AJALOO SUULINEARVESTUS (0)

AJALOO SUULINEARVESTUS

Pilet nr.1

1.Eesti ajaloo periodiseerimine
*9000 eKr.-esimesed Eesti elanikud.
11000 aastat tagasi on elanud siin esimesed inimesed.
*5-11 saj. EKr-keskaja algus.
*13.saj- ristiusulaste sissetulek Eestis-samal ajal kõrgkeskaeg Euroopas.
*16.saj I pool-uusaeg algav Liivisõjaga, peale Liivisõda läksid eesti alad jagamisele: Põhja-Eesti  Rootsi
Lääne-Eesti  Taani
Lõina-Eesti  Poola
*1816-pärisorjuse kaotamine eestis, algas uusimaeg .
*24.veebruar 1918-Eestis algab lähisajalugu, EVB väljakuulutamisega.
2.Tartu Ülikooli asutamine
*1630 Johan Skytte eestvõttel loodi tartus Akadeemiline gümnaasium
*1631 avati gümnaasium Tallinas ja Riias
*1632 Gustav II Adolf kirjutab alla ülikooli asutamise ürikule
*15.oktoober 1632 Taru Ülikooli-Academia Gustaviana -avamine
*Ülikoolis oli 4 teaduskonda - õpinguid alustati kas teoloogia , arsti või õigusteaduskonnas.
*Õppetöö ladina keeles. 1656 kolis Tallinnasse,m 1699 koliti Pärnusse (Mirage), 1710 lõpetas Pärnus tegevuse.

Pilet nr.2

1. Muinasusund
TARAPITA -Eestlaste jumal Tarapita (läti Hendriku kroonikas korduvalt mainitud ). Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund st. et uskumuste, kommete ja rituaalide sisuks oli inimeste ja looduse vaherahu tagamine.
VÄGI-kõikjal olev , kõikjal toimuv jõud. Vägi oli vähemal ja rohkemal määral esemetes, olendites, inimestes, keha osades ja mujal.(nt. allikates , sõnades, nõidumises, loitsudes). Targad e. nõiad - inimesed kellel oli rohkem annet, oskusi, võimeid ravitsemiseks, ennustamiseks jne.
HING-on inimese iskupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast lahkuda, seepärast magasid inimesed istukil, kuid surma puhul lahkus hing kehast jääduvalt. Peale surma sai hing uue kodu.Põletamismatus.arvati, et nii lahkub hing kehast paremini. Usuti hingetagusesse ellu. Hingede aeg (mardipäevast kadripäevani).
KULTUS e. OHVRIPAIGAD-pühahiied, üksikud puud, allikad(ohvriallikad), kivid ( ohverdused , lohukivid), mäed, jõed, järved . Ohverdamine leids aset pühade ajal ja suuremate ettevõtmiste eel ja järel.Neljapäev-eestlaste pühadepäev.
Ristiusu leviku algus:10-11 saj. Võtsid ristiusu vastu Taani, Rootsi, Venemaa. Eesti sattus ristiusu riikide vahele. 1054 oli kristlus lõplikult jagunenud katolikluseks ja õigeusuks.1030 Jarostav Tark Tartus. 1070 pühitseti Bremenis Läänmere piiskopiks munk Hilinus.1170 Leundis pühitseti eestlaste piiskopiks Fluco, kellel määrati abiks Norras Stanqrent kloostris elav eesrlaste munk Nicolaus.
2.Balti erikord
Balti provintsides 17.saj ja 18. Välja kujunenud õigusliku eristaatuse ja elukorralduse üldine nimetus.

