Ajaloo suuline arvestus (0)

Ajaloo suuline arvestus
Pilet nr.1.
1. Eesti ajaloo periodiseerimine
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg algas 9000eKr. Tegu on eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Esimesed teadaolevad inimesed eksisteerisid Pulli küla lähedal Pärnumaal umbes 11 000 aastat tagasi.
Keskaeg algas eestlastel 5-11. sajandil pKr. ja kestis kuni Liivisõja alguseni ehk siis 16.sajandi alguseni. Keskaeg algas siis kui eestlastel olid kirjalikud allikad.
Uusaeg algas Eestis koos Liivisõjaga (16.sajandi I pool) ja ka Vana- Liivimaa lõplikku kokkuvarisemisega.
Uusimaeg algas Eestis pärisorjuse kaotamisega.
Lähiajalugu algab Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918.
2. Tartu Ülikooli asutamine

• 1630 Johan Skytte eestvõttel loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium
  

• 1631 avati gümnaasium Tallinnas ja Riias
  

• 1632 Gustav II Adolf kirjutab alla ülikooli asutamise ürikule
  

• 15. oktoober 1632 Tartu Ülikooli – Academia Gustaviana - avamine
  

• Ülikoolis 4 teaduskonda - õpinguid alustati filosoofiateaduskonnas, kus õpiti kuus aastat, seejärel kolm aastat kas teoloogia , arsti või õigusteaduskonnas
  

• Õppetöö ladina keeles
  

• 1656 kolis Tallinnasse, 1690 Tartusse tagasi – Academia Gustavo Carolina nime all, 1699 koliti Pärnusse, 1710 lõpetas Pärnus tegevuse.
  

Pilet nr. 2
1. Muinasusund
Eestlaste jumal oli Tarapita . Tarapita tuleb sõnast Taara . Thot oli skandinaavlaste piksejumal ja Torum handidel.
Loodususund oli uskumuste, kommete ja rituaalide usk, mis oli inimese ja looduse vahekorra tagamine.
Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet. Vägi oli kõikjal olev ja kõikjal mõjuv jõud. Väge võis olla inimestes, olendites, esemetes, kehaosades ja mujal. Nt. väge võis olla sõnades - loitsmine, nõidumine.
Targad ehk nõiad olid inimesed, kellel oli rohkem annet, oskusi ja võimeid ravitsemiseks, ennustamiseks jne.
Hing on inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing ajutiselt kehast lahkuda, surma puhul lahkus jäädavalt. Peale surma hinge uus 'kodu' – hiis või kalmistu . Hiis oli pühamets. Põletamismatus oli see, et usuti , et nii vabaneb hing keremini kehast. Usk hauatagusesse ellu (teine ilm).
Kultus ehk ohvripaigad . Pühad hiied . Üksikud puud (hiiepuud: tammed , pärnad, sageli ehitud). Allikad (ohvriallikad). Kivid (ohvrikivid, lohukivid ). Mäed. Jõed ja järved. Ohverdamine leidis aset pühade ajal ja suuremate ettevõtmiste eel ja järel. Neljapäev oli eestlaste ' püha päev
2. Balti erikord
Peale Põhjasõja võitu venelaste poolt oli neile väga oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati restitutsiooniga, st. Kui Rootsi valitsusaja lõpul olid mõisad riigistatud, siis need anti tagasi endistele omanikele. Baltikumi valitsemise põhjooned kinnitati 1721 Uusikaupunki rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused. Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse.
Pilet nr.3
1. Eestlaste kristianiseerimine
11.-13. sajandil oli suurte ristisõdade ajastu. Paganlus tuli välja juurdia Läänemere äärsete rahvaste seast.

• Eestlaste võitlus algas 1208, kui sakslased rüüstasid Ugandi ja Otepää linnused
  

• 1219 vallutasid taanlased Tallinna ja hakkas Põhja-Eesti võiduristimine
  

• 1220 sekkus eestlaste kristianiseerimisse Rootsi ja kuningas Johan hõivas Lihula
  

• Saaremaal rajati kivilinnus, saarlased kihutasid taanlased saarelt minema
  
• 1224 Tartu piiramine, kuni langemiseni
  
• 1227 alistus Saaremaa
  

Eestlaste allajäämise põhjused:

