Suuline arvestus (0)

5 VÄGA HEA

Pilet nr1
*muinasaja allikad ja periodiseerimine
Muinasaja allikad on arheoloogilise kaevamised ja kirjalikud allikad. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud töö- ja tarberiistade materjali. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaeg . Kiviaeg jaguneb:

PALEOLIITIKUIM- vanem kiviaeg, algas inimese kujunemisega ning lõppes Põhja-Euroopa viimase jääajaga.

MESOLIITIKUM- keskmine kiviaeg

NEOLIITIKUM - noorem kiviaeg
Pronksiaeg jaguneb:

vanem pronksiaeg

noorem pronksiaeg
Rauaaeg jaguneb:

eelrooma rauaaeg

rooma rauaaeg

viikingiaeg

hilisrauaaeg
*lahkhelid 19.sajandil rahvuslikus liikumises
1870aastal hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema, seni üsna üksmeelselt tegutsenud Hurdas ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu ta lõpetas oma kaastööde saatmise Sakalale. Hurta boikoteerised tema sakslatest ametikaaslased. 1880. aastal lahkuski ta Eestist ning võttis vastu kirikuõpetajakoha Peterburi Jaani kirikus. Jakobson pööras ka tülli Jannseniga süüdistades teda vanameelsuse ja koostöös sakslastega. Jakobson asus tugevndama oma positsioone rahvuslikes organisatsioonides ja 1881 aastal sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, mispeale Hurda pooldajad lahkusid seltsist. 1882. aastal suri ootamatult Jakobson ja see oli suureks löögiks rahvuslikule liikumisele.
Pilet nr2
*kiviaeg
kiviaeg on kõige pikem ajaloo periood, inimesed valmistasid sel ajal enamasti tööriistu kivist. Paleoliitikuimi ajal ilmusid esimesed kindla funktsiooniga kivist tööriistad, mis valmistati kildude maharaiumise teel. Mesoliitikuim algas koos Maa kliima tunduva soojenemisega pärast viimast jääaega, iseloomustab seda aega kivitööriistade kõrge kultuur ning kalapüügi areng. Sinna hulka kuulub veel Kunda kultuur- pulli ja kunda asulakoha teke, nende elanikud valmistasid luust ja sarvest esemeid, kütid ja korilased , asulad asusid veekogude lähedal. Neoliitikum- põlluharimise ja karjakasvatuse arengut peetakse tunnuseks. Selle perioodi alguseks peavad arheoloogid kammkeraamika kultuuri teket, sel ajal kaunistati savinõusid. Nende asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres kus ukseavad olid alati veekogu poole. Veel vooliti luust ja vahel ka merevaigust väikseid loomakesi, ehteid . 3000.aasta paiku eKr hakkas levima nöörkeraamika kultuur, savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Teiseks iseloomustavaks tunnuseks olid paati meenutavad kivikirved. Inimesed tegelesid enamasti loomakasvatusega, pidades kitsi , lambaid , veiseid ja sigu . Maaviljelusel oli ka suurem tähtsus, kasvatati otra, nisu, kaera. Kalmistud rajati veidi kõrgematele küngastele.
*Tartu Ülikool
tartu valiti ülikooli asukohaks linna soodsa geograafilise asendi tõttu( Rootsi Baltikuimi valduste keskpunkt). Johan Skytte asutas ülikooli mis avati pidulikult 15oktoobril 1632aastal. Koolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid . Õppetöö toimus ladina keeles ja õpilasi oli alguses sajakonna ringis . Koolis oli neli teaduskonda- usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Arhitekt oli professor Johann Wilhelm Krause. 1892Aasatl- Venestamise aeg muutus õpe vene keelseks ja kooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. 1850Aastal jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele- ja matemaatika -loodusteaduskonnaks. Õppetöö toimus siis saksa ja ladina keeles. Enamik õppejõude kutsuti välismaal, eelkõige saksamaalt. Nemad tõid kaasa valgustusideid, mida toetas keiser aleksander1. Ülikooli esimene rektor Parroti lähedane sõprus keisriga kindlustas laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Tartus kujunes kiiresti euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi. 1805 kandideeris esimene eestlane.
Pilet nr3
*Pronksiaeg 1500-500eKr
Pronksiaeg jaguneb kaheks- vanem pronksiaeg tekkisid üksikud pronksesemed, nooremal pronksiajal tekivad kindlustatud asulad, muistsete põldude jäänused, kivikirstkalmed, lohukivid , põllumaa eraomand . Pronks oli tähtsaim tööriistamaterjal. Arenes kaubitsemine. Nooremal pronksiajal oli eesti jagunenud kaheks religiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Peamisek elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljaelus. Ligi 80% kindlustatud asulatest on leitud looma luid . Kasvatati esmajoones lambaid, kitsi, veiseid, sigu. Peamised põlluviljad olid nisu ja oder. Saaremaal oli peamisteks jahiloomadeks hülged. Sise-eesti oli pronksiajal kõige hõredamalt asustatud sest seal olid tihedad metsad ja raskesti haritavad maad. Pronksiajal hakatakse asulaid kindlustama, nende ümber kohati koondus asustus. Tekkisid metallitootmiskeskused – need hõimud, kes elasid maagirikastel aladel, spetsialiseerusid metallitootmisele.
*vana- liivimaa poliitiline ülesehitus.
Riigiõiguslikult koosnes Vana-Liivimaa viiest iseseisvast väikeriidist. Kõige suurem ja tugevaim oli saksa ordu liivimaa haru, mida valitses Liivimaa meister kes omakorda allus Preisimaa keskvalitsusele. Vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond. Talle järgnes Tartu piiskopkond , Saare-lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond mis oli ühtlasi kõige vaesem . Tallinna piiskopil oli ilmalik võim ja ta kuulust ka pärast taani valduste võõrandamist Lundi kirikuprovintsi.
Pilet nr4
*rauaaeg
raua laialdase kasutamisega kaasnes maaviljelus, loomapidamine, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse edendamine. Rohkenes kaubavahetus, hakati kasutama münte. Tekkisid riigid ja hakati tegema kirjalikke ülestähendusi. Eelrooma-esimesed linnused, korrapärased põllud, tarandkalmed, ühiskondlik võimuvõitlus, maa maksustamise algus. Rooma-käsitöö areng, kauba elavnemine . Keskmine-üksikud rikkad, matusepaigad, aardeleiud. Viikingiaeg-linnuste ehitamine, külade kujunemine. Hilisrauaaeg- talirukki kasvatamine, tihe kaubavahetus, kihelkondade liitumine maakondakondadeks. Vanimad säilinud raudesemed on ehtekatked.
* baltisakslased impeeriumi teenistuses
Peeter esimene oli huvitaud impeeriumi teenistus sõjanduses, riigivalitsemises, majanduses ja diplomaatias. Ta oli äärmiselt oluliseks kaadrireserviks ning ta tegi kõik mis suutis et meelitada inimesi teenistusse astuma . Kõige silmapaistvam ohvitser oli Barclay de Tolly. Olulist rolli etendasid baltisakslased vene impeeriumi diplomaatilises teenistuses ning kõrgametnikkonnas. Enamik valitsejaid teotas baltisakslasi kuna nad olid isevalitsusele lojaalsed ning sellist pühendamist hinnati kõrgelt. 19 sajandi teiselpoolel hakkas baltisakslaste positsioon vene ühiskonnas nõrgenema sest neid hakati riigi sisevaenlasteks pidama.
Pilet nr5
* muinasusund
inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund . Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Pika esiajaloo jooksul muutusid usulised vaated tugevalt. Muutusi tõi kaasa suhtlemine naaberhõimuda ja -rahvastega. Muitse usundi kohta oleme teada saanud-kalmed, hiikohad, ohvrikivid, rahvasuust kuuldud pärimused ja rahvaluule. Üheks munasusundi põhimõisteks ja -elemendiks oli VÄGI. Vägi oli teatud objektides, paikades ja taevas(seal oli seda eriti näha äikese ajal) ent väge võis leida ka sõnades-nende abil sa nõiduda ja haigusi ravida. Inimesed kes seda oskasid kutsuti tarkadeks või nõidadeks. Nad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi. Loomadel ja inimstel oli kõige rohkem väge peas, südames, küüntes, hammastes. Loomade väe omastamiseks või enda kaitseks kanti kaaelas kas hambaid või kihvu. Hing oli inimese isikupära kandja. Surma puhul lahkus hind kehast jäädavalt, magamise ajal ainult ajutiseks. Surnule pandi hauda kaasa töö- ja tarberiistu ning toitu. Setudel on siiani komme viia hauale sööki-jooki. Hilissügisel, mihkli - ja mardipäeva vahel on hingede aeg, surnute hinged liikusid ringi ja nende kostitamiseks kaeti pidulik laud. Tänapäevalgi tehakse seda mõndades peredes . Kõikjal esines veel teatud vaime ja haldajaid, kes asustasid vett, metsa ja kodu. Pärnu- ja viljandimaal oli tuntud koduhaljas TÕNN, setudel seisis aga viljasalves PEKO. Kuna koduhaljad oli tähtsal kohal vaadeldi neid kui väikejumalaid. Jumalaks nimetati liivimaa kroonikas vaid TARAPITHAT, sageli aga arvatakse et tema nimi oli TAARA . Hendriku järgi oli ta eelkõige saarlaste jumal, aga tuntud oli ta ka virumaal kus ta olevat sündinud. Hilisemal ajal oli tuntud eestis jumal UKU. Pühadeks puudeks peeti tammesi ja pärnasid. Hiiepuu alune oli püha pind, sinna ei lastu loomi, sealt ei võetud oksi ega korjatud marju. Ohvardamine leidis aset esmajoones pühade ajal. Kõige sobivamaks päevaks peeti neljapäeva. Ohverdamisel ehk andide toomisel püüti säilitada heatahtlikkust. Andideks olid piim, liha, veri , vill, veri vahel ka inimesed.
*ordud ja kloostrid
koos ristiusuga jõudid liivimaale tsistertslased. Eestis rajasid mingad oma kloostrid Padisele ja Tartu lähedale Kärknasse. Need asusid eraldatud paigas ja olid tugevasti kindlustatud. Kloostrite ümber laiusid põllud, heina- ja aiamaad, kalatiigid , sest ordu põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsalt elu ja end ise tööga toitma. Tsistertslased ehitasid siinmail esimesed vesiveskid. Vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungakloostrid kelle kloostrid pidid paiknema linnades: dominiiklased ja frantsisklased. Erinevalt tsistertslastest püüdlesid nad suuremale avarusele. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kloostritele ehitati avarad kirikud et linnarahvas mahuks jumalateenistust kuulama. Dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskust ja panid suurt rõhku haridusele. Tsistertslaste ordu oli läbinisti aristokraatliku loomuga võttes oma ridadesse ainult aadleid. Aadlisoost naisel oli enamasti väga raske iseseisvalt end elatada. Leseks või vallaliseks jäänul võis olla kloostrikogukonna liikmeks saamine ainsaks väärikaks väljapääsuks. Nii rajati naiskloostrid. 15Sajandi algul asutati tallinna kaupmeeste eestvõttel Piritale Püha Birgitta ordu nunnaklooster.
Pilet nr6
* muistne vabadusvõitlus 1208-1227

