuti läks tuleroaks.
Nõrku jälgi asustusest on Asvast ka meie ajaarvamise algusest. Uued suuremad tööd võeti ette I aastatuhande keskpaiku m.a.j. Tõsteti valle , muudeti järsemaks mäe servi, mille tulemusena linnus omandas praeguse kõrguse ja kuju. Sellest ajast arvatakse pärinevat ka rahvatraditsiooniline "Linnamäe põllu" nimetus.
Olavi Pesti , Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised.
Pilet nr.12
Vaimuelu vene aja alguses
Vene võimu kehtestamine ei kahandanud Maltikumis sidemeid ülejäänud Euroopaga. Kuna vene kultuurimõju 18. Sajandil peaagu polnud, tihenesid kontaktid saksa kultuuriga . Seda soosis ka Venemaal kulgev läänistumisprotsess.
Luteri kirki jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Vene iigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Vahetult peale Põhjasõda levis siinsete kirikuõpetajate seas pietism . Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Pietistide teeneks tuleb lugeda ka luteri usu lähendamist rahvale.
Kui pietism jäi rohkem kirkiuõpetajate pärusmaaks, siis rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaste- ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Saksa rändkäsitöölised tõid hernhuutlikud ideed 1730. aastate algul Eestisse ning siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks.
Peeti tähtsaks usuvagadust, alandlikust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust.
Erakordeselt tähtis on vennasteliikumine talurahva eneseteadlikuse kasvatamises. Kogutuste sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalusi.
18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism , saavutades sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jtlused muutusid õpetlikeks, uudne oli ühsikonnakäsitlus – kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust.
Rahvaharidus: Põhjasõda andis tagasilöögi ka rahvaharidusele. Koolide arv oli kahanenud ja esialgu jäigi rahvahariduse edendamine vaid üksikute pastorite teeneks.
Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava kehtestai 1739. aastal. Kooliskäimise kohustus kehtis vaid nendele 7-12 aastasetele lastele, kel pastori arvates polnud võimalik kodus selgeks saada. Rahvahariduse miiniumnõudeks seati Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, isesesiev Piibli lugemine ja lauluraamtu kasutamine. Puudust oli koolmeistriest, raskusi oli laste kooli saamisega ja taluperedes nähti koolikohustust kui täiendavat koormist.
1765 . aastal Liivimaa maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava nõudis rahvakooli rajamist kõigisse suurematesse mõisatesse. Kui lastel oli võimalik lugemine kodus selgeks saada võidi mõis kooli rajamise kohustusest vabasatada.
Kirjutamisoskus jäi 18. sajanadil eesti talupoegade hulgas haruldaseks.
Maakeelne kirjasõna: 1739. esimene terviklik Piibli põhja-eesti keelne väljaanne A.T.Helle poolt.
18. saj. tesisest poolest kasvas suuresti ilmalike trükiste osatähtsus. Õige suurema leviku talurahva hulgas saavutasid õhukesed ja odavad rahvakalendrid.
Ilmusid esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud . Enamasti olid neen mugavndatud tõlked saksa keelest.
Olulisel kohal talupojalugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud.
Kammkeraamika kultuur
Levis Eestis umbkaudu 4000. a. eKr. Kasutusele tulid paremini valmistaud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega. Viimased tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikul territooriumil: Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Eri piirkondade vahel olid väga tugevad sidemed.
Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mereranal või isegi väikesaartel. Elamud asetsesid tavaliselt ridastikku ukseavaga veekogu poole. Kaevamised on näidanud, et elati suhtelistelt suurets neljakandilstes postidel tuginevates hoonetes.
Jahi- ja tööriistade valmistamise oskus oli kammkeraamika kultuuri elanikel varasemaga võrreldes tublisti arenenum. Laiemalt olid levinud moondekivimitest hoolikalt lihvitud mituttüüpi kirved ja talvad.
Paremini tuntakse kammkeraamika elanike matmiskombeid, sest osa, ilmselt tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel ka elamu põranda alla. Lahkunule pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid .
Luust, vahel ka merevaigust vooliti väikeseid loomade, lindude, madude, inimeste kujukesi, millest osa olid kasutusel ehetena.
Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna. Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvas oli õppinud väga hästi tundma kalapüügisaladusi, loomade käitumist, mitmesuguseid taimi ja nende omadusi. Leiutatud olid ühtalsi täiuslikud püügivahendid ja looduse pakutavt osati maksimaalselt ära kasutada. Soo- ja järvesetetest on leitud teraviljade õietolmuterakesi, mis viitab algelisele maaviljelisusele.
Pilet nr.13
Lennart Meri „Hõbevalge“
Hõbevalge: Reisikiri tuulest ja muinasluulest“ on Lennart Meri kirjutatud raamat, mis ilmus esimest korda 1976. aastal. Meri arutleb teoses poolteaduslikult ja fantaasiaküllaselt eestlaste ning teiste läänemeresoomlaste mineviku üle.
Paljude lugejate arvates on „Hõbevalge“ näol tegu ühe meisterlikuma käsitlusega Eesti minevikust. Autori žanrimääratluse järgi on tegu reisikirjaga, ent enamiku raamatust täidavad siiski visioonid elust muistse Läänemere kallastel, reisikirjeldused puuduvad peaaegu sootuks.
Põhilisemad teemad raamatus: meri kui eestlaste ilmavaate, kultuuri ja olemuse peamine vormija, Kaali meteoriidiga seostuv problemaatika, mis seotakse osavalt antiikaegsete maadeavastuste ja maailmakirjeldustega, Tallinna kaugem minevik ja merenduse areng Läänemere kallastel läbi aegade. Enamiku raamatust moodustab etnoloogiline materjal (põhiliselt eesti rahvalaulud ja tavandid) ning autori teravmeelsed tõlgendused nende alusel.
Raamatu esimese trüki on illustreerinud Heinz Valk.
„Hõbevalge“ on ilmunud ka soome keeles 1983. aastal „Hopeanvalkea“ nime all.
20. septembril 2008 ilmus Eesti Päevalehe raamatusarja "Eesti lugu" avaraamatuna "Hõbevalge" uusväljaanne.
1983. aastal ilmus „Hõbevalget“ täiendav raamat „Hõbevalgem“, mida autor ise nimetas mitte järjeks, vaid sissejuhatuseks ja esimeseks peatükiks oma eelnevale teosele .
Kunda kultuur
Kõik Eesti meoliitikumi asulad, teiste hulgas ka varaseim, Pulli, kuuluvad nn. Kunda kultuuri. Kunda kultuuri oli levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-Soomest kuni Leedu lõunaosani.
Asulakohad : Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli saaodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi . Asulakohtade üleskaevamisel on leidtud tuleasemeid, kuid selgemaid elamute jäänuseid pole leitud. Elati tõenäoliselt 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kogukonnal võis olla mitu elukohta, mida vahetati sõltuvalt saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist. Seejuures elati ja liiguti ikkagi teatud kinda suurusega püügipiirkonnas, mis tagas elatise.
Töö- ja tarbeesemed : olid valmistatud kivist, luust, sarvest ja puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi , mille tükid annavad lõhestamisel lõiketöödeks hästi teravaid servi. Kuna tulekivi ei leidunud Eestis igal pool, kasutati selle kõrval ka kvartsi. Tulekivist ja kvartsist valmistati suhteliselt väikeseid tööriistu. Vastavalt kujule tarvitati neid kas lõikumiseks, kraapimiseks või puurimiseks. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda. Kivikirved olid ebakorrapäase kuju ja konarliku pinnaga, lihvitud oli neil vaid tera . Silmaauke neil ei olnud ja kirves seoti puuvarrse külge nahkrihmaga. Luudest ja sarvedest valmistati ahingui, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid jms.
Elatuslaad: Kalastamine- ahingutega oli võimalik kätte saada suuremaid kalu. Kalapüügiks kasutati ka luust õngekonkse. Tähtis oli jaht . Asulapaikadest saadud luud näitavad, et enamasti kütiti põtru ja püris palju ka kopraid. Ürgveiste, karude, metssigade ja kitsede osa jahisaagis oli tagasihoidlikum. Peale metsloomade kütiti kalinde, enamsjaos veelinde. Jahil kasuati viskeodasid, vibu ja nooli, aga veelgi tähtsamad olid mitmesugused püünised ja lõksud. Suuremate loomade kättesaamiseks harrastai ilmselt nii varitsus - kui ka ajujahti. Kaevamistel leitud koeraluud viitavad jahimehe abiliste olemasolule. Kala ja liha kõrval olid igapäevases menüüd tähtsal kohal mitmesugused loodusannid: taimed, juured, juurikad, marjad , pähklid ja seened.