• rüütlid olid väljaõppinud sõdalased ja neil oli parem relvastus
  
• tuli võidelda Taani ja Rootsiga
  
• katolik kirik oli vallutajate poolel
  
• naaberriigid ei tulnud appi
  
• eestlastel puudus üksmeel
  

..aga positiivne oli see, et riiklus jõudis Eestisse
2 . Esimene eestikeelne piibel
Rootsi aja lõpuks oli piiblist eesti kelles ilmunud vaid lõunaeestikeelne Uus Testament . 1715. aastal avaldati uus Testament ka põhjaeesti keeles. Vana Testament aga polnud veel eesti keeles trükivalgust näinud. Pikale veninud töö viis lõpule Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle , kelle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti keeles 1739. aastal. Esimese eestikeelse Piibli tervikväljaanne oli välimuselt väga ilus kahevärvitrükis raamat. Märkimisväärne oli ka piibli trükiarv:6000 eksemplari.
Pilet nr. 4
1.Keskaegsed linnad ja kaubandus
Maaisand andis linnaõiguse. Linnaõigus tähendas linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitset.
Linna valitses raad , mille suurus sõltus linna suurusest . Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust . Rae võim oli väga suur, see sekkus ka kodanike isiklikku ellu (nt. pulmade suurus sõltus pruudi kaasavarast).
Linnades olid gildid. Tähtsaim oli kaupmehi ühendav Suurgild. Veel oli Mustpeade Vennaskond. Käsitöölistel oli Väike gild . Käsitöölised koondusid ametialade järgi tsunftidesse . Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk skraa .
Kaubanduslikult olid Liivimaa linnad soodsa asendi tõttu soodsalt arenenud. Tähtsaim kaubakontor oli Novgorod
2. Kroonik Balthasar Russowi Liivimaa kroonika
Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12.sajandi Liivimaa vallutamisest kuni 1583. aastani, kirjeldades Liivi sõja eelset riigi siseolu, elulaadi ja sõjasündmusi.
Pilet nr. 5
1. Vana-Liivimaa kiriklik korraldus
Tallinna piiskopid osalesid Riia kiriku ettevõtmistes, seega kiriklikult võib Liivimaad vaadelda ühtse tervikuna keskusega Riias. Piiskopkondade keskus oli toomkirik , kes seal pidasid jumalateenistus. Olid ka toomhärrad, kes olid kõrgemad vaimulikud ja kes moodustasid toomkapiitli, mis oli iseseisev omaenda vara ja kassaga. Toomkirikute kõrval tegutsesid toomkoolid.
Igas kihelkonnas oli kihelkonnakirik. Preestreid pidas üleval mõisast makstav künnis. Preestrid pidid õpetama jumalasõna, meie isa palvet, 10 käsku, Ave Maria. Missad toimusid ladina keeles.
Olid ka erinevad kloostrid:

• tsisterlaste ordu
  
• domiiniklaste kerjusmunga ordu
  
• augustiinlaste ordu
  
• frantsisklaste kerjusmungaordu
  

2. Läti Henriku Liivimaa kroonika
Läti Henriku Liivimaa kroonika käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistumist sakslastele 13. sajandi alguses. Kroonika hõlmab ajavahemikku 1224-1227. aasta. Põhiosa käsitleb eestlaste vastast võitlust.
Selle autor oli sündmustega hästi kursis, kuna kroonika on väga detailne. Autor oli ka objektiivne, kuna kroonikas pole näha erapoolt. Kroonika on kirjutatud ladina keeles ja selle teksti tervikuna pole tänaseni säilinud
Pilet nr. 6
1. Liivi sõja põhjused, ajend ja tulemused.
PÕHJUSED: Eesti oli jagatud viie väikeriigi vahel, oli jätkuvalt vahendajaks Baltikumis oma soodsa geograafilise asendi tõttu ja kõik riigid tahtsid Liivimaad, kuna seal oli hea kaubandus vahetus ja sõda oli vältimatu ning sõda hakkas ülemvõimu pärast. Venemaal olid vallutusplaanid ja Venemaa tahtis ' akent Euroopasse'. Vana-Liivimaal oli sõjaline ja poliitiline nõrkus ning ka keskvõimu puudumine.
AJEND: TARTU MAKS, mis tuli tasuda 3 aasta jooksul. Ordumeistri ja peapiiskopi kergemeelne nõustumine – s.t. nõudmised olid seega õiguspärased. Maksu (üks hõbemark iga inimese kohta aastas) kokkukogumiseks ei tehtud midagi.
TULEMUSED:

• Eesti läks Rootsi kuningriigi koosseisu
  
• Eestit tabas demograafiline katastroof
  
• Rahvastikuarv vähenes poole võrra
  

2. Eesti talupojad keskajal (talupoegade sotsiaalne liigendus + kohustused)
Algul oli talupoegade seisund hea. Aga leppida tuli paljude koormistega. Tähtsaim oli viljakümnis või hinnus . Talupojad pidid kaasa tegema isandate sõjakäikudel ja võisid kanda relva kuid hiljem relvakandmisõigus kaotati.
Hansakaubanduse ja siseturu nõudluse suurenemine avas talurahvale oma toodangu turustamiseks hoopis laiemad võimalused. Tülikam oli kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus.
Pilet nr. 7
1. Võitlus Vana – Liivimaa pärandi ümber
2. Jüriöö ülestõus
Taani kuningas Valdemar IV otsustas Eesti valdused maha müüa Saksa Ordule. Võimuvahetuse ajal püüdsid eestlased oma olukorda parandada. Jüriööl 1343 alustati relvastatud mässu. Piirati Tallinnat ja Haapsalu. Sündmused Paide linnuses – eestlaste kuningate tapmine . Talupoegade poolt toimus Saaremaal Pöide ordulinnuse hävitamine. Abivägedega õnnestus Saksa ordul talupojad alistada.
Jüriöö ülestõusu võib pidada Eesti keskaja veelahkmeks.
Pilet nr.8
1. Vaimuelu Rootsi ajal
17.sajandi alguses vallitses Põhja-Euroopas renessanss . Hästi levinud oli trükikunst ja krijasõna kättesaadavus oli tehtud lihtsaks.
Rootsi oli üks tekkinud rahvusriike, kus asjaajamine toimus vastava riigi keeles. Rootsi oli jäik luterlik maa. Monarh oli ka kirikupea . Teiste uskude vastu oldi riigis sallimatu .
Luterlus mõjus viljastavalt eesti kirjakeele arengule. Tallinn oli suur luterlik keskus. Kirikuelu korraldamiseks moodustati kirikuvalitsus. Kirikuõpetajal pidi olema kirikuharidus ja ta pidi rääkima eesti keeles. Kirjatarbekust jagasid köstrid.
1684 loodi Forseliuse eestvedamisel seminar. Seal valmistati ette koolmeistreid ja köstreid. Levima hakkas kodusõpetamine. Avaldati eestikeelseid raamatuid (Uus Testament). 1632 avati Tartu Ülikool.
2. Ümera lahing ja Madisepäeva lahing
Ümera lahing 1210. Eestlased jäid varitsema Ümera lähistele. Nad jagunesid kahele poole teed metsa. Nad ründasid sakslasi mitme külje pealt. Liivlased põgenesid ja enamus sakslasi tapeti . Otepää linnus alistati.
Madisepäeva lahing 1217. Lembitu kogus eestlaste hiigelväe – 6000 meest – Viljandi lähistele. Lahind lõppes eestlaste allajäämisega. Lembitu langes ja ka liivlaste vanem Kaupo. See oli eestlaste üks suuremaid kaotusi.
Pilet nr. 9
1. Talurahva olukord Rootsi ajal
Rootsistamispoliitika nurjus 17. sajandi algul.
Taaskehtestati sunnismaisus, mõisad läksid erakätesse. Talupojad olid isiklikus sõltuvuses mõisnikest.
Toimus talupoegade pärisorjastamine. See ebaõnnestus.
Keelati taluperemeeste karistamine ja talupoegade võõrandamine. Koormised viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega. Talupoegadele anti talude päristav kasutamisõigus.
Kõik see kehtis vaid kroonumõisades.
2. Eesti muinasmaakonnad – haldusjaotusest ja riiklusest
Külad moodustasid kihelkonna, mis oli tähtsaimaks haldusüksuseks. 13. sajandi algul võis Eestis olla kokku 45 kihelkonda. Nendest tekkisid omakorda maakonnad : Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa , Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Ja hiljem tekkisid neist juba linnad.
Pilet nr.10
1. Põhjasõda
PÕHJUSED: Paljudel riikidel oli soov saada endale Läänemeri.

• Venemaa valitseja Peeter I tahtis „Akent Euroopasse“
  
• Taani valitseja Frederik IV tahtis taastada oma ülemvõimu Läänemerel
  
• Poola valitseja August II Tugev tahtis Liivimaa valdusi tagasi saada
  

LAHINGUD:

• 1700 Narva lahing
  
• 1702 Hummuli mõisa lahing
  
• 1704 Tartu lahing
  
• 1708 Tartu õhku laskmine ja küüditamine ning ka Vinnilahing
  
• 1708 Lesnaja lahing
  
• 1709 Poltaava lahing
  
• 1721 Uusikaupunki rahuleping , millega Venemaa sai Eesti endale
  

1710 sõlmiti Harku mõisas alistumisleping, millega oli Põhjasõda eesti aladel lõppenud
SÕJA TULEMUSED:

• Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonnad kapituleerisid
  
• Talupoegadel kadus lootus vabaneda pärisorjusest
  
• Rüütelkond säilitas omavalitsuse – maariigi
  
• Venemaa sai „Akna Euroopasse“
  
• Säilitati luteri usk, koos sellega ka haridustraditsioonid
  
• 1708- 1711 laastas katk ja nälg Eesti alasid
  
• Eestlaste rahvaarv langes tasemele – 15000-17000 hinge
  

2. Linnuste tüübid muinaseestlastel
Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvade ja sobiva suurusega künkad.
Linnuse tüübid:

• mägilinnused
  
• neemiklinnused
  
• Kalevipoja säng
  
• ringvall-linnus
  
• linnus-asula
  

Pilet nr.11
1. Luteri kirik Rootsi ajal ja Vene ajal
Rootsi ajal:
Liivisõda oli viinud kirikuhooned haletsusväärsesse seisundisse. Kirikud oli purustatud , kogudused olid ilma õpetajata. Soovida jättis pastorite haridus ja kõlblus.
Joackim Jhering töötas välja esimese eestikeelse aabitsa . Töötati välja ka range kirikukaristuste süsteem
Vene ajal:
Veneriigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Leplikkus lõppes kohe kui omavahel hakkas konkureerima luteri kirik ja õigeusu kirik. Kirikuõpetajate hulgas hakkas levima pietism . Pietistidest õpetajad aitasid kirikut madalseisust üle saada peale Põhjasõda.
2. Asva kultuur
Asva kultuur on läänepoolsemate Soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus , hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Vanimad jäljed Asvas on umbes 4000 aastat vanad.
Palju on leitud savinõukilde, mis on viimistlemata pinnaga.
Pilet nr.12
1. Mõis ja talu varauusajal
17. ja 18. sajandil oli Eesti alal u 1000 mõisa. Kõige rohkem oli rüütelmõisasid. Teised mõisad oli kroonumõisad. Kolmanda rühma moodustasid kirikumõisad. Mõisates sai alguse teraviljaeksport. Eesti oli hea teraviljakasvatus maa. Peamine vili oli rukis ja oder .
Olulisele kohale tõusis 18.sajandil viinapõletamine.
Talumaa kuulus mõisnikule, selle kasutamise eest tuli tasuda mõisale koormisi.
Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigilie makse, mida arvestati adramaade järgi.
2. Kammkeraamika kultuur
Kasutusele tulid savinõud, mille välispida oli ilustatud ja seda nim. Kammkeraamika kultuuriks. Selle kultuuri asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres.
Kammkeraamika kultuuri elanikel olid jahi- ja tööriistade valmistamisoskused hästi arenenud.
Luust ja merevaigust vooliti väikesi loomakesi, linnukesi, madude ja inimeste kujukesi. Seda ajajärku võib nimetada küttide, kalastajate ja korjajate ühiskonna õitsenguks.
Pilet nr. 13
1. Vaimuelu vene aja alguses
Luteri kirik hakkas tasapisi lähenema rahvale. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Suuremad kogudused ehitasid endale palvemajad.
Jutlused muutusid õpetlikuks. Hea pastor pani kirikutäie rahvast nutma või õhkama. Baltisaksa kultuuri keskpunktiks kujunes Riia. Seal asus Riia toomkool .
1784 asutati Tallinnas esimene teatritrupp Eestis.
18. sajandi lõpus olid esimesed rahvakalendrid. Olulised olid ka mitmed nõuanderaamatud.
2. Kunda kultuur
Kunda kultuur oli küütijate ja kalstajate kultuur, koduloomadest tunti vaid koera . Luude leiud näitavad, et kõige rohkem tabati jahikäigul põtru ja kopraid. Elamu jäänuseid leitud ei ole, arvati, et elati püstkodades, mis olid kaetud okstega , talvel mätastega. Asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres.
Kunda kultuuri elanike algkodu on siiani lahtine . Arvati, et nad saabusid lõuna poolt ehk Euroopast.