Pilet nr.3

1.Eestlaste kristianiseerimine
11. – 13. sajand oli suur ristisõdade ajastu. Paganlus oli vaja välja juurida Läänemere maadest . Mängus olid Saksa kaupmeeste ja rüütelkonna huvid ja Põhja-Euroopa kiriklike keskuste huvid. Eestaste ristiusustamisega oli seotud tugevalt 4 meest – Albert , Meinhard , Bertold, Fulco . Eestlased küll võitlesid vastu kuid lõpuks jäid ikkagi vaenlastele alla. Eestlastel oli väike võimalus selleks , et sõjalike ülekaal oli vastaste poolel neid oli rohkem ja neil oli parem sõjatehnika ja relvastus. Eesti polnud siis veel ühtne riik ka ja ei oskanud koos tegutseda. Kuid sellest tuli ka palju positiivset .
2.Eesti kolme kuninga valduses.
*1582 Jam Zapolski vaherahu – Lõuna - Eesti koos Tartuga sai Poolale
*1583 Pljussa vaherahu – Venemaa tunnistas Rootsi võimu Põhja – Eestis ja Läänemaal. Saaremaa jäi taanlastele

Pilet nr.4

1.Keskaegsed linnad ja kaubandus
Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus , mis tagas linnakodanikule autonoomia ja eristas teda ümbritsevast keskkonnast. Liivimaa suurtes linnades Riias, Tallinnas ja Tartus oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Linnade ametlikus asjaajamises oli alamsaksakeel. Linnakodanikuks võis saada iga vaba inimene teatud tingimustel. Nt. Kui ta elas püsivalt linnas, maksis ära kodanikumaksu jne. Linna valitses raad , mille suurus sõltus linna suurusest , linnjuhtimine oli tasuta töö ja raad vahetus aastakaupa. Rae võim oli piiramatu. Keskajal oli kaks suurt gildi – Suurgild- sinna kuulusid abielus olevad kaupmehed ja Mustpeade vennaskond- sinna kuulusid vallalised kaupmehed. Teiste gruppide suhtes hoidsid kaupmehes ranged distantsi. Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde-Euroopa kaubanusteede võrgus. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga.
2. Kroonik Balthasar Russowi Liivimaa kroonika
Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandi Liivimaa vallutamisest kuni 1583. aastani, kirjeldades Liivi sõja eelset riigi siseolu, elulaadi ja sõjasündmusi.

Pilet nr.5

1.Vana-Liivima kiriklik korraldus
Liivimaa kui ühtne kiriklik tervik. Põhja-Eesti Taani valdused kuulusid keskaja lõpuni Lundi peapiiskopi alla.Tegelikult osalesid Tallinna piiskopid Riia kiriku ettevõtmistes.
Maaisandana olid piiskopid seotud Maa külge, mida nad valitsesid. Vaimulikena vahendasid Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid . Toomkirikud – seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad – kõrgemad vaimulikud , kes osalesid piiskopkondade valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Toomkirikute kõrval tegutsesid toomkoolid .
2.Läti Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika on preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti ala elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Kroonika on kirjutatud ladina keeles ning tõenäoliselt ajavahemikus 1224–1227. Kroonika on struktuuriliselt jagatud 30-ks peatükiks, millest esimesed kaks käsitlevad vastavalt piiskoppide Meinhard ja Bertholdi aega, järgnevatest käsitleb aga igaüks üht piiskop Alberti ametiaastat. Kroonika tegevus algab 12. sajandi lõpust, mil Liivimaale tuli esimene piiskop Meinhard ning lõppeb 1227. aastaga, mil saarlased sakslastele alistusid. Teose põhiosa käsitleb eestlastevastast võitlust, ent palju ruumi on pühendatud ka Läti alal elanud hõimude alistamise kirjeldamisele. Seega on kroonika peamiseks allikaks tolleaegse Eesti ja Läti ajaloo kohta.

Pilet nr.6

1.Liivi sõja põhjused, ajend ja tulemused.
*Põhjused: 16. sajandi keskpaigaks oli Vana – Liivimaa aeg on ümber saanud. Siinne poliitiline korraldus – keskvõimu puudumine – ajast maha jäänud. Naabrid olid tugevaks saanud – Läänemerel peremehetses Taani, Rootsi oli vabanenud Taani alt ja talle kuulus Soome, Poola oli tõusuteel (ühinenud Leeduga), Venemaal troonil Ivan IV (Ivan Julm), kes tahtis “ akent Euroopasse”
*Ajend: TARTU MAKS, mis tuli tasuda 3 aasta jooksul.
Ordumeistri ja peapiiskopi kergemeelne nõustumine – s.t. nõudmised olid seega õiguspärased.
Maksu (üks hõbemark iga inimese kohta aastas) kokkukogumiseks ei tehtud midagi.
*Tulemused:1582 Jam Zapolski vaherahu – Lõuna - Eesti koos Tartuga sai Poolale. 1583 Pljussa vaherahu – Venemaa tunnistas Rootsi võimu Põhja – Eestis ja Läänemaal

Saaremaa jäi taanlastele.