.DOCX Laadi alla originaalfail 18 lk · .docx · 173 allalaadimist

Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #1

Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #2

Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #3

Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #4

Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #5

Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #6

Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #7

Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #8

Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #9

Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #10

Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #11

Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #12

Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #13

Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #14

Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #15

Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #16

Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #17

Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid #18

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

173 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kwoah Õppematerjali autor

Teemad: ajaloo periodiseerimine, TÜ, muinasusund, Balti erikord, kristianiseerimine, kolme kuninga aeg, keskaegsed linnad ja kaubandus, Russowi kroonika, Vana-Liivimma kiriklik korraldus, Hendriku Liivimaa kroonika, Liivi sõja eeldused, põhjused, tagajärjed, Eesti talupojad keskkajal, vaimuelu Rootsi ajal, Jüriöö ülestõus, talurahva olukord rootsi ajal, Ümera ja Madisepäeva lahingu tähtusu eesti ajaloole, Põhjasõda, Muinasmaakonnad, mõis ja talu varauusajal, linnuste tüübid muinaseestlastel, luterlik kirik Rootsi ja Vene ajal, Asva kultuur, vaimuelu vene aja alguses kammkeraamika kultuur, "Hõbevalgel", Kunda kultuur.

Mõned pukntid vajad juurde kirjutamist.

eesti ajalugu

Sarnased õppematerjalid

docx

Piletid 7-13

kindlustastid end kahes muinaslinnuses. Alles Preisimaalt saadud abivägede toel õnnestus Saksa ordul Mandri-Eesti 1343. aasta lõpuks alistada. Saarlased purstati kaha sõjakäiguga 1344. a. lõpul ja 1345. a. algul. Jüriöö ülestõusu summutamisega oli sai ordu Põhja-Eesti peremeheks. 1346. a sai see juriidilise vormistuse, kui Taani kuningas loovutas oma valdused 19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile. Ülestõus haaras kolm maakonda ja ligi kolmandiku Eesti pinnast. Jüriöö ülestõusu tagajärjed: hukks mõttetult palju eestlasi, saarlased ei jäänud enam vabaks, eestlaste linnused põletati ära või anti sakslastele, eesti rahvusest ülikud pidid valima kas olla sakslased või jääda eestlasteks Ülestõusu põhieesmärk: KAOTATUD VABADSE TAASTAMINE Jüriöö ülestõus ehmatas sakslasi: tõmbuti linnustesse tagasi; ei julgetud elada maarahva keskel; ei julgetud makse koguda. Pilet nr 8 Vaimuelu Rootsi ajal

Ajalugu

doc

Ajaloo suulinearvestus

Pilet nr 1. 1. Eesti ajaloo periodiseerimine-1) Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja puhul vanem, keskmine ja noorem rauaaeg). 2) Eesti keskaeg hõlmab tavaliselt perioodi 13. sajandist kuni Liivi sõjani. 3) Eesti varauusaeg on periood, mida piiritletakse umbkaudu aastatega 15501800, sageli loetakse selle alguseks kas Liivi sõja algust aastal 1558 või Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemist. 4) Eesti uusaega periodiseeritakse tavaliselt ajaga 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi alguseni. 5) Eesti lähiajalugu ehk Eesti uusim aeg

