KOOL 18. sajandi II poole 19. Sajandi I poole eesti valgustuskirjandus. Juturaamatud Referaat NIMI klass Juhendaja Tallinn 2010 Sissejuhatus Euroopa ajalukku on 18. Sajand läinud valgustussajandina. See sajand andis maailmale nii
Kooliteed alustades oli lugemine juba nii kaugel, et võis kooli raamatukogust lugemiseks saada jõukohaseid raamatuid. Tädi meenutab, et esimene, mis ta lugemiseks sai, oli ,,Veealused." ,,Pusisin ja pusisin lugeda, aga ei saanud pealkirjastki aru. Pilte oli ka mõni. Ema abiga saime loetud kogu loo. Pärast lugesin ise üksi ka, sest lugeda oli põnev," rääkis vanatädi. Alles oli lõppenud Suur Isamaasõda. Tädile hakkasid väga meeldima vanaaegsed juturaamatud. Aga häda oli selles, et nende kirjapilt oli teistsugune. Preaegu on sellist kirja võimalik ehk näha vanadest piiblitest. Mõnes raamatus olid väiketähed tavalised, aga suured algustähed kunstiliselt kujundatud ja keerulised. Ega muud, tuli jälle abi otsida noorelt perenaiselt või emalt. Uudishimu ei lubanud alla vanduda. Leian, et minu tuttav tädi leidis ise võimalusi enda harimiseks. Teda sundis selleks uudishimu saada teada ikka jälle midagi uut
ESTOFIILIDE AEG Valgustuskirjandus. Juturaamatud. Valgustus ja romantismiideede jõudmine siinsesse kultuuriruumi 18.sajandi teisel poolel 19.sajandi alguses tõi kaasa ka eestikeelse kirjavara teisenemise. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Ka juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlasedpastorid ja kooliõpetajad (Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhem von Willmann, Johann Wilhelm Ludwig von Luce, Otto Reinhold von Holtz jt). Dialektilisi kirjanduse kõrvale sugunes ka põneva süzeega meelelahutuslikke nn. Rahvaraamatuid. Aimekirjanduse algus. Ajaleht Äksi pastor Otto Wilhelm Masing (17631832), eestlasest köstri poeg, seadis nagu teisedki
Eesti kirjandus 19. sajandil 19. sajandi algus, Estofiilide aeg Valgustus- ja romantismikirjanduse tekkimine Kirjavara teisenemine Lugemisringid Teadusühingud Kalendrid Ajalehed Juturaamatud Johann Heinrich Rosenplänter Pärnu pastor Käsikirjade, päevaraamatute koguja Algatas eesti keele ja rahvaluule uurimise Kristjan Jaak Peterson 1801 - 1822 Esimene eesti luuletaja Luulepärand on väike Luuletused jäid eluajal avaldamata Friedrich Robert Faehlmann 1798 1850 Rahvaluule kasutaja kirjandusteostes Õpetatud Eesti Selts Rahvusmütoloogia Eepos "Kalevipoeg" Carl Robert Jakobson 1841 1882 Ajaleht "Sakala" Õpikute kirjutaja
• 1739. AASTAL ANDIS LIIVIMAA KIRIKUVALITSUS KORRALDUSE, MIDA VÕIB NIMETADA KOOLIKOHUSTUSE ALGUSEKS. • 1765. AASTA – KOOLIPATENT. • PALJUD LAPSED OLID KODUÕPPEL. • 18. SAJANDI LÕPUKS OLIME LUGEMISOSKUSELT ÜHED EUROOPA PARIMAD. KIRJAVARA • 1739. AASTAL ILMUS EESTI-KEELNE PIIBEL. • PIIBLI ILMUMINE OLI MÄRKIMISVÄÄRSE TÄHENDUSEGA. • JÄRJEST ENAM HAKATI ILMUTAMA ERINEVAT KIRJANDUST – TALURAHVAKALENDRID, KALENDRISABAD, JUTURAAMATUD. USUELU • LUTERLIKUD KIRIKUD SAID SÕJA KÄIGUS KANNATADA. • RAHVAUSUND OLI ENDISELT TUGEV. • 18. SAJANDIL LEVISID KIRIKUTEGELASTE SEAS KAKS SUUNDUMUST – PIETISM JA RATSIONALISM HERNHUUTLUSE ESIMENE LAINE • HERNHUUTLASTE LIIKUMINE, EHK VENNASTEKOGUDUSTE LIIKUMINE. • VENNASTEKOGUDUSES OLID KÕIK SARNASED. • 1739. AASTAL ALGAS TALUPOEGADE USULINE ÄRKAMINE. • USULINE ÄRKAMINE VÕTTIS ÄÄRMUSLIKUD VORMID. • 1743
07.1708) · Koosneb 3st osast - tartu linna hiidaeg - Tartu linna hävitamine ehk küüditamine siberisse - Hoiatus teistele linnadele, et nad ei elaks patust elu · Teine osa oli laiemale publikule varjatud ja tekst oli näha katkendlikult · Vanas testamendis Jeremida kirj nutulaulud Estofiilid saksa soost mõisnikud · 18-19 sajand valgustuslikud juturaamatud · Õpetusliku sisuga Kristjan Jaak Peterson 1801-1822 · Eesti soost, sündis ja elas riias · Tal oli lutheri usku pere · Esimene eesti soost tartu üliõpilane · Õppis usuteaduskonnas · Beiträge teaduslik ajalugu seal oli kirjas keele ja rahvaluule kohta teaduslikke artikkleid · Tõlkis rootsi keelest soome mütoloogia saksa keelde(suhtus tõlkimisse loovalt)