1208. aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakonda. 1210aastal toimus Ümera lahing-eestlased(ugalased,sakalased) sakslaste, liivlaste ja latgalite vastu. Eestlased võitsid selle lahingu .
1212aastal sõlmiti 3aastaks Turaide vaherahu , sest nii eestlased kui ka ristisõdijad olid sõjas kurnatud ning puhkes katk. See tähendas aga seda et Sakala ja Ugandi pidid tunnistama ristiusku.
1217aastal võitsid kristlased Madisepäeva lahing, 21sept kus hukkus Sakala vanem Lembitu ja Liivlaste vanem Kaupo . Lahin toimus Viljandi lähedal
1219 aastal 15juunil jõudsid taanlased eesti aladele, Taani kuningas Valdemar2 maabus suure laevastikuga rävalasse. kus toimus lahind, taanlaste võit(seal said endale lipu) vallutasid kogu põhja-eesti.
Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud.
1227 hävitati Mõõgavendade ordu Saue Lahingus

Eestlaste allajäämis põhjused olid elavjõudu vähe, naaberaladega suhted halvad, sõjatehnika ei olnud nii arenenud kui teistel.
*reformatsioon liivimaal ehk usupuhastus
usupuhastustuse algatas Martin Luther 1517aastal. Liivimaale jõudis uue usu jutlustajad juba 1523.aasatal ja leidsid linnades väga kiirest poolehoidjaid.jutlustati õndsaksaamist ainult Jumala armust usu läbi ja kristliku usu põhinemist üksnes pühakirjal. Munkadele see ei meeldinud et nad nii palju poolehoidu kogusid ja see vallandas ordumeistri ning piiskoppide vahel 1524aastal tallinnas pildirüüste-kirikutes purustati kujusid ja pühapilte, altareid ning reliikviad . Liivimaa meistrile Plettenbergile pakuti orgu laiali saatmist, aga ta jäi oma ordule truuks ja lükkas kõik sarnased ettepanekud tagasi- katolik usk jäi püsima. Kui ta oleks laiali saatnud oleks tulnud luterik usk võimule. Reformatsiooni järel hakati rohkem jutlusi pidama. Luterliku põhimõte oli see et iga kristlane peab kuulma ja lugema jumala sõna oma emakeeles.
Pilet nr7
* maarahvas ja talurahvas. Sotsiaalne liigendus.
Talupojad jagunesid õiguslikult erinevateks rühmadeks. Adratalupojad moodustasid kõige arvukama kihi-nad pidid maksma maaisandale andameid ja kandma teakoormisi. Nende teokoormisi mõõdeti adramaades. Üksjalad said metsamaad talulähedale. Nende talud oli tavaliselt kehvematel talumaadel. Neid võis kõige rohkem leidida lääne-eestis. Üksjalad olid arvatavasti sisekolonistid kes asusui uusi maid üles harima . Nad olid adratalupoegade nooremad pojad ja nende kohustus oli üks jalapäev nädalas. Nende arv kahanes 16sajandil. Maavabad olid ülikute järeltulijad. Neile kuulus talu alama lääneõiguse alusel mis muutis nad vabaks koormistest vaid kohustades kandma sõjateenistust kergeratsaväelisena. Vabatalupojad , olid end osaliselt või täielikult koormistest raha eest lahti ostnud. Kõige rohkem leidus neid maaisandate isiklikes valdustes. Külaühiskonna kõige alumise kihi moodustasid vabadikud s.t. Maata või vähese maaga, põhilislt palgatööst elatuvad talupojad= sulased, teenijad . Orjad ehk träälid võisid muutuda need isikud kes olid sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahti ostetud surmamõistetud.
*kaubanduse areng ja linnastumine 19sajandi 2poolel
Majandusliku arengu oluliseks mõjuteguriks kujunes raudteede rajamine. 1870 aastal valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee . Raudteevõrgu väljaehitamine ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Sellega avardusid oluliselt kaubavahetus võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. Tallinn oli oluliseks sisseveosadamaks, kuhu saabusid kaubad Euroopast. Peamine väljaveosadam oli Pärnu, mille kaudu tarniti maailmaturgudele vilja, lina ja puitu. Kiiresti arenes ka sisekaubandus, kuna nii maaelanikud kui ka linlased vajasid järjest rohkem tarbekaupu ja toiduaineid.
Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis.rahaliste suhete areng tõid endaga kaasa linnastumise. 1862 .aastal elas Eestis umbes 62,000 , sajandi lõpuks aga juba 181 000 inimest. Seega oli sajandivahetusel pea iga viies Eesti elanik linlane.Kiiresti kasvasid tööstusettevõtete juurde rajatud ja raudteejaamade ümber kujunenud alevid ja alevikud , kuhu koondusid samuti tegevusalade esindajad käsitöölised, kaupmehed, töölised, ametnikud. 19 sajandi esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased , kelle käes olid juhtpositsioonid käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Nemad valisid ka linna juhtorganid. Sajandi teisel poolel olukord muutus: linnaelanike hulgas saavutasid ülekaalu eestlased, kuid nende pärusmaaks jäid endiselt raskemad ja vähese sissetulekuga ametid.
Tsunfiusund püsis Eesti linnades kuni 1860. aasate lõpuni. 1877 . aastal hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti. Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus . Ettevõtlikumad linlased püüdlesid paremale majanduslikule järjele:ehitati maju, avati väikseid töökodasid ja vürtspoode.Tsaspisi kasvas ka eestlastest haritlaste ning ametnike arv. Eestlased olid aga teisejärgulised kodanikud , sest linnavalitsemine jäi sakslaste kätte. Seetõttu valitsesid linnades saksa keel, kombed ja meelsus.
Pilet nr8
*linnad keskajal