2.Eesti talupojad keskajal (talupoegade sotsiaalne liigendus +kohustused)
13 ja 14 saj. loeti eestlasi isiklikult vadeks. Nad pidid kaasas käima isandite sõjakäikudel ja võisid kanda relvi. Maavabad -need olid enamasti muinasvanemate järeltulijad, kes omasid talu lääni alusel ja ainus kohustus oli käia oma relvadega ja ratsudega sõjakäikudel. Nad oli isiklikult vabad, kes pidi ise maad harima kuna neile ei kuulunud sõltuvaid talupoegi. Vabatalupojad tasusid oma maksud rahas ega pidanud mõisapõllul teotööd tegema. Neid leidus kõige rohkem maaisandate isiklukes valdustes: möldirid, kõrtsnikud, sepad, puusepad. Mõisa ametimehed oli vabad adratalupoegade tavalistest koormistest. Adratalupojad on talupoegade põhilikk, kes pidi tegema teotööd ja maksma makse. Omasid ka palgatöölisi. Talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades (1 adramaa =ühe adraga haritav maa=410 ha). Üksjalad olid küladest välja poole uusi talusid asutavad adratalumede nooremad pojad. Koormised väiksemad –uudismaa ülesharimine oli vaevaline. Vabadikud olid külaühiskonna laumiseskihis ehk ilma maata või vähese maaga põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad-sulased-teenijad. 13, 14 saj. allikates on ka mainitud trääle ehk orje (sõjavangid, võlgnikud, karistusest lahti ostetud surma mõistetud)
Pilet nr.7
1. Vaimuelu Rootsi ajal.
Uusaegne Põhja – Euroopa:
17. saj. algul valitses Põhja – Euroopa vaimu- ja kunstimaailmas renessanss . Teostatud oli usupuhastus, trükikunsti levik oli muutnud kirjasõna enneolematult kättesaadavaks. Tekkinud olid nn.rahvusriigid, kus asjaajamine ja kultuuriloome toimus vastava riigi põhirahva keles. Nõnda oli see ka tüüpilises rahvusriigis ROOTSIS.
17. sajand – Eesti kuulub luterlike maade hulka. Selle mõju Eesti ja eestlaste kultuurile on kahesuunaline: Luterlus mõjus viljastavalt eesti kirjakeele arengule, kuid
*Eesti kaotas oma keskaegsed sidemed kaugema Lääne- ja Lõuna – Euroopaga, kus oli veel säilinud katoliiklus ja ladina keel
Eesti muutus saksa kultuuriruumi ääremaaks
Rahvaharidus: Ärksamatele talulastele jagasid kirjatarkust köstrid
* 1684 asutati Bengt Gottfried Forseliuse eestvedamiselTartu lähedale Piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks
*1686 ilmus Forseliuse koostatud aabits
*1687 nõustus Liivimaa rüütelkond kohustusega rajada igasse kihelkonda kool.
*Kodus õpetamine
Eestikeelne kirjasõna *1686 lõunaeestikeelne “ Vastne Testament ”(Uus Testament)
*Muud vaimulikud teosed (u.45 trükist )
*Heinrich Stahl – jutlustekogu ja nn. käsi- ja koduraamat. Esimene eesti keele grammatika, mis sarnanes saksa keele grammatikaga.
* Piiblikonverentsid
*Ajakirjanduse algus – see küll oli saksa keelne
2. Jüriöö ülestõus
*Jüriöö ülestõus oli eestlaste ülestõus- 23. aprillil 1343.
*Teadaolevalt algas ülestõus taanlaste valduses olnud alal Põhja-Eestis, kuid hõlmas ka teisi piirkondi, eriti Lääne- ja Saaremaad, Läänemaal on ülestõusu alguseks märgitud 25. aprill.
*Eestlased rüüstasid Padise kloostri ja tapsid seal 28 munka, samuti hulgaliselt saksa soost vasalle. Eestlased valisid endile neli juhti, keda nad kutsusid kuningateks.
*Neli kuningat läksid 4. mail Paidesse läbirääkimistele ordumeister Burchard von Dreilebeniga, kus nad rüütlite poolt mõõkadega tükkideks raiuti.
*Talupoegade vägi piiras Harjumaal Tallinna ning Läänemaal piiskopi residentsi Haapsalut. Lisaks pöördusid eestlased teisel pool Soome lahte võimul olnud Rootsi maapealike, Turu ja Viiburi foogti poole palvega neile võitluses appi tulla ning saidki Soomest lubaduse abiväge saata. Abivägi jäi aga hiljaks ja Tallinna piiranud eestlaste vägi sai 14. mail Sõjamäe lahingus orduväelt lüüa.
*26. mail algas Pihkva väe sissetung Tartu piiskopkonda
*24. juulil algas ülestõus Saaremaal, piirati sisse ja alistati Pöide linnus.
*1344. aasta veebruaris tungis orduvägi Saaremaale ja hukkas Saaremaa vanema Vesse . Ülestõus suruti lõplikult maha 1345. aasta talvel.
*Peale ülestõusu läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestimaa hertsogkonnas — Tallinn ja Rakvere 1343. ning Narva 1345. aastal. 1346. aastal müüs Taani kuningas Valdemar IV Eestimaa Saksa ordule.
Pilet nr.8
1.Talurahva olukord Rootsi ajal.
Talupojad olid sunnismaised-orduaja lõpust. Teokoormus-vilja kasvatamise suurenemine. Mõisate arv tõusis 500-lt 1000-le. 1671 maaseadustik-käsitles talupoegi pärisorjadena. Mõisnikel oli kodukariõigus . Talupoegadel jäi siiski võimalus mõisnik kohtusse kaevata.
2. Ümera lahing ja Madisepäeva lahing- milline tähendus eestlaste ajalooteadvusele?
Ümera lahing peeti eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal 1210 .