Teoorjad 1841 Pühajärve sõda 1849 talurahvaseadus 1802 TÜ taasavamine Õppisid: K.J.Peterson, F. R. Kreutwald, F.R Faehlmann. 1838 Õpetatud Eesti Selts Johann Heinrich Rosenplänter (17821846) "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (18131832) Kaastöölisteks nii eestlased kui ka soomalsed Rahvaluule, luule, kirjanduse käsitlused Eduard Ahrens Jutukirjandus Didaktilised juturaamatud Nn rahvaraamatud Eestlastest köstrid, koolmeistrid Robinsonaadid Nn jenoveevad Karskusliikumine OTTO WILHELM MASING (17631832 Pastor Rahva haridustaseme tõstmine, sisukama kirjavara soetamine, kõnekeele arvestamine kirjakeele loomisel, õ-täht, laen- ja uudissõnad (nt termomeeter, aurulaev, pikksilm) I eestikeelne aabits (,,ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele ..." (1795)) KRISTJAN JAAK PETERSON (18011822)
Eesti kirjandus 19. sajandil Eesti rahvuskirjandus sündis 19.sajandil, kuid see ei tekkinud tühjale kohale. Enne seda, kui sule haarasid esimesed eesti kirjanikud, olid juba kujunenud eesti kirjakultuur ja eesti kirjakeel. Valgustus- ja romantismikirjanduse tekkimine 19.sajandi alguses tõi kaasa ka eestikeelse kirjavara teisenemise. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Tõsi küll, juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlased pastorid ja kooliõpetajad. Et enamasti oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline ning kirjamehed eestihuvilised muulased, nimetatakse kõnealust perioodi estofiilide ajaks. Eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine algas Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteri tegevusega. Tema alustas esimesena ka eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. Tänu ...
katekismuse lahtiseletamist, iseseisvat piibli lugemist ja lauluraamatu kasutamist. 1765. aastal võeti vatsu uus koolikorralduskava, mis nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse. Kui lastel oli võimalik kodus lugemine selgeks saada, võidi mõis kooli pidamise kohustusest vabastada. 18. sajandi lõpul oskas Liivimaal lugeda üle poole eesti talurahvast. Valgustusajal nägid trükivalgust esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud, enamasti olid need tõlked saksa keelest. F.G. Arseliuse jutud muutusid talurahvale pilkealuseks. F.W. Willmanni raamatud mõjusid talupoegadele hoopis vastupidi, loeti räbalateks. Olulisel kohal talupoegadele olid ka nõuanderaamatud, kus sai abi kui ka head nõu. Vene võimu mõju oli positiivne, kuigi oli natuke ka negatiivset mõju. Põhjasõja tagajärgedest tuldi kiiresti välja ning taastati koolid. Kirjutamisoskus jäi 18. sajandil eesti
Koole oli vähe. Õpetajaks oli enamasti kiriku köster. Kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel. 1739 koolikohustuse algus. 1765 koolipatent Kool igasse suuremasse mõisasse Koduõpe. 18. saj lõpp: u 60% talupoegadest kirjaoskajad. Eestikeelne kirjavara 1739 Anton Thor Helle eestikeelne Piibel. Ühtse eesti kirjakeele kujunemine põhjaeesti murdel. Talurahvakalendrid. Õpetliku sisuga juturaamatud. Usuelu, piibel Ka pärast Põhjasõda jäi vaimuelu luteri kiriku hooleks ja alustada tuli rasketes tingimustes: Paljud kogudused olid jäänud õpetajateta. Lõppenud oli teoloogilise hariduse andmine kodumaal (Tartu ülikooli katkemine). Raskendatud oli uute õpetajate ametisse nimetamine. Kirikuhooned olid laastatud. Kiriku mõju oli kahanenud. Piiskoppe ametisse ei pandud. Rüütelkonnad segasid vahele kirikuasjadesse. Usk Pietism Sügav uskumine.