TURUPLATS - kauplemiseks mõeldud koht linnas; keskajal mõisteti seal ka kohut , karistati süüdlasi, anti edasi avalikke teateid. HANSA LIIT - Põhja-Saksa kaupmeeste organisatsioon .
*balti erikord
Balti erikord sai valitsemiskorraks Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu. Selles olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus , asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner . Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel. Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas end sisse seadnud baltisakslased. Linnades säilis omavalitsus, kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui suurematel - Tallinnal, Tartul , Narval ja Pärnul. Säilisid tihedad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Balti erikord kehtis põhijoontes kuni 19.saj. lõpu venestamisreformideni. Vaheajaks oli 1783-1796 kehtinud nn asehalduskord, mil Baltimaade õiguslikku korrladust taheti lähendada muu Venemaa korraldusele. Balti erikord hakkas 1710-1850.
Pilet nr9
*Liivi sõda algas1558-1583
Põhjused – peamiseks ajendiks oli „Tartu maksu“ maksmata jätmine.„Tartu maks“ – Tuli tasuda Tartu piiskopkonnal Vene tsaarile – üks mark aastas iga elaniku pealt.Vene riigi valitsejaks oli Ivan IV Julm.„Tartu maks“ ei olnud tegelikult sõja põhjuseks, see oli vaid ettekääne. Tegelik sõja põhjus oli hoopis oma võimu ja maaalade suurendamise eesmärk.
Algus – 22 jaanuaril 1558 tungisid Vene väed Tartu piiskopkonda. See lühiajaline sõjakäik oli rohkem hirmutamiseks. Vastulöök jäi andmata, sest maahärrad mõtlesid vaid oma valdustele ja ordumeister Fürstenbergil ei õnnestunud vajalikku väge kokku koguda.
Peale esialgset sõjakäiku saadeti ordumeistrile kiri, et kui raha ära makstakse, siis saab rahu. Raha aga kokku ei saadud ja rahu ei tulnud.
1558.a. kevadel alustasid Vene väed juba pealetungi Liivimaa täielikuks alistamiseks. Aprilli esimestel päevadel algas Narva piiramine. Narva alistus mai keskpaiku soodsate tingimustega. Linn olulist kahju ei saanud, kui see oli alistunud. Kõik kes tahtsid võisid linnast lahkuda.
Edasi liiguti Tartu alla. Sinna veeti hulga suurtükke ja asuti linna piirama. Nädal peale pommitamise algust ehk siis 18 juulil linn alistus. Tartu säilitas algul oma õigused. Siinne piiskopkond oli langenud.
1559 .a. aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu.
1559.a. sügisel üritasid ordu ja piiskopi väed tagasi haarata Tartut, aga ebaõnnestus.
1560.a. hävitati 2 augustil Liivi ordu täielikult.
1560.a. septembris algas Talupoegade ülestõus, enamuses Lääne- ja Harjumaal.
1561.a. juuni algul kehtestati Põhja-Eestis Rootsi võim.
1563 – 1570 Taani ja Rootsi sõda. Taani kaotas Hiiumaa Rootsile.
1570 piirasid vene väed Magnuse juhtumisel Tallinna.
Rootsile kuulusid enne seda Tallinn ja Paide. Poolakad olid vallutanud Pärnu.
Taani aga Kuressaare.
Ülejäänud olid venemaa käsutuses.
1572-73 – Vene väed vallutasid Karksi ja Paide.
1575 -76 – Venemaa suur sõjakäik. Venelased vallutasid Pärnu ja Saaremaa. Rootsile jäi vaid Tallinn ja Hiiumaa. Talumehed olid Rootsi poolel, võitlesid Venelaste vastu.
1582 – rahu Poola ja Vene vahel. Nimeks oli Jam Zapolski . Sellega sai Venemaa tagasi need alad, kuhu Poola tunginud oli, aga Venemaa loobus Liivimaast . See läks Poola valdusse.
1583 – Rahu Rootsi ja Venemaa vahel. Rootslased said Lääne- ja Põhja-Eesti ning Ingerimaa .
1583 – Sõja lõpp.
* Katariina2 valitsemine ja Eesti
Katariina2 tõusis 1762aastal Venemaa troonile, tema valitsusaeg tõi kaasa olulisi muutusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetes. Ta taotles Baltikuimi privileegide kaotamist ning siinsete provintside tihedamat liitmist impeeriumiga. 1764Aastal tegi katariina2 Eesti- ja Liivimaal ringsõitu kuulutades kuuluvust Vene impeeriumi koosseisu. Uue Balti poliitika elluviimisel sai keskseks tegelaseks George Browne. Märkimata ei saa Tema poolehoidvat suhtumist talurahava olukorra kergendamisse, samuti koolihariduse edendamist.
Pilet nr10
*valitsemine Eesti- ja Liivimaal rootsi võimu ajal.
Rootsi võimu kehtestamisega kogu eesti mandrialal kujunes uus haldus korraldus. Põhja-eesti moodustas eestimaa kubermangu ja lõuna-eestist kujunes liivimaa kubermang. Eesti- ja liivimaa kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud kindralkuberner. Eestimaa kindralkuberner resideeris tallinas toompeal, liivimaal aga riias. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametitesse riigiametnikke ja kontrollisid nende tööd, jälgisid raha laekumist. Nad kandsid hoolt ka linnateed, -sildade korrashoiu eest. Võimu teostasid ka rüütelkonnad, eesti ala tegutses neid kolm: eestimaa, liivimaa ja saarema. Rüütelkonna liikemd käisid koos maapäevadel mis toimus keskelt läbi iga kolme aasta tagant. Igapäevasid küsimusi lahendas rüütelkonna pealik . Maakonna tasemel tegutesid ka meeskohtud, liivimaal maakohtud , mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlikke süüasju. Raskemad kuriteod lahendati eestimaa ülemmaakohtus või liivimaa õuekohtus. Politseilisi ülesandeid täistsid adrakohtunidud ja liivimaal sillakohtunikud.
*Hernhuutlaste liikumine ehk vennaste liikumine