1210. aasta hilissuvel olid eestlased Ugandist ja Sakalast järjekordsel sõjakäigul, mis oli hästi ette valmistatud ning eesmärgiks seati Võnnu vallutamine . Võnnust oli selleks ajaks saanud Mõõgavendade ordu tähtis tugipunkt ja peamine lähtekoht ordu rünnakutel Eestisse. Võnnut piirati kolm päeva. Neljandal kui linnus oli juba peaaegu langemas, saadi teada, et Riiast tuleb abiväge. Võnnu alla jäämine sellises olukorras oleks olnud ohtlik. Eestlased liikusid põhja poole üle Koiva jõe ja jäid peatuma parempoolse lisajõe Ümera juures metsas, kus seadsid end võitlusvalmis. Sakslastele jäi aga mulje, et eestlased põgenevad , ning sakslaste, liivlaste ja latgalite vägi ruttas eestlastele järele. Nii jooksid nad otse eestlaste peidus olnud väe keskele ning eestlased ründasid neid ootamatult kõikidest külgedest. Väikese väega saavutatud võit õhutas eestlaste võitlusvaimu ja usku oma võimetesse .
Ümera lahingust tagasi tulnud ugalased ja sakalased levitasid juttu võidukast lahingust üle kogu Eesti ja kutsusid kõiki üles ühisele tegevusele vallutajate vastu. Ümera lahingu tähtsus eestlastele seisneski maakondade vaheliste sidemete tugevdamises. Eesti kirjanduses kajastab Ümera lahingu sündmusi Mait Metsanurga romaan "Ümera jõel".
Madisepäeva lahing peeti eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas.
Verine taplus kestis kaua aega vahelduva eduga, kuid siis õnnestus rüütlitel eestlaste rinde keskosas läbi murda. Eestlased püüdsid oma vägesid ümber paigutada, aga edutult. Sellise keerulises olukorras tabas eestlasi raske kaotus - mitme teise Sakala vanemate hulgas langes ka Lembitu . Vastaspool saavutas ülekaalu, ehkki kandis samuti suuri kaotusi: teiste hulgas langes liivlaste "kuningas" Kaupo , ja eestlased hakkasid taanduma ümberkaudsetesse metsadesse ja soodesse. Muistse vabadusvõitluse suurim lahing lõppes kaotusega. Eestlaste malev (umbes 6000 meest) sai sakslaste, liivlaste ja latgalite väelt (umbes 3000 meest) lüüa, umbes 1000- 1400 eestlast langes.
Mõlemad lahingud on märkimisväärsed kuna need on ülesmärgitud ilukirjandusse.
Pilet nr.9
1. Põhjasõda (põhjused, osalejad riigid, tähtsamad lahingud, sõja tulemused)
*Põhjused+osalejad riigid: Kõik sõjas osalenud riigid, tahtsid oma valdusi tagasi, mis Rootsi oli neilt varastanud. 1699. Kujunes välja Rootsi-vastane liit, kus keskne roll oli August II Tugeval (poola kuningas), Frederik IV (Taani kuningas) ja Peeter I (Vene tsaar )
*Tähtsamad lahingud: Taani lahkus enne suurema sõja algust Põhjasõjast(07.08.1700), november 1700-Narva lahing, 1703 vallutas venemaa Ingeri linnused, 1704 tartja Narva piiramine- venelased edukad . 18.02.1708 küüditati kõik Tartu elanikud Venemaale. 1708 lasti tühjaks jäänud Tartu õhku. Rootslaste sõjaplaan tungida Venemaale ja vallutada Moskva ei õnnestunud.
*Sõja tulemused: Talupoegadel kadus lootus vabaneda pärisorjusest, Venemaa sai “akna Euroopasse” , säilitati lueteri usk ja kood sellega ka haridustraditsioonid, sõjategevuses hukkus palju eestlasi, eestit laastas katk ja nälg (1708- 1711 ).
2.Eesti muinasmaakonnad -haldusjaotusest ja riiklusest
Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, 13. sajandi alguseks oli kokku umbes 45 kihelkonda. Oli alanud nende liitumine maakondadeks neid oli 8: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa , Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Muinasaja lõpuks olid mõned märgid tekkivast riiklusest nt. Aastas korra käisid külavanemad suurel koosolekul.
Pilet nr.10
1.Mõis ja talu varauusajal
17. ja 18. sajandil oli Eesti alal umbes 1000 mõisat. Kõige enam oli rüütlimõisasid ehk eramõisasid. Kuulusid enamasti baltisaksa mõisnikele. Teise suuurema rühma moodustasid riigi- ehk kroonumõisad . Riik rentis neid välja. Kolmanda suurema rühma moodustasid kirikumõisad ehk pastoraadid , mis andsid elatist kirikuõpetajatele. Mõisade majandamisel muutus tähtsaks juba keksaja lõpul alguse saanud teraviljaeksport, mis varauusajal kahekordistus .
2. Linnuse tüübid muinaseestlastel.
Juba keskmise rauaaja algul kerkisid Eestimaal mitmed linnused, aga nende kasutusiga polnud pikk. Tunduvalt rohkem hakati linnuseid ehitama 8. sajandi paiku. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvade ja sobiva suurusega künkad . Looduslikult vähem kaitsud mäekülgede poole kuhjati kunstlik vall . Lõuna-Eestis tehti vallid liivast ja palkidest aga Põhja- ja Lääne-Eestis paeplaatidest kivimüürina. Eristatakse mägilinnuseid, mis on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnusteks nimetatakse mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnuseid. Eemalt vaadates meenutavad need suurt kõrgete äärtega voodit. Siit said linnused oma rahvapärase nimetuse – Kalevipoja säng.
Pilet nr. 11