Tuntud tegelased Eestis nagu Carl Robert Jakobson , Johann Voldemar Jannsen ja Jakob Hurt. Nad kõik olid 1860.-1870 aastate rahvusliku liikumise juhid . Nende suure eesti rahvaste suunamise õpetuste edastamise tõttu on meil nüüd oma laulupeod , kus tuhandeid eesti noori võtab osa et koos laulda. Samuti tantsupeod., kus tullakse kokku tantsima. Ka koolide ja hariduse tähtsustamine tõi kaasa edu tarkustes noorte peas.Ning Juturaamatud ,Luuletused ja laulud.Need esemed võimaldasid 1860-ndtatel aastatel panna meile aluse sellele et meil on tänapäeval kõik need asjad mida eelmistel põlvkondadel polnud.Arvutid , Televiisorid , Autod- need objektid ei ole võetud ühest peast vaid arenenud mitmete erinevate ideede põhjal . Arvan, et mida rohkem me rõhume oma rahvusele, seda kaugemale see meid viib.Hoides oma kultuuri, ajalugu, folkloori ja korraldades erinevaid üritusi nagu võru folkloori festivali
2.1. nägi ette koolide rajamist ka suurematesse mõisatesse 2.1.1. ei võetud tõsiselt aadlike poolt ning ei rakendatud LUGEMISVARA 1. 18.saj. Teisel poolel hakkas levima ilmalik kirjandus laiemalt 2. MAARAHVA KALENDER ilmus 1731 3. Friedrick Gustav ARVELIUSe ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Raamat" 1782 3.1. kiideti talurahva alandlikku meelt, õhutati kuulekust mõisnikule 4. kirikuõpetaja Firedrich Wilhelm Willmann, populaarsed juturaamatud talupoegade seas EHITUSKUNST 1. Kadrioru loss Tallinnas 1718 (barokkstiil) (ümbritsetud prantsuse stiilis pargiga) 2. jõukuse kasv ukete mõisaansamblite rajamine baltisaksa aadlikel 2.1. Palmse mõis Lahemaal 3. 1770.aastatel KLASSISTSISTLIKUS stiilis arhitektuur Eestis 3.1. 1773. aastal valmis ümberehitatud Toompea loss Tallinnas 3.2. 1784 lõpetati Tartu raekoja ehitus 3.2.1. Katariina II kingitusena Emajõele rajatud Kivisild, Toomemäele ülikooli hooned (professor,
Kuna kirjaoskus oli laialdaselt levima hakanud, siis oli vaja rahvale anda ka midagi, mida lugeda. Põhilisteks väljaantud teosteks jäid loomulikult vaimulikud tekstid, esirinnas Piibliga, mille lõunaeestikeelne Uue Testamendi trükk ilmus 1686. aastal. Põhjaeesti keelde tõlgiti see alles 1715. aastal. Vana Testament nägi aga Eestis ilmavalgust alles 1739. aastal, tõlgituna põhjaeesti keelde. Piibli kõrvalt hakkasid aga üha populaarsemaks muutuma väikesed ja odavad rahvakalendrid, juturaamatud ning ka nõuanderaamatud, mis sarnaselt ratsionalistlike jutlustajate jutlustele andsid näpunäiteid eluks eneseks. Ainsaks siiani mainitavaks negatiivseks jooneks Vene võimu mõju puhul eestlaste haridusele võib nimetada Tartu Ülikooli sulgemise. Seda ei suletud küll otseselt enelaste poolt, kuid kool sulges oma uksed sõjategevuse tõttu 1710. aastal kui Vene väed võtsid üle Pärnu linna ja ülikool taasavati alles 1802. aastal. Me ei saa olla päris kindlad selles, kui palju oleks
läti kui ka eesti maakondades. Eestimaa kubermangus haridusprobleemidega ei tegeldud, lapsi õpetati lugema kodudes. 18. saj. lõpus oskas Liivimaal lugeda üle 60% eestlastest. 11. Eestikeelne kirjasõna lk. 124 Nimeta 3 olulisemat saavutust 18. sajandil eestikeelse kirjasõna arengus 1) 1739. a. andis Anton Thor Helle välja (põhja)eestikeelse piibli. 2) Talurahva hulgas levisid rahvakalendrid, juturaamatud. 3) Kirjutati nõuanderaamatuid, õpetasid, kuidas aidata uppunut, kuidas teha õlut. 18. sajandi II poolest alates kasvas märgatavalt ilmalike trükiste osatähtsus. Kõige suurema levikuga olid rahvakalendrid. Trükivalgust nägid ka esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud. Olulisel kohal talupoja lugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud (nt kuidas anda abi uppunule jne). 12. Kes nad olid? Millega jäädvustasid end Eesti kultuurilukku A.T. Helle, G. Browne?
Vana Testament polnud veel eesti keeles trükitud. Pikale veninud töö viis lõpuni Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle, kelle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti kelles 1739.aastal. Trükiarv oli umbes 6000 eksemplari. 18 sajandi teisest poolest kasvas märgatavalt ilmalike trükiste osatähtsus. Kõige suurema leviku talurahva hulgas saavutasid õhukesed ja odavad peopesasuurused rahvakalendrid. Valgustusajal trükiti ka esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud. Olulisel kohal talupoja lugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud, mis õpetasid kuidas anda abi uppunud, vingu kätte või lumehange jäänud inimesele, aga ka seda, kuidas valmistada õlut. Tänu valgustuskirjandusele said eesti talupojad teada, et Aafrika elanikud on mustanahalised ning Maa on ümmargune.