Ajalugu

doc

AJALOO SUULINEARVESTUS

AJALOO SUULINEARVESTUS Pilet nr.1 1.Eesti ajaloo periodiseerimine *9000 eKr.-esimesed Eesti elanikud. 11000 aastat tagasi on elanud siin esimesed inimesed. *5-11 saj. EKr-keskaja algus. *13.saj- ristiusulaste sissetulek Eestis-samal ajal kõrgkeskaeg Euroopas. *16.saj I pool-uusaeg algav Liivisõjaga, peale Liivisõda läksid eesti alad jagamisele: Põhja-Eesti  Rootsi Lääne-Eesti  Taani Lõina-Eesti  Poola *1816-pärisorjuse kaotamine eestis, algas uusimaeg. *24.veebruar 1918-Eestis algab lähisajalugu, EVB väljakuulutamisega. 2.Tartu Ülikooli asutamine *1630 Johan Skytte eestvõttel loodi tartus Akadeemiline gümnaasium *1631 avati gümnaasium Tallinas ja Riias *1632 Gustav II Adolf kirjutab alla ülikooli asutamise ürikule *15

Ajalugu

doc

Ajaloo suuline arvestus

Ajaloo suuline arvestus Pilet nr.1. 1. Eesti ajaloo periodiseerimine Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg algas 9000eKr. Tegu on eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Esimesed teadaolevad inimesed eksisteerisid Pulli küla lähedal Pärnumaal umbes 11 000 aastat tagasi. Keskaeg algas eestlastel 5-11. sajandil pKr. ja kestis kuni Liivisõja alguseni ehk siis 16.sajandi alguseni. Keskaeg algas siis kui eestlastel olid kirjalikud allikad. Uusaeg algas Eestis koos Liivisõjaga (16.sajandi I pool) ja ka Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemisega. Uusimaeg algas Eestis pärisorjuse kaotamisega.

Ajalugu

doc

Suuline arvestus

Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu ta lõpetas oma kaastööde saatmise Sakalale. Hurta boikoteerised tema sakslatest ametikaaslased. 1880. aastal lahkuski ta Eestist ning võttis vastu kirikuõpetajakoha Peterburi Jaani kirikus. Jakobson pööras ka tülli Jannseniga süüdistades teda vanameelsuse ja koostöös sakslastega. Jakobson asus tugevndama oma positsioone rahvuslikes organisatsioonides ja 1881 aastal sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, mispeale Hurda pooldajad lahkusid seltsist. 1882. aastal suri ootamatult Jakobson ja see oli suureks löögiks rahvuslikule liikumisele. Pilet nr2 *kiviaeg kiviaeg on kõige pikem ajaloo periood, inimesed valmistasid sel ajal enamasti tööriistu kivist. Paleoliitikuimi ajal ilmusid esimesed kindla funktsiooniga kivist tööriistad, mis valmistati kildude maharaiumise teel

Ajalugu

pdf

Eesti ajalugu arvestus

Paikne ev. Lõuna- Soome, ~4000 a eKr Savinõud kaunistati Püstkojad. Eesti, kammi mustriga Surnutele kaasa Põhja- nuga, ehted, Läti merevaigukujud

Ajalugu

doc

Ajaloo eksami materjal

Muistis on muinasjäänus. Muinasaega uurivad arheoloogid, neile on suureks abiks täppis- ja loodusteadused. Dendroloogiline skaala on skaala, mis kajastab puude kasvuringide paksuste muutusi. Numismaatika on aarete ja kaevamistel leitud müntidega tegelev teadus. Etnoloogia on rahvateadus. Rahvaluule on pärimuslik vaimne looming. Kroonikad on kirjalikud allikad, mis kirjeldavad sündmusi õiges ajalises toimumise järjekorras. 2. Muinasaja periodiseerimine Muinasaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga. Siis Eestis inimesi ei olnud. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg kestis Eests 9. at eKr kuni 5.at eKr, valmistati töö ja tarberiistu kivist sarvest ja luust. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg, kestis 5.at e.Kr kuni 2.at keskpaik, siis kasutati edasi kivist, luust ja sarvest esemeid

Ajalugu

odt

10-klassi ajalugu: eesti-ajalugu

Ajaloo eksam 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid

Ajalugu

Rohkem sarnaseid