esimene vennastekogudus loodi Saksamaal. 1730Aasta algul toodi hernhuutlikud ideed Eestisse ja siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. Pidasid tähtsaks usuvagadust, Alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust. Sageli peeti kogunemisi lageda taeva all. Suuremad kogudused ehitasid endale palvemaja . Kõige hooksaim liikumine toimus Saaremaal. Juba kümne aasta vältel oli kogunenud üle 10tuhande liikme. Koguduste sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida. Herhuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusutamise lõpuleviimisele. Päevikute ja kirjavahetuste pidamine vennasteliikumises pakkus eestlastele indu kirjutamioskuste omandamiseks. vennastekogudus andis tõuke koorilaulu ja hiljem ka puhkpillimuusika levikule. Jakobson, hurt ja villem reiman olid pärit herhuutlikest perekondadest.
Pilet nr11
*varauusaegsed linnad, kaubandus ja käsitöö
Liivi sõjas täielikul purustatud vana-pärnu kaotas 1599aastal linnaõiguse. 16sajandi lõpus oli eestis kümme linnaõigusega asulat . 16Sajandil said linnaõiguse kuresaare-1563hertsod magnus ja valga-1584stefan batory. Eesti alal oli suurimaks linnaks tallinn-reval, seal oli veidi üle 10tuhande elaniku. Eestlastele ja venelastele oli tee linnakodaniku seisusesse peaaegu suletud(sakslased olid ülemkihil). Paemiseks väljaveoks olin eestis teravili. Suurem osa väljaveetud kaubatest läks madalmaadesse, väiksem osa saksamaale. Siseveokaubadeks jäi endiselt sool, metall , tubakas. Nende traditsiooniliste talurahva kaupade kõrval veeti sisse ka veini, klaasi ja koloniaalkaupu(suhkur, kohv, tee) riik kontrollis väliskaubandust saades tollide ja teiste kaubandustest laekuvate maksude pealt olulise sissituleku. Salakubanduse tõkestamiseks seati suuremate linnade väravatesse vahipostid, kus ööpeav läbi kontrolliti sisevedusi ja välisvedusid. Kogu sisekaubandus koondus linnades kaupmeeste kätte.sõbrakaubandus- Keskajal otsisid maalt kaupu, eriti vilja kokku ostvad kaupmehed endale usaldusväärsemaid talupoegi, keda võiks kasutada kaupade müüjate otsimiseks ning kauba vahendamiseks ehk kaubaagentideks. Tihti käisid sellised "sõbrad" ka linnas ning olid kaupmehe majas erikülalised. Varauusajal muutus sõbrakaubandus talupoja suhtes ebavõrdsemaks, seostudes ennekõike talupoegade kutsumisega linna, kus neil püüti nahka üle kõrvade tõmmata, neid täis jootes ja kaupu valesti kaaludes. Oluliseks kauplemiskohtadeks kujunesid maalaadad, mis toimusid ka linnades. Eesti suurimaks laadaks oli talvine tartus peetev saksa laat mis kestis kolm nädalat. Käsitöö ajal säilis tsunftikord . Lisaks tsiunftikäsitöölistle tegutsesi ka nurgakäsitöölised. Peale ehitusmaterjalide toodeti maisates seepi, küünlaid, tärklist jm igapäevaeluks vajalikku. 17Sajandil hakati eestis asutama manufaktuure. Woldemar von lauw alustas 1760aastal klaasi valmistamisega.
*vanem eestikeelne kirjasõna
17sajandi alguses olid eesti keelsed trükised vaimuliku sisuga. 17-18sajandi Eestis oli paralleelselt käibel nii põhjaeesti kui ka lõunaeesti kirjakeel. Esimese eesti keele grammatika koostas 1637 aastal Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrick Stahl. Ta sobitas eesti keele saksa keel reeglistikuga, mis jäi rahvakeelest kaugele. Mitmeosalises käsiraamatus avaldas Stahl usuõpetuse raudvara. Toolased haritlased suhtusid eesti keelde kui varandusse. Peeti heaks kinkida mõni eestikeelne luuletus või kirjutada paar rida päevikusse. Eesti keele oskusega võis uhkeldada tudengiseltskonnas. Pulmades kasutati hellitusnimesi: linnupoeg , kana, magus liha. 1686aasatl ilmus välja lõunaeestikeelne piibliväljaanne Uus Testament . 1693Aastal ilmus ladinakeelne eesti keele grammatika, mis oli rohkem eesti keele pärane. Vana kirjavii oli kasutusel kuni 19sajandi keskpaigani.
Pilet nr12
*pärisorjuse kaotamine ja talurahva omavalitsuse kujunemine
1816. a talurahvaseadusega kaotati pärisorjus - talupojad said isiklikult vabaks, kuid kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Maad pidid talupojad hakkama rentima, mis tähendas tegelikkuses teotöö jätkumist. Talupoegi hakati järk-järgult priiks laskma , misjärel nad said perekonnanime (priinime). Ometi jäi talupoja liikumisvabadus piiratuks ning mõisnik säilitas kodukariõiguse ja politseivõimu. 1856 . a talurahvaseadus lõi õigusliku aluse raharendile üleminekuks ning talude päriseksostmiseks. Passikorraldus (1863) ja uus vallaseadus (1866) vähendasid talupoja sõltuvust mõisast veelgi, kuid päris lõpu tegi sellele alles mõisamajanduse kokkuvarisemine 20. sajandil. Pärast Napoleoni sõdade lõppu kerkis taas päevakorda talurahva vabastamine, mida valgustajad olid soovitanud juba 18. sajandi lõpul. 1816. aastal kinnitas Aleksander I Eestimaal pärisorjuse kaotamise talurahvaseaduse, 1817. aastal selle seaduse Kuramaal ja 1819. aastal Liivimaal. Peale seda seadust polnud talupoeg enam mõisniku omand ja teda ei tohtinud enam osta ega müüa, teda ei võinud vahetada hobuste või koerte vastu. Talupojad moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse. Ühe mõisa talupojad moodustasid kogukonna ehk valla. Valla omavalitsuse eesotsas oli Eestimaal vallatalitaja, Liivimaal kaks vöörmundrit. Valla ülesandeks oli vaeste hoolekanne, riigimaksude tasumine jne.