2.3.5.1. Avaldati ka põhjaeestikeelne Uus testament 1715 2.3.5.2. Anton Thor Helle toimetas tervikpiibli, mis ilmus põhjaeesti keeles 1739. aastal (trükiti 6000 eksemplari) 2.3.5.3. Ilmalike trükiste osatähtsus kasvas 18. sajandi teisest poolest (populaarsed olid pisikesed rahvakalendrid) 2.3.5.4. Hakkasid ilmuma ka esimesed eestikeelsed juturaamatud (enamasti tõlked saksa keelest) 2.3.5.5. Olulisel kohal ka nõuanderaamatud
Testament. 1715. ka põhjaeestikeeles. Vana Testamenti, aga polnud veel eesti keeles ilmunud. Töö viis lõpuni Anton Thor Helle, kelle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti keeles 1739.aastal. 18.sajandi teisest poolest alates kasvas märgatavalt ilmalike trükiste osatähtsus. Kõige suurema leviku talurahva hulgas saavutasid õhukesed ja odavad rahvakalendrid. Valgustusajal nägid trükivalgust ka esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud. Olulisel kohal talupoja lugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud. 11. Kes nad olid? Millega jäädvustasid end Eesti kultuurilukku? A.T. Helle, P.E. Wilde, A.W. Hupel, J.G. Herder, A. von Kotzebue A.T.Helle koostas põhjaeestikeelse tervikpiibli aastal 1739 P.E.Wilde andis koos Hupeliga välja I eestikeelset ajalehte ,,Lühhike öppetus..." A.W.Hupel andis välja erinevaid raamatuid; andis välja I ajalehte, kogus eesti
LIIVI SÕDA 1.Sõja aeg ja põhjused. 1558-1583. Liivimaa kaupmehed takistasid venelastel vaba kauplemist Lääne-Euroopaga ning see ajendas Liivimaad vallutama. 2.Sõja osapooled. Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani. 3.Liivi sõjaga seotud isikud. Gotthard Kettler Viimane Ordu meister, sai Kuramaa hertsogiks. Ivan IVGoroznõi (Julm) Vene tsaar Hertsog Magnus Taani kuninga vend, Taani hertsog, valitses Saaremaad, Ivan Julm tegi temast Liivimaa (mille pealinn oli Põltsamaa) kuninga. Balthasar Rossow Tallinna Pühavaimu Kiriku õpetaja, kroonik Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööliste salga juht, ründas venelasi Sigismund II August Oli Rootsi päritolu Poola kuningas, Riia Peapiiskopkond andis end täielikult tema valitsemise alla Stefan Batory 1576 a. Poola kuningaks valitud. Alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. 4.Millised Eesti linnad langesid 1558 a. Vene vägede kätte? Narva ja Tartu ...
EESTI KIRJAKEELE AJALUGU I Kirjakeele vanim periood 13.–16. sajandini. Esimesed tänini säilinud, peamiselt käsikirjalised tekstid. Kirjaviis on ebaühtlane, alamsaksa- või poolapärane. Esimesed eestikeelsed fraasid on kirja pandud 13. sajandi esimesel poolel Henriku Liivimaa kroonikas, nt Laula! Laula! Pappi; Maga magamas. 16. sajandist alates kujunevad eraldi põhja- ja lõunaeesti kirjakeel ehk tallinna ja tartu keel. Esimesest säilinud trükitekstist, Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismusest (1535), on säilinud 11 katkendlikku lehekülge. Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: Kullamaa käsikiri (1524–1532), mis sisaldab katoliku palveid ja usutunnistust, pärisnimesid ja üht lauset. On säilinud ka paar käsikirjalist vandeteksti ja talurahvaõiguse katkend. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: Johannes Ambrosius Velteruse ja Laurentius Boieruse jesuiitlikud tekstid; ametitunnistus silmaarst Sigismund Awerbachile. Tekstinäide Wanradti ja ...