Luteri kirik Rootsi ajal ja Vene ajal
Vene ajal: luterikirik Põhjasõja järel- jäi vaimuelu kandjaks ka peale sõda. RASKUSED: kogudused jäid ilma õpetajatest, kirikuhooned olid rüüstatud või hävitatud. Vene võim tunnistas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Leplikus kadus.
Rootsi ajal: kirki oli riigiaparaadiks, monarh oli ühtlasi kirikupea. Rootsi võim aga oli teiste uskude suhtes sallimatu. Luterlus mõjus viljastavalt eesti keele arengule, kuid Eesti kaotas oma keskaegsed sidemeid kaugema Lääne-ja-Lõuna-Euroopaga, kus oli veel säilinud katoliiklus ja ladina keel. Eesti muutus saksa kultuuriruumi ääremaaks. Tallinn koos oma lähiümbrusega kujuneb välja tugevaks luterlikuks keskuseks. Kirikuõpetajal pidi olema ülikooliharidus, kes pidid jutlsutama eesi keeles.
2. Asva kultuur.
Asulaid piirati paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseintega, varaks olid loomakarjad ja pronks, peamine elatusala oli karjakasvatus , tegeleti maaviljelus ning kõplapõllundus , valati ise pronksi ümber, kaubavahetus.