Kaotamise põhjused

1.Mõisnike suuri kulutusi ei suutnud ajast ja arust mõisamajandus enam katta . Uuendusmeelsete mõisnike katsed muuta olemasolevat mõisamajandust. .Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene mainet Euroopas. Haritlaste väljaastumised pärisorjuse kaotamise suhtes
Tähtsus:
1.Talupoeg sai isiklikult vabaks, kuigi maa jäi mõisnikele
2.Talupoegade omavalitsuste(vallad) moodustamine
3. Talupojad said perekonnanimed
4. Haridus muutus talupoegadele kättesaadavaks
*jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus oli eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl 23aprillil 1343. teada olevalt algas ülestõus taanlaste valduses olnud alal Põhja-Eestis, kuid hõlmas ka teisi piirkondi, eriti lääne- ja saaremaad, läänemaal on ülestõusu alguseks märgitud 25.aprill. Eestlased rüüstasid Padise kloostri ja tapsid seal 28munka, samuti hulgaliselt saksa soost vasalle. Eestlased valisid endile neli juhti, keda nad kutsusid kuningateks. Kahjuks ei suutnud eestlased piisavalt hästi koordineerida omavahelist tegevust ja koostööd. Lisaks eeltoodule hilines ka "välisabi". Seetõttu elasid eestlased üle mitmeid ränki kaotusi. Eestlaste kaotust mõjutas suurel määral ka asjaolu, et ei suudetud oma tegevuses olla piisavalt järjekindlad. Lõppkokkuvõttes järgnes õilsale algatusele ränkraske kaotus. Kaks aastat hiljem (1345) oli ülestõus lõppenud eestlaste kaotusega. jüriöö ülestõus koos muude sellega seotud vastuhakkudega halvendas järsult eesti rahva reaalset olukorda ja lülitas eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest. Põhjused olid et harju- viru otsustati taanlaste poolt maha müüa saksa ordule, selle omaniku vahetuse käigus otsustasi harjulased enda iseseisvust taastada.
Pilet nr13
*rahvusliku liikumise eeldused, eesmargid , juhid, seltsiliikumine .
Eeldused olid eestiala majanduslik arenemine, eesti haritlsate esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerimine , kommunikatsioonivõrgu avardumine ning seda laiemalt vaadates. Eesmärgid- emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine , eliitkultuur. Sihid- esmaseks oli eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine. Seltsiliikumine aitas kaasa rahvuslike ideede levikule.