peavad vanuse poolest koolis käima. Valitsus – pidi trükkima õpikuid ja tagama, et nende hind oleks piisavalt odav selleks, et maakonnad saaks neid endale lubada. 10. Eestikeelne kirjasõna 18.sajandil toimus eestikeelse kirjasõna arengus mitu olulist saavutust: 1. Ilmuse esimene eestikeelne Piibli tervikväljaanne (6000 eksemplari). 2. Trükivalgust nägid esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud. 3. Talurahva hulgas hakkasid laialt levima peopesasuurused rahvakalendrid. (Talupojad lugesid ka nõuanderaamatuid, kus õpetati kuidas anda abi kannatanutele; tänu valgustuskirjandusele said eesti talupojad teada, et Maa on ümmargune ja Aafrika elanikud on mustanahalised) 11. Kes nad olid? Millega jäädvustasid end Eesti kultuurilukku? A.T. Helle – Jüri kirikuõpetaja, kelle täielik piibli tõlge ilmus 1739.aastal. G
oli soome ortograafia. See on aluseks praegusele eesti õigekirjale. Valgustuskirjandus Eestis Valgustusajad pidasid inimese põhiolemuseks mõistust ja uskusid, et teadmiste levitamise kaudu on võimalik ühiskonda muuta ning selle koraldust parandada. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvala hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Enamasti oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline ja nõnda kujunes eesti talupoja lugemisvara sisult samasuguseks, nagu see oli näiteks Saksamaa talurahval. Esialgu oli ilmalikke juturaamatuid vähe, nende hulk hakkas kasvama 1830. aastatel. Didaktilise kirjanduse kõrvale sugenes ka põneva süzeega meelelahutuslikke raamatuid. Olulised estofiilid, nende panus Otto Wilhelm Masing- tahtis anda talupoegadele uusi teadmisi, õpetada teda oma peaga mõtlema ning elu arukalt korraldama
Fürstenberg-eelviimane Liivi ordu maameister 155759.Fürstenbergi ordumeistriks oleku ajal muutus Liivimaa olukord üha raskemaks, venelased nõudsid Tartu maksu, selle tasumatajätmise järel algas Vene-Liivi sõda Frederik IV-Taani ja Norra kuningas 1699-1730 Friedrich Gustav Arvelius- Õhutas oma teoses(1782) kuulekust mõisnikule ja kiitis talurahva alandlikku meelt. Friedrich Wilhelm Willmann- Karja kirikuõpetaja , kelle juturaamatud talupoegade poolt sõna otseses mõttes kapsaks loeti. Fölkersahm- Ruhja parun, tahtis üleminna kapitalistlikule majandamisel, rahrendile ja põldudel palgatöölistele Friedrich Reinhold Faehlmann- Arst, lõi 1838 Õpetatud Eesti seltsi, lõpetas Kalevipoja, hiljem sai TÜ eesti keele lektor Gotthard Kettler-Liivi ordumeister 15591562 ja Kuramaa hertsog 15621587, vallutas Rõngu linnuse. G.IIA.- Rootsi kuningas 16111632
eriti pärisorjust. Hupel avaldas koos Peter Wildega I eestikeelsets jaakirja Lühike Öpetus. Riia toomkool miskit tegi , toimus ?!. herder teeneks sai esti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. Kotzebue I enda kijr nöidendud, mis saavutasid tuntude kogu Euroopas. Rahvharidus: Pöhjasöda andis ragasilöögi. Lk 123.. Kirjasöna: Anton Thor Helle, tälkis pöhjaeestikeelse Piibli a 1739. Nägid valgust ka I talurahvale möledud juturaamatud. Nöuanderaamatud. 7. Asehalduskord Ashalduskorra viis sisse Katariina II (val.1783-1796) sellega said lköik maakonnakeskused linnaöigused koos ametlike linnavappidega, 2 uut linna. Eestimaakubermangus oli Läänemaa, Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa. Liivimaa kubermangus oli Pärnu ja Tartu maakond ning Saarema ja hiljem 8. Saksapärased linnanimed Liivi söja alguseks: Tallinn Reval, Tartu Dorpat, Viljandi
August Wilhelm von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Friedrich Gustav Arvelius- Õhutas oma teoses(1782) kuulekust mõisnikule ja kiitis talurahva alandlikku meelt. Friedrich Wilhelm Willmann- Karja kirikuõpetaja , kelle juturaamatud talupoegade poolt sõna otseses mõttes kapsaks loeti. Johann Wilhelm Krause-Toomemäele ja selle jalamile püstitatud ülikoone hoonetet projekteerija, hiljem ülikooli professor , arhitekt. Garlieb Merkel- Baltisaksa kirjanik ja aktivist üks esimesi estofiile, kirjeldas oma raamatus1796 talupoegade maj ja õigusliku seisundit. Johann Christoph Petri- rahvasõbralik haritlane, kritiseeris pärisorjust oma raamatus "Eestimaa ja eestlased"(1802).
Vana Testament polnud veel eesti keeles trükitud. Pikale veninud töö viis lõpuni Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle, kelle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti kelles 1739.aastal. Trükiarv oli umbes 6000 eksemplari. 18 sajandi teisest poolest kasvas märgatavalt ilmalike trükiste osatähtsus. Kõige suurema leviku talurahva hulgas saavutasid õhukesed ja odavad peopesasuurused rahvakalendrid.Valgustusajal trükiti ka esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud. Olulisel kohal talupoja lugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud, mis õpetasid kuidas anda abi uppunud, vingu kätte või lumehange jäänud inimesele, aga ka seda, kuidas valmistada õlut. Tänu valgustuskirjandusele said eesti talupojad teada, et Aafrika elanikud on mustanahalised ning Maa on ümmargune. 2) Nad kõik edendasid Eesti kultuuri ja hariduskäiku talurahva seas. 3) Tervikpiibel ilmus 1739.a põhjaeesti keeles Anton Thor Helle poolt.
