Millise jälje ajalukku jättis keskaja kultuur Eestis? Eesti keskaeg ehk Orduaeg ehk Vana-Liivimma aeg algas muistse vabadusvõitlusega ning lõppes Liivi sõjaga. Tolle aja eesti talupojad ei tähtsustanud haridust, kuid siiski olid kombed ja tavad, mida õpetussõnadena põlvest-põlve edasi anti. Keskajal oli tähtis koht eestlaste tänapäevakultuuri väljakujunemisel. On ju sealt ajas meie Tallinna ja Tartu vanalinn ning ka esimene eestikeelne raamat. Haridus. Esimesed koolid rajati kirikute juurde, kuna algselt oli kool kirikuga
1) Eesti kirjakultuur hakkas arenema 13. sajandil. 2) Henriku Liivimma Kroonika kirjutati 13. sajandil. 3) Esimene eestikeelt sisaldanud raamat trükiti 1525. aastal Lübeckis. 4) Wanradti ja Koelli katekismus kirjutati aastal 1535 Wittenbergis. 5) Põhja- Eesti kirikukirjanduse rajaja oli Heinrich Stahl, 17.saj. 6) Lõuna- Eesti kirikukirjanduse rajaja oli Joachim Rossihnius. 7) Piibel on ristiusu õpetuse aluseks olevate tekstide kogum, kristlaste pühakiri. Koosneb Vanast testamendist ja Uuest testamendist. 8) Piibel ilmus 1739
Euroopaga. Edasi pöördus nii valitsejate kui misjonäride tähelepanu Läänemere idakaldale. 1143. a. rajati lääneslaavlastelt vallutatud alale Lübeck. 1180. aastal saabusid koos kaupmeestega ka misjonäid, keda algul toetasid vaid kaupmehed. 1186. aastal sai nende tegevus laialdasema poliitilise toetuse, kui Hamburgi-Bremeni piiskop pühitses Üksküla liivlaste hulgas elanud augustiinlase Meinhardi piiskopiks ning tegi talle ülesandeks Liivimma ristiusustada. Peale tema surma hakkasid liivlased sakslasi umbusaldama, selleaegne piiskop Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks ning 1198. a. saabus u. 100-meheline ristisõdijate vägi preaguse Riia alla. MEINHARD 1186. a. pühitses Hamburgi-Bremeni piiskop ta piiskopiks ja käskis Liivimaa ristiusustada. Kuigi liivlaste ristiusustamine kulges visalt, pandi sel ajal alus siiski väikesele kristlikule kogudusele. Keskaegsel Liivimaal austai Meinhardi pühakuna
Vana-Liivimaa valitsemine Poliitiline ülesehitus 1346. Aastal 5 väikeriiki Saksa Ordu Liivimma haru tugevaim ja suurim, mida valitses Liivimaa meister Riia peapiiskopkond Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond Kuramaa piiskopkond Maaisand ja läänimehed Kogu maa jagunes maaisanda domeenideks harisid talupojad tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminemised Läänivaldused jagatud vasallidele sõjateenistuste ees Sisepooliitika Võimuvõitlus piiskopkondade ja ordu vahel Intriigid Kodusõjad Seisused 14
Euroopa poliitiline kaart. a. Legitiimsuse põhimõte oli taastada kõigi Prantsuse revulutsiooni eelsete dünastiate võim. Viidi läbi restauratsioon ehk Bourbonid tulid tagasi Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Napoli kuningriiki ja Habsburgid said tagasi valdused Itaalias. b. Territooriumite ümberjagamise eesmärk oli tagada suurriikide omavaheline tasakaal ja võrdsus. Suurriigid said uusi alasid. Alasid jagades ei arvestatud kultuurilisete erinevustega. Ümber jagamine: Eesti- ja Liivimma Rootsi koosseisus (1648) hiljem Venemaa koosseisus (1815); Osmanite riik (1648) jaguneb Austria kesririigiks ja Osmanite impeeriumiks (1815); Inglise kuningriigist (1648) saab Suurbritannia ja Iirimaa ühendkuningriik. c. Poliitiline kaart: Suurbritannia ja Iirimaa ühendkuningriik – Šotimaa ühines 1707 Inglismaaga ühise valitseja tõttu (James I/James VI). Oli personaalunioon kus valitseja on sama, kuid riigipiirid ja seadused jäävad erialdi seisvaks
sakslased ja valisid seejärel endile neli kuningat. Edasi asus ülestõusnute vägi Tallinna piirama. Kuna endi jõududega toime ei tuldud, pöördti abipalvega lähima Rootsi esindaja, Turu foogti ja Pihkva vürsti poole. Mõlemad lubasid abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalased, kes asusid Haapsalut piirama. Et ei Taani ega Saare-Lääne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi ette võtta, pöördusid kohalikud sakslased abipalvega Saksa ordu poole. Liivimma meister Burchard von Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kustsus eestlaste kuningad Paide linnusesse seletust andma. Need ilmusidki koos Tallinna piiskopiga läbirääkimistele, uid ordumeister käsitles kuningaid kui kurjategijai, puhkes relvakokkupõrge ja kuningad + 3 sõjasulast tapeti. Seejärel ületasid orduväed Taani valduste piiri ning purustasid lahingutega Kämbla külas, Kanaveras ja viimaks 14. mail Tallinna all harjulaste maleva
Ordu sõlmis Poola-Leeduga rahu juba enne sõjategevuse algust. Liivisja põhjuseid on mitmeid. KaKodadjuutoritüli oli üks Liivisõja põhjus, kuna see näitas kui nõrgestatud ja lõhenenud siinne olukord on. Liivimaa minek naaberriikide kontrolli alla. 16. saj alguseks oli juba selge et Liivimaa senine korraldus enam kuigi kaua ei kesta ja suurimaks vaenlaseks polnud enam keskaegsed vürstkonnad, vaid suurriigid nagu Poola, Rootsi ja venemaa. Pärast Liivi Sõda jagati Liivimma Suurriikide vahel ära. Eesti rahvastik ja asustuspilt XIIIXVI saj. Talumajandus Eestis XIIIXVI saj. -Maaharimisriistad Andmed napid ja mitmeti tõlgendatavad. Adral põhitüüpe 2: harkader ning konksader. Vanim ja kohalikku tüüpi oli konksader. Äke - funktsiooniks põlli külviks ettevalmistamine. Veel kasutusel kõblas, vikat, sirp. -Maaviljelussüsteemid. Lahkuminevad seisukohad. Võib oletada ja pidada võimalikuks kolmeväljasüsteemi kasutamist 13. sajandil, kuid
laekumise jälgmine. Kuid kindralkubernerid polnud asjadest eriti huvitatud ja nende kohuseid täitsid kohalikud aadlikud ehk valitsusnõunikud. Aadli omavalitusust teostasid nii Eest-Liivi kui ka Saaremaa rüütelkond, säilitades Rootsiaja väljakujunenud organisatsioonilise struktuuri. Aadlimartiklid (1730-40)- Rüütelkonna liikmete nimekirjad kes omasid Eesti- ja Liivimma poliitlisi ja majanduslikke privileege Venamaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Kohtu ja rahandusasjade ajamiseks loodi Peterburis Balti kubermangude jaoks eraldi ametiasutused. Omavalitsus säilis ja linnades. Kodanikuõigusi jagas linnavalitsus ehk raad. Omavalitsusest olid kõrgemad maanõunikud ja raehärrad, kes ei olnud valitavad vaid määrati eluksajaks
annaabi.ee 