1864aastal hakkas jannsen välja andma Eesti Postimeest, veel toimus sel aasatl palvekirjade aktsioon ning veel loodi üle eesti kihelkondadesse aleksandrikooli komiteed.
1865aastal asustai Tarus Vanemuine ja 1866aastal tegutses juba tln Estonia. Vanemuine Selts korraldas mitu laulupidu.
1869aastal toimus Tartus esimene eestlsate üldlaulupidu-see kasvatas rahvuslikku ühtekuuluvustunnet.
1870asutati Tarus Põllumeeste Selts
1872 loodi Eesti Kirjameeste Selts, mis tõi kaasa eesti keele edendamise ja uue kirjaviisi.

1870aastatel loodigi kõige rohkem rahvuslikke seltse ja organisatsioone.
Tunnustatud juht oli Hurt, kes oli pärit põlvamaalt, 1860sai temast tartu ülikkoli usuteaduskonna õpilane,keda ei jätnud külmaks rahvuslik ärkamine, ta lõi agaralt kaasa vanemuse seltsi tegemistes ja 1872 sai teamast otepää kirikuõpetaja. Teine tuntud juht oli Jakobson- sündis tema tartus, teenis leiba õpetajana, eesti postimehega tegi kaastöid, asutas ajalehe sakala, tema sihiks oli eelkõige jõukama talupoegkonna huvide eest seismine .
*linnade õiguslik korraldus ja valitsemine keskajal
Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia. Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärismisõiguse kaitse. Nt tallinnas ja rakveres elati lübeki õiguse järgi; tartu, viljandi, haapsalu ja uus-pärnu elasid aga riia õiguse järgi. Linnakogukonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vaba inimene kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. Kodanikul oli ka kohustusi- vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna sõjaline kaitse, maksude maksmine. Linnakodanikud olid vabastatud tollimaksudest ja nas võisid vabalt kasutada linna metsi, heina- ja karjamaid. Linna valitses raad mille suurus sõltus linna suurusest . Raehärra pidid olema sündinud seaduslikust abielust ja omama linna piires kinnisvara ning kuuluma kaupmeeste hulka. Tallinnas ja tartus münditi raha. Linna raad sekkus üsna tugevalt ka kodanikke ellu nt pandi paika pulmade suurus. Raeametnike hulka kuulus veel nt foogt-linna kohtunik, koplihärrad- kandsid hoolt linnakarjamaa ja sealse telliselöövi eest, veskihärrad-kandsid hoolt veskite eest, maksuhärrad- vastutasid maksude, eriti aastamaksude laekumis eest.
Pilet nr14
*põhjasõda
tähtsamad sündmused-
12.02.1700 - Põhjasõja algus-Riia piiramine August II Tugeva poolt
30.11.1700 - Narva lahing ja rootslaste võit
1700 -Taani kaotus Rootsile- Traventhali rahu
1703 - Venelaste vallutused- põletati Paide,Viljani, Rakvere jne.
1703 - Peterburi linna rajamine Neeva suudmesse
1704 - Tartu,Narva vallutamine venelaste poolt
1708 - Tartu elanike küüditamine Venemaale
1709 - Poltaava lahing-rootslaste purustamine
1710 – katkulaine
1710 – Vene väed alistavad Riia,Pärnu,Tallinna
1713 – vallutati Rootsi valdused Saksamaal
1714 – Vene väed vallutavad Soome
1718 – sõjas Taani koosseisus oleva Norra vastu
hukkub Rootsi kuningas Karl XI
1721 – Soomes Uusikaupunki väikelinnas kirjutati
Rootsi ja Venemaa poolt alla rahulepingule,
balti erikorra kujunemise algus
rahulepingud-1700-Travejnthali rahu – Taani astus sõjast välja
1706-Altranstädti rahu- Rootsi ja Poola vahel,kus
Poola pidi lõpetama sõja Rootsi vastu
1721-Uusikaupunki rahu-Rootsi ja Venemaa vahel
tulemused-1.Venemaa - sai endale Eesti-,Liivi-ja Ingerimaa ning. Kagu-Soomest koos Viiburiga
2.Venemaa - sai väljapääsu Läänemerele
3.Rootsi - sai Venemaalt tagasi osa Soome aladest
4.Rootsi lakkas olemast Euroopa suurriik
rootsi-Soov muuta Läänemeri sisemereks,kaitsta oma valdusi
poola- Soov saada tagasi oma kaotatud alad
taani-Soov saada ülemvõim Läänemerel
venemaa-Soov saada väljapääs Läänemerele ja tagasi kaotatud alad
Aastail 1700 - 1721 peetud Põhjasõda oli Euroopa ajaloo suurimaid ja oma tulemustelt tähtsamaid sõdasid. See sõda tegi lõpu Rootsi nn. suuruseajastule, Venemaa aga "raius akna Euroopasse" ja tõusis võimsaks suurriigiks. Teiste Läänemere- äärsete alade hulgas liideti Venemaaga ka Eesti territoorium . Rohkete laastavate sõdade tallermaaks olnud Eestile algas pikemaajaline rahuperiood. Põhjasõda ise ja sellega kaasnenud katk tõid aga eesti rahvale veel palju kannatusi ja raskusi. Sõja algusaastail toimus hulk kaalukaid sõjalisi operatsioone just Eesti alal.
*valgustustegelased talurahvaolukorrast eesti- ja liivimaal.
Jutlused olid õpetlikud. Hea pietislik pastor pani rahva nutma , ratsionalistlik aga andis kuulajale kasulikke näpunäiteid. Pietislik-seletasid ühiskonna hädasid, nägid väljapääsu usuvagadusse süvanemisega. August wilhelm hupel oli viljakas literaat-eesti esimene ajakiri: lühike õpetus, pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajatest. Ratsionalist-kritiseeris ühiskonna sotsiaalset korraldust esmajoones baltikuimis valitsevat pärisorjust. Ratsionalistide vanem põlvkonna esindaja oli johann georg eisen -ta töötas agraarprojekte, tegeles juurviljade kuivatamisega ja propageeris talurahva seas puuviljakasvatust. Baltikuim kuulus kõige rohkem valgustusajal saksa kultuuripiirkonda. johann herder tutvustas eesti rahvaluulet euroopas saksa keele vahendusel.