Rahvaharidus: · Algselt jääb haridus aktiivselt pastorite pärusmaaks. · 1739 Liivimaal esimene koolikorralduskava : 7-12. a. , kui koolis selgeks ei saanud. · 1765 uus koolikorralduskava Liivimaal - Kool kõikide suuremate mõisate juures. ( Kui kodus selgeks ei saa) · Üle poole talurahva oskas Liivimaal 18. saj lõpul lugeda. Maakeelne kirjasõna: · 1739 Põhja Eesti keelne piibel, Anton Thor Helle · Esimesed juturaamatud - Gustav Arreliuse jutukesed =pilkealused - F. W. W jutukesed = loeti räbalaiks · Nõuanderaamatud.
LIIVISÕDA aeg : 1558-1583 osapooled : liivi ordu, venemaa, rootsi, poola-leedu, taani põhjused : · võitlus ülevõimu pärast läänemere idarannikul · soodne geograafiline asend käik : · 1558 - Vene väed tungisid eesti aladele, Narva ordulinnuse ja Tartu piiskopkonna langemine vene võimule · 1559 - Liivi orduriik andis end Poola kaitse alla, vana-liivimaad enam ei eksisteerinud, Rootsi kuninga kaitse all Põhja-Eesti koos Tallinnaga · 1560 - talupoegade ülestõus harju- ja läänemaal, Viljandi ordulinnus langes vene võimudele · 1561 - liivi ordu andis Poola kuningale alla, ordu ja peapiiskopkonna alad jagati kaheks : Kuramaa hertsogiriik, Üleväina-liivimaa 1570 - Tallinna esimene ebaõnnestunud piiramine vene vägede poolt · 1572 - vene vägede teine pealetung, millega alistati suurem osa mandri-eestist · 1577 - Tallinna teine ebaõnnestunud piiramine vene vägede poolt, Pirita kloo...
SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat puudutab Eesti rahvakultuuri arengut aastatel 1700 1816. Referaat puudutab Eesti ajaloos kahte etappi milleks on Rootsi aeg ja Vene aja esimene sajand. Referaadis puudutan Eesti kirjatrüki arengut, sealhulgas piibli tõlkimist emakeelde, talupoja kalendrid ja juturaamatud. Lisaks püstitan eesmärgi saada teada rohkem talurahva haridusest, Tartu ülikooli taasavamisest, rahvakunstist, talumajandusest ja maakäsitööst. Samuti on oluline rääkida eestlaste pärisorjusest vabastamisest selle ajastu lõpus. 2 ROOTSI AJA MÕJUTUSED JA ARENG EESTI RAHVAKULTUURILE AASTATEL 1700-1816 1625. aastal ühendati kogu Eesti ala Rootsiga, välja arvatud Saaremaa mis kuulus Taanile. Sõdede käigus rahvast tühjaks jäänud mandri eestisse tuli rahvast Soomest,
Koos Peter Wildega andis välja esimese eestikeelse ajakirja Lühike Õpetus 1766. ... J. G. Herder? saksa suurim valgustaja, töötas Riia toomkoolis, Eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. ... A. von Kotzebue? kirjanik, asutas 1787. Tallinna esimese teatritrupi Eestis, mängiti tema kirjutatud näidendeid, mis saavutasid tuntuse Euroopas ... A. T. Helle? 1739. tervikpiibel põhjaeesti keeles ... F. G. Arvelius? talurahvale mõeldud juturaamatud, mugandatud saksa keelest, ,,Üht kaunist jutu ja õpetuse raamatut" ... F. W. Willmann? Karja kirikuõpetaja, rahvajutud. Kellele kehtestati koolikohustus ja mida koolis õpiti? Kuidas olid koolipidamisega seotud ülesanded jaotatud kiriku ja mõisa vahel? 17239. kehtestati koolikorralduskava, koolikohustus 7-12 aastastele lastele, kellel polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. Nõue: Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, piibli lugemine ja lauluraamatu kasutamine
Kui lastel oli võimalik lugemine kodus selgeks saada võidi mõis kooli rajamise kohustusest vabasatada. Kirjutamisoskus jäi 18. sajanadil eesti talupoegade hulgas haruldaseks. Maakeelne kirjasõna: 1739. esimene terviklik Piibli põhja-eesti keelne väljaanne A.T.Helle poolt. 18. saj. tesisest poolest kasvas suuresti ilmalike trükiste osatähtsus. Õige suurema leviku talurahva hulgas saavutasid õhukesed ja odavad rahvakalendrid. Ilmusid esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud. Enamasti olid neen mugavndatud tõlked saksa keelest. Olulisel kohal talupojalugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud. Kunda kultuur Kõik Eesti meoliitikumi asulad, teiste hulgas ka varaseim, Pulli, kuuluvad nn. Kunda kultuuri. Kunda kultuuri oli levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-Soomest kuni Leedu lõunaosani. Asulakohad: Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli saaodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi
Ajalugu II kursus: rootsi aeg, põhjasõda, vene aeg. Rootsi aeg. “Eesti kolme kuninga valduses” 1583. - 1629. a Ainus periood presidentkondadega! Ala jagatud kolmeks = kolm kuningat Rootsi valduste kujunemine. 1561.a kokkulepe Rootsi ja Tallinna linn, Tallinna ümbrus ametlikult Harju-Viru vasallid, (sisuliselt Harjumaa) Järvamaa aadel 1583.a Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa Põhja-Eesti ja Ingerimaa 1629.a Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Kohu Eesti mandriala 1645.a Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa, Muhumaa (saared) 1660.a Oliwa rahu Rootsi ja Poola Kogu...