Pilet nr. 12

1. Vaimuelu Vene aja alguses.
Luteri kirik jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Alustada tuli rasketes tingimustes. Paljud kogudused olid jäänud ilma õpetajateta, kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Vene riigivõim tunnistas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Vahetult pärast Põhjasõda levis siinsete kirikuõpetajate hulgas pietism . Selle usuvooli esindajad olid vastu luteri usu süvenevale konservatismile ja püüdsid usuelu elavdada religiooni jsenistest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Kui pietism jäi rohkem kirikuõpetajate pärusmaaks, siis rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaste-ehk hernhuutlaste liikumise kaudu.
2. Kammkeraamika kultuur.
Kammkeraamika ilmumisega seostati varem soome-ugrilaste jõudmist Eestisse. Praeguseks on seda teooriat kõvasti revideeritud. Savinõude kaunistamine kammjäljendite ja lohkudega on siiski laiemalt levinud nähtus, st. Sarnased kultuurid olid levinud ka mitmetes Eestit ümbritsenud maades. Eestisse jõudis kammkeraamika kultuur umbes 4000 ema. Seda iseloomustas varasemast erinev keraamika . Selgelt erinev oli nüüd ka Eesti mandri ja saarte keraamika. Lisaks uut tüüpi keraamikale iseloomustas kammkeraamika kultuuri asustuse jätkuv paiknemine vee ääres, vahel ka väikesaartes.
Pilet nr.13
1. Lennart Meri “Hõbevalge”
See raamat ilmus esimest korda 1976. aastal . Meri arutleb teoses poolteaduslikult ja fantaasiaküllaselt eestlaste ning teiste läänemeresoomlaste mineviku üle. Paljude lugejate arvates on „Hõbevalge“ näol tegu ühe meisterlikuima käsitlusega Eesti minevikust. Põhilisemad teemad raamatus: meri kui eestlaste ilmavaate, kultuuri ja olemuse peamine vormija. Kaali meteoriidiga seostuv problemaatika , mis seostatakse osavalt antiikaegsete maadeavastuste ja maailmakirjeldusega. Tallinna kaugem minevik ja merenduse areng Läänemere kallastel läbi aegade. Enamiku raamatust moodustab etnoloogiline materjal ning autori teravmeelsed tõlgendused nende alusel.
2. Kunda kultuur.
Oma nime on saanud Kunda kultuur linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi. Ka teised olulisemad Kunda kultuuri leiukohad paiknevad Eestis. Oletatavasti elas Kunda kultuuri ajal Eestis kuni 1500 inimest. Asulad paiknesid tavaliselt järvede või jõgede ääres, kus oli võimalik kala püüda ja küttida vee äärde jooma tulevaid loomi. Ka pakkusid jõed, järved metsadest paremini liiklemisvõimalusi. Kunda kultuur oli küttijate ja kalastajate kultuur. Koduloomadest tuntu vaid koera . Luuleiud näitavad et kõige tihedamini tabati jahikäigul põtru ja kopraid