Pilet nr15
*talurahva õigusliku seisundi muutmine 15-16sajandil
15sajandil teisel poolel tekkis arusaam et talupojad ei olegi isiklikult vabad vaid kuuluvad maa külge mida nad harivad, s.t kujunes välja sunnuismaisus. 1507Aastal võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. Haagikohtunikud valvasid, et talupojad ei põgeneks oma maadelt. Liivimaal oli kujunenud välja pärisorjus. 15Sajandil ei nõutud enam kümnist vaid 25%saagist, mistõttu jäid paljud talupojad mõisale võlgu.
*majandus ja linnad 19sajandil
põhiline majandusüksis oli mõis. Mõisamajanduse edendamise aluseks oli viljatootmine-sissetulekuallikas teraviljast põletatud viin . Kuna viinatootmine oli tulus siis mõisnike väljamiekud suurenesid-hakati ehitama mõisahäärbereid, parke ja abihooneid.sel ajal hakati ka võlgu võetama. 1820Aastal vilja hinnad langesid see tõi omakorda kaasa uued põllukultuurid. Viinatootmise oluliseks tooraineks sai kartul , mis oli viljast odavam. 1840Aastatel jõudis kartul talupoegade lauale. Talude päriseksmüümine algas 1850aastatel. Tervikuna suutsid vaid talud väljs osta üksikud talupojad. -see pani aluse väikepõllumeeste väljakunemisele. Talupoegade jõukuse kasvuga toimus muutusi ka nende elulaadis-ei sobinud enam käia pastedes või viikudes, jälga tõmmati hoopis saapad ning selga vabrikuriidest ülikond. Õhtuti ei istutud enam peeru ega rasvaküünla valgusel vaid perlooliumilambivalgusel. Paemiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus . Kiiresti arenes ka leavandus ning paadimajandus. Olulised laevaehituskeskused olid nt häädemeeste rannikul. Meremeeste koolitamiseks asustati mitmel pool merekoole( 1864rajati heinastesse merekool). 19Sajandi esimesel poolel aurumasinate kasutuselevõtt. Eestisse rajati kalevivabrikud ja nende toodang oli vene turul hinnatud. Suurimaks tööstusharuks sai kreenholmi manufaktuur kus töödeldi puuvilla( narva jõe koskede energia). Tekstiilitööstuse kõrvale kujunes kiiresti, masina- ja metallitööstus nind paberitootmine. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõi kaasa linnastumise. 1862Aastal elas u eesti 62tuhat inimest. Sakslased valisid juhtorganeid linnadesse. Eestlased olid teisejärgulised kodanikud sest linnavalitus oli sakslaste käes.
Pilet nr16
*vaimuelu poola ja rootsi ajal (lisa lk115)
vastureformatsioon- Poola võimu kehtestamisega saabus Liivimaale katoliku kiriku aeg. Oluline osa Liivimaa usuelu tegevuses oli jesuiitide ordu vaimulikel. Liivimaad peeti Põhja-Euroopa katoliku kiriku mõju alla tagasisaamiseks väga tähtsaks – see oli uks Rootsi ja Venemaale. Eelkõige tegutsesid jesuiidid Tartus, kus 1583 asutati jesuiitide gümnaasium, mis oli parim kool Eesti aladel. Lisaks rajati tõlkide seminar, mille eesmärgiks oli leida preestriametisse sobivaid mehi maarahva hulgast. Peale Tartu langemist rootslaste kätte lõpetati jesuiitide tegevus Eesti aladel. Jesuiidid avaldasid suurt mõju maarahvale. Luterik kirik rootsi ajal- Liivi sõja tõttu olid paljud kirikud varemetes, puudu oli õpetajaid. Muinasusu kombed hakkasid taas talupoegade keskel levima. Luterlik piiskop Joachim Jhering andis välja eesti keelse aabitsa , samas lõi ka sellele ajastule omase kirikukaristus- süsteemi. Toimusid mitmed nõiaprotsessid. Tekkis nn luterlik fundamentalism. Hermann Samson andis välja 1626 juhendi nõidade äratundmise kohta ja kuidas temaga käituda. Viimane nõiaprotsessi surmanuhtlus Eestis 1699.17. saj luterlus jäi eestlastele paljuski võõraks. Katoliiklus , mis oli segunenud muinasusundiga püsis veel kuni 18. sajandi lõpuni.
*venestamine19sajandil
vene impeerium tahtis endaga liita äärealasi riike. Seda teostasid kubernerid eestis oli selleks sergei sahhovskoi. Ta ehitas kuremaale nunnakloostri. Vallaametnikud kes olid eestlased ja kelle vene keele oskus ei olnud hea pidid oma tööst loobuma , keskkond pidi muutuma täielikult vene keelseks sest venelased ei tahtnud eesti keelest midagi kuulda. Pandi kehtima sensuut. Õigeusk suruti inimestele peale. Rängalt tabas venestamine hariduselu sest koolis lubati rääkida ainult vene keeles. Vene keelt mitteoskavad õpetajad vallandati ja asendati teistega sageli ka kes ainet ei osanud. Vene keele oskuset oli ka mingit moodi kasu-see võimaldas eestlastel haridusteeed jätkata venemaal, teha karjääri väikeametnikuna või ohvritena sõjaväes. Ainsaks ajaleheks jäi karl august hermanni toimetatud tartu ajaleht postimees .

.DOC Laadi alla originaalfail 19 lk · .doc · 15 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

muffyke Õppematerjali autor

Kümnenda klassi esimene raamat, lühi kokkuvõtted

kiviaeg pronksiaeg rauaaeg tartu ülikool

Sarnased õppematerjalid

doc

Ajaloo konspekt

Ajaloo suulise eksami konspekt 1. Pilet 1 Liivi sõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Liivi sõda 1558-1583 16.saj keskpaiku oli Vana-Liivimaa küllastunud 5ks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Saare-Lääne,Tartu & Kuramaa piirkopkond. Sõja põhjused: Baltikum oli jätkuvaks vahendajaks Lääne-ja Ida-Euroopa vahel,(soodne geograafiline asend) mistõttu Liivimaa naabruses tugevnenud Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik. 1558.aastal alustati Lõuna-Eesti külade rüüstamisega ning rünnakuga alustati Tartu piiskopkonda. Sama aasta toimus ka Narva ordulinnuse piiramine. Narvast sai mõneks ajaks Vene riigi

Ajalugu

doc

Ajaloo suulinearvestus

Pilet nr 1. 1. Eesti ajaloo periodiseerimine-1) Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja puhul vanem, keskmine ja noorem rauaaeg). 2) Eesti keskaeg hõlmab tavaliselt perioodi 13. sajandist kuni Liivi sõjani. 3) Eesti varauusaeg on periood, mida piiritletakse umbkaudu aastatega 15501800, sageli loetakse selle alguseks kas Liivi sõja algust aastal 1558 või Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemist. 4) Eesti uusaega periodiseeritakse tavaliselt ajaga 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi alguseni. 5) Eesti lähiajalugu ehk Eesti uusim aeg. Selle perioodi alla loetakse enamasti aeg p?

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

AJ3: Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini 1. Eesti muinasaeg – 10 000 eKr (jääpiiri taandumine)- 13. saj Kiviajal. Esimesed inimasustused, vanim- Pulli asula, siis Kunda Lammasmägi. Leitud põnevaid leide: potikillud, mammuti purihambad jne. Elati sesoonselt (nt jahimehed) ja jõgede-järvede ääres (kalad, vesi!, veeteed). Tööriistad algelised: kivist, puust, luust. Pronksaeg (5 saj. eKr – 13 saj. pKr). Pronksist esemed, tööriistad→ parem saak→ varandus (jäägid kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad. Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine, kasutusele mandri sisealad→ talude kujunemine (sh ka mõisad). Kaubandussidemed. Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi- seos kammkeraamika hõimuga) ja uus teooria (3 hõimu segunemisel). Esimesi inimesi, kes Eesti aladele jõudsid nim Kunda kultuuri esindajateks (ca

Ajalugu

docx

EESTI AJALUGU - kiviaeg, muinasaeg, muistne vabadusvõitlus jne.

EESTI AJALUGU Muinasaeg 8500 e.Kr 13 saj. algus: · Valdav osa Eesti ajaloost · Teadlik ajalugu hõlmab viimast 700 aastat Kiviaeg: · Pulli asula(peaks olema vanim asula) · Kunda kultuur(rikkalikud esemete leiud) · kütid-korilased · püstkojad Kammerkeraamika kultuur u. 3000 e.Kr · omapäraselt ilustatud savinõude järgi · väga laia levikuga · esimesed tõendid meie soome-ugri päritolu kohta · arenenum tööriistade valmistamine · esimesed teadmised matusekommete kohta · kõrge kunstitase Venekirveste kultuur u. 2500 e.Kr · algeline loomakasvatus ja põllumajanduse algus · Balti hõimude kujunemise algus Rauaaeg · elu-olu edasi arenemine · põllumajanduses aletamine · soorauamaagi kogumine · paikse eluviisi juurdumine · käsitöö kiire areng · kaubavahetuse algus Läänemere religioonis · esimesed raudesemed pärinevad 1. sajandist · eestlaste esmamainimine

Ajalugu

docx

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.

Ajaloo suuline arvestus. I kursus: Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 5000 eKr KUNDA KULTUUR Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased, asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 1800 eKr - NARVA KULTUUR keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR algelise maaviljeluse algus; NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR karjakasvatuse algs, asustus kaugeneb veekogudest vanem pronksiaeg 1800 eKr 1100 eKr esimesed üksikud pronksesemed noorem pronksiaeg 1100 500 eKr tekivad kindlustatd asulad, muistsete põldude jäänused, kivikirstkalmed, lohukivid, üksiktalulise asustuse teke, põllumaa eraomand, tugev Skandinaavia m

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 1554 a., millega Liivimaa pid

Ajalugu

doc

AJALUGU 4: 11. KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

Kronoloogia Paldiski 18. sajandil tõusis Paldiski tähtsus meresadamana Võru samuti oluline linn Vene ajal Eesti ala vabanes lõplikult mandrijääst 1113 tuhande aasta eest. Vanimad jäljed inimasustuse AJALUGU 4: 11. KLASS olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist (5000 a e. Kr.). Vanimaks teadaolevaks Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini asulapaigaks Eestis on Sindi lähedal Pärnu jõe ääres paiknev Pulli asula, mis pärineb VIII aastatuhande keskpaigast e. Kr. 1. Eesti muinasaeg 1154 Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakordne mainimine araabia geograafi al

Ajalugu

doc

Eesti varauusaeg

Võitlus Ülemvõimu pärast Läänemerel 1. Liivi sõda (1558-1583) a. Põhjused ja eellugu: · Vana-Liivimaa nõrkus ja tugevate naaberriikide (Vene, Taani, Poola-Leedu, Rootsi) plaanid tema vallutamiseks. · Peamine oht idast Vene tsaar Ivan IV soovis raiuda "akent Euroopasse". · Sõja ettekäändeks nn Tartu maks kunagi olevat lubanud sakslased venelastele maksta iga Tartu piirkonna meeshinge eest 1 hõbemarga aastas. · V-Liivimaa võimude muretus, kes ei teinud midagi raha kogumiseks ega sõja valmistumiseks. b. Sõja algusperiood: · 1558 talvel Vene vägede luure- ja rüüsteretk Eestisse. · 1558 kevadel venelaste süstemaatiline pealetung 4 kuuga kaotas ordu 20 linna ja kindlust, sh Narva ja Tartu. · 1559 aprillis pooleks aastaks vaherahu Taani vahendusel, kes ostab Saare-Lääne pkk. Ja annab selle hertsog Magnusele. c. Vana-Liivimaa ja ordu lõpp: · 2. august 1560 Härgmäe lahing Liivi ordu viimane välilahing Oomuli mõisa

Ajalugu

Rohkem sarnaseid