Vajadus rahvast harida, anda kasulikke nõuandeid, kritiseeriti andeid Õhutati talupoegi võtma kasutusele uuendusi A.Hupel kirjtuas Baltikumi kohta ülevaateid ajaloost, geograafiast. 1766 hakkas välja andma esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus, kasulikud nõuanded. 5) lugemisvara kalendrid, Piibel millal, kes välja andis, A.T.Helle: Kalendrid (rahvavalgustuslik kirjandus, kõige odavam) 1739 Piibel A.T.Helle Lauluraamatud Ilmalik kirjandus juturaamatud mugavdatud tõlgetena saksa keelest 6) arhitektuur - voolud, näited; barokk Kadrioru loss; klassitsism Tartu Raekoda, Kivisild, mõisahooned: Talu endine rehetare, 18.sajandi lõpus esimesed aknad Saaremaal ja Lõuna-Eestis Linnade valitsevaks stiiliks barokk, 18.sajandi suurejoonelisim ehitis Kadrioru loss koos pargiga. Kõige rohkem ehitati Narvas Rokokoo Põltsamaa loss Sajandi lõpul klassitsism Tartu Raekoda, Kivisild
17 saj lõpp B. G Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits Esimene eestikeelne piibel 1739 põhjaeestikeeles. 17 saj. Esimesed ilmalikud luuletused Käsu Hans 1708 ,,Oh! mu waene Tarto Liin"(eestlastele osaks saanud kannatustest mis venelased põhjustasid, luuletus räägib, et see oli Jumala poolt karistus linna rahvale) Esimesed rahvaraamatuid kirjutas F. R. Kreutzwald ,, Viina katk" (1840) Esimesed juturaamatud: "Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" F.G Arvelius; ,,Juttud aj teggud.." F.W von Willmann (1782) räägiti peamiselt talurahvale õpetusi igapöevastes tegemistes, näpunäiteid ja manitseti jumalakartlikkusele "Sarema Jutto ramat" - J. W. L. Luce (1807 esimene osa ja 1812 teine osa) - kasutati koolilugemikena Esimene eestikeelne kalender - 1718 Esimene eestikeelne ajaleht - ,, Tarto maa rahva näddali leht" 1806 ( võeti kasutusele Õ täht) A.W. Hupeel, P. E
Rahvahariduse edendamiseks võeti vastu 1765 koolikohustus, mis täit rakendust ei leidnud, sest mõisnikud leidsid et põllutöö tegemiseks pole vaja haridust. Koole ei pidanud rajama vaid kihelkonda vaid ka suurematesse mõisatesse. Kesinate kooliolude tõttu loeti kodus. Lugemismaterjal koosnes peamiselt lauluraamatutest ja palveraamatutest, ka piibel. 1731 ilmus esimene maarahva kalender. Populaarsed olid ka Willmanni juturaamatud. Ehituskunsti areng taandus samuti pärast põhjasõda, sajandi esimese poole ehitistest paistab silma vaid Tallinna Kadrioru loss. Sajandi teisel poolel võimaldas jõukuse kasv ehitada ka mõisaansambleid, nt palmse mõis Lahemaal.1770. aastatel alustas uus stiil- klassitsism, mille järgi on kujundatud nt Toompea loss, tartu raekoja ehitus, taastatud tartu linn pärast Põhjasõda ja mitmeid tulekahjusid. Tartu välisilmele
Kui lastel oli võimalik lugemine kodus selgeks saada võidi mõis kooli rajamise kohustusest vabasatada. Kirjutamisoskus jäi 18. sajanadil eesti talupoegade hulgas haruldaseks. Maakeelne kirjasõna: 1739. esimene terviklik Piibli põhja-eesti keelne väljaanne A.T.Helle poolt. 18. saj. tesisest poolest kasvas suuresti ilmalike trükiste osatähtsus. Õige suurema leviku talurahva hulgas saavutasid õhukesed ja odavad rahvakalendrid. Ilmusid esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud. Enamasti olid neen mugavndatud tõlked saksa keelest. Olulisel kohal talupojalugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud. Kammkeraamika kultuur Levis Eestis umbkaudu 4000. a. eKr. Kasutusele tulid paremini valmistaud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega. Viimased tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikul territooriumil: Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel
Esimesed trükised oli vaimulikud, mis ei sobinud talurahvale lugemiseks. Sel ajal oli käibel põhja- ja lõunaeesti keel. Esimene keele gremmatika koostas 1637 Stahl. Ta sobitas selle saksa keelega ja see jäi rahvakeelest kaugele. Tol ajal pidasid haritlased eesti keelt eksootiliseks. 1693. andis Johann Hornung välja ladinakeelse eesti grammatika, mis arvestas rohkem eesti keele eripära. Seda tunneme kui vana kirjaviisi. Valgustusajastul tulid välja esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud (mugandatud saksa keelest). Nt Arveliuse ,,Üht kaunist jutu ja õpetuse raamatut".. Talurahava seas olid olulised ka nõuanderaamatud. 19. saj muutus tähtsaks ilmalik kirjandus: kalendrid, ajalehed. I eestikeelne ajaleht: (tartumurdeline) 1806. a Tarto maa rahwa Näddali-Leht(võimud sulgesid aasta lõpuks) I eesti rahvuslik ajaleht: Jannseni Perno Postimees 11. Rahvuslik liikumine. Võitlus kultuuriliste, poliitiliste ja majanduslike muutuste eest Eestis, mis kujundasid eesti rahvast rahvuse
lugemist selgeks saada. 18.sajandi lõpuks oskas Liivimaal lugeda üle poole eesti talurahvast , kirjutamisoskus jäi 18.sajandil veel haruldaseks eesti talupoegade hulgas. · Maakeelne kirjasõna: 1739.a ilmub (põhja)eestikeelsena Piibel (tõlkijaks Anton Thor Helle). 18.sajandi teisest poolest alates kasvas trükiste osatähtsus, kõige suurema leviku talurahva seas saavutasid väikesed, õhukesed rahvakalendrid. Valgustusajal trükiti ka esimesed juturaamatud. 21. TALURAHVAREFORMID 19. SAJANDIL · Põhireformid: 1) 1802aasta- Talurahvaregulatiiv ("Iggaüks..."): tunnistas talupoega õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise ning sätestas, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ning ta võib selle oma lastele pärandada. 2) 1804aasta- Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseadus: jättis talupojad endiselt orjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus keelustati
Kõik halb tuleb sellest, et puuduvad teadmised. Kogu 18. Sajandi kirjanduses lahknemine - ajaviitekirjandus ühelt poolt, õpetlikku iva kandev kirjandus teisest küljest (didaktiline kirjandus). Inimeste teadvuses edaspidi kinnistuski eristus - väärtkirjandus vs ajaviitekirjandus. Didaktiline jutukirjandus Peaks lugeajd miskitpidi harima. Algas meil kalendrikirjanduses. 1731 esimene eesti kalender. Muu tarviliku kõrval sees ka ajaviitekirjandust. Talurahva jaoks mõeldus ilmalikud juturaamatud,põhiosa moodustasid jutud, valmis, muinasjutud, hakkasid ilmuma 18. Sajandi lõpus. Esile tuleb 4 autorit, kes kuuluvad didaktilise juturaamatu peatükki. Friedrich Gustav Arvelius 1782 ,,Üks kaunis jutu ja õpetuse raamat" Pealkirjas väljendub didakltilise mõte - õpetus ja jutt. Willman ,,Juttud ja teggud" 1782. Johann Wilhelm Ludvig von Luce - 19. Sajandi algus. ,,Saaremaa juturaamat" 1807 I, 1812 II. Kirjutas kõige algupärasemaid jutte. Oluline
Wilde, “Lühhike öppetus mis sees monned head rohud täeda antakse, ni hästi innimeste kui ka weiste haigusse ning wiggaduste wasto, et se kellel tarwis on, woib moista, kuida temma peab nou otsima ning mis tulleb tähhhele panna igga haigusse jures”. Algselt kirjutas saksa keeles, siis lasi tõlkida läti ja eesti keelde. Tõlkis teksti August Wilhel Hupel. 18.saj lõpukümnenditel ilmusid trükist mitmed eestikeelsed juturaamatud, peamiselt saksa keelest tõlgitud moraalsed ilmalikud jutud. Kirjastamine ja trükikojad Olulisemad trükikojad asusid kubermangu keskustes, Riias ja Tallinnas. Konkurentsitult tähtsaim oli Riia. Riias trükiti suur osa baltikumi valgustuskirjandusest, väiksem osa eesti keeles, põhiosa saksa keeles. Riias ilmusid esmakordselt Immanuel Kanti olulisemad teosed. Trükikoda oli ka Põltsamaal, mis hiljem viidi üle Tartusse. Ei olud võimalik kirjastada kõike, mis pähe tuli või mida
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
