Ajaloo suulinearvestus (1)

Pilet nr 1.

1. Eesti ajaloo periodiseerimine-1) Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja puhul vanem, keskmine ja noorem rauaaeg).
2) Eesti keskaeg hõlmab tavaliselt perioodi 13. sajandist kuni Liivi sõjani.
3) Eesti varauusaeg on periood, mida piiritletakse umbkaudu aastatega 1550–1800, sageli loetakse selle alguseks kas Liivi sõja algust aastal 1558 või Vana- Liivimaa lõplikku kokkuvarisemist.
4) Eesti uusaega periodiseeritakse tavaliselt ajaga 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi alguseni.
5) Eesti lähiajalugu ehk Eesti uusim aeg. Selle perioodi alla loetakse enamasti aeg pärast 1918.( Vabariigi välja kuulutamine)
.2Tartu Ülikooli asutamine-Selle asutas Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1632 a. Peale asutamist kolis see peagi Tallinna, Rootsi-Vene sõja tõttu.1960 sai Tartust ülikoolilinn. Suure näljahäda tõttu kolis see Pärnusse. Ülikoolis oli 4 teaduskonda ja õppetöö oli ladinakeeles.
Pilet nr. 2.
1. Muinasusund -Muinasaja inimese vaimses elus oli väga tähtsal kohal usund . Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused,millel oli seos mõistega Püha. Pühaks peeti sageli kõike seletamatut,müstilist ja aukartustäratavat. Loodusobjektide ja-nähtuste, paikade, esemete,teatud tegevuste , kommete jms tajumine pühane kandus edasi põlvest põlve.
Muistse usundiga seostuvad otseselt mitmesugused arheoloogilised kohad, nagu kalmed ,hiiekohad,ohvrikivid ja kultuslikud allikad.
Üheks muinasusundi põhimõisteks ja-elemendiks oli VÄGI. Usuti ,et kõigis asjades on vägi,samuti ka sõnades(loitsud) ,ndega sai inimesi neeta ja ravitseda ning neid inimesi nimetati nõidadeks ja tarkadeks. HING oli inimese isikupära ja väga oluline keha elus hoidmiseks.
2.Balti erikord- Balti erikord sai valitsemiskorraks Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu. Selles olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner . Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa.
Pilet nr.3

1.Eestlaste kristianiseerimine- 11.-13. sajandil oli suurte ristisõdade ajastu, Paganlus oli vaja välja juurida ka Läänemere äärsete rahvaste seast.Taanlased on vabadus-ja ristisõjas edukad ning kristianiseerivad Eesti. Eesti jäi võitluses alla,sest Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel –ordurüütlid olid elukutselised, täiuslik relvastus ja sõjatehnika. Tuli võidelda veel Taani ja Rootsiga. Naaberrahvad ei tulnud appi.
Eestlastel puudus üksmeel, sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad. Eesti kristianiseerimisel oli ka positiivsed tagajärgi ,näiteks Eestlased tutvusid Lääne Euroopa väärtushinnangutega, traditsioonide ja normidega ja Riiklus jõudis Eestisse.
2.Eesti kolme kuninga valduses-1558-1583 toimus Liivi sõda. Võideldi Vana-Liivimaa pärandi ümber, mida ihkasid Taani,Poola,Rootsi ja Venemaa. Liivisõda lõppes sellega,et Venemaa ei olnud nii edukas,et saada osa Eestist ja seega jäi Eestit jagama Taani,Rootsi ja Poola. Taani sai Saaremaa, Põhja – Eesti, Haapsalu, Rakvere ja lõpuks ka Narva läksid Rootsi vägede kätte ,ning Lõuna - Eesti koos Tartuga sai Poolale.
Pilet nr.4.

1.Keskaegsed linnad ja kaubandus-Keskaegsed linnad olid: Tallinn,Tartu, Vana-Pärnu,Uus-Pärnu,Viljandi,Haapsalu,Paide,Rakvere ja Narva.Käibel oli Kaugkaubandus ja Sisekaubandus.Eestist veeti välja teravilja,samuti oli väga hinnas ka kanep,lina ning ehituseks vaja minevat paekivi ja puitu. Eestisse veeti aga soola,vürtse, veini, õlut, relvi ,karusnahku ja metalli ning vaske.

2. Kroonik Balthasar Russow Liivimaa kroonika- on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandi Liivimaa vallutamisest kuni 1583. aastani, kirjeldades Liivi sõja eelset riigi siseolu, elulaadi ja sõjasündmusi.
Pilet nr.5

1.Vana-Liivimaa kiriklik korraldus-Vana-Liivimaa oli katolikku usu. Alles hiljem hakati ka Lutheri usku pooldama. Olid toomkapiitlid,mille moodustasid piiskopis ja kõik kõrgemad vaimulikud .Põhja-Eesti Taani valdused kuulusid keskaja lõpuni Lundi peapiiskopi alla.Tallinna piiskopid osalesid Riia kiriku ettevõtmistes. Maaisandana roll sidus piiskoppe maa külge mida nad valitsesid.Vaimulikud olid tihti võõramaalased ja vahendais Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid.


2. Läti Henriku Liivimaa kroonika- On preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti ala elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Kroonika on kirjutatud ladina keeles ning tõenäoliselt ajavahemikus 1224–1227. Oletatavasti kirjutati see aruandena paavsti legaadile Modena Wilhelmile.
Pilet nr. 6

1.Liivi sõja põhjused, ajend ja tulemused- Liivi sõda 1558-1583. PÕHJUSED: 16. saj. Keskpaigaks oli Vana-Liivimaa aeg ümber saanud. Taani oli sel ajal võimas meremaa aga Rootsile ei meeldinud see,et Taani Läänemeres peremehetses. Taani ,Rootsi,Poola ja Venemaa tahtsid Vana-Liivimaad endale,sest neid huvitas Läänemeri, samuti soovis Ivan Julm ’’ akent euroopasse’’. AJEND: Sõja ajendiks sai Ivan julma idee ,mis oli Tartu Maks,mis tuli 3 aasta jooksul ära maksta aga kuna kulda ega hõbedat ei olnud kuskilt näha ja korjandust samuti mitte alustati Narva piiramisega. TULEMUS:Rahvaarv kahanes poolevõrra (katk,eestlased sattusid sõjakeerisesse ja suur näljaaeg mida nimetatakse ka väikeseks jääajaks. Asustus kaob, sest 75% taludest oli maha jäetud. Eesti jagatakse 3-me kuninga vahel.
2. Eesti talupojad keskajal( talupoegade sotsiaalne liigendus+kohustused)-Keskajal liigendati Eesti talupoegi, neid nende seisuste järgi. 1) Maavabandeks-olid isiklikult vabad ja pidi oma maad ise harima 2)Vabatalupojad-tasusid oma maksud rahas ega pidanud mõisapõllul tööd tegema. Ametites olid põhiliselt mõldrid, kõrtsmikud, sepad ja mõisaameti mehed.3) Adratalupojad -talupoegade põhiliik,kes püidid tegema teotööd ja maksma makse. 4) Üksjalad-Olid küladest väljaspoole rajavad adratalunike nooremad pojad. 5)Vabdikud-kõige madalamas külaühiskonna kihistuses e. Ilma maata ,palgatööst elatuvad talupojad, põhiliselt sulased ja teenijad . Kõikidel talupoegadel oli kohustus käia ehitustöödel ja sõjateenistustest
osa võtmine.
Pilet nr.7
1. Vaimuelu Rootsi ajal-Rootsi oli jäik luterlik maa. 17. saj. hakkab eesti kuuluma luterlike riikide hulka. Selle mõju Eestile on kahesuunaline: luterlus mõjus viljastavalt eesti kirjakeele arengule, kuid Eesti kaotas oma kauaagsed sidemed kaugema Lääne- ja Lõuna-Euroopaga, kus olid veel säilinud ladina keel ja katoliiklus ja Eesti muutus saksa kutuuri ääremaaks.

2.Jüriöö ülestõus-Jüriöö ülestõus oli eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl (23. aprillil) 1343.,Taani ja Saksa vastu. Jüriöö ülestõus koos muude sellega seotud vastuhakkudega halvendas järsult eesti rahva reaalset olukorda ja lülitas eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest. Peale ülestõusu ühtlustus talupoegkonna kui ka vasallkonna sotsiaalne koosseis.

Pilet nr.8
1.Talurahva olukord Rootsi ajal-Rootsistamispoliitika nurjumine17.saj algul lõpeas ka Rootsi katsed lähendada eesti talupoegade õiguslikku olukorda Rootsi vabade talupoegade omale. Talupojad seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse.Kuningas Karl XII tegi Liivimaa maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest rüütlimõisade talupojad,mille maapäev tagasi lükkas. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus ja õigus kaevata mõisarentniku peale kui majandusreeglitest kinni ei peetud.
2.Ümera lahing ja Madisepäeva lahing-milline tähendus eestlaste ajalooteadvusele?
Ümera lahing peeti eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal 1210 nüüdse Läti alal,mille eestlased korraldasid. Kuna eestlastel oli hea strateegia suutsid nad sakslased ,liivlased ja latgalid alistada. Ümera lahingu tähtsus eestlastele seisneski maakondade vaheliste sidemete tugevdamises.
Madispäeva lahing peeti eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas. Madisepäeva lahing lõppes eestlase allajäämisega,mis kandis suuri kaotusi.Lahingus langes Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo .

Pilet nr.9
1.Põhjasõda (põhjused,osalejad riigid,tähtsamad lahingud,sõjatulemused)-Põhjasõda 1700-1721. Venemaa ei saanud Liivi sõja ajal ,,Akent Euroopasse’’ ning Peeter I tahab läänistada Venemaad.Oli loodud Rootsi vastane liit. Poola tahtis tagasi võita alasid ,mis Liivisõjas sai kaotatud . Rootsi ning Taani tahtsid võimu Läänemere basseini üle. Sõjas osalesid Taani,Rootsi,Poola ja Venemaa. Tähtsamad lahingud olid Narva lahing ning Tartu katastroof. Põhjasõja tulemuseks oli see,et talupoegadel kadus igasugune lootus pääseda pärisorjusest.Luteri uks jäi püsima ning näljahäda ja kat laastas väga suurtes kogustes eestlasi.

2.Eesti muinasmaakonnad-haldusjaotusest ja riiklusest-Eesti muinasmaakonnad olid Virumaa,Rävala,Järvamaa, Harjumaa ,Saaremaa,Ugandi,Sakala ja Läänemaa. Eesti kuulus sel
ajal koos Lätiga Liivimaa koosseisu

Pilet nr.10

1. Mõis ja talu varauusajal-Varauusajal oli eesti aladel umbes 1000 mõisa Kõige enam oli Eestis rüütlimõisad,mis kuulusid baltisaksa mõisnikele.Teised olid riigi krnoonumõisad.Seejärel tulid kirikumõisad, need oli teistest väiksemad ja kus elasid kirikuõpetajad.
Talusid oli Eestis varauusajal umbes 40 000. Taludes elasid talupojad,kes pidid talude eest hoolitsema ja talumaad harima. Talumaad kuulusid mõisnikele ja,et talupojad saaksid seal elada pidid nad maksma mõisnikele koormisi ehk andma teatud hulk talu sissetulekutest
2.Linnuste tüübid muinaseestlastel-Juba keskmise rauaaja algul kerkisid Eestimaal mitmeid linnuseid. Linnused ehitati järskudele nõlvade ja sobiva suurusega küngastele.Linnused jagati mägilinnusteks , neemiklinnusteks ja ringvall-linnusteks Mägilinnused olid linnused,mis olid rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitsud küngastele.Neemiklinnuseks nimetati linnust,mis olid mäeseljaku neemikuna lõppvale otsale püstitatud linnus,kuhu püstitatu kunstlikke valle .Ringvall linnused oli linnsed mida ümbritsesid madalad vallid.


Pilet nr.11
1.Luteri kirik Rootsi ajal ja Vene ajal-Liivisõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse olukorda ja enamik kogudsi oli jäänud ilma õpetajata nii Rootsi kuika Vene ajal.Kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud. Loobuti kiriklikest traditsioonidest. Pastorite ja kirkuõpetajate haridus oli halb.Vene ajal aga kirikuelu paranes ja hakkas levima kirikuõpetajate seas pietism,mis püüdis uluselu elavdada. Pietistide teeneks tuleb lugeda ka luteri usu lähendamist rahvale.

2. Asva kultuur-Asva kultuur on läänepoolseimate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus , hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine.
Pilet nr. 12
1. Vaimuelu vene aja alguses-Luteri kirik jäi siinse vamuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda.Paljud kogudused olid jäänud ilma kirikuõpetajata.Kirikud oli sõjas palju kannatada saanud. Vene ajal aga kirikuelu paranes ja hakkas levima kirikuõpetajate seas pietism,mis püüdis uluselu elavdada. Pietistide teeneks tuleb lugeda ka luteri usu lähendamist rahvale.


2. - Kammkeraamika kultuur-
Umbes 4000. aasta paiku eKr levis Eestis uus arheoloogiline kultuur. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kuna sellised leiud olid väga tüüpilised,siis võtsid arheoloogid kasutusele nimetuse kammkeraamika kultuur. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikult territooriumil: Lõuna-Lätistkui Põhja -Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres. Elamud olid neljakandilised ja tugevad.

Pilet nr.13

1. Lennart Meri ’’Hõbevalge’’- Hõbevalge: Reisikiri tuulest ja muinasluulest“ on Lennart Meri kirjutatud raamat, mis ilmus esimest korda 1976. aastal. Meri arutleb teoses poolteaduslikult ja fantaasiaküllaselt eestlaste ning teiste läänemeresoomlaste mineviku üle.





2.Kunda kultuur-kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Asulad olid veekogude lähedal,et oleks hea kalastada ja